Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Keskaja inimest ümbritsesid pidevalt ilmutused. Selle maai...
Kodukirjand Kõnelus iseendaga On ju olemas mitmeid võimalusi, kuidas iseendaga kõneleda. Kõik me ju mõtleme igapäevaselt erinevatele probleemidele. Eriti värvikatel inimestel võib mõttemaailm kanduda vägagi suureks nii, et isegi ei suuda ära imestada, mida kõike meie aju on võimalik korda saatma. Minul on enda ja ka paljude mu tuttavate arust väga värvikas mõttemaailm. Ma võin tulla täiesti suvalisel ajal, täiesti suvalises kohas väga imelikkudele ideedele. Näiteks võin ma mõelda, et mul on just nüüd praegu vaja seista pea peal, olles ise tegelikult poe järjekorras või olen ennast just parasjagu nii täis söönud, et sellest ei tuleks midagi eriti head välja. Kuid loomulikult peale geniaalsetele mõttesähvatustele on lausa mu aju kohustatud mõtlema ka probleemidele, mis minu ümber seisab. Viimane probleem minu väikeses ...
Tõde ja Õigus ( lugemiskontroll) ( Rühm I) 1) Kirjelda Vargamäe Andrest ja tema põhimõtet ? 2) Milline oli Andrese mõttemaailm, kes teda segasid? 3) Kes oli Mari ja kuidas oli tema seotud vargamäe Andresega 4) Kuidas muutis Pearu Andrese elu ja tema eluviis ja kuidas? · Vargamäe Andres oli väga töökas, ta rabas tööd teha hommikust õhtuni. Vargamäele tuli talle visioon, ta soovis teha vargamäe nii ilusaks ja hoolitsetud kohaks, et laste elu oleks siin kerge. Rabas mis ta rabas, tööl aga lõppu ei tulnud. Andres proovis võimalikult väikese abiga hakkama saada, teose algul palkas ta sulaseid, kuid laste sirgudes neid appi ei tahtnud · Andres Paasi mõttemaailm muutus peamiselt ainult naaber Pearu pärast, kes armastas vingerpusse ja kohtus käike. Teose algul ajas Andres taga tõde ja õigust, kuid ei saavutanud seda ausal teel. ...
Remarque ,,Läänerindel muutuseta" Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarqueil 1917.aastal sõjaväehospidalis, kuid romaan ilmus 1929.aastal ning romaanile sai koheselt osaks suur menu. ,,Läänerindel muutuseta" on Remarquei isiklikest lahingu kogemustest Esimeses maailmasõjas. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja noored ise ning nende mõttemaailm muutus. Tegelased: Paul Bäumer, Katczinski, Kropp, leitnant Bertinck, Tjaden, Himmelstob. Romaani minategelaseks on Paul Büumer, kelle seiklusi ja sisemist muutumist romaan kirjeldab. Puhkusele sõites tundub endine elu talle võõrana. Kui ta läheb tagasi rindele, paistab talle, et tal pole mitte ainult tulevikku, vaid ka minevikku. Olemas on ainult ri...
Maailmavaade kujuneb välja elu jooksul Kõigil inimestel on oma arusaam maailmast. Mitte kunagi ei tõlgenda kaks inimest maailma ja sündmusi ühtemoodi. Maailmavaate kujundavad kogemused, sõprade ja pere tähtsus elus, meedia ning haridus. Inimene ei saa maailmavaadet sünniga kaasa, vaid oma isiklikud arvamused tekivad alles selles eas, kus inimene muutub iseseisvamaks ning avastab maailma omal käel. Kuid maailm on pidevas muutumises ning iseendale kindlaks jääda on väga raske. Maailmavaate kujunemisel mängivad suurt rolli kogemused. Mida rohkem inimene ise kogenud on, seda rohkem ja paremini mõistab ta maailmaasju. Kogemuste läbi õpitakse ja tehakse järeldusi. Mida rohkem kogemusi on, seda kiiremini tekivad oma arusaamised ja nägemused asjade toimimisest. Näiteks kui inimene on elanud üle sõja, siis teab ta paremini, mis tunne on oma elu pärast karta, kui mõni teine, kelle elu on rahulik ja muretu. Sõjakoge...
Eesti - rikas riik Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle ning veel selle üle, et eesti keelel on rohkelt väljendeid. Veel on meie keelel enam sõnu kui paljudel teistel keeltel ning keele suurele hulgale sõnadele võime leida mitmeid sünonüüme. Eesti on rikas inimeste ja keele osas, kuid kas me võime öelda seda ka Eestimaa looduse kohta? Mina arvan, et me võime nii väita, kuna siin kasvab palju erinevaid taimeliike. On Eestimaa rahvuslill, rukkilillgi ju ilus lill. Kui minna kusagile metsa või aasale saame me näha rohkelt kauneid ning ka erilisi taimi. Ma arvan, et me võime olla uhked meie kodumaa looduse...
Renessanss vs 21. Saj mõttemaailm Renessanssi mõistetakse kui antiikkultuuri ideaalide taassündi ja seda mõistet hakati kasutama 14.16.sajandil. Varasemalt loodi muusikat anonüümsena, ajaga muutus muusika tähendus. Laulikud lõid muusikat, kuid see ei olnud isikupärane. See tähendab seda, et teoseid võis esitada ja muuta teiste esitajate poolt. Sellist tegevust võiks tänapäeval võrrelda kui autorikaitseõigusega. Kui muusika autor ei ole oma teose kohta autorikaitseõigusi esitanud ja keegi kasutab seda enda teosena, siis ta ei saa kuhugi kaevata. Peale keskaegse rüütlikultuuri lõppu said uued jõukad PõhjaItaalia linnad järjest olulisemaks, kus kujunes Euroopale eeskuju andnud varakapitalistlik linnaühiskond. Nii sündis ideaal vabast haritud inimesest ning humanistlik m...
