Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks (2)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline õigus on õiglane õigus ?
  • Milline on õige õ ?
  • Kuid sellel on nüüd uus kvaliteet. Ühiskond kui infoühiskond . Infoühiskonnaga seotud riskid ?
  • Mis on polise Õallikaks ?
  • Kuidas kõike eelmainitud argumenteerimisel kasutada ?
  • Kuidas saab olla selline seisukoht 20. sajandi keskel, et jur arg põletav probleem ?
  • Mis selline küsimus sellisel ajal ?
  • Milles saab toimuda erinevate teooriate integratsioon. JAT poolt vastatavad küsimused: mis on õ ?
  • Kuidas põhjendada jur otsustusi õigesti ?
  • Mis on siis iseloomulik kommunitarismile kui süsteemsele arusaamale (tunnetusele) ühiskonnast ?
  • Milline on normi mõte ?
  • Kui küsida küsimuse hea Õloome tava kohta, siis tahab ta tegelikult teada – mida tähendab hea õloome tava ja sellele vastav Õloome - just selle nõude suhtes suurendada poliitilist otsustatavust. Millest kõik alguse saab ?
  • Mida kujutab endast sisuliselt õiguskorra raames sündiv lahendus ?
  • Mida kujutab endast õiguskorra raames mõistlik lahendusprotseduur ?
 
Säutsu twitteris
I Teema Õigusteadusest
Sissejuhatav loeng
Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon , on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu. Normatiivne kommunikatsioon kujutab oma olemuselt vähemalt kahe olulise dimensiooni kooseksisteerimist – jagamine ja levitamine.
Õe topeltloomusest globaliseerumise tingimustes
Õ TL kontseptsioon seob endas nii Õe reaalsed kui ka Õe ideaalsed dimensioonid – Õe reaalne külg- Slikkus. Ideaalne - õiglus , moraalsus , moraalne Õ. Niipea, kui tuleb mängu moraalsus, moraalne õiglus, muutub pilt ja tekib mittepositiivne Õ. Nõue õigsusele on ainult siis omane Õele kui Õ seda vajab. Koos põhiSega tekib ka nõue õigsusele, kokkulepitud funktsioneerimise aluste kirjapanemisega tekib nõude õigsusele. Õiglus ei olegi midagi muud kui õigsuse erijuht . Kohtuotsusega püstitatakse nõue, et Õ oleks õigesti rakendatud. Eksisteerib oht, et nõue õigsusele võidakse asendada teatud juhtudel nõudega võimule. Selline oht on olemas praktilisest igas riiklikult organiseeritud ühiskonnas, kus nõue õigsusele asendatakse võimuga. Totalitaarse Nõuet õigsusele iseloomustab pidev põhjendatus. Peab olema teada, et järgitud on positiveeritud ja mõjusat Õt, samuti tehakse kohtuotsusega teatavaks, et see Õ ja argumentatsioon, millele on tuginetud, on oma sisult õige. Selle poole püüdleb ka Sandlik kogu, kui kirjutab Sakti menetlemise juurde kuuluvat seletuskirja. Õe topeltloomuse kontseptsioon on tähtis sellepärast, et see on seotud kõikide ainesse valitud probldega. On seotud Õe reaalse ja ideaalse loomusega.
Diskurus ja Õe topeltolemus
Diskursuse teooria on õigsuse kui ka Õpärasuse, tõe protseduuriline teooria. Normatiivse ülestähenduse õigsus sõltub sellest, kas see on saadud teatud kindlaid protseduure järgides . Protseduur on argumentatsiooni protseduur. Diskursust kui protseduuri saab juba määratleda protseduurireeglite süsteemi abil. Reeglid räägivad ratsionaalse , praktilise argumentatsiooni tingimustest. Ühes nende reeglitega formuleeritakse ka ratsionaalsuse nõuded, mis kehtivad diskursuse teooriast sõltumatult. Nendeks reegliteks on mittevastuolulisus, universaalsus eelduste mõttes, keelelis -mõisteline selgus, empiiriline tõesus, tagajärgede kaalutluse ja rollivahetuste silmaspidamine ning moraalsete veendumuste analüüs. See on selline monoloogi tase. On ka teine, mittemonoloogiline tase. Selle tase on diskursuse erapooletus . Erapooletuse reegliteks on: igaüks, kes soovib, peaks saama osaleda, igaüks tohib küsimuse püstitada ja ükski osavõtja ei saa olla takistatud väljast või seest poolt diskursuse sunniga. Need reeglid tõstavad üles võrdusese ideed.
