"Headus ja kurjus" Headus on kui keegi teeb kellelegi midagi head. kurjus on kui keegi teeb kellelegile kurja.Kurja saab teha ka snadega.Niteks:sa oled kole,nme ja kasutab teisi selliseid snu. Kui teeb kttega vi jalgadega siis on valusam mni kord. Niteks:annab peksa,viskab millegiga,tuleb lb. Snadega halba teha on mnel inimesel lihtne aga mnel mitte.Inimene on harjunud teistele halvasti tlema,siis on tal kergem teisi kurjasti ra kasutada. Mned nited:kui sa seda ei tee,siis ma hakkan sind norima,kui sa sd enda peale ei vta siis ma hakkan sind kigi ees norima. Ktega on lihtsam teha kui inimene on halvast inimesest nrgem.Niteks:viienda klassi laps on nrgem kui kaheksanda klassi laps. Lia vib palja kega,vib toikaga ja teiste asjatega.Niteks:puu toikaga,tassiga,ja paljude teiste asjadega. Headus ja kurjus on erinevad. Headusega teed midagi head ja aitad kedagi.Aga kurjusega teed halba ja teistele...
Headus ja kurjus Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Mitte alati pole must-valgelt kirjas konkreetse teema sisu ning tagajärg. Tihti pole tulemuste ühte poolt kohe näha, nagu oli ka Vargamäe elus, kuid tulemata ei jää miski. Seda ilmestab hästi ka järgmine vanasõna: ,,Ükski heategu ei jää karistamata." Vargamäel olid headus ja kurjus enamasti alati koos, avaldudes eri viisidel. Seda tõestab selgelt 5. osa sündmus, kui Oskar ei valetanud õe eest. Vend tundis kindlalt, et tegu on hea, kuid õde nägi üksnes negatiivset külge. Antud juhul oli sõsar veel noor ning elukogemusteta. Tüdruk ei suutnud objektiivselt vaadelda teo headust, mis oleks avaldunud alles pikas perspektiivis. Selline rumalus ning naiivsus tõigi kaasa tüli ja lõi kiilu õe ja venna vahele. Seega võib vahel elementaarse headuse pöörata kurjuseks inimlik rumalus ja tormakus. Siiski avaldub igas olukorras teo kaks poolt. Vah...
Headus ja kurjus Meie praeguses ühiskonnas valtiseb nii headust kui ka kurjust, kuigi vahel tundub et kurjem pool kaalub hea poole üles. Põhjuseid on palju aga üks on kindlasti see et maailmas on palju kurje, ahneid, ülbeid, isekaid, ebaviisakaid ja lihtsalt julmu inimesi, kelle eesmärgiks tundub olevat hea ühiskonna hävitamine. Vahel ju võibki tunduda et reaalne elu on ka nagu muinasjutt, aga ainult selle erinevusega et siin ei pruugi headuse ja kurjuse võitluses alati hea pool võita. Samas inimesed kes eiole need nö pimeda poole inimesed, nemad ju võivad muuta seda kõike. Head inimesed võivad: abistada hädasolijaid, proovida veenda kurja või nö halba inimest et see mida ta teeb ei ole hea, püüda lahendada asju rohkem sõnade kui rusikatega, mida kipuvad tegema pahatahtlikud inimesed. Aga miks on maailmas kurjad inimesed? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka inimesi, kes ihaldavad võ...
Headus ja kurjus Me kõik näeme enda ümber headust ja kurjust. Seda võime tunda inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast.Õeldakse, et keegi meist pole täiuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Aga kas see vabandab välja halva, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt räägitakse teleris,raadios ja ajalehtedes kõigest kurjast.Nagu sõjad,kaklused,terrorism.. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnustavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi halba või levitab sihilikult laimujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või teeb seda suurema heameelega. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealt näha tavalised inimesed meie enda kodukandist.Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudele on raha. Raha eest on isegi head inimesed valmis üle astuma keelatud piiridest. Niipea, kui mäng...
Headus ja kurjus minu ümber Headus ja kurjus ümbritseb igat inimest , igal ajal. Mõnda ümbritseb rohkem headus , mõnda kurjus. Kindel on see , et need ümbritsevad ka mind. Headus tuleb vanematelt ja parimatelt sõpradelt. Ükski vanem ei taha oma lapsele halba , nii ka minu vanemad tahavad , et mul oleks siin maailmas hea olla . Parimaid sõpru on aga erinevaid , nende peale ei saa vahel kindel olla , kas nad tahavad mulle head või halba . Ma loodan südamest , et nad ümbritsevad oma mõtetes mind heaga , sest mingil hetkel võib igaüks kellelegi kurja soovida . See on paratamatu . Kurjust on kindlasti minu ümber , kui palju , seda ei saa kunagi teada . Kurja võivad mulle kõik soovida , sest selliseid inimesi on minu ümber rohkesti . Inimestega tutvudes on alati esmamulje teistsugune , kui see inimene tegelikult on . Nii ümbritseme kurjusega pahaaimamatult teisi , ise inimest tundmata . Tihti arva...
Kas headus või lihtsalt viisakus? Millistes inimestes on tegelikult headus ja viisakus ? Ning millistes inimestes seda tegelikult polegi ? Tihti käies Tallinnas erinevates kauplustes, näeme enda ümber viisakaid inimesi. Eriti hakkab silma see kauplustes, kus müüa soovib sulle midagi väga maha müüa, siis kauplusesse sisenedes teretatakse kliente viisakalt ja naeratatakse neile, nagu oleksid maailma parim ja kaua oodatuim inimene. Tihti tundub see väga imelik, kuid vahest tunduvad teenindajad nii head, et oled kindel et sina oledki see ainus inimene keda siia kauplusesse oodati. Kuid kas see naeratus ja näideldud viisakus on ikka tõesti siiras ja südamest? Või kaasneb selline käitumine palgaga? Mina arvan, et kui see sama inimene peaks seda tööd tegema palga eest millega ta sugugi rahul ei ole, siis ei oleks ta kindlasti nii naerusuine ja kliendid ei oleks ka nii oodatud. Kindlasti ei taha klient osta poest kus ta ei ole tere...