Raskolnikovi väärtushinnangud Teose “Kuritöö ja karistus” peategelane on Raskolnikov, enesesse süvenenud, kõigist eraldunud, vaesuses virelev, hea väljanägemisega endine üliõpilane, kelle mõttemaailm on elav, ka intelligentne, mis oleks võinud teda elus kõrgele viia aga teose algusest saab selgeks tegelase tume mõttemaailm, mis viib ta hoopis korda saatma hirmsa topeltmõrva veendunult, et sooritab selle inimkonna hüvanguks, olles teistes kõrgem ja õigem inimene, kuid kadus hoopis hulluse, südamepiinade ning paranoiade küüsi. Millised olid Raskolnikovi väärtushinnangud, mis viisid ta sellisele teele ja tegudele? Raskolnikovi põhiliseks väärtushinnanguks oli inimeste jagamine kahte nii-öelda seisusesse: “värisev olend” ja “õigusega inimene”. Tema pidas ennast ilmselgelt “õigusega inimeseks”, kes on teistest kõrgem inimkonda edasiviiv jõud ja tal on õigus astuda “kõrgema” eesmärgi saavutamiseks ...
Ooperi vaim 26. veebruaril käisin Vanemuise teatris vaatamas „Ooperifantoomi”. Andrew Lloyd Webber’i muusikaliversioon põhineb Gaston Leroux’ romaanil „Le Fantome de l’Opera”. Peaosades olid Stephen Hansen (Ooperifantoom), Maria Listra (Christine Daae) ning Koit Toome (Raoul, Chagny vikont). Esimeseks muusikapalaks oli kurikuulus, muusikaliga sama pealkirja kandev, „Ooperifantoom”. Teisteks muusikapaladeks olid näiteks „Ei muud Sult soovi ma”, „Võiksid olla nüüdki lähedal” ja paljud muud. „Ooperifantoomi” esietendus toimus Londoni teatris (Her Majesty’s Theatre) 1986. aastal ning see on läbi nende aastate olnud väga edukas ning väga suure piletituluga. Nii uskumatu kui see ka ei tunduks, kuid „Ooperifantoomi” etendatakse Londonis igal õhtul. Andrew Llloyd Webber on kirjutanud lisakas „Ooperifantoomile” veel mitmeid muusikale, millest tuntumad on „Cats” ja „Evita”. Andrew Lloyd Webber on hetkel seits...
Minevik ja tulevik lapse silmade kaudu Eestlastel ei ole läbi ajaloo olnud kerge elu, tänapäeva laste ja noorte jaoks on see ettekujutlematu, kuna kogu nende sünni ja viimaste konfliktide vahele on jäänud pikk ajajärk. Viivi Luige teos “Seitsmes rahukevad” joonistas kujutise raskustest, mis esinesid 1950ndatel aastatel eestlaste eludes. Kerkib esile küsimus, kas lapse silmade kaudu on võimalik vahet teha rasketel ja headel aegadel. Lapse mõttemaailm on alles arengujärgus ja kergesti mõjutatav väliskeskkonna tegurite poolt. Alles neid ümbritseva maailmaga kohanenuna, ehk lapseeast väljakasvanuna suudavad nad hinnata elulisi olukordi objektiivselt. “Seitsmendas rahukevades” oli peategelaseks väike tütarlaps, kellel oli selle aja täiskasvanutest erinev mõttemaailm. Tema vaateid oli sünnist saati kujundanud nõukogude võimu propaganda, mistõttu käitus ta alavääristavalt suurte inimestega, kes olid selgelt sotsialistliku v...
Seesmiselt vaba väliselt teistega sarnane - see lause ei iseloomusta üksnes ainult Eestit ja eestlasi, vaid ka puudutab muud maailma. Sellega saab iseloomustada raamatu tegeelasi ning inimloomust. Võib öelda,et see lause on kõikvõimas lause. Eesti riik on võõrvõimudest vaba olnud 18 aastat. Meie riik ei pea alluma kellegi korraldustele, vaid on ise otsustaja rollis. Seega võib öelda, et ta on seesmiselt vaba ning väliselt teistega sarnane. Sarnane, sest kui võrrelda Eestit teiste riikidega,ei saa öelda, et meil oleks midagi mida teistel poleks või vastupidi. Meil on inimesed, kes käivad tööl, me elame majades, meil riigil on oma ajalugu, ja nii võikski jääda lugema sarnasusi teiste maadega. Seega väide peab paika, et me oleme seesmiselt vabad, kuid väliselt teistega sarnased. Seostades inemese iseloomu pealkirjaga, võib väita, et inimene valib ise kuidas käitub ja milline ta paistab teistele. Tavaliselt, kui noored nad käivad väljas s...
Mis on Eestimaa rikkus? Indrek Himma 12.B Kas Eesti on rikas riik? Sellele küsimusele võime leida väga palju erinevaid vastuseid. Põhjus, miks me nii palju erisuguseid vastuseid leiaksime, ongi see, et inimestel on rikas mõttemaailm. Meie kodumaal on haritud inimesed ja igaühel neist on erisugune mõttemaailm. Eestit võib pidada rikkaks riigiks seal elavate inimeste tarkuse ja hariduse üle. Kodutus ei esine märkimisväärselt kui seda on näiteks USA-s. Aastal 2002 lõpetas USA Rahukorpus oma missiooni Eestis, kuna Eestis ei olnud enam arengumaa ega sedalaadi abi vaja - Rahukorpus tunnistas Eesti arenenud riigiks. Kuna ülemaailmsest majanduskriisist lakutakse siiamaani haavu, siis Eesti ravimisalveks on infotehnoloogia ja turisminduse tohutu a...
