Kukkurloomad ja Ürgimetejad Kukkurloomad Alamimetajad ehk kukkurloomad on kõrgemal arenguastmel kui ürgimetajad, kuid pärisimetajatega võrreldes on nad siiski küllalt madalt arenenud. Nende pojad sünnivad väga väikeste ja abitutena ning arenevad edasi emaslooma kukrus.Näiteks kahemeetrise hiidkänguru poeg on sündides ainult kreeka pähkli suurune.Kukkurloomad elavad Austraalias, Uus- Guineas ja nende lähedastel saartel ning Ameerikas. Tuntumad kukkurloomad Kukkurloomi on kokku üle 270 liigi. Muidugi meile kõige tuntum kukkurloom on känguru,
Austraalia loomastik. Tabasalu ÜG Loomastik Kukkur Ürg Kiskjad Linnud Kodu loomad imetajad loomad Kukkurloomad Sellesse kirevasse loomarühma kuulub ligikaudu 270 liiki Kõhul "nahkne tasku kukkur Click to edit Master text styles Sünnitab väljaarenemata pojad. Second level Poegade areng jätkub kukrus, Third level 211 kuud. Fourth level Hiliskriidiajastul olid Fifth level kukkurloomad härjasuurused loomad. Kukkurloomade sigimine. Enamiku imetajaliikide Sageli hukkub suur osa järglased arenevad emaslooma pesakonnast, sest emal pole emakas, kus nad saavad toitu piisavalt nisasid poegade platsenta kaudu. toitmiseks. Kukrusse roomavad vastsündinud ise ja kinnituvad nisade külge, piim pritsib neile suhu. Kängurudel sünnib tavaliselt ü...
Uusaegkond Uusaegkond ehk kainosoikum • Algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestab siiamaani • Uusaegkond jaguneb kolmeks ajastuks – Paleogeen – Neogeen – Kvaternaar Need omakorda kolmeks ajastikeks Paleogeen • Eestis sel ajal tekkinud kivistisi pole • Jätkus imetajate kiire areng; • ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised; • Austraalias arenesid kukkurloomad; • Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Ürgimetajad Luustik nagu roomajatel Puudub väliskõrv Piimanäärmed ja karv- sarnasus praeguste imetajatega Sipelgasiil Nokkloom Teo rekonstruktsioon Merisiilikud Hiidvöölane, kaalus 1 tonn Rekonstruktsioon kolme varbaga liigist Mesohippus Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad Neogeen • Algas 23,8 milj a tagasi, lõppes 1,8 milj aastat taga...
Kukkurloomad Koostajad: Jane Ilves, Tiia Josepson Juhendaja: Mall Schmidt Kukkurloomad ligikaudu 250 liiki erilaadsed ürgimetajad elavad Austraalias enamikul liikidel kasvavad pojad kõhul asetsevas nahakurdudest kukrus kukrus paiknevad piimanäärmed vastsündinud kinnituvad nisade külge Liigid koaala potoroo känguru vombat kukkurmutt kukkurkurat vallabi kukkurhunt vallaroo kukkurhiir kuskus pademelon opossum kukkur-sipelgakaru Kängurud Kängurud
Alamklass=Subclassis: Prototheria (ürgimetajad) Selts=Ordo: Monotremata (ainupilulised) Alamklass=Subclassis: Theria (eluspoegijad) Infraklass=Infraclassis: Metatheria (kukrulised) Selts=Ordo: Didelphimorphia Selts=Ordo: Dasyuromorphia (opossumlased) (kukkurkärplased) Selts=Ordo: Diprotodontia (kaksieeshambulised) Infraklass=Infraclassis: Eutheria (pärisimetajad) Ülemselts=Superordo: Afrotheria Selts=Ordo: Tubulidentata Selts=Ordo: Macroscelidea (toruhambulised) (torukoonulised) Selts=Ordo: Hyracoidea Selts=Ordo: Proboscidea Selts=Ordo: Sirenia (küüniskabjalised) (londilised) (meriveiselised) Ülemselts=Superordo: Xenarthra ...
tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas. 4. geneetilised- molekulaarbioloogilised- organismide biokeemiline sarnasus(DNA, valgud, RNA), geneetilise koodi universaalsus, molekulaargeneetiliste protsesside unikaalsus(replikatsioon, translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip), pseodogeenid(saab määrata põlvnemist) 5. biogeograafilised- mandrite elustiku sarnasused, ürgimetajad, algimetajad 6. sordi- ja tõuaretus- taimi ja loomi muudetakse inimese vajaduste järgi. VII Elu tekkimise teooriad 1. kõik elus pärineb elusast 2. elu on tulnud maale teistelt taevakehadelt. 3. Elu on tekkinud elutu aine arengu tulemusena VIII Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine.