Headus ja kurjus minu ümber. Maailmas on palju headust ning samas ka palju kurjust. Mis mõnele tundub hea asjana, on jällegi teisele kurjast ja vastupidi. Sageli on nii, et just halvad ehk kurjemad asjad jäävad meelde paremini, kuna neid juhtub harvemini ja kohati toovad need endaga kaasa suuremad probleemid, kui head asjad . Kurjusest ja halbadest asjadest räägitakse ka rohkem, näiteks kasvõi meedia vahendusel. Elus käivad headus ja kurjus käsikäes. Maailm ongi täis nö. halbu ja häid inimesi. Nad elavad kõik meie ümber ilma suurema tähelepanuta. On raske eristada kurja inimest heast inimesest , sest elu on näidanud, et inimloomuses on olla tihtipeale vägagi kahepalgeline. Ükskõik, mida me ka ei teeks, peame tunnistama, et mitte keegi pole halb ega hea kõigil on omad plussid ja miinused. Miks inimesed on üldse kurjad? Enamikul meist süttib viha tänu kadedusele, aga leidub ka ini...
Headus ja kurjus meie ümber Me kõik tajume enda ümber, suuremal või vähemal määral, headust ja kurjust. Seda võime tunnetada inimestes meie ümber või näha-kuulda meediast. Üldjuhul nõustutakse tõsiasjaga, et keegi meist pole täuslik. Seetõttu me eksime ja teeme tegusid, mida hiljem kahetseme. Kas sellega aga saab selgitada kõike halba, mida me meedias pea iga päev kuuleme-näeme? Pidevalt saame teleri, raadio ja ajalehtede kaudu teateid sõdadest, kuritegevusest ja terrorismist. Ehkki inimesed teevad vigu, tunnistavad nad siiski teatud piire, mida ei tohiks kunagi ületada. Ollakse ka nõus sellega, et on vahe, kas keegi ütleb kogemata kellegi kohta midagi eksitavat või levitab sihilikult kuulujuttu, vigastab kedagi tahtmatult või paneb toime ettekavatsetud mõrva. Ometi saadavad taolisi sokeerivaid asju korda pealtnäha tavalised inimesed meie enda kodukandist. Üks põhjus, mis ajendab inimesi kuritegudel...
LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste süsteemi ja lõpp-põhjuste süsteemi vahel on algusest peale ette määratud 3) Ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti 4) Aine iseenesest on nii liikumise kui pa...
„Ilma paheta ei tunne me voorusi äragi; headuse ja kurjuse mõisted tulenevad sellest, et headus ja kurjus on pidevalt koos, teineteise kõrval eksisteerinud.“ Fjodor Dostojevski Hea ja halb Headus ja kurjus käsikäes? Öeldakse, et ei ole head ilma halvata ja et need kaks käivad alati koos. Kus me võime näha seda head ja halba? Tänapäeva ühiskonnas ei ole ühtegi üdini halba inimest. Ka kõige kurjemates ja õelamates persoonides leidub kasvõi killukenegi headust. Igaüks teab mõnda halba inimest, kellega ta kohe üldse suhelda ei taha, aga selles jälestusväärses ülbikus võib ka midagi head olla. Oma vihavaenlase silma all võib see inimene vastik olla, aga võibolla oma emaga käitub ta vägagi hästi ja on tema s...
Inimene on inimesele hunt Igaüks on isemoodi. Inimesed on erinevad individuaalselt ja ka rahvuslikult. On rahvaid, kes tunduvad väga sõbralikud ja saavad hästi üksteisega läbi, kuid eestlased pole midagi niisugust. Meie kõigi iseloom paneb meid üksteisele halbu asju tegema ja osad isegi elavad ainult selle nimel. Eriti kurjad on vanemad inimesed, kes enamus ajast kodus passivad. Nad riidlevad iga ettejuhtuvaga, kelleks tihtipeale on samasugune naaber. Miks naabrite/inimeste suhted keeruliseks muutuvad? Need ei muutu, vaid need on keerulised juba enne, kui üksteisega tuttavakski saadakse. Eestlane ei oska näha teistes häid omadusi ega ka neid kiita. Selline iseloom teeb inimese pahuraks, sest on vajadus suhelda ja kuna midagi head öelda ei osata, siis öeldaks halba. Niisiis ei saagi midagi paremat inimeste, vähemasti eestlaste, omavahelistest suhetest oodata. Kas headus on ilmast kadunud või ei ole sed...
Abivajajast saab abistaja Bussiõnnetuse läbielanud Agnes elas edasi täisväärtuslikku elu. Ei lasknud ennast häirida probleemidest ega takistustest, mis tema teele sattusid. Selliseid inimesi võiks olla siin maailmas rohkem, kes suudavad nii vapralt sellistest olukordadest välja tulla. Selles bussiõnnetuses oleks võib olla mõni teine inimene elu lõpuni jäänud bussijuhti süüdistama, kes tegelikult oli selles avariis süüdi, kuna tema kaotas juhitavuse, tema jäi roolis magama, kuigi tema vastutada oli nende reisijate turvalisus. On lausa imetlusväärne kui inimesed ronivad sellel eluredelil edasi, mis siis, et mõni aste vahelt ära kukub. Enne kui pole täiesti alla kukkunud, pole mõtet ka ise alla anda. Naine, kes suutis oma jäsemed taas liikuma treenida läks oma eluga edasi. Kuigi ei saanud ta jätkata samal erialal, mida oli alustanud, kuid tema sihikindlus viis teda edasi ning ta jätkas natuke lihtsamal alal, m...
EELK Usuteaduse Instituut 1. 1. kursus; magistriõpe; kristlik kultuurilugu Leili Rummel – Ruus 30. 04.2017 Õppejõud: M. A. Põder MIKS ME PEAME HOIDMA JUMALA HEAD LOODUT ? Mäletan lapsepõlvest leninlikku seisukohta, mida saime kuulda raadiost: ’’Nõukogude inimene ei oota looduselt armuande,vaid võtame ise mis võtta annab.’’ Meenuvad ka minu õigeuskliku vanaema eitavad seisukohavõtud selle kohta. Jumalast kui Loojast ei tohtinud rääkida. Loodut tuleb vaadelda, kui tervikut. Me loeme 1. Moosese raamatust, et Jumal pdas loodut ’’heaks ’’ ja usaldas selle inimese hoole alla. 1. Moosese raamatu 1:26 esitatud ’’valitsemise’’ mõistet on sageli väärkasutatud ning liiga sageli on tähelepanuta jäetud asja olu, et Jumal kuulutab kogu loodu ’’heaks’’, siis ei peata silmas selle kasulikkust inimestele. Seega mõjutab...