5. Impressionism, sümbolism Impressionism: · Enne väljendus maalikunstis kui kirjanduses · Sündis Prantsusmaal 20. saj 60-70ndatel · Esikohal tunde- ja mõttemaailm ja nende varjundid · Toodi välja miljöö · Seostati oma vahel vastandid · Väga tähtsal kohal olid tunded · Autorid: - Villem Grünthal Ridala (saarlane) - Anton Hansen Tammsaare ,,Varjundid" · Uus romantism- impressionismi ja sümbolismi segu Sümbolism: · Tekkis Prantsusmaal 19. saj 80ndatel · Nähtava maailma taga on nähtamatu ideede maailm - Kahe maailma vahel kasutati sümboleid · Kirjanduses hakati erinevaid sõnu kasutama sümbolitena - Tol ajal oli ankur lootuse sümbol, vikat surma sümbol · Kasutati palju metafoore · Luules kasutati palju sümboleid · Novellides oli palju sümboleid - Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" (räägib võimust, mitte koerast) - Marie Underi luules - Aleksandr Blok (venelan...
Armastus ja sõprus Armastus ja sõprus on kaks väga erinevat tunnet, kuid nendes võib leida midagi ühist. Igaüks meist on tundnut kas või ühte nendest imepärastest tunnetest. Sõprus on sõbralik suhe inimeste vahel. Kui inimeste vahel on sõprus, siis nad hoolivad ja aitavad üksteist ning veedavad palju aega koos kuskil lõbutsedes. Sõprus võib esineda vastassugupoolte vahel, kuid samuti võib esineda sama soo esindajate vahel. Tavaliselt on inimeste vahel sõprus siis, kui mõlemal poolel on sarnane mõttemaailm või hoopis nende huvid on mingil määral sarnased. Sõprus võib areneda väga märkamatult. Armastust on väga raske seleteda sõnadega. Armastus on iga inimese jaoks erinev, sest igaüks tunneb ja seletab seda omamoodi. Armastuse aluseks on tavaliselt sõprus, kui on olemas ka armastus esimesest silmapilgust. Armastus võib olla ka vastamata, kuna mõned inimesed on liiga erinevad, et koos olla. Armastus on maagiline tunne...
1. 14.-16.sajand. Kaubandus - Renessanssi ajal majanduselu paranes, võeti kasutusele rohkem mereteid, mis aitasid kiiresti asju transportida, ja ka kaugete maadega kaubitseda. Kultuur Enamik mõjutus tuli antiikajast, antiikaeg mõjutas tugevalt ehituskunsti, loomingut ja üleüldse kõike, sellepärast kutsutaksegi seda aega renessanssiks e taassünniks. Mõttemaailm maailmavaade muutus humanistlikumaks, hakati hindama vaimset, iseteadvat inimest. Kunst ja muusika Renesanssi ajal iseloomustab kunsti ja muusikat ilmalikustamine, st, et vaimuliku kunsti ja muusika tähtsus kahanes ja ilmalikud tõusid. 2. Reekviem, Magnificat, Polüfooniline laul, ballaadid, kaanon ,... ? (küsida õpsilt v kellegilt teiselt üle) 3. keel : lauto, vioola. Klahv: klavesiin, orel, klavikord Puupuhk: pommer, krummhorn, flöödid(plokk-ja põikflöödid). Vaskpuhk: trombet, tromboon,...
Minu inimesed Kas inimesed peaksid meile meeldima, sest neil on raha? Kas me peaksime vihkama inimesi kuna neil on erinev nahavärv?Osad inimesed kutsuvad inimesi ,,Minu inimesed." Nad teevad seda kas mitmel põhjusel, kuna neil on raha ntks, aga kes on minu inimesed? ,,Minu inimesed," see on tähendus mida tuleks võtta tõsiselt. Minu inimesed on näiteks minu pere, minu sõbrad ja Eesti rahvas. Ma ei vali neid nende nahavärvi põhjal ega nende raha pärast.Nad on minu inimesed kuna mul on nendega ühised huvid, ühine mõttemaailm jpt. Rääkides minu perest, kui ,,Minu inimestest" nad tähendavad mulle palju ja mul on rõõm neid kutsuda nii, kuigi ma ei kutsu neid minu inimesed. Ma kutsun neid nagu ikka kutsutakse ema e. Emps jne. Kui rääkida minu sõpradest ja armastusest, siis mulle ei loe millised nad on välimuselt, minu inimesed on kõik sellised nagu nad on ja ma aksepteerin seda. Mulle ei loe nende raha, nende nahavärv jms...
Albert Kivikas Nimed Marmortahvlil Koostas: Rauno Marks Ülevaade 4-osaline romaanisari I osa hakkas ilmuma ajalaehes joonealusena Tervikuna avaldati 1936. aastal Räägib Vabadussõjast ja koolipoiste osast selles Tugineb tegelikult asetleidnule ja Kivikase mälestustele Tegelased Pooldavad iseseisvat Pooldavad punaarmeed: Eestit: § Käsper § Käämer § Tääker § Ahase vend § Mugur § Ahase vanemad § Martinson § Miljam § Konsap § Kohlapuu Iseloomustus § Käsper Kommertskooli poiste rühma juht sõjas § Tääker enesekindel, vaimustunud relvadest § Mugur vapper § Martinson raamatuhuviline, filosoof § Miljam lihtsameelne, suure söögiisuga § Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane § Ahas erapoolet...
Mehed ja naised Meeste ja naiste erinevused algavad juba pisikesest peale. Tüdrukud hakkavad varem rääkima kui poisid. Ka sõnavara areneb tüdrukutel kiiremini kui poistel. Tüdrukud saavad varem naisteks kui poisid meesteks. Nii ei mõista poisid enda vanuseid tüdrukuid, miks nad enam koos ei mängi vaid tihtipeale hakkavad tüdrukud vanemate poistega suhtlema. Naiste ja meeste üksteisest mitte arusaamise juured tulenevad ürgajast. Juba siis olid ülesanded meeste ja naiste vahel ära jagatud. Mehed käisid küttimas ning keskendusid vaid saagi kättesaamisele.. Nii naised ei mõistagi, miks mehed millegagi tegeledes neid ei kuula. Aga vastus on ju lihtne, mehed keskenduvad näiteks telekavaatamisse ja kõik, mis on väljas pool seda on nende jaoks segav faktor. Naised aga olid korilased, nemad uitasid ringi ja lobisesid ning arutasid, kus on parem saagikus ja kus mitte. Nii ei saa jällegi mehed naistest aru, kuidas...