Lisaks kehtib veel üks tingimus universaalseks heakskiiduks – norm leiab diskursuses universaalse heakskiidu ainult siis, kui tagajärjed, mis on mõeldud järgimiseks üksiku huvide jaoks, leiavad aktsepteerimist kõigi poolt. See ongi diskursuse teooria keskne tees. Teades diskursuse reegleid jõuame järeldusele, et õiged ja kehtivad on normid, mille üle kõikide poolt kui õigete üle otsustatakse. See kehtib aga ainult ideaalsetes tingimustes; reaalselt olla ei saa.
Diskursuseteooriaga on seotud rida probleeme. Probleem diskursuse teooria kui praktilise õigsuse/Õpärasuse teooria – seda võiks käsitleda kui diskursuseteooria staatuse probl. Me peame vahet tegema ideaalsel ja reaalsel diskursusel. Ideaalne diskursus on määratletav. Piiramatu aja, piiramatu osavõtjate arvuga, täielik vabadus, keelis mõisteline selgus, empiiriline informeeritus, rollivahetuse võimlikkus, leitakse vastus praktilistele küsimustele. Küsimus on selles, kas eksisteerib sisemine side ideaalse diskursuse ja avatud diskursuse vahel – jah. Praktilises diskursuses ei ole tegemist mitte ühtsete ühiste huvide kindlakstegemisega, vaid huvide konflikti lahendamisega. Huvide konflikti lahendamine on huvide kaalumise küsimus. Ideaalne diskursus pole irrelevantne õigsuse Õpärase kindlakstegemise jaoks.
Probleem topeltloomuse ja jur. argumenteerimise vahekorrast. Ükski Sandja ei ole võimeline looma Õt, kus otsustuse langetamine on võimalik vaid subsumeerimise teel. Kas või seetõttu, et Euroopas on olemas ka common law mõju: racio decidendi vs printsiibid . Oluline põhjus on ka keeles. Kolmas on normide vastuolu või puudumine.
Printsiibid on optimeerimiskäsud – nõuavad et tegelik Õlik võimalus saaks realiseeritud võimalikult suures ulatuses. Nende rakendamise /leidmise vormiks saab olla kaalutlus. Reeglid on normid, mis definitiivselt midagi lubavad, keelavad, käsivad. Nende rakendamise vormiks on üldjuhul subsumeerimine . Seega on printsiipide teooria nende eristamise implikatsioonide süsteem.
I- 1. Õteadus: süsteemne-str. ne käsitlus
I-1.1 Süsteemse-str. se käsitluse olemus
igat teadust peab saama määratleda tema uurimiseseme ja –meetodite kaudu. Korra ja julgeoleku loomiseks toimib tänapäeval väga keerukas õ-normide kompleks mille str. i tuleb tundma õppida erinevatel tasemetel . Õe tundmaõppimine , seletamine, tunnetamine .
Õteaduse üleanne on Õe kui reaalselt eksisteeriva sotsiaalse fenomeni igakülgne süsteemne tundmaõppimine selle kriitilise interpretatsiooni (ja ka enesekriitilise) ja seisukohtade argumenteerimise abil.
Õe kohta võib esitada erineva kvaliteediga küsimused. Horisontaalsed küsimise võimalused: jurisprudents ; Õe sotsioloogia; Õe ajalugu ja Õe filosoofia. Kõik need küsimise viisid on seotud Õliku praktikaga ehk Õliku tegelikkusega. Kui küsida ühe ja sama asja kohta erineva kvaliteediga küsimusi, siis saame ka eri vastuse. Õlik tegelikkus tarnib toormaterjali ja niisamuti ootab see Õlik tegelikkus abi metatasemelt.
Õe kohta saab esitada küsimusi ka mitte ainult horisontaalselt . Õt peab tundma õppima mitmetasandiliselt: Õlik praktika ↔ Praktiline ( dogmaatiline ) Õteatud jurisprudents ↔ Jur. meetodiõpetus ↔ Üldine õpetus Õteadusest/Õe teooria ↔ Lingvistika, Õlingivistiga ↔ Sotsioloogia, Õlik sotsioloogia ↔ Filosoofia (Õe, riigi ja sotsiaalne filosoofia), Õe loogika .