2012 Kuidas lahendada kurjuse porbleemi? Iidne võitlus kurja ja hea vahel Lauri Kukerman 12. B 4/6/2012 Lauri Kukerman 12. b Mis on kurja probleem? Kurja probleem ehk kurjuse probleem (ingl. The problem of Evil) on religioonifilosoofias ja teoloogias tuntud küsimuste kobar, mis tuleneb Jumala headuse ja maailma ebatäiuslikkuse kokkusobivuse küsitavuses. Klassikalisel kujul on probleem sõnastatav nii: kui Jumal on kõikvõimas, kõigeteadja ja kõikhea, kuidas siis saab maailmas olla kuri (kurjus ja kannatused)? Kõikvõimas Jumal suudab kurja kõrvaldada; kõiketeadja Jumal on igast kurjast teadlik; kõikhea Jumal soovib kurjast lahti saada; om...
Kurjus Mis on kurjus? Kas inimesed sünnivad kurjana? Kas kuri on miski, mida inimesed teevad, või miski, mis inimesed on? Kui on olemas Jumal, siis miks ta loaseb kurjusel olla? Kui Jumal on olemas, siis miks on olemas kurjus. Jumal ei tea, et kurjus on olemas Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei saa sinna midagi parata Jumal teab, et kurjus on olemas, kuid ei taha selle vastu midagi ette võtta. Epikuros arvas, et jumalad on olemas, kuid nende loomuses pole jälgida meie maailmas toimuvat ning sekkuda toimuvasse. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas. Kui jumalatele oleks tõesti kohane jälgida maailmas toimuvat ja sekkuda toimuvasse, siis kurjuse olemasolu saaks seletada ainult kolme moodi: Jumalad tahavad, kuid ei suuda likvideerida kurjust. Jumalad suudavad, kuid ei taha likvideerida kurjust kolmandaks. Jumalad ei taha ja ei suuda likvideerida kurjust. Ükski variant ei ole kooskõlas jumalate tegeliku loomusega. Seega on eksl...
Pisut head leidub igas inimeses Headust defineeritakse kui midagi, mis on kõlbeliselt heakskiidetav. Headus on väga suhteline mõiste, kuna seda võib iga inimene erinevalt tõlgendada. Headus on miski, mis esineb igal inimesel, kuid headuse märkamine teise inimese poolt on palju keerulisem. Ükski inimene pole sündinud siia ilma, et olla halb, kuid sellegi poolest ei pruugi headus inimeses püsida. Headus võib kaduda aastate jooksul, mil võib olla kokkupuudet mõne halvema isiksusega. Suurimaks mõjuallikaks inimesele on keskkond, kus ta on üles kasvanud. Tahes- tahtmata hakkab inimesele miski külge, muidugi võib külge hakata ka hea omadus, kuid üldjuhul nii siiski ei juhtu. Noorele avaldavad kõige suuremat mõju sõbrad. Nähes sõprade käitumist ning iseloomu jääb seegi suure tõenäosusega külge .Ma ei saa väita, et ainus mis külge jääb on hea, kuna sõbrad on üldiselt need, kes julgevad teha igasuguseid lollusi ja s...
1)10. veebruar 2018 Muusikal "Hüljatud" Vanemuise teatri külalisetendus Nordea Kontserdimajas 2) muusikal räägib Jean Valjeanist, mehest, kes on olnud ebaõiglaselt kaua vangis ning kellest nüüd on saanud eluheidik. Keegi ei taha teda võtta tööle ega öömajale, vaid tema vangistusest kuuldes viskavad ta tänavale. Ühe kirikumehe headus aga viib ta uuesti headuse teele ja see aitab tal oma ängistusest üle saada. ta alustab uut elu ja töötab ennast üles, peagi on vabrikuperemees. seal tuleb mängu Fantine, teine peategelane, keda ühiskond samuti ebaõiglaselt kohtleb ning kes oma lapse nimel on valmis tegema ebamoraalseid, hirmutavaid tegusid. jean valjean soovib fantine'i aidata, kuid naine sureb. mees otsustab tema lapse cosette'i päästa ja üles kasvatada. aastate pärast on käimas revolutsioon ja üliõpilane Marius osaleb selles jõudsalt. nähes tänava peal suurekskasvanud cosette'i, ta armub ja otsib teda meeleheitlikult. nad veedavad koos ro...
1. Üle kriisi läheb sild Kriisiolukorda tuleb õigel ajal ära tunda. Elus vahelduvad headus ja kurjus, rõõm ja kurbus ning edu ja läbikukkumine. Kõige raskemast olukorrast võib välja viia kiireim tee edasi. Vigadest tuleb õppida ning tulevikus tuleb proovida neid vältida. Heata ei oleks kurja ning kurjata poleks head - just nagu "Kurjuse laul" Oskar Lutsu jutustuses "Nukitsamees". Kui elaksime elu, kus poleks kas head või halba, ei suudaks me eristada, kumb see nüüd oleks. Inimene peab läbi elama nii kurjust kui headust, et ta suudaks neid hinnata ja ka eristada. Kui keegi on harjunud sünnist saati headusega, elab ilma teise pooleta, siis ei oska ta seda hinnata ning peab seda loomulikuks, ehk justkui polekski see headus. Nii headus kui kurjus on elus olulisel kohal ning aitab meil elu hinnata. Edu teekonda võiks võrrelda noole laskmisega. Levib ütlus, et rasked ajad vinnastavad noole, mis elu oma kiirusega kaasa tõmmates edasi ...
Igas võitluses on võitjad ja kaotajad, kuid kes on kannatajaks võitluses inimeses eneses? Selles heitluses on osalejaid ju vaid üks. Fjodor Dostojevski on öelnud, et igas inimeses peitub nii hea kui kurja alge. Need alged teevad ühest võitlejast kaks. Kaks inimese mina - sisemuses elav ingel ning kurat, kellest üks headuse ning teine kurjuse kehastus. Kumb domineerivaks saab kajastub inimese mõtteviisis ja käitumises. Elada planeedil Maa tähendab lakkamatut võitlemist millegi eest. Inimesi valdab pidev rahulolematus. Soovitakse alati enamat, kui omatakse, ilma et väärtustataks piisavalt seda, mis on juba olemas. Miski justkui sunniks inimest otsima paremat elu. Inimloomus on aga kord juba selline, et otsuste tegemisel tuleb tihti mängu ka väike kurat, kes sisemusest juhtnööre hüüab ning meisterlikkusega valele teele eksitab. Samal ajal manitseb süütu inglike valima ausat teed. Sellega satub mõtiskleja raske dilemma ette. Tuleb valida, k...