Mina olen kõik Mina olen kõik, sest ma olen inimene ja inimene on midagi erilist. Mul on oma hing, oma mõttemaailm, oma vorm ja kuju, ja veel palju muud, mida palja silmaga üldse ei näe. Juba antiikfilosoofias öeldi, et Zeus on kõik ja kõigis. Kõigis ehk siis meis. Mille poolest erineb tema meist? Kõik nähtused on võrdväärsed vahet tuleb teha olemusel ja nähtusel. Olemus on asjade, hinge olemus. Mina olen inimolemus. Iga inimene on terviklik. Mul on olemas kõik, mis vaja. Ja ma ei räägi materiaalsetest asjadest. Thalese õpetust peetakse esimeseks, mis hakkas tegema selget vahet olemuse ja nähtumuse vahel. Ta väitis, et kõige kiirem on mõistus, sest ta jõuab läbida kõike. Mul on mõistus ju olemas. Vähemalt enda arvates. Samuti on inimene seotud loodusega. Seda kinnitas Anaximenes, kui väitis, et inimese hinge läte on õhk. Inimene on kõikjal ja on kõigega seotud. Seega olen mina samuti. Mina olen tõe...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarme...
Arvustus Emil Tode ,,Piiririik" Lugesin Emil Tode raamatut ,,Piiririik".Seda raamatut lugedes ei saanud ma päris täpselt aru , kes on peategelane.Minu jaoks oli see raamat pisut keeruline ka.Aga sellest, et peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, oli kohe aru saada. Peategelane oli siiski vist mees, kuigi kohati käitus, kui naine.Näiteks, kui ta oli kohvikus söömas ja ligi astus mees, ütles ta , et talle meeldiks kui mees teda suudleks.See viitab sellele ,et peategelaseks on naine ja ka riietuse järgi arvaks ,et tegu on naisega. Talle meeldiks, kui saaks kanda leekivpunast parukat,ninal tillukesed ümmargused kuldraamiga prillid,püksid sametist ja nimetissõrme küüs lakitud. Siiski mõttemaailm kuulub mehele. Peategelasele ei meeldinud idaeurooplased, ning halvustas neid. Tema jutu järgi on kodupaik vaene ja külm, aga läänes on päikseline ja rikkalik. Peategelane rääg...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist ...
Uurimustöö Probleemi püstitamine: kas koerad mõistavad inimkeelt? Uurimisobjektiks on koer ja muutujaks nende käitumine Taustinformatsiooni kogumine: Kanada koerauurija kinnitusel on meie neljajalgsed haukuvad sõbrad sama intelligentsed kui kaheaastased lapsed. Briti Columbia Ülikooli loomapsühholoog Stanley Coren ütles Ameerika Psühholoogialiidu konverentsil, et koerad saavad aru enam kui 150 sõnast. Hüpotees: koerad mõistavad inimkeelt. Hüpoteesi kontrollimine: Stanley Coren väidab nüüd mitmete teistegi teadlaste uuringutulemustele toetudes, et penide mõttemaailm sarnaneb inimese ja inimahvide omale rohkem kui seni arvatud. Mitmesuguste käitumisel rajanevate mõõdikute järgi on koerte vaimsed võimed võrreldavad kahe kuni kahe ja poole aastaste laste omadega. Eri tõugu koerte intelligentsustase on seejuures erisugune. Teadlase väitel on siin kõige tipus borderkolli, järgneb puudel ja kolmandal koha...
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutat...
Aile Anderson 8.B ,,Kuidas elad, Ann?" Aidi Vallik, 2001 Tänapäev Aidi Valliku teos käsitleb peamiselt teismeliste elu raskustega seotud probleeme. Lugu sai alguse, kui peategelane leidis ema salapäeviku vallatust nooruspõlvest ja tundis end reedetuna. Sündmuste areng viis ta maale põgenemiseni, kust saavad alguse põhiprobleemid, nagu alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumid, suhted vastassooga, aga ka kahtlemine endas, lähedastes, lootusetus, hirm, abitus jne. Mind puudutasid enim suhetega seonduvad teemad. Usaldus, avatus ja toetamine ei pruugi olla igas suhtes loomulikud. Neid tundeid tuleb aeglaselt kasvatada ja hoolega hoida. Illegaalsete jookide ja ainete tarbimine on samuti noorte seas suur probleem, kuid isiklikult see mind ei puudutanud. Huvi pakkus enim peategelase mõttem...
Globaalne sõnavabadus Globaalne sõnavabadus on oma arvamuse avaldamine keskkonnas, millele on ligipääs inimestel üle kogu maailma. Inimestel, kes on üles kasvanud erinevates tingimustes, on ka teistsugune mõttemaailm ning arusaam sellest, mida tohib teistega jagada ning millised mõtted on mõeldud väiksemale kuulajaskonnale. Sõnavabaduse ning selle ülemaailmse versiooni probleemide näideteks võib tuua liigse eraellu sekkumise. Andes inimestele vabaduse teatavaks teha mõtted, mis nende pähe tekivad võib hakata levima laimamine ning valeinfo levitamine. Sellised juhtumid on aktuaalsemad tuntud inimeste eludes ning kõige suuremat kahju neile, kelle maine ning sissetulek on väga tugevalt seotud. Näiteks võib tuua olukorra, kus tuntud lauljast on tehtud pilt koos uue kaaslasega ning peatselt ilmuvad säärase postituse alla kritiseerivad kommentaarid, mis pahatihti lauljat sildistavad ning halvustavad. Probleem...