1. 2. Õiuse tunnetusviisidest
I. 2.1. Õe filosoofia kui Õe tunnetusviis
Hea ja õiglase Õe järgi on ikka ja alati küsitud. Õ f tegeleb juriidil põhimõttel küsimustega. Nende põhimõtteliste küsimuste tunnetamisega, nende üle diskuteerimisega, küsimustele vastuste leidmisega. Õ f-ga tegeleja peab omama süstemaatilisi teadmisi nii Õest kui filosoofiast. Ajalooliselt kasvasid üksikteadused välja filos-st. f-t on väga raske määratleda. F põhiküsimused on jaotatud 3 probl-ringiks: kas õ on olemise komponent? –millest lähtuvalt saan ma kinnitada, et olen tegelikkusest aru saanud? – tõdemus, et pimesi ei saa usaldada riigi poolt loodud pos õ, 20 saj kurvad näited. Õ f eseme moodustavad maailm kui olemine, äratundmine ( subjekt ) ja õ eksisteerimisviis (õ kui protsess). Õ filos otsib vastust küsimusele, mis on õiglus.II õ f põhimõisteks on küsimus riigist. iguse filosoofia esemesse kuuluvad probleemid riigi ülesannetest (eriti õigusloome vallas), riigi eksistentsist jne. Lõplik riigi ja õiguse filosoofia eristamine ei ole võimalik. Lõppastmes otsib õiguse filosoofia vastust I. Tammelo küsimusele: milline õigus on õiglane õigus? Otsides sellele küsimusele vastus, otsib õiguse filosoofia vastust eetiliselt õigele käitumisele õigusega reguleeritud inimkäitumise sfääris. Õiguse filosoofia ei saa siinjuures mööda vaadata õiguslikust tegelikkusest, kehtestatud käitumise mastaapidest ja nende vastavusest vähemalt eetilisele miinimumile. Lisaks sellele peavad õiguse filosoofi huvitama antud ajas ja ruumis kehtivad üldtunnustatud õigluse mastaabid. Need peavad huvitama nii seaduseandjat kui ka õiguse rakendajat. Seega ei ole õiguse filosoofia mingi „filosofeerimine“, vaid õiguse filosoof on seotud õigusliku tegelikkusega ja ta pakub omapoolseid lahendusi selle tegelikkuse õiglaseks edasiarenduseks. Konkreetne aeg võib luua võimalusi õigluse üldtunnustatud mastaapide leidmiseks, kuid küsimus õiglasest õigusest jääb alati püsima.
I.2.2. Õe sotsioloogia kui Õe tunnetusviis
Õ sotsioloogia esemeks on Õe ja ühiskonna vaheliste mõjutegurite (seoste) avastamine. Sotsiol huvitub ühiskondade tekkest , inimestevaheliste suhete tekkest, arengust, perspektiividest. Uuritakse, mis põhjustavad v mõjutavad uuritavaid protsesse. Õ sots kuulub sotsiaalfilosoofiast väljakasvanud süstemaatiliste teadmiste hulka, moodustab suhtel iseseisva haru. Küsimused sellest, mis eeldustel võimaldab õ inimkäitumist juhtida ja kuidas õ ise reageerib sots-tele muutustele. Õ s kasutab uurimiseks eelkõige empiirilisi meetodeid . Seetõttu eristud õs õ filosoofiast. Õs uurib süstemaatiliselt õ jaoks olulisi elulisi asjaolusid.
I.2.3. Õe ajalugu kui Õe tunnetusviis
õ ajalugu . ajaloo esemeks on varasemad õ-korrad. Savigny nägi ajaloos väga vajalikku õ tundmaõppimise viisi. Tegemist 1 õ tunnetusviisiga.. õ ajaloo fn-d on 1) filosoofiline (Ajalugu asub õ f-le lähedal. Õpitakse tundma, milline oli kunagi kehtinud õ eesmärk, ettekujutused õ-st), 2) geneetiline (kunagi eksist-d õ käsitletakse tänapäeva õ eelastmena ja nii konstrueerub õ mõistmisel teatud astmestik, mis on pidevas arengus); 3) kogemuslik fn ( teadasaamine olnust). Õppides tundma erinevas ajas ja ruumis kehtinud õ-st tekib võimalus näha alternatiivseid võimalusi. Võrdlemine õ-s on ajaloo osa. , kuulub õ mõistmise juurde. Õ puutub kokku õ tekstidega alates ajast, kui on ilmusid need tekstid.
1.2.4.Õiguse dogmaatika ehk jurisprudentsÕiguse teooria. Nimetatakse ka dogmaatiliseks õigusteaduseks või praktiliseks õigusteaduseks. Analüüsib objektiivset õigust, kehtivaid õigusnorme. Temaga üsna lähedane on võrdlev õigusteadus . Sellegi huviobjektiks on süsteemi saadus ehk norm ja esmaseks ülesandeks on teiste õigussüsteemi struktuuride ja neis jõustunud normide sisu selgitamine . See aitab kaasa oma õiguskorra mõistmisel.