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
Autor: Sandra Sõna Kurjuse probleem maailmas Mis on kurjus? Tavalised inimesed, mitte ainult filosoofid, küsivad seda küsimus. Põhimõtselt, see on midagi vastandlik headusega, mingi tegevus mis äritab negatiivsed emotsioonid. Ei saa täpselt öelda mis on kurjus, sellepäarast see on väga subjektiivne asi, Mõnedel inimestel mingi tegevus on kurjus, aga teisel- mitte. Naeteks Hitler tahtis teha nii, et tema rahvas, sakslased, oli kõige puhtam ja tugevam rahvas maailmas ja mitte ainult ta niimoodi mõtles, tal oli pooldajad, armee, ja nad mõtlesid, et see on väga hea asi. Selles mõttes Hitler sundis mõtlema, et see on hea tegevus ja palju inimesi ususid, et see on nii, aga tänapäeval kõik teavad, et see oli tõeliselt kurjus. Võib öelda, et mõned asjad paljudel ühiskonnadel on üldilised kurjused, näiteks tappimine, varastamine,...
Mis on ilu? ,,Ilu on vaataja silmades." Mina nõustun väitega, et ilu on iga inimese jaoks midagi isiklikku, sest ma usun, et ilu tuleb sügavalt hinge seest. Inimestel on erinevad ideed ilust ja erinevad maitsed, niisiis iluidee varieerub. Seda tõestavad meile teised inimesed; maailm, kus me kõik koos elame. On lugematul arvul võimalusi ilu tõlgendada. Ilu võib olla looduses: kosed, päikeseloojangud ning isegi orkaan; mõne inimese jaoks on eksootiline näha taevaid tumedana. Kõik sõltub sellest, kes sa oled ja millesse sa usud. Kes olen mina? Millese mina usun? Iga inimene leiab iseend uuesti ja uuesti. Sündmused meie elus muudavad meid kõiki pidevalt. Inimestel on komme leiutada iseendit mitte millestki. Nad tihti väidavad end olevat oma enese saatuse loojad, aga enamiku ajast veedavad nad reisijatena sõidukil, mille sihtkoht on teadmata. Kui inimesed rändavad läbi elu, avastavad na...
Sündis 1935 Illinois'is. Ta õppis Hanoveri keskkoolis. Tal soovitati 2 korda veeta aasta vahetusõpi- lasena, üks kord Inglismaal ja siis Šotimaal. Šotimaal kohtas ta ka oma tulevast abikaasat, Donald Hugh Shields'i, kes oli Kanada inseneri õpilane. Nad abiellusid 1957 Kanadas ning said poja ja 4 tütart. Ja üsna varsti võttis ta endale Kanada kodakondsuse. Oma suurimaid raamatuid kirjutas ta Winnipeg'is. Oma elu ajal õpetas ta mitmes ülikoolis inglise keelt. Aastal 2000 kolisid nad Victoria'sse, pärast ta mehe pensionile minekut, kus ta suri 2003.aastal rinnavähi tõttu. • „Väikesed tseremooniad“ 1976 • „Oma aed“ 1977 • „Juhus“ 1980 • „Armastuse vabariik“ 1992 • „Swann“ 1987 • „Kivist päevaraamatud“ 1993 • „Larry pidu“ 1997 • „Kui“ 2002 Kirjanik kirjutas slle teose üsna lühikese ajaga, samal ajal elades nii Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Teoses ei väljendata eriti rõõmuhetki, kuid neid si...
Arvustus Shaw' näidendile ,,Major Barbara" Maha kõik traditsioonilised religioonid! Meie uueks usuks saab püssiroht ja RAHA! Vaid nii suudame oma hukka läinud ühiskonda parandada, sest nagu ütles Platon, et ühiskonda ei saa enne päästa, kui kreeka keele professorid hakkavad püssirohtu tegema või kui püssirohuvabrikandid hakkavad kreeka keelt õpetama. Raha teeb põrgust taeva ja püssiroht kurjategijast õilsate eesmärkidega inimese, kes suudab inimkonna pahedele ja elu võidujooksule vastu panna ja ka nende mõlemaga igas olukorras silmitsi seista, ühes käes relv ja teises miljonid rahatähed. Nii kuulutame sõja sõjale ja parandame maailma. Kas pole mitte lihtne? Shaw' näidend ,,Major Barbara" on terav poliitiline satiir, diskussioon kolmes vaatuses. Kuigi tõed, mida siin kuulutab küüniline, tark ja häbitu relvatööstur Undershaft, on julmalt masendavad. Undershaft väidav avameelselt, et kodanlikus ühiskonnas ei ole vo...
Kurat ja preili Prym Asju, mille üle selles huvitavas ja mõtlemapanevas loos arutada on mitmeid. Kas võõral oli õigus tulla väiksesse linnakesse oma enesele headust otsima, pannes sellega proovile kõigi linnaelanike moraalinormid ja väärtushinnangud? Kas preili Prym talitses õigesti, rääkides avalikult kõigile mägedesse peidetud kullast ja sellega seonduvalt vajaminevast ohverdusest? Kas terve Viscose linnakese õnn peitus tõesti üheteistkümnes kullakangis? Kas oli eetiline tuua linna hüvanguks reaalne ohver, kes ise oli kõike muud kui kurja meelevallas? Pean tõdema, et minu arvates oli Carlosel, nagu ta ennast nimetas, tõsiseid probleeme hea ja kurja suhtega. Tal puudus headus, ainuisikuliselt võimutses kurjus. Tema eesmärgiks, elu mõtteks, oli saanud headuse segamine kurjaga, et leevendada valu eneses ning samas mängimaks teiste inimestega. Soov oleks neid inimesi veel pidada süütuteks inimesteks, ...