Kuidas stress mõjutab minu õppimist? Stressi põhjustavad tänapäeval paljud asjad, sest inimesed on nõrgad. Paljud inimesed tänapäeval kasutavadki ära seda stressi kõige vabanduseks mida neile ei meeldi teha. Minu stressi põhjustajaks on hirm elu ees aga see ei esine distressina, sest mulle meeldib avastada, kuid siiski tekitab see mulle rahustust, sest ma pole seda kunagi läbi kogenud ja seda ei saa võrrelda teiste inimestega, sest me kõik mõtleme teisiti ja igaüks meist näeb maailma erineva nurga alt. Küll aga olen ma leidnud endale lahenduse kuidas seda stressi maandada. Ma arvan, et ma olen kogenud ainult eustressi, sest mull on väga erinev mõttemaailm ja ma olen teistest erineva mõttemaailmaga. Ma mõtlen tihti asjadele millele enamus inimesi üldse tähelepanu ei pööra ja teen asju mida paljud ei tee või ei oska teha, mulle meeldib vaadelda inimesi, sest see maandab minu stressi, selle põhjal kuidas inimene käitub kui ...
,,Läänerindel muutuseta", Erich Maria Remarque, romaan Tegelaste kujutamine. Peamiselt on mina-jutustajaks peategelane Paul, kelle silmade läbi tegevust kirjeldatakse, seega on raske kellegi kohta täpselt midagi öelda. Küll tuleb teose käigus välja, et Tjaden vihkas Himmelstoi ja et ta oli voodimärgaja. Tööd neil polnud, kuna olid kooliõpilased. Sotsiaalse päritolu kohta pole ka palju öeldud, ametitest mainitud vaid seda, et Tjaden oli lukksepp, Westhaus oli turbalõikaja, Detering oli talupoeg ja Leer huvitus tüdrukutest ning Müller oli õpihimuline. Miljöö. Miljöö on realistlik, sest kirjeldatakse näiteks kaasvõitlejate surmagi põhjalikult. Samas kirjeldatakse ka sõjasündmusi realistlikult. Ümbrus mõjutab tegelasi väga suurel määral. Ümbruse tõttu hakkavad noored mõtisklema elu üle ja see muudab oluliselt nende ellusuhtumist. Aeg. Teose sündmustiku ajaks on I maailmasõda. Psühholoogiline aeg tuleb ilmsiks selle läbi, ...
"Proua Dalloway" Clarissa iseloomustus: Clarissal on väga sügav isiksus, kogu teose vältel ta võitleb oma sisemise ja välimise elu vahel. Sisemine elu kujutab tema mõtte- ja tundemaailma, välimine reaalsust- seda, kuidas teised teda näevad. Tema elu iseloomustavad elamine kõrgseltskonnas, pidevad peod, kallid riided. Eraelu tal ei ole, ta hoiab oma emotsioonid kõik endas kinni, et mitte paista seltskonnas nõrgana. On hetki, mil Clarissa kahtleb oma abielu õigsuses Peter Walsh'iga, aga samas allutades end oma tunnele- abielludes Richardiga, oleks ta riskinud oma positsiooniga kõrgseltskonnas. Need ja paljud teised probleemid viivad Clarissa oma tunnete piirile- enesetapu lähedale. Lõpuks ta leiab endas siiski piisavalt jõudu, et edasi jätkata. Raamatu ülesehitus: Kogu raamat on üles ehitatud ühe päeva kujutamisele kahe peategelase (Clarissa ja Septimus) elus. Kuigi nad kohtuvad põgusalt kogu teose jooksul, on nende mõttemaailm- teost ...
Karl Suur Tere, minu nimi on Karl. Sündinud olen ma 742. aastal Aacheni lähedal Saksamaal. Olen Pippin Lühikese poeg. Samuti ka tema järgmine troonipärija. Hetkel suudan vaid unistada ajast, mil minust saab Frangi riigi kuningas. Mu mõttemaailm on avar ning olen valmis tegema kõik, et mu rahval oleks hea. Rajaksin koole, vallutaksin maid ning aitaks abivajajaid. Aastaid hiljem.. Mäletate aega, mil unistasin ma Frangi riigi kuningaks saamisest? Aastal 768 läks mu unistus täide- minust sai Frangi riigi kuningas. Kogu riigi valitsejaks sain ma alles 4 aastat hiljem, 771. Ja nüüdseks olen ma Frangi riigi keiser. Terve selle ajaga olen ma suutnud vallutada maid ja rajada koole ning kloostreid. Samuti olen ka toetanud vaimulikke ning muid abivajajaid. Minu silmis tähtis koht on haridusel ning kultuuril. Leian, et igal endväärtustaval inimesel tuleksid sellised teadmised elus kasuks. Valitsemisalgusaastatel sõdis...
Religioon ja usklikud Euroopas elavatest inimestest on religiooniga seotud 84%, mis on küllaltki suur arv. Ka mina olen üks nendest, sest mind on noorena ristitud, kuid sellest hoolimata pean ma ennast agnostikuks, sest ma tõesti ju ei tea kas Jumal on olemas või mitte? Ateistiks ma ennast siiski ei pea. Maailmas on palju erinevaid religioone ja kõigil on erinevad arusaamad Jumalast. Mina pigem välistaks religiooni, sest selle nimel on nii paljud inimesed surma saanud ning inimestele on erinevaid uske peale surutud. Palju lihtsam oleks ju kui maailmas oleks ühtne religioon ja kõik usuksid ühte ja kindlasse asja/isikusse. Mina isiklikult ei pea religiooni tähtsaks, kuigi kindlasti kuskil sügavalt usulises piirkonnas tapetaks mind sellepärast ära. Usklikutest ei oska ma eriti midagi arvata, sest minuarust nad loobuvad sellega paljudest lõbudest ja rõõmudest, mida saavad tavainimesed. Muidugi on usklikul...