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
OLUSTVERE TEENINDUS JA MAAMAJANDUSKOOL AUSTRAALIA TURISMIPIIRKONNANA Referat 2012 1.Kaart , asukoht 2. Üldandmed Riik: Austraalia Pealinn: Canberra Pindala: 7,692 024 km2 Riigikeel: Inglise keel Rahvaarv: 22 811 612 ( 2011) Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Vapp Kuninganna: Elizabeth II Kindralkuberner: Quentin Bryce Peaminister: Julia Gillard Iseseisvus: 1.jaanuar 1901 Rahaühik: dollar (AUD) Usund: katoliiklased, anglikaanid, muud kristlased Lipp Ajavöönd: maailmaaeg +8 kuni +11 ...
hiigelsuured dinosaurused, tekkis Atlandi ookean! , krokodillide arenemine, põhjamere naftavarud *KRIIDI AJASTU (142-65 miljonit aastat tagasi) dinosaurused hakkasid välja surema, arenesid putukad ja linnud, mandri osad hakkasid järjest kaugemale triivima teineteisest. *Uusaegkond ehk PALEOGEENI JA NEOGEENI AJASTU (65-24 miljonit aastat tagasi ja 24-1,8 miljonit aastat tagasi) -Paleogeen on imetajate ajastu. -Neogeen on õistaimede õitseaeg, hakkasid tekkima kukkurloomad ehk ürgimetajad, Põhja-Ameerika ja Euraasia eraldunud *Tänapäev ehk KVATERNAARI AJASTU (1,8 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani) inimlaste teke, mandrijää sulamine Säästva arengu kontsprtsioon *tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukonna. * Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist,
Bioloogia Evolutsiooni tõendid · Paleontoloogia andmed · Võrdlusmeetodid: a)võrdlev anatoomia- mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. b)molekulaargeneetiline võrdlus- mida sarnasem nukleotiidjärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal (ajaliselt) on nende ühised esivanemad. Mol. gen. võimaldab määrata ka aega, sest on teada nukleaotiidjärjestuse muutumise kiirus. Inimesel on ühiseid geene (mida määravaid geene?): sisalikuga- rakuhingamist määravad geenid rohukonnaga- rakuhingamist määravad geenid räimega- rakuhingamist määravad geenid vihmaussiga- rakuhingamist määravad geenid toomingaga- rakuhingamist määravad geenid bakteriga- rakuhingamist määravad geenid kärbseseenega- rakuhingamist määravad geenid Pseudogeenid on organismides vanad geenid, mis on tekkinud am...
Inimeste rassid: negriid, mongoliid ja europiid Inimestes on säilinud paljud loomariigi evolutsiooni astmed, mis on tõestuseks nende loomade ja inimese ühistest iidsetest esivanematest: · ainuraksed - geneetiline kood ja pärilikkuse üldised seaduspärasused · selgrootud loomad - kahekülgne sümmeetria · kalad - luustik ja kuulmisaparaat · kahepaiksed - viievarbalised jäsemed ja kopsuhingamine · roomajad - lootekestad · ürgimetajad - püsisoojasus ja piimanäärmed · pärisimetajad - elussünnitus · ahvid - ruumiline nägemine Kasutatud allikad: 1) https://www.google.ee/search? q=inimese+evolutsioon&oq=inime&aqs=chrome.1.69i57j69i59j0l4.10452j0j7&so urceid=chrome&espv=2&es_sm=93&ie=UTF-8 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_evolutsioon 3) http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html
Imetajad. Imetajad ilmusid Maale keskaegkonnas, 200 miljonit aastat tagasi, kuid nende tormiline areng toimus peamiselt uusaegkonna jooksul, pärast suurte dinosauruste kadumist. Imetajad on vallutanud kõik eluks sobivad keskkonnad: nad elavad maismaal (hunt), maa all ( mutt), õhus (nahkhiir) või vees (delfiin). Tänapäeval on maakeral teadolevalt umbes 5000 liiki imetajaid. Need loomad on valdavalt vivipaarid (poegijad), nende munad arenevad kas osaliselt või täielikult emaslooma kõhus ja sündinud pojad sarnanevad oma vanematega (nad ei pea enne täiskasvanuks saamist moondeid läbi tegema). Kukurloomadel (nagu känguru ja koaala) lõpetab vastsündinu oma arengu ema kõhul asetsevas kukrus. Ainukesed erandid kuuluvad ainupiluliste seltsi, need on tänapäeval elavad ürgimetajad nokkloom ja sipelgasiil, kes sigivad munemise teel ja hauvad oma poegi koopas. Kõik imetajad toidavad poegi emapiimaga. Enamasti toimub see nis...