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegevuse koht ja aeg: 19. sajand, Venemaa. Peategelaste iseloomustused: Anna teose alguses küllaltki stoiline, rahulik. Ta on paljude ihaldusobjekt ja seltskonnas positiivne kuju, kellel tundub otsekui kõik olemas olevat: hea postisoon, abikaasa, laps, kena kodu. Loo arenedes ja Vronskiga kohtudes muutub närvilisemaks, ebakindlamaks. Ta ei saa enam, aru, mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib pidada teda siiraks, üpriski emotsionaalseks naiseks, kes esindas seda, mis aristokraatias oli head, maitsekust ja teataval määral glamuursust. Vronski dzentelmenlik ja julge, ettevõtlik noor ohvitser. Ta pärines heast perekonnast ja tal oli väga võimukas ema, kes alatasa tema tegemistesse sekkus. Vronski oli harju...
EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG XX SAJANDINI Kes me oleme? 1. Tänaste eestlaste geenipärandi eaks arvatakse olevat enam kui 18 000 aastat. Kes olid soome-ugri hõimud ja kes olid meie esivanemad? V: Meie esivanemad olid soome-ugri hõimude hulka kuuluvad küttijad ja kalastajad, kelle ürgkodu oli Uurali mäestiku lähedal ja kes aastatuhandete jooksul rändasid järk-järgult lääne poole. 2. Mõtesta lahti väide: eestlust pole päästnud hukkumisest mitte üksikute rahvuskangelaste vägiteod, vaid kogu rahva meelekindlus ning läbi aastatuhandete kestnud kultuurilooming. V: Eesti eest võitlesid kogu rahvas ühiselt ja sihikindlalt, ega vannutud alla. Jäädi truuks oma kommetele ja uskumustele. 3. Nimeta seitse fakti või sündmust, mida tead eestlaste muistsest või hilisemast vabadusvõitlusest. Jüriöö ülestõus Nimetati ametisse uus piiskop 1201 – Väina jõe alamjook...
Aleksander Puskin (1799-1837) Venemaal tekkis romantism 19. sajandi alguses ja nagu mujalgi Euroopas avaldasid ka siin mõju ajaloolised sündmused eriti 1812. aasta isamaasõda ja võit Napoleoni üle ning 1825. aasta dekabristide ülestõus ja sellele järgnenud pettumus. Vene romantismi keskmes on romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Romantiline kangelane on erakordne ja ta on vastandatud nö. tavalisele inimesele. Vene romantismile on omased vastandused ehk antiteesid (tavalisus erilisus, mäss alandlikkus, egoism altruism, kurjus headus, igavikuline ajalik). Vene romantismi geenius on Aleksander Puskin. A. Puskin sündis Moskvas vaesunud aadlike perekonnas. Õppis Tsarskoje Selo lütseumis. Lütseumi lõpetamise järel astus Puskin Peterburi riigiteenistusse ning ühtlasi tolleaegse kirjandus- ja poliitikaelu keerisesse. Sel perioodil kirjutas ta oodi ,,Priiusel...
Jerome David Salinger(1919-) Ameerika kirjanik, kelle romaan,, kuristik ruk" võitis suure lugejaskonna 2 maailmasõja järel. Ta sündis New York 1919 eduka kaupmehe perekonnas, 1936 astus new york ülikooli, kuid lahkus peagi et õppida äri saksamaal ja poolas. 1938a Ursinuse koledz, Pennsylvanias, aga lahkus sealt mõned kuud hiljem et õppida kirjutamist Burneti juuresKolumbia ülikooli juures. Teenis Ameerika sõjaväes 1942-1945. Esimene teos,,NOORED" ilmus Byrneti ajakirjas,,Story" 1940.a 1947,,Ümberpööratud mets" (edu ei kaasnenud) 1948 ,, Parim päev banaanikala püüdmiseks". 1951.a Kuristik rukkis"(portree linnateismelistest) 1951 ,,9lugu"(võlts kaasaegne elu) Samal aastal kolis ta Inglismaale Cornishisse. Kirjutas säästlikult ja ainult Glasside perekonnas. Need lood koguti kokku raamatusse ,,Franny ja Zooly" (1961.a) ,, Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" ning ,,Seymore, sissejuhatuseks". Menu tõi talle romaan,, Kuristik rukkis" kus ta kuju...
1) Mis on madalmaade kunstis teisiti kui Itaalia kunstis? Sotsiaalsed põhjused muudavad kunsti erinevaks. Madalmaades oli omane alandlikkus, pessimism, alalhoidlikkus, skeptitism. Seal ei katkenud side religiooniga, vaid religioon säilib ka sisulises plaanis. Madalmaade kunsti peaeesmärk-inimese hingeelu avaldamine. Maalid loodi kirikutesse. 5)Sixtuse kabel. Michelangelo kaunistas lae ja idaseina freskodega, motiivid on võetud piiblist. Lage katavad täiuslikud, hästiarenenud inimkehad, kuid üldilme on jõuline ja dramaatiline.(1508- 1512) Idaseina kompositsioon "Viimne kohtupäev" on sünge ja dramaatiline, tunda on uue stiili- baroki-lähenemist.(1535-1541) Sixtuse kabelis tegi tööd ka Raffael. Botticelli teostas mõned freskod. 6)Dürer. Saksa suurim kunstnik. Tema loomingus teostus madalmaade ja itaalia kunsti süntees, ta on graafikatehnikate virtuoos. Tema töödes võib näha 2 pooluse hea ja kurja, valguse ja varju, mõistuse ja tumedate jõu...
ROMANTISM 18saj. lõpp-19.saj. algus kuni poole peale Aeg.Esindusriigid: -Esinudsriigid olid: Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Ameerika ja........................ . Saksamaal tekkinud. Romantismi tunnused: -*Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. *Tunded on mõistusest üle. Kirg, mässumeelsus ja vabadusiha. *Iseloomustavad need meeleolud, mis haaravad ühiskonda üleminekuaegadel, kui oodatakse midagi uut, aga samas tuntakse selle uue ja senikogematu ees ärevust. Voolu kujunemise tingimused riigiti: -Saksamaa- Vara-ja lõppromantism. 18.saj ja 19.saj. Vararomantism-Novalis-Saksa vararomantismi luuletaja. Pöördus rahvaluule poole, käsitledes seda kui rahvahinge säilitajat. Torm ja tung iseloomustavad saksa romantismi. J. C. F. Hölderlin- Saksa lüürik. Teosed ülistavad ilu ja harmooniat ning toetub...