Hetked, mida ma tulevikku kaasa võtaks Tihti me mõtleme oma tulevikule mis saab, kuidas saab ja kas üldse saab. Me räägime asjadest, mis võiksid olla, kuid harva nimetame asju, mida me tahame kaasa võtta tulevikku. Mida ja millised hetked võtaksin mina tulevikku kaasa ? Üks asjadest, milleta elada ei saa on naer, selleta oleks maailm veel süngem ja külmem, kui praegu. Ma jumaldan neid hetki, mil ma saan naera südamest, mitte asjade üle, mis on lapselikult absurdsed. Põhjuseks, miks ma tahaks just need hetked kaasa võtta on lihtne neil hetkedel ununeb halb ja olevik paistab helgemana. Vaieldamatult parim asi maailmas on see, kui ma saan olla üksi. See aeg, millal saan lihtsalt jalutada ja istuda ilma, et keegi küsiks mu käitumise või olemise üle, see on üle kõige. Vahest ma lihtsalt vajan neid seda, mis on mõeldud ainult mulle ei kellelegi teisele. Paraku on seda raske saavutada. Praktiliselt alati keegi se...
I. Jefremov Andromeeda udukogu Illustreerinud O. Volmer Tõlkinud R. Schubbe Tallinn, 1962 Tegu on kommunistliku utoopiaga kaugest tulevikust. Teoses käsitleb autor nii sotsiaalseid kui ka kultuurilisi seisukohti. Raamatus kujutatud ühiskond tundub ideaalne, esineb vaid üksikuid vigu. Inimeste keskmine eluiga on tõusnud stressi ja teiste kahjulike tegurite vähendamisega. Eriliseks üllatuseks pole seegi, et inimeste mõttemaailm on suure pöörde teinud. Raamatut lugedes selgub, et inimesed ei olegi universumis ainsad elusorganismid. Paljude teiste kaugete planeetidega on saadud ühendus ning koos kasutatakse ära uusi avastusi ja teadmisi, et muuta ühiskonda veelgi paremaks. Väga tähtsal kohal on Suur Ring, millega on ühinenud paljud tsivilisatsioonid, kaasa arvatud Maa. Suure Ringi eesmärgiks on vahetada kultuurilist ja teaduslikku informatsiooni. Kuigi raamatu sisu on ulmeline, ei ole autor siiski asjaga liiale l...
Retsensioon Kontsert, millel ma osalesin toimus 6. Märtsil Saku Suurhallis. Kontserdil esinesid soojendusesinejad: ,,Noep" ning ,,Matt Wills". Peaesineja oli Bastille. Kontserdil esitati enamasti Briti indie pop muusikat ning ka lihtsalt pop muusikat. Kontserdi meeleolu oli üsna kõrgel, rahvas oli kõikidest esinejatest sillas ning terve kava oli väga hästi kokku pandud ning üles ehitatud. Esinejad olid minu arvates kõik väga tasemel ning ma ütleks et kõik väga originaalsed ja omapärased, mõnel juhul isegi ütleksin, et oma stiili parimad. Eriti meeldis mulle ,,Noepi" puhul see, et ta laulis ning tagus muusika rütmi ise ning esitas rahvale oma laulud täiesti nullist, mitte ei lasknud kuskilt pulga pealt tagatausta ja lihtsalt laulis. Samuti jäi mulle eriti kõrva ,,Noepi" eriti omapärane hääl ning kuidas ta suudab seda nii- öelda ,,painutada". ,,Noep" on Eesti artist ning on hetkel tõusmas ka välismaal oma pal...
Millised muudatused toimusid hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: 1.riigikorraldus- *kujunes kolm hellenistlikku riiki: Egiptus, kus valitsesid ptolemaiose-nimelised kuningad; Seleukiidide riik, kus valitseti Seleukiidide dünastia järgi, riigi tuumikalaks kujunes Süüria; Makedoonia, kus riikide omavahelised suhted olid vaenulikud *linnriigid jäid püsima, kuid olid nüüd vähem sõltumatud; allusid suurriikide valitsejatele 2.sõjaväekorraldus- *sõjavägi ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest *armee oli professionaalsem *tõusis ratsaväe tähtsus *hakati kasutama sõjaelevante *sõjatehnika arenes: kiviheitemasin, piiramistorn, sõjalaevad kiiremad ja suuremad 3.kirjandus- *luule oli tähtsal kohal *poeedid pöörasid tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile(teaduslikule haritusele) *luule eesmärk oli arutleda phiskonna probleemide üle 4.teater- *sügavamõttelised tragöödiad ei pakkunud enam huvi, eelistati komöödiaid *ee...
VALGUSTUSFILOSOOFIA & uusaja mõttemaailm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tunni eesmärgid: 1) Ettevalmistus valgustusteemaliste tekstidega töötamiseks 2) Valgustuse mõiste ja tähtsamate esindajate seisukohtade kordamine Tekkimise eeldused Maadeavastused maailmapildi avardumine Tehnika areng looduse mõistmine Teaduse areng mõistus ja loogiline mõtlemine Religioon deismi teke Deism Deism - 17.-18. sajandil Euroopas levinud õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomist ei sega end enam looduse ja ühiskonna ellu. Filosoofiline jumala kujund - jumal kui eksperimenti jälgiv teadlane. Valgustus Valgustus - ajajärk 18. sajandi Euroopas, mis rõhutas inimestele hariduse...