Õiguse dogmaatika on vanim õigusteadus, annab vastuse küsimusele kehtiva õiguse sisu kohta. Tegeleb õigusnormide tõlgendamise (sisu selgitamise) ja süstematiseerimisega
I.3. Multi Level Approach moodsas Õmõtlemises
Õmõtlemisel võivad olla ja tegelikult ongi erinevad tasemed. Iga selline teoretiseerimine level viib erinevatele tulemusele ja arusaamadele. Õteoreetiline mõtlemisviis jaotatakse tavaliselt selle sõna laia tähendust silmas pidades kolmeks:
Õlikke ilminguid käsitletakse kui tõsiasju (fakte) – realistlikkus;
  • Analüütiline Õmõtlemine, mille raames käsitletakse Õ kui süsteemi ja mõtlemist sellest;
  • Nn väärtustele rajatud mõtlemine, mille aluseks on Õlikud väärtused või väärtused Ões .
    Tänapäevases Õmõtlemises seletub see praktilise jur. argumentatsiooni iseloomus, mille moodustavad ühelt poolt Õpraktika ja teiselt poolt praktiline Õteadus. Sellist korrelatsiooni Õpraktika ja praktilise Õteaduse vahel võib käsitada ka kui kahte level’it Õe tundmaõppimisel , kusjuures level 1 on alati ja igal juhul Õpraktika. Nende esimetele tasandile tuleb lisada ka edasisi tasandeid: jur. meetodiõpetuse (level 3) ja üldise õpetuse Õest (level 4). 60-ndate aastatel toimus üldise õpetuse kontseptsiooni areng, millega tagajärjel üldise Õõpetuse asemel konstitueeris üldine Õe teooria (Õe teooria). See tähendab, et level 4 – üldine õpetus Õest – saab ühe uue str. i juurde – Õe teooria. Kuid ei tohi unustada, et ka Õe teooria peab lõppastmes lähtuma ja toetuma praktikale. Praktiline Õmõtlemine algab alati level ühest ja jääb alati temaga seotuks. Tänapäevane Õmõtlemine on harjanud opereerima esimese kolme level’iga. Tegelikud probld algavad lähenemise neljandast tasemest, mis puudutab kõige otsesemalt argumentatsiooni, n-ö teoretiseerimist. Küsimus on selles, kui puhas võib/saab teooria olla, milline võib/peab olema teooria side praktikaga. Ilma tegelike seoste ja suhete otsimise ja leidmiseta ei kujutaks need mõttekäigud midagi vajalikku praktika jaoks. Praktika on vajalik korrastatud Õmõtlemise jaoks ja teoretiseerimise jaoks.
    I-4. Tänapäevane Õe mõiste
    Tänapäevane Õe mõiste koosneb kolmest suurest segmendist. Esimene neist on kindlasti Õe objektiivne kvaliteet. Objektiivse Õe all mõistetakse kehtivate Õnormide kogumit (kirjapandud Õe allikad). Et Õ kehtiks objektiivse Õena, peab ta olema läbinud vastuvõtmiseks teatud kindla formaalse tee. See formaalne tee on ise vastavate Õnormide poolt reguleeritud. Teine väga traditsiooniline moment on Õ subjektiivses mõttes, Õsubjektile kuuluv käitumise ja tegutsemise võimalus: eelkõige ise tegutseda teatud viisil, kuid kindlasti ka võimalus nõuda kohustatud subjektilt vajalikku käitumist. Kolmas Õ kui normatiivne informatsiooni ja kommunikatsiooni meedium. See, kuidas reflekteerub objektiivne ja subjektiivne ümbritsevas maailmas. Praktika on tõe kriteerium . Kui hinnata tänapäeval mõnda situatsiooni Õlikus kontekstis, tuleb hinnata läbi nende kolme segmendi: objektiivne, subjektiivne, info ja kommunikatsiooni meetod. Õ ideaalses mõttes on väärtusmastaap, millega saab mõõta Õkorda ja sellest tulenevaid Õi. Selles tähenduses sisaldub Õe mõistes õiglus.
    Pos õ ja ülipos õ. Milline on õige õ?, õf küsimus. Pos õ-lt oodatakse , et temas kätketud õ-likud lahendid oleks head ja õiglased. Pos õ võib olla õigele õ-le vastupidine. Õige õ tabamiseks on tarvis pos õ sügavat tundmist ja teaduslikku lähenemist. Õige õ allikad peavad olema selgemad kui pos õ-l. kehtivad õ-normid, ,mis on in poolt loodud, ongi pos õ. ülipos õ põhineb jumalikul ilmutusel, inimmõistusel. Nim ka loomu-loodusõ v mõistuseÕeks. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Pos õ normid vaid siis tõeliselt kehtivad, kui nad vastavad loomuõ-le.
    II Teema Õteaduse metodoloogia
    II.1. Süstemaatiline osa: kesksed mõisted Ões
    Erinevad Õkultuurid tähistavad kategooriaid (keskseid mõisteid) erinevate tähistega. Kesksed mõisted Õteaduses on inimene, tegu, ese, aeg, ruum ja kausaliteet .