Ettekanne Marianne Fredriksson "Simon ja tammed" Maret Mägi 12a Kirjanikust Marianne Fredriksson (28. märts 1927- 11.veebruar 2007) Rootsi kirjanik, kes oli enne romaanikirjanikuks saamist ajakirjanik. On kirjutanud kokku 13 romaani, mida on tõlgitud paljudesse keeltesse. Paljud varasemad teosed on põhinenud Piibli juttudest. Raamatu lühitutvustus Simon kasvab oma tegelikke vanemaid tundmata üles onu ja tädi peres. Liigutavale perekonnaloole on taustaks elu Teise maailmasõja eelses Rootsis. Kesksele kohale tõusevad peresidemed ja inimlik headus. Raamatu positiivsed omadused Teos oli huvitav, sest palju oli juttu juutide olukorrast ning nende üleelamistest. Kirjeldati lihtinimeste arvamust sõjast. Teoses oli nii vihkamist, armastust, sõprust kui ka kurbust. Kirjeldati ka perekonna omavahelisi suhteid, mis tihtipeale tundusid liialt keerulised ja rasked, k...
3)Puskin:Puskini varane lütseumiaegne luule on paljuski tsitaadiline, stiililiselt ja zanriliselt kirev.Napoleoni teemat käsitleb Puskin oma loomingus korduvalt, suhtumine sellesse muutub aja jooksul.Napoleonist saab mitmetähenduslik sümbol. Vabameelsed vaated väljendusid poeedi kõneldes kui ka kirjutates. Puskini romantikuna: Romantismi õitseaeg(1820-1824) tema pagendusaastad Lõuna-Venemaal.Luule keskendub poeedi enese biograafia mõtestamisele- reaalsed muljed ja elamused loovad aluse poeetiliselt ümber kujundatud biograafiale. Puskini romantilises lüürikas täiendab pettumuse, kibestumise motiivi valmidus hinge ümbersünniks, uueks tundeks. Kõige eredamalt väljendus Puskini romantism"Lõuna- poeemides". Ta lob romantilise-lüürilise poeemi. Puskini poeemide süzeedes on kangelannad aktiivsed osalejad, nende tundemaailm väärib samuti autori tähelepanu. Poeem kui zanr dramatiseerub. Ta lõi värssromaani jaoks olulise värsistusega riimiskeemi...
Mis on ilu? Ilu - mõiste ebamäärane ja iga inimene näeb seda erinevalt. Mõne inimese jaoks ilu - on ümbritsev loodus: jõed, mäed, metsad, maastikud, päikesetõusud või päikeseloojangud. Keegi näeb ilu inimestes. Näiteks ilus ja sale keha, suured silmad või konkreetse juuste värv. Minu jaoks ilu - see on midagi kõrgem. Mitte ainult see, mida ta näeb oma silmadega, vaid ka see, mida ta tunneb oma hingega. Raske nimetada iluduseks seda, mis toob kahju ning halvaid kavatsusi. Paljudele meeldivad vanad ja väärtuslikud relvad, aga minu jaoks ei saa kunagi olla ilus see, mis toob surma. Sarnaselt ka inimestega. Neil võib olla veatu välimus ja suurepärane stiil, aga kui nende mõtted on täis negatiivsust, siis minu jaoks ei saa ta kunagi olla ilus. Minu arvamuses ilu on headus, siirus, kaastunne ja toetuse oskus. Võib ka öelda, et ilu ei ole midagi globaalne ja ebatavaline, vaid peitub väikestes asj...
Prosper Merimee Kes oli? Prantsuse kirjanik Ajaloolane Arheoloog Riigiametnik Elukäik Sündis 28.septembril 1803 Pariisis Töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel. Enne kirjanikuks hakkamist õppis juurat. Pärines jõukast ja haritud perekonnast, vanemad olid kunstnikud. 1844. aastal valiti Prantsuse Akadeemiasse. Suri 23.septembril 1870 Cannes, Pariisis. Merimee kirjanikuna Teemad olid romantilised, kuid käsitluslaad oli realistlik. Keskendus eri rahvaste minevikule, keelele ja tavadele. Ei idealiseeri ega põlga inimest. Novellide lõpuks on enamasti surm. Teosed Esimese teose avaldas 1825. aastal Clara Gazuli nime all – „Clara Gazuli teater“ „Tõlkis“ lõunaslaavi rahvalaule – „Guzla ehk Valimik Illüüria luulet“ Kirjutas 14. sajandi talurahvaülestõusust – „Jacquerie“ (1828) Peateos „Carmen“ – Hispaania-aineline lugu armastusest ja vabadusest. (1845) „Colomb...
Väike faun Lene Mayer-Skumanz Keity Härm Tegelased Väike faun heasüdamlik marmorkuju Carina sõbralik tüdruk, kes armastab väga taimi ja loodust Antonella õel ja teisi halvustav tüdruk Carina vanaema armastav ja veidi väsinud vanaproua Valerio Pizzi vana muuseumivalvur Claudio Bottone muuseumivalvur Carina Carina on ennastotsiv umbes keheteistkümneaastane tütarlaps. Koolis, eesotsas Antonellaga, narritakse teda mõnikord ning sellepärast ei meeldi talle seal käia. Pigem veedab ta oma päevad katuseterrassil taimede seltsis. Ta armastab väga taimi ja üldse loodust ning hoolitseb oma taimede eest. Ta on väga abivalmis ja hooliv. Ta elab koos ema, isa ja vanaemaga, kes kõik armastavad ja hoolitsevad tema eest. Kokkuvõte Iga seitsme aasta tagant ärkab väike faun ellu. Seekord röövitakse ta ära, kuid ta põgeneb. Carina on kodus haige, kuid õnneks satub tema katuseterra...
· Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis. Lennart Meri · Me mõtleme harva sellest, mis meil on, ent muretseme kogu aeg selle pärast, mida meil pole. Arthur Schopenhauer · Noored tüdrukud armastavad nukke, koeri, kassegi, kui pole veel meest, keda armastada, ja kui naine jääb vanaks, nii et meeste armastust enam kusagilt võtta ei ole, siis hakkab ta jällegi koeri ja kasse armastama, sest et armastama peab. Anton Hansen Tammsaare · Lõpmatud on vaid maailmaruum ja inimlik rumalus, seejuures on mul kahtlused esimese lõpmatue suhtes. Albert Einstein · Kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Arthur Schopenhauer · Parim maitseaine söögi juurde on nälg. Sokrates · Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea. Sokrates (vanakreeka filosoof) · Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle. Adolf Hitler · Vanad usuvad kõike, keskealised kahtlevad kõiges ja noored teavad kõike. ...