August Kitzberg "Libahunt" autor Andres Martinson. Blog: http://goo.gl/KCgdZ August Kitzberg "Libahunt" Näidendi põhiidee on selles, et oma isikliku õnne eest võideldes ühiskonnaga vastuollu sattunud peategelane hukkub kui ta on ühiskonnast välja tõugatud. Samuti näidatakse ebausu mõju inimeste saatusele. Tiina on oma välimuse ja iseloomu poolest niivõrd erinev oma kasuvanematest ja külarahvast ning see vastuolu viib paratamatult selleni, et ta heidetakse perekonnast (ühiskonnast) välja. Konflikti põhjustab Tiina ja Mari võitlus oma armastatud Marguse pärast. See viib hiljem avaliku vastuoluni pere- ja külarahvaga. Tiina on tumedat verd, uhke, talle meeldib loodus, vabadus, ta märkab ilu enda ümber. Tiina on pärit vabade inimeste tõust, kes ei olnud mõisa ja kiriku kirjas vaid elasid vabalt metsade keskel. Tammarude pere on orjameelne ja alistunud. Nad on leppinud sellega, mida mõis ja kirik käsib teha. Na...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Esimene osa 1. Teose peategelaseks oli Tartu Kommertskooli seitsmenda klassi õpilane Henn Ahas. 2. Teose sündmused algasid 1918. aasta detsembris seoses mobilisatsiooni välja kuulutamisega. 3. Henn Ahase sõpradeks olid Käämer ja Käsper. Mõlemad sõbrad suhtusid Eesti riiki erinevalt ning mõlemal oli oma kindel arvamus asja kohta. Käämer pooldas rohkem venelaste võimu ning punaarmeed ja ka selle tulekut Eestisse. Käsperi mõttemaailm erines Käämeri omast märgatavalt. Käämer pooldas rohkem iseseisvat Eestit ning Eesti Vabariigi arengut. Käsperi arvamus ning mõttemaailm ühtis enamjaolt ka teiste noortega. 4. Henn Ahasel polnud kindlat seisukohta. Teda mõjutasid kõige enam tema sõbrad ja seltskond kellega ta suhtles ning läbi käis. See oli ka üks põhjustest miks just Henn A...
Internetiohud Arvamuslugu Magnus Lehiste Internet on inimeste kasutuses olnud juba üle paarikümne aasta. Laialdasemale ringkonnale ehk 78 aastat. Internetis leidub infot absoluutselt kõige kohta, mida hing ihkab, see on oluliseks infovahetuskeskkonnaks. Sealt saad oma lemmiktegevustega tegeleda, uurida infot sind huvitavate asjade kohta, mängida mänge ning kasvõi suhelda sõpradega. Seega, internetis olles lendab aeg palju kiiremini, kui kusagil mujal. Tihti jääb sellepärast ka palju tähtsamaid asju tegemata, vahel lihtsalt ei suuda internetist ära tulla. Internetis on palju tarkust, aga ka palju rämpsu, mille peale me mõttetult aega raiskame. Tihti juhtub, et istun põhjuseta arvuti ees ning mõtlen, miks ma siin olen, pigem võiksin selle asemel minna välja loodusesse ning teha midagi enda jao...
Raamat vanamoodne mõnuaine See on ammu teada-tuntud tõde, et tänapäeva noored ei oska hinnata raamatuid niivõrd kui nad hindavad internetti. Selle asemel, et lugeda, istuvad meie noored Facebookis ja msnis. Ma ei väida, et sõpradega suhtlemine on vale, kuid kas tundide viisi arvutiekraani passida annab inimesele midagi juurde? Võin sellele isegi ära vastata, teades, et mul on õigus. Ei, see ei anna midagi juurde. Raamatu ajalugu ulatub väga-väga kaugesse aega. Vanimad raamatud olid savisse, puusse või kivisse raiutud või kraabitud tekstid. Raamatuid on kogu oma ajaloo jooksul kõrgelt hinnatud. Vanasti saadi põhilist informatsiooni siiski raamatutest, kuna puudusid teised infoallikad. Raamat oli ka meelelahutaja, kuna vanasti tehti aega parajaks just raamatuid sirvides. Kurbusega tuleb tõdeda, et tänapäeval on raamatud rohkem unarusse jäänud. Selle peamiseks põhjuseks on see, et tänapäeva inimeste elutemp...
Renessanss ja humanism - nagu siiami kaksikud Renessansiks nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest innustunud vaimuliikumist Lääne-Euroopas 14.16. Sajandil ehk antiikkultuuri taassündi, seda ühteaegu vastandades valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. Renessanssi tagapõhjaks olid edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt humanism, mille tsentriks oli inimene ning mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab. Uue aja algul vabanes inim...
Põhikooli füüsikaõppe sihiks on anda õpilastele tavaelus toimetulemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi. Ei olnud eesmärki neist suurt tervikpilti luua. Gümnaasiumis ei saa füüsikaõpe aga selliste eesmärkidega piirduda, sest gümnaasiumi füüsika valmistab õpilast ette õpinguteks kõrgkoolis. Lõpetajalt oodatakse tervikliku maailmapildi olemasoli, oskust eristada olulist ebaolulisest ja teaduslikku väidet ebateaduslikust.Füüsikalised printsiibid-kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Miks on füüsika oluline? Poleks hüvesid (tehnoloogia jne), me elaks kartuses tundmatute loodusjõudude ees, meie maailmas end mugavalt tundmiseks peame oskama füüsikat.Füüsika uurib loodusteadusi (seaduspärasusi) ja kasutab füüsika keeleoskussõnu nende selgitamiseks.Mina olen ma ise ja maailm on kõik ’’mitte-mina’’ (v.a mõttemaailm, tundemaailm jm.)Maailmapilt-Süsteem, info kohta, mida inimene maailma kohta omab.Struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste...
Virginia Woolf Tuletorni juurde Postmodernistliku kallakuga Virginia Woolfi romaan ,,Tuletorni juurde" käsitleb põhiliselt ühe perekonna ja seda ümbritsevate inimeste hingeelu ja mõttemaailma I Maailmasõja eel. Perekond koos oma tuttavatega peatub Suurbritannia põhjaosas oma suvekodus, millest üle lahe asub majakas, mille kohalolu on pidevalt tajutav läbi terve teose. Woolfi teosed on feministliku kallakuga, ja seda on ka selle teose puhul väga selgelt näha. Tegelasi ei kujuta ta niivõrd ühtse perekonnana, kui üksikindiviididena, kelle isikupära ja olemus on tähtsamad, kui nende omavaheliste füüsiliste suhete täpne kujutamine või kasvõi välimuse kirjeldamine enne hingeelule tähelepanu pööramist, nagu sageli romaanides kombeks on. Kuna teoses on väga vähe dialoogi ja tegevust, näeb põhiliselt tegelaste sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse. Inimesed on küll omavahel seotud, kuid neid eristab siiski üksteisest...