    II.1.1. Inimene Ões
    Õ on selline, et on alati olnud seotud inimesega, alati inimeste poolt loodud ja inimestele suunatud. Normid on mõeldud inimeste jaoks. Nt keskajal loeti Õega seotud olevaks inimest, kes kuulus ühiskonna juurde läbi religiooni, tavade ja kommete . Orjandusühiskonnas, ori oli rääkiv tööriist, ei olnud Õe mõttes subjekt vaid objekt. Valgustusajastu lähtus suuresti targalt ja mõistuspäraselt käituvast inimtüübist. 19. saj Euroopas inimene, kes oli kaupmees , ettevõtja, juhib kasusaamise tung. Tänapäeva läänemaailma inimesekäsitlus lähtub aga inimesest kui mingi grupi liikmest – kollektiivinimesest.
    II.1.2 Tegu Ões
    Jur. teo mõiste sisustamisel lähtutakse sotsiaalsest elust. Jur. s mõttes on teoks sotsiaalselt oluliste tagajärgede tahtlik esilekutsumine. Õlik tegu võib seisneda ka tegevusetuses. Oluline on seega mitte niivõrd motoorika , kui just psühholoogiline moment – suhe oma käitumisse. Siit tuleneb, et jur. teo mõistega seonduvad tihedalt veel tahte, tahtluse ja kavatsuse mõisted. Ühe Õliku olulisema eriliigina tuleks vaadelda tööd.
    II.1.3 Ese Ões
    Esemed on hüved , mis võivad alluda isikupoolsele Õlikule valitsemisele. Objektide hulgas võib eristada kolme põhilist liiki: Õed ; vaimse töö tulemused (vaimne looming) ja kehalised objektid (asjad). Õi käsitatakse siinkohal samastena subjektiivsetele Õtele – need on Õkorra poolt omistatud ja lubatud tahteteondused.
    II.1.4. Ruum ja aeg kui teadmiste ühiskonna Õtunnetuse kesksed probld
    Õe kehtivuse otsene seos on nii ajaga , mille vältel Õe looja peab vajalikuks Õnormi kehtimist, kui ka ruumiga, mis määrab ära Õnormi kehtivuse geograafilise ala. Aeg ja ruum eksisteerisid juba enne kui hakati rääkima Õest kui korra reeglist. Ka inimkäitumine saab kehtiva Õe käsitluses aset leida teatud ruumis ja teatud ajal.
    II.1.4.1 Inimeste, aja ja ruumi muutumine
    Kuna Õ on selle algusaegadest peale olnud pidevas, ehkki mitte väga kiires muutumises, eri ruumides ühel ja samal ajal kehtiv Õ on erineva sisuga, ja ka samal ajal samas ruumis kehtivaid Õnorme võivad eri inimesed erinevalt mõista.
    II.1.4.2. Õ ja aeg
    Aeg kuulub Õe põhimõistete hulka. Aeg esineb väga erinevates seostes ja tähendustes.
    II.1.4.3. Õ ja ruum
    Kõige laiemalt tuleks Õlik ruum piiritleda kui inimese eluruum – s.o maapind , milleni ulatub tema huvi ja tegutsemisvõimalused, samuti selle kauguseni, milliseni tal on huvi ja võimalusi seda ekspluateerida. Ruumi mõistetakse üldiselt kolmedimensioonilisena, Ões saab seda käsitada nii ühe-, kahe- kui kolmemõõtmeliselt.
    II.1.4.4. Küberruum ja reaalaeg
    Ruumi ja aja ületamise probld on juba mõnda aega teravalt päevakorral. Asjaolu, et arvuti vahendusel on võimalik kokku puutuda nähtustega, mida inimene on harjunud seni tundma, suurendab segadust . Virtuaalne reaalsus on simuleeritud keskkond. Reaalaeg kõnekeeles tähendab suhtlemine reaalajas suhtlemist arvuti vahendusel. Tegelikkuses võtab aga ka see aega. Termini küberruum seos füüsilise ruumiga on eksitav. Küberuumi sisenedes ei välju inimene oma geograafilisest asukohast.
    II. 1.4.5. Vajadus “teistsuguse” Õe järele
    Euroopas on jõutud järeldusele, et meie jäiga kirjutatud Õe ruumis peaks leidma võimaluse eneseregulatsioonile. Olukord, kus Õe ülesanne ei ole mitte anda lahendusi, vaid luua asjaomaseks protsessid vaid eeldused. Siis keskkond toimib eneseregulatsiooni alusel. Sisuliselt võib eneseregulatsiooni mõista situatsioonina, kus Sandja loob eelduse, delegeerib valdkonna reguleerimise mingile organisatsioonile (nt meediakeskkond, logistika). Kirjutatud Õ valmib bürokraatliku protsessi tulemusel, ei suuda kiiretele muutustele operatiivselt reageerida.