Emotsioonid Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad Emotsioon kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema Emotsioonid tekivad kui inimene hindab mingit olukorda enda jaoks tähtaks Emotsioonide teke Põhiemotsioonid Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, enesehaletsus, üksildus, nukrus, meeleheide, depressioon Hirm: ärevus, kartus, närvilisus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, ehmatus/kohkumine, (foobia, paanika) Lõbu: nauding, lõbusus, õnn, rõõm, kergendus, rahulolu, õndsus, uhkus, erutus, võlutus, rahuldus, eks...
1. Iseloomusta F.Dostojevski elukäiku. Miks on nimetatud tema saatust tragöödiaks? Kuidas mõjutas Dostojevskit kokkupuude petrasevskilastega? Fjodor Dostojevski oli pärit Moskvast. Isa ( arst vaestemajas) oli lahti öelnud vaimulikuseisusest, pidas oluliseks karjääri, tahtis saada aadlikuks. Ta oli väga karm iseenda ja laste vastu. Elu lõpuks ületas unistuste piiri, hakkas mõisnikuks, seejärel käis alla, hakkas jooma, laostus. Ema oli vastand isale, kaupmeheperekonnast. Ta oli lihtne, südamlik, andis lastele algharidust, õpetas pühakirja, piiblilugusid, helge ja helde. FD südis põhjakihi läheduses, keset keerulisi inimsaatusi, kannatuse, valu ja surma naabruses. Ta õppis pansionides, kus valitses karm distsipliin. Ei tohtinud omada taskuraha ega käia tänaval. 1836 tekkisid kirjanduslikud huvid, luges palju raamatuid. 1837 suri ema, 1839 tapeti isa. 1838-1843 õppis Peterburi sõjaväeinseneride koolis-...
Filosoofia Evald Nigul 083384NAKI Platoni Koopa allegooria. Ideede ja kehaliste nähtuste vahekorda selgitab Platon koopa võrdpildi abil. Meie eluviisi tõttu ei ole truu reaalsus paljudele meist ilmne. Me eksime selles, mida me näeme ja kuuleme reaalsuse ja tõena. Platoni koopas istub vang aheldatud maa külge ketiga. Ta vaatab pilte ja jooniseid koopa seinal enda ees. Need vaated on tema vastuvõetavad täieliku reaalsusena ja üldine reaalne situatsioon jääb talle mõistmatuks. Üks hetk lastakse see vang vabaks ja ta on sunnitud jälgima situatsiooni koopa sees. Üldiselt ta ei taha loobuda oma turvalisest familiaarsest reaalsusest. Vangi tuli vedada jõuga lõkkest mööda koopa suu juurde. Kui ta...
Kõige tähtsam on silmale nähtamatu Maailma õpitakse tundma kahel viisil,silmade ja südamega. Silmadega vaadatakse,kuid jäädakse ikkagi justkui pimedaks.Südamega püütakse aru saada inimeste tunnetest ja olemusest. Kuid mis on see, mida me näeme vaid südamega? Sageli tuleb elus otsustada inimese olemuse üle. Me valime endale tihti uusi sõpru ja tuttavaid. Esimene mulje tehakse alati silmadega ja tihti peale juhtub nii, et hea esmamulje jätnud inimene on halva iseloomuga. Inimest südamega tundma õppides saame me temast palju rohkem teada.Sageli juhtub nii, et see kes on jätnud kohutava esmamulje, osutub hiljem väga sõbralikuks ja toredaks inimeseks. Sellepärast ei tohikski inimest kohe hukka mõista, sest kõige tähtsam on silmale nähtamatu. Unustada ei tohi ka iseenast ja oma südamehäält. Sageli laseme end välja paista teistsugusena, kui me südames tegelikult sooviksime. Kas me seeläbi ka õnnelikumad oleme? V...
,, Inimese vari" · Kas tegemist on saatusliku nn ,, raisatud" armastusega? Oli kuna sõduri ema pidi nii kaua oma nn poega ootama ning kui ta ükskord tuli oli ta põlenud ja väga halvas olukorras ning siis pidi asjatult ema hakkama teda tohterdama ja tema pärast vaeva nägema kuna ta suri natukese ajapärast, nii kui nii ära. · Kes oli tegelikult see nn poeg ( lähtu surnuaial toimunud vestlusega)? Olles seda novelli lugedes arvan mina, et see kes oli nn poeg oli hoopis selle poja tapja. ,,Toome helbed" · Kas saatuslik armastus? Miks? Ei ole, sest see nn saatulsik armastus ei muutnud tüdruku elu. · Mida sümboliseerivad novelli lõpus langevad toome helbed? Võibolla seda, et Leena viimane loodus Vidrikult vastu armastust oli kadunud. ,, Popi ja Huhuu" · Oskamatult kasutatud vabadus? Ma arvan, et ei ole oskamatu kuna Huhuu sai kenasti omale söögi leidmisega hakkama...
Ma arvan , et meie elu maailmas on raske ja halb. Inimesed unustasid mida tähendavad sõnad armastus, headus, tõde jms. Iiga päev maailmas sureb umbes 100 inimest , aga me lihtsalt istume ja kuulame uudiseid. Näiteks sõda Ukrainas, kus langes UMBES 7000 süütu INIMEST, ja 17 tuhat on vigastatud. Me ei saa aidata neile, kuid teised lihtsalt ei taha. See on õiglusetu Paljud inimesed ei saa töötada, sest ei ole töökoha, või nende tervis on halb. Kuidas nad võivad endale süüa ostma? Ja selle pärast nad peavad otsida sööki prügikastides ja kerjama (). Praegu eestis ei tööta umbes 30% ( 250 tuhat) inimest, Venemaal 3,7 miljoni, Aga terves maailmas rohkem kui 7 miljonit inimest. Nooremad ei tegele spordiga, nad istuvad kodus, vaatavad telerit või mängivad arvutis. Spetsialistid loeksid üle 74% nooreaid maailmas , kes suitsetavad ja joovad alkoholi. Ja selle pärast nendel on probleemid tervisega. Paljud lapsed jooksevad kodust ära j...