Kas 1.st Maailmasõda oleks saanud ära hoida? 1. Maailmasõda on ajaloo üks verisemaid sõdasid, ainult Teine maailmasõda oli ohvriterikkam. 1. Maailmasõda kestis aastatel 1914-1918, Antandi ja Keskriikide vahel. Hukkunuid oli 1.s Maailmasõjas umbes 10 miljonit. 1. Maailmasõja vältimine oleks olnud võimatu, sest maailmas käis suur maade jagamine ning ilma võitluseta ei tahtnud keegi oma maid loovutada. Enne sõda olid paljud riigid omavahel lepingud sõlminud ning valitses pingeline olukord, mitmed maad soovisid endale asumaid juurde, näiteks oli Saksamaa huvitatud Poolast, Prantsusmaast, Baltimaadest, ta tahtis kaotada ka Suurbritannia ülekaalu merel, Austria-Ungari ning Venemaa vahel oli tülitsemist ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa soovisid endale maid. Palju jagelemist oli ka kolooniate pärast, mis küll enamjaolt suudeti kompromissidega lahendada. Seega oleks võinud mingisugunegi uus tüli Kolmikliidu ja Antandi sõtta kihutada n...
Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" Tegelikult on see metaromaan ehk romaan romaanis, või siis kuidas romaani. Autor on kohati otseses kontaktsis tegelastega - Onegini ja Tatjana sõber. Vahel autor esineb luuletajana, kes vestleb lugejaga, küsides, kuidas peaks romaani edasi kirjutama või siis räägib iseendast. Romaan läheneb realsimile, (võrreldes lõuna poeemidega ei ole tegevuspaigaks mingi eksootiline koht, vaid Peterburg, Puskini kaasaegsedinimesed (inimesed kes olid kaasaegsed 1820ndatel) on kirjeldadtud). Tegelased ei jaotu positiivseteks ega negatiivseteks . Autor ei mõista nende üle kohut, see annab elutruuduse---realistlik teos. Kui rääkida süzeest, siis romaan algab justkui keskelt ja lõppu ka otseseltpole. Lõpp ühildub kulminatsiooniga, (see on ka üks realismi jooni) kuna pole tavapärast lõppu - samastab tõelise eluga. Puskinit huvitab "Jevgeni Oneginis" see, millised on kunsti piirid, mida t...
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad k...
,,Meister ja Margarita" 1. 1)Reaalne tasand ehk Bulgakovi kaasaeg ehk 20.-30. aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik ehk iidne Jersalaim 3)Sümboolne, filosoofiline tasand ehk igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kriti...
Tänapäeva inimese jumalad Läbi aegade on inimesed ülistanud erinevaid jumalaid vastavalt uskumustele ja väärtushinnangutele. Sadu aastaid tagasi väärtustasid inimesed loodusjõude, merd, armastust, allilma, ennustusi, tuld jne. Vastavalt usuti ka erinevatesse jumalatesse, kes olid riigiti erinevad. Näiteks Antiik-Kreekas oli kaksteist tähtsat jumalat, keda kutsuti Olümpose jumalateks. Mõned neist olid peajumal Zeus, merejumal Poseidon ja armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite. Millised oleks aga tänapäeva inimese Olümpose jumalad? Ajapikku on ühiskond arenenud ning inimeste väärtushinnangud ja mõttemaailm on tunduvalt muutunud. Tänapäeval valitseb tehnoloogia ning inimeste väärtushinnangud keerlevadki tehnoloogia ümber. Inimene väärtustab kõige rohkem raha, sest raha eest saab arvuteid, telefone, autosid, maju, riideid ja muid materjaalseid asju. Raha juhib inimese elu ning soetades kalleid aut...
Sõda ja noored Teos ,,Läänerindel muutusteta" räägib verinoortest poisihakatistest, kes otse koolipingist oma õpetaja algatusel ja hilisema kambavaimu mõjutusel vabatahtlikena Esimesse maailmasõtta läksid ning seal oma eksisteerimise eest võitlesid, tapsid ja surid. Need seitse noort- Paul, Katczinsky, Tjaden, Albert, Kemmerich, Müller ja Behm- läksid sõtta teadmata, mis neid ees ootab ning milliseks sõda nad muudab. Neil puudus igasugune elukogemus, oli vaid koolitarkus, millest rindel abi ei olnud. Kõik see, mis neile senini oli tähtis tundunud, muutus nüüd tähtsusetuks. Võimust võttis loom, kes tegutses instinktide põhjal. Enam ei väärtustatud inimelu ning enese eksistentsi jätkamise eesmärgil tapeti vaenlaseid külmavereliselt ja halastuseta. Sõda muutis noorte väärtushinnanguid ning vaateid elule, mis oli nende jaoks saanud täiesti uue tähenduse. Rohkem hakati väärtustama enese elu ja...
Juhan Liivi isamaaline luule Kõigi süda otsib midagi, ihkab midagi kättesaamatut. Soovide ja mõtete avaldamine läbi luulevormi on võimalus viia need laia avalikkuseni. Juhan Liiv on kirja pannud palju teemasid ja probleeme, mis olid omased tollasele ajajärgule. Liivile oli südamelähedane isamaa luule kirjutamine läbi kaunite sõnapaaride. Mitte igaühele Mitte igaühele õnneks ei antud selgesti näha, mitte kõigile õnneks ei antud selgestu kuulda, armastada palavalt isamaad, kannatada temaga. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tugevaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