    Õe looja fni on hakanud täitma tehnoloogia ise. Mitmed tehnilised lahendused võimaldavad koguda teavet inimeste kohta internetis või takistada infole juurdepääsu. Jutt on informatsiooniÕest. Õt luues peab tähelepanu pöörama, mis ühiskonnas toimub. Õ saab olla üks osa tegelikkusest, mille Õe looja on välja valinud ja kirja pannud . Kuid sellel on nüüd uus kvaliteet. Ühiskond kui infoühiskond . Infoühiskonnaga seotud riskid? See jätab isikud ilma suurest osast kaitsest nende vastu huvi tundvate institutsioonide ja teiste isikute eest. Info on kõigile kättesaadav ja me ei tea, mis eesmärgil seda kasutatakse. Riigid ja ühiskonnad muutuvad üha enam sõltuvaks info kättesaadavusest, kvaliteedist ja kommunikatsioonist. Prioriteedid – vajadus siduda vastav õloome teadusuuringute, arendustegevusega, kus ELi areng on otseselt seotud tehtava õloome ja teadustööga. Interdistsiplinaarne lähenemine määrav. InformatsiooniÕe vahendid on võimalik liigitada:
    Planeerimisinstrumendid: infoühiskonna planeerimine nii poliitilisel kui ka tehnoloogilisel eeldab väga läbimõeldud kavasid, kuna see toimub väga mitmel tasandil.
  • Otsese käitumise kujundamise vahendid: vahetud ja teatud mõttes siduvad tegutsemisjuhised, mis antakse Ste tasemel millegi tegemiseks või millestki hoidumiseks (nt teatud informatsiooniÕlike kohustuste kehtestamine, tegutsemisloa andmise kontroll).
  • Kaudsed käitumise kujundamise vahendid: miski, mis loob positiivset või negatiivset motivatsiooni ja millegi positiivse või negatiivse kaudu mõjutavad adressaadi käitumist. Pole tegemist millegi keelatud/lubatuga, vaid soovitatavaga või mittesoovitavaga.
  • Võimu instrumendid : riiklik infopoliitika, enda infoalane tegevus võib kujundada nii Õloomet kui ka üksikisikute infoalast käitumist. Väga mitmed asutused ja institutsioonid on hakanud avaldama selliseid juhendeid, mis võimaldavad isikutel saada infot oma käitumise tagajärgede kohta.
  • Iseregulatsiooni instrumendid: laiemas mõttes on mistahes normatiivsel alusel põhinevate käitumisjuhiste kehtestamine konkreetsete subjektide huvide paremaks saavutamiseks. Õloome viis, mis keskendub dünaamiliste, mobiilsete reguleerimisvõimaluste loomisele, teades, et ainult need lahendid ei pruugi olla lahendusteks piisavad (nt käitumisjuhised).
  • Täiendavad Õlikud (nii era kui ka av-õlikud instrumendid). Nt leping.
    II. 2. Õfilosoofiline ajalooline osa
    Erinevas ajas ja ruumis on Õest erinevalt aru saadud, see on tinginud ka erineva tähistuse Õe osas, erinev rõhuasetus on tinginud eri arusaamasid. Neid erinevaid tähistusi võib üldistatult vaadata läbi ruumiline, isikulise, esemelise ja ajalise kehtivuse ulatuse. Ruumilise kehtivuse ulatus: jutt on Euroopast; muud võib kõrvale jätta, kuna Õe kujunemine nendes ruumides ei ole mõjutatud meie Õsfääris – euroopa sfääris toimuvaga. Isikuline kehtivus: kõik inimesed, kellel on olnud või kellel on täna elukoht sellise Õfilosoofilise lähenemise kehtivusruumis. Peale selle ulatub see mõju läbi isikulise kehtivuse kaugemale ruumilisest kehtivusest – mõjutanud migratsioon , kolonisatsioon. Esemeline kehtivus – selle ulatust iseloomustavad põhiliselt järgimised 5 probl: õigluse ja Õe suhte selgitamine; Õe ja autoriteedi /legitiimsuse probld; Õe ja korra probld; põhiSliku Õe probleem ja rahu kui olemuslikult maailmaakord ideaalis. Ajalise kehtivuse probleem: läbi vanaaja, keskaja ja uue aja arusaamise :
    XV sajand on Õe vabastamine (religioossest) ideoloogiast: Õt hakati rääkima kui ajaloolisest fenomenist → positivistlik alge ( humanistid , Bodin, Grotius ). Kaks teed Õe sisustamisele: kontinendil – Õ kui võimufenomen; ja Inglismaa-printsiipidele rajatud tee (Inglismaa Õriigina), tänapäeval murdnud sisse ka Mandri-Europasse (printsiipide osakaalu suurenemine).