SubO pimemaolised SubO nastikud ja rästikud SubO skingilaadsed SubO gekolaadsed LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: EHITUS: - - - - - - - - ANATOOMIA JOONIS: (madu, sisalik) VÕRDLUS: 62 9 TAKSONOÒMIA CL mammalia SubCL ürgimetajad prototheria O ainupilulised monotremata F sipelgasiillased F nokkloomlased SubCL eluspoegijad theria InfraCL alamimetajad metatheria O opossumlased didelphimorphia O kukkurkärplased dasyuromorphia O kukkurmutlased notoryctemoprhia
(võnkumine), keskkõrv (võimendab helisid), sisekõrv, sisekõrvatigu, kuulmenärv ja peaaju kuulmispiirkond. Imetajate sigimine ja areng Emaslooma munarakud ja isaslooma seemnerakud munaraku viljastamine munajuhas viljastatud munaraku jagunemine rakukobar loode sünnib imetaja. Imetajate mitmekesisus Arengutase: ürgimetajad (nokkloom), alamimetajad (känguru), pärisimetajad (karu). Toitumine: segatoidulised (karu), kiskjad (lõvi), rohusööjad (kits), mäletsejad (lehm), putukatoidulise (siil). Imetaja toidab oma poegi piimaga. Ürgimetaja muneb oma pojad. Alamimetaja pojad sünnivad väga vähe erenenunatena. Pärisimetajad on kõik teised imetajad. Toiduvaruks nimetatakse toitu, mille loom paneb kõrvale ja sööb kunagi hiljem ära. Talveuni loom magab terve talve ja on ülejäänud aastaajad üleval.
kannushaned, tuukanlased. Iseloomulikud on ka okaslased, tapiirid, nabasead, suurtsest kaslastest puuma ja jaaguar, pesukaru, tinamulised, kondorid, koolibrid, iguaanlased, suured putukad ja ämblikud. Austraalia regioon on ürgseim. Pärisimetajate alamklassi esindajad peaaegu puuduvad, kui jätta arvetamata mõned hiirlased, käsitiivalisedja liigid, mis inimene on aklimatisserinud. Seevastu elutseb seal rohkesti kukkurloomi. Endeemsed on ürgimetajad, kaasuarilised ja kärsspealised. Rohkem kui kuskil mujal on papagoisid. Maailmameri jaguneb loomastiku alusel 7 regiooniks. Arktilise regiooni loomastik on liigivaene, kuid isendirohke. Kaladest on valdavad lõhelased, tursklased ja lestalised. Imetajaist on iseloomulikud 3 vaalalist. Boreoatlantilise regiooni loomasik on samuti suhteliselt vaene. Kalade hulgas puuduvad endeemsed sugukonnad. Rohkesti elutseb seal tursklasi, heeringlasi ja lestalasi. Lindudest on endeemne alk, palju on suulat
ühevanused või milline on noorem, milline vanem. Kasutatakse teatud ajaperioodile iseloomulikke iseloomulikke kivistisi (nn juhtkivistisi) Organismid, mille kivistisi võib leida vastava aegkonna kivimites Aegkond Iseloomulik Iseloomulik loomarühm taimerühm Uusaegkond e. kainosoikum Keskaegkond e. Roomajad, ürglinnud, Paljasseemnetaimed, mesosoikum ürgimetajad, palmlehikud ammoniidid Vanaaegkond e. Ürgkahepaiksed, ürg- Sõnajalgtaimed, paleosoikum roomajad, kalad, seemnesõnajalad, maismaa lülijalgsed Mereselgrootud (trilobiidid, peajalgsed) psilofüüdid Aguaegkond e. sini- ja rohevetikate
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Kollad, sõnajalad, kahepaiksed Pern puukujulised osjad Esimesed Esimesed roomajad paljasseemetaimed Keskaegkond Triias Esimesed Juura ürgimetajad Esimesed õistaimed Hiidroomajad, Kriit Katteseemnetaimede esimesed linnud ilmumine Esimesed pärisimetajad Uusaegkond Paleogeen Õistaimede Loomarühmade
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
a) suurus (väga erinevad suurused) b) viburite arvus ja olemasolus (klassika: üks sperm-üks vibur) (erand: pole üldse vibureid, liiguvad amöbioidselt [puugid, vähid]) (erand: ühel spermil mitu saba [osad kalad, vähid] Munarakkude ehitus: 1) munaraku kest- (oli juttu rakubioloogias) 2) varuained munarakkudes- rebu, peamiselt valgu- ja lipiididerikas kogu (mitte süsivesikud!) Jaotatakse: a) rebu hulga alusel: * minimaalse rebusisaldusega munarakud (nt: pärisimetajad [platsentaga, ürgimetajad pole] * keskmise rebuhulgaga munarakud (nt: kahepeaiksed) * väga suure rebuhulgaga munarakud (need mida inimene sööb) (nt: linnud, roomajad [kilpkonnad], kalad [kalamari], putukate munarakud) b) rebu paigutus: * rebu on munaraku keskel (nt: lindude, roomajate munarakud) * rebu on munaraku ühes otsas (nt: limuste, kahepeaiksete munarakud) * rebu on ühtlaselt munarakus laiali (nt: imetajad) * rebu on kitsa vööndina kesk- ja ääreosa vahel (nt: vesikirbud) REK:
ELUSLOODUS SISUKORD ELUSLOODUS......................................................................................................................................................4 Eluslooduse tunnused:........................................................................................................................................4 RAKK....................................................................................................................................................................5 Loomarakk..........................................................................................................................................................5 Taimerakk..........................................................................................................................................................6 KOED..................................................................................
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