FILOSOOFIA Filosoofia tekkimine tähistab olemuse ja nähtumuse selgekujulist eristamist, olemuse uurimise algust. Antiikfilosoofiast alguse saanud tarkusekultus sai aluseks kogu Lääne-Euroopa kultuurile. Filosoofia aine mõistmises pole kunagi olnud täielikku üksmeelt. Iidsetest aegadest on filosoofiale iseloomulik olnud õpetuste paljusus ja seisukohtade vastanduslikkus, kuid on ka põhiprobleemid, mida mõtteteadus on käistanud ja käsitleb: - Maailma üleüldised alusprintsiibid, seaduspärasused; - Inimese koht ja võimalused maailmas, tema põhiväärtused; - Olemise (looduse, mateeria) ja mõtlemise (vaimu, teadvuse) vahekorra paljud aspektid. Filosoofia kesksed küsimused on „igavesed“, sest igal ajastul on inimesele oluline mõista maailma ja iseennast, seda, mis on teadmine, tõde, headus ja ilu. ESIMESED FILOSOOFID Mõnede arvates sündis filosoofia Vana-Kreekas Mileetoses, kus joonia natuurfilosoofi...
Fjodor Dostojevski 1821 Moskva 1881 Peterburi Fjodor Dostojevski sündis Moskvas Maarja vaestehaigla arsti perekonnas. Dostojevski põlvnes isa poolt kaupmeeskonnast ja ema poolt segaseisuslikust Moskva haritlaskonnast. Isa kohtles lapsi valjult. Ema jagas lastele hellust. Mõneaastase kodukoolituse järel saadeti vennad Fjodor ja Mihhail pansioni. Peale ema surma-1837 suri ema tüsistusse, saatis isa pojad sõjaväeinseneride kooli. Hirmsaim sündmus mehe elus oli isa surm. Dostojevski isa tapsid arvatavasti a enda pärisorjad. Surmateade põhjustas Dostojevskil väga tugeva närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. 1843 lõpetasinsenerikooli ja sai Peterburis oma eriala ametnikuks. Kirjanikutööst ei loobu. Teda vaevas mängukirg ja seetõttu elas ta ka suures vaesuses. Kaardimängukirg toob probleeme, võlad, depressioonihood. 1847 aastast ühineb põrandaaluse Petrasevski ringiga (poliitiline...
2. loeng 1. Milliste küsimustega tegeleb religioonifilosoofia? Kas Jumal on olemas? Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada või ümber lükata? Kes või mis on Jumal? Miks on maailmas kurjus ja kes selle eest vastutab? Kas inimese elu on mõte või tähendus, mida ta ise või teised pole talle andnud? Kust see tuleb? 2. Kuidas määratletakse kristliku religiooni Jumalat religioonifilosoofias? Igavene teisel poole aega ja ruumi eksisteeriv isiksus, kes lõi maailma ja kelle kolm tähtsamat predikaati on kõikvõimas, ülim tarkus ja ülim headus. Aga võib ka transtsendentne, ontoloogiline, kognitiivne ja moraalne absoluutne substants. 3. Kas Jumala olemasolu on võimalik tõestada? Tooge näiteid! Jumala olemasolu küsimust on küsitud läbi aegade ja küsitakse edaspidigi. Reaalselt aga ei ole tema olemasolu ära tõestatud. Kuid on olemas kaks seisukohta, mille järgi võib ehk oletada: ateistlik ja kristlik positsioon. Ateistlik- Feurback ...
Retsentsioon Muusikal ,,Chess" Minu esimene 2008. aasta muusikaline elamus oli 11. jaanuaril, kui käisin Vanemuise suures majas vaatamas maailmakuulsat muusikali ,,Chessi". Etenduse lavastas Georg Malvius, muusikaline juht ja dirigent oli Tarmo Leinatamm, koreograaf Jüri Nael ning ilmekate dekoratisoonide autor kunstnik Ellen Cairns Suurbritanniast. ,,Chess" kõneleb sellest, kuidas maletajatest saavad poliitiliste mängude etturid. Lavastuses käsitletakse kahest erinevast rahvusest pärit meest ja nende saatkonda. Algab male maailmameistrivõistluste tiitlimats Meranos, kus vastamisi on venelane Anatoli Sergejevski ja ameeriklane Frederick Trumper. Süzee on mäng inimeste vahel, mäng rahvaste vahel, aga ennekõike on see armastuse ja vihkamise mäng. "Chess" ühendab kõik tõelise muusikali juurde kuuluvad jõud: tantsu, muusika ja näitekunsti. Lavaline kujundus oli li...
Armastada ja olla armastatud George Sand on öelnud, et elus on vaid üks õnn - armastada ja olla armastatud. Kuid kui armastada ilma vastuarmastuseta, põhjustab see vaid õnnetust. Tekib küsimus, kas armastus on siis tõesti nii täisväärtuslik, mida oma elu eesmärgiks seada ning seda meeleheitlikult tagaajada. Armastus teeb pimedaks. Pole just harv juhus kui inimesed teevad rutakaid otsuseid hetke emotsioonide ajel, sest arvatakse, et elus hakkama saamiseks piisab vaid armastusest. Anna Karenina tormas ellu ning hakkas vastu täielikult ühiskonna normidele, alustades abielu välist suhet, algul näis kõik roosiline ning tore, kuid ei läinud palju aega, kui kõik alla mäge veeres. Lõpuks jäigi talle ainult depressioon ning luhtunud elu. Vahel on just naiselik õrn loomus see, mis sunnib armastama. Juhindudes seaduspärasusele, et tugevamad jäävad ellu, otsib nõrgem pool enda kõrvale kellegi, kes on tugev ning k...
Prosper Mérimée Minu Nimi 10. B Pildid Elulugu Prosper Mérimée (28. september 1803 Pariis 23. september 1870 Cannes) oli prantsuse kirjanik, ajaloolane ja arheoloog. Pärines Pariisi kunstnike perekonnast Mériméed võib vaadelda kui romantismist realismi poole suunduvat kirjanikku. Keskendus eri rahvaste minevikule, keeltele ja tavadele sobis romantikutega Põhjalikud teadmised ja andekus kunstivallas, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi Elulugu Reisis palju Hispaanias ja Itaalias, kus töötas muinsuskaitseinspektorina kunstivarade arvelevõtmisel Prantsuse akadeemia liige Üks Merimee stiili iseärasusi on detaili väljendusrikkus. Ta pigem vihjab,kui rõhutab midagi. Keisri lähedase sõbrana pidas Mérimée mitut riigiametit korraga Vanemas eas õppis Mérimée ära vene keele ning tõlkis Puskini, Turgenevi ja Gogoli teoseid prantsuse ke...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