    XVII sajand: Hobbes – Õ kui käsk (Grotius, Puffendorfi mõju).
    XVIII sajand: utilitaristid – Õ peab kasu tooma . Hegeli kohaselt Õ kui rahvavaimu ja maailmavaimu väljendus . Savigny järgi ei piisa poliitilistest tahtest ega puhtast tehnikast. Hegeli järgi Õ on elu korrastamiseks; see peab olema järjepidev, seotud konkreetse rahvaga.
    XIX sajand: vastuoluline ajastu: ühelt poolt Õpositivismi võidukäik ← rahvuslike Õkordade sünd (common law mõttes ennast isegi kriisis olevat), teistelt poolt äärmuslik materialistMarx , Engels .
    XX sajand: loomuÕe renessansi sajand; põhjus - „eksistentsiaalsed vapustused“. Teise ilmasõda loomuÕe taaselastamine; inimesele kuulub midagi võõrandamatut → põhiSte esimestes peatükkides on põhiÕte ja vabaduste loetelud; neid pole annetanud riik, vaid postiveerimine on lihtsalt selleks, et näidata neid avalikule võimule.
    II. 2.1. Õ kui jumala tahe
    Kõige otsustavamat osa läänemaisest Õest arusaamise kujundamisel on etendanud judaism , mis samastas ja samastab Õe jumala tahtega (Õ = jumala tahe). Se mõiste ja Sandlusega kaasneb Ste austamise ning järgimise PM. , samuti karistusproblde lahendamisviis. Pühakskuulutatud S kuulub järgimisele, kuna tegemist on Jumala tahtega. Isiku väärtus avaldub normide järgimises. Headus ja inimlikkus avaldub kristlike käskude ehk Ste austamises ja järgimises. 10 käsu (Piiblist) alalhoidmine on ainult selle probl paljutähenduslik väline avaldus. Se mõiste loomine, sisustamine ja järgimine on teine oluline fakt, mis Judaismi teene.
    II. 2.2. Õ kui õigluse väljendus
    Kreeka Õfilosoofia. Platon ja Aristoteles lugesid Õt ja St oluliseks ainult Polise kujundamiseks ( linnriik koos selle ümbritseva maaga, seal kehtis üldine kord, mis korrastas ja ühendas seda linnriiki). Kui on juba selline linnriik, siis see tähendab ka juba korda, mis peab mängima korraldavat ja ühendavat rolli selles riigis. Hea põhikord on Õkord. Mis on polise Õallikaks? Platon vastab, et Õ headuse ja õigluse ideega. Õe kujunemine on seotud mõistuse kujunemisega. Aristoteles seadis selle õigluse mõiste võrdsuse ning ühetaolisuse mõiste konteksti, ta tõstis üles mõtte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ütleb, et tuleb eristada otsuseid, mis põhinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada).
    II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus
    Rooma Õe sektor , kus kesksel kohal stoikud , nende filosoofia ja Cicero . Rooma Õe filosoofia näeb inimkonda kõikehaarava ühiskonnana, mitte ei piirdu vaid polisega. Stoikude formel – 1 jumal, 1 riik, 1 Õ, kuid selles Ões on erinevad sektorid ius naturale, ius gentium ja ius civilis. Ius naturale põhineb loomuÕele, igavene Õ. Ius naturale suhe teistesse Õe harudesse leiavad oma väljenduse corpus iuris civilises. Ius naturale – õpetus kõige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ülekohtu kohta. Erinevalt stoikutest, kes pooldasid passiivset allumist üldisele maailmaSele, toetas Cicero avalikku vastuhakku ebaõiglasele Sele, s.o. aktiivset tegutsemist konkreetse ühiskonna hüvanguks
    II. 2.4. Õ kui rahukorraldus
    Õ on seotud religiooniga. Aurelius Augustiniuse arusaam Õest, kus polise (inimühiskonna) kõrvale esitab ta kiriku, st et on olemas ka jumalakorraldajate tarkus ja Õ selle kontekstis on vabaduse ja jumalakartlikkuse kvaliteet, kirikutegelastel on oma Õ. Kuid see, et tehakse panus kiriku ja ilmaliku põimumisele ei tähenda nende vastasseisu, antiteesid küll, aga mitte vastasseisud, see on suunatud kiriku ja Õe ühendamisele. See omab mõju ka tänapäeval. Näiteks Eesti taasiseseisvumise ajal olid vaimulikud igasuguste toimingute juures (lipu õnnistamine jne).
    II. 2.5. Õ kui jumaliku maailmakorralduse osa
    LoomuÕe allikas on inimmõistus , mis on võimeline vähemalt osaliselt tunnetama jumaliku mõistuse väljendust, jumalikku igavest St. Inimloomus on eesmärgipäraselt täiustuv, s.t. lähenev oma eesmärgile - saavutada jumalikkus . Loomulik S on alati ühesugune, sellest tuletatav loomulik Õ võib aga vastavalt ajalis-ruumilistele tingimustele olla muutuv. Inimlik S on tuletatud loomulikust Sest. Kui nende vahel on tegelikkuses ikkagi vastuolu, on see S vaid näivalt S. Niisugusest allumisest võib keelduda, kui see ei ohusta üldist rahu ja julgeolekut.
    II. 2.6. Õ kui ajaloo fenomen
    Ajalooline koolkond, 16.saj humanistlik suund, kes tegelevad ajalooga , lähtuvad oma seisukohavõttudes inimesest, inimlikkusest, juhtides Õmõtlemise tagasi loodusÕele, kuid samm on edasi siin, et loodusÕele lisandub ajalooline
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #1 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #2 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #3 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #4 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #5 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #6 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #7 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #8 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #9 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #10 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #11 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #12 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #13 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #14 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #15 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #16 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #17 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #18 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #19 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #20 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #21 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #22 Õiguse üldteooria õppematerjal eksamiks #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 84 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor marge74 Õppematerjali autor

    Mõisted

    päevakorrale, kooseksisteerimist, diskursuse teooria, protseduur, nendeks reegliteks, keelelis, diskursuseteooriaga, ideaalne diskursus, 1 süsteemse, õ f, f põhiküsimused, võrdlemine õ, õiguse dogmaatika, üsna lähedane, sellegi huviobjektiks, õiguse dogmaatika, tänapäevane õmõtlemine, pos õ, kehtivad õ, vastavad loomuõ, s mõttes, reaalsus, reaalaeg kõnekeeles, prioriteedid, informatsiooniõe vahendid, esemeline kehtivus, xv sajand, hea põhikord, õe kujunemine, stoikude formel, ius naturale, loomuõe allikas, loomulik s, inimlik s, 17 saj, õe allikaks, väärtusjurisprudentsi näol, väärtusjurisprudents, jurisprudents, eesti ühiskonnas, väärtusjurisprudentsi puhul, traditsiooniline arusaam, millisel viisil, topoi, teiseks astmeks, topoid, subsumeerimine, ebasobilik, normatiivne fn, tehniline seotus, dogmaatiline seos, planeerimisfn, topoi süsteem, tammelo süsteem, paraduktsiooni protsessis, jat, jur arg, kuuludes kontinentaal, jur otsustusprotsess, jat, õ ül, transformatsioonidel, avastamisseos, õigustusseos, õiguse tunnetamine, transformatsioonid õiguses, konservatiivne kommunitarism, liberaalne kommunitarism, semantiline interpretatsioon, õtekstid, mõtemat tõlg, ajalool tõlg, objektiiv, semantiline ebamäärasus, ebatäpsuse ületamine, mitmetähenduslik tekst, opalek, õakt, normatiivne kommunikatsioon, jäi põhja, veski, õterminoloogias, sõnasarjad, dworkin, õkultuuris, õkordadel, multi, pretsedendi õeks, saj suveräänsus, aluspõhimõttel, õ siht, reeglite auditoorium, kokkuvõtvalt, oecd, nõudlikkus väärtusena, tegelik elu, kontinentaal, formaalne, kontinentaal, õkorra normatiivsus, õnorm, õnorm, õsuhe, õe subjektid, õe objekt, õe tõlgendamine, grammmateline, süstemaatilis, objektiiv, subs, grammatiline t, süstemaatilis, objektiiv, ehtne, se anal, jurisprudents, juriidiline interpretatsioon, ihering, lisaks kõigele, õiguskeel, tõlgendus t, ideaalne kõnesituatsioon, diskursiteooriad, opalek, keeleaktiteooriast lähtuvalt, õigusakt, lahenduste leidmisel, keeleaktiteooriast lähtuvalt, õhuruum, legaalsuse printsiip, kommunitarismi doktriin, konservatiivne kommunitarism, universaalne kommunitarism, tingimuseks, sellisel inimesepildil, loodud kord, lähihorisondi puhul, liberaal

    Kommentaarid (2)

    Agnessaa profiilipilt
    Agnessaa: oli abiks :)
    16:12 07-11-2018
    Emman profiilipilt
    Emman: maksuõigus
    14:33 18-09-2017


    Sarnased materjalid

    190
    pdf
    Õiguse üldteooria
    33
    docx
    Õiguse üldteooria konspekt
    83
    doc
    Õiguse sotsioloogia
    21
    doc
    Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
    110
    doc
    Õigusfilosoofia ajalugu
    94
    docx
    Õiguse entsüklopeedia eksam
    1072
    pdf
    Logistika õpik
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !