- loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välja kesapõllule väetiseks Suvised tööd Heinategu - pärast jaanipäeva - heinamaad sageli talust kaugel metsade ja soode keskel - heina niideti vikatiga hommikul vara, kui
põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised kasvukohad. Ebasobivad on madalad niisked ja külmad alad. Ei talu maapeal seisvat vett. Umbrohi Kilemults Mulla katmine õlgedega (pärast õitsemist) Saepurumults Spetsiaalne äke Äestada koheselt umbrohu tekkel Istutamise järgselt äestada pea iga nädal Toiteained Väetamiseks on sobivaim kompost. Eelnenud kultuuri väetati tahke sõnnikuga- piisavalt toiteaineid Põlluharimine Rohi niidetakse -> kasut. multsina Niita sageli (teod) Piisavalt niiskust kuni õitsemise alguseni ja viljade moodustamise ajal Õitsemisel ei kasteta 20-30 l/m2 Taime kahjustajad Kõige ohtlikumad seenhaigused Närbumistõbi Viirushaigused Haige taim eemaldada
hüügieenitingimused paranesid. Miks 18. sajandist esines Euroopas näljahädasid ja katku üha harvem? Euroopas esines alates 18. Sajandist näljahädasid üha harvem, sest 18. sajandil paranes kliima ja laienes kaubandussidemed. Kui suure osa uusaja Euroopa rahvastikust moodustasid põlluharijad? 75% Euroopa rahvastikust Millised uuendused toimusid põllumajanduses? 1) Loomakasvatus, kandis sõnnikut põllule seda väetades 2) Uued tööriistad: hõlmikader ja raudpulkadega äke 3) Mitmevilja süsteem 4) Maad niisutati Milline oli talupoegade olukord: a) Lääne-Euroopas, b)Ida-Euroopas ja c)Venemaal? a) Olid vabad inimesed, rentisid maad aadlikelt, tuli maksta riigile makse ja, kui rahaline koormus läks liiga suureks, võis otsid sootsamat kohta mujal b) Isikliku vabadust polnud . Mõisniku loata ei võinud maatükilt lahkuda. c) Võis talupoja seisuses inimesi ilma maata müüa. Talupoegi müüdi nagu kariloomi
mätast kergem künda. Põllu kündmiseks oli Lõuna-Eestis laialdaselt kasutusel harkader, mille asemele tuli hilisemal ajal hõlmader. Harkader jäi kasutusele kartuliharimisel. Harkader Hõlmader Äkked Päris künd algas siis, kui maa oli sulanud ja piisavalt tahenenud. Künni järel maa äestati. Vanim äke, oksäke, koosnes mitmest okslikust kuusetüvest, mille külge olid jäetud oksatüükad. Lõuna-Eestis oli levinuim raamäke, mille puuraami sisse olid tapitud puupulgad. 19.sajandi lõpus hakkasid levima sepa valmistatud raudpulkadega äkked. Vili külvati käsitsi ja äestati mulda. Külvajaks oli tavaliselt peremees või mõni vanem vilunud mees, kes oskas ühtlase tihedusega külvata. Mõisnikel oli kombeks usaldusväärseid taluperemehi külvimeheks vannutada.
ühtlasi mõistu, et ta on teel merre. Vahel näib mõistatussarjade moodustumises puuduvat üldse igasugune mõisteloogika või sisuline ühisnimetaja. Ahela Mustlase uur, sea tamm, konna kaev ja kassi õun lülid tähendavad näiteks päikest, leppa, lusikat ja kadakamarja. Eesti võimsaim sarimõistatus on vist vana Teeliba-alguline tsükkel, mille komponentide tähendused kipuvad silmanähtavalt tuhmuma ja segunema: variandis Teeliba, maasuga, meresikk ja metsakukk on need vastavalt regi, äke, vähk ja kägu; variandis Teeliba, maasuga, meremikk, mõtsakukk ja linna valgepää hani lumi, äke, silk, kägu ja sool. Kõigist neist segadustest hoolimata võib näha, et on olemas mitmed kindlad objektide liigid ja kitsamad mõistealad, mis on mõistatusloomet eriti tugevasti inspireerinud. 10 sõna / kitsamat mõisteringi, mille kohta eesti keeles on loodud kõige rohkem mõistatusi, on
Ega see pole võlga. Lõpuks tuli kodu õnnistada: Kadri toob lauta lambaõnne, Keset lauta kitseõnne, Kadri toob põllule põrsaõnne Kadrisandid toovad karjaõnne ja neile anti vanasti lõnga,kangast või perenaise vana seelik.Kadrid nõudsid toiduainete asemel rohkem villu. Kui juhtus aga,et sante sisse ei lastud,toimisid kadrid nii nagu mardidki:tare ette tassiti puuvirn,seamold,ader või äke,sõidu-või põllutöövahendid tiriti hoone katusele,puuriida otsa või keerati kummulli.Traditsiooniline karistusviis oli ka korstna kinnitoppimine,loomade laudast väljalaskmine jms.Sealjuures sajatati lauluga.Näiteks selline sajatus:"Sead sulgu suregu,kanad kaevu munegu!" Pärast kadrijooksmist koguneti kadriema-või isa tallu järelpeole või peeti kadripulmi,kus lauldi,tantsiti,mängiti hilisööni,aga pidu võis kesta ka mitu päeva,Üheskoos söödi ka kogutud
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine......................................................................
Äestamine kaitseb kuivamise eest. 83. Köögiviljade vaheltharimine (selektiivne, mitteselektiivne,) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad mineralisatsiooni ning muld rikastub toitainetega !!! 84. Äestamise, vaheltharijate, harjade kasutamine köögiviljade umbrohutõrjel. Piiäke – õrnemate taimede puhul Sugaäke – raskematel muldadel Harjastega äke – tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel V kartul – äestada kuni õitsemiseni 85. Kartuli umbrohutõrje. Herbitsiidid, paagisegud. 86. Termiline umbrohutõrje (leegitamine, solarisatsioon, kiiritamine, kuum vesi – vahu kasutamine, aurutamine ,külmutamine, elektriga tõrje, laserid, UV kiirgus). o lahtine leek- lahtise leegiga umbr hävitamine. Paaris sek kuumusest piisab, et hävitada umbrohi. Nt maasikate puhul
Neil tuli teha teotöö päev nädalas, kusjuures tööle pidid ilmuma ilma hobuseta. Vabatalupoeg Talupoeg, kes oli end osaest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 15.-16.sajandi talupojad Vana-Liivimaal Majanduselu: 1. Koormised: teotöö, kümnis, maksud, ehitustöö 2. Tööriistad: poolvikat, ader, raglid, kõblas, äke, vikat, sirp. 3. Maaviljelus: kolmeväljasüsteem 4. Karjakasvatus: lambad, lehm, sead, hobused, härjad Eluolu: 1. Rahvastik: 150 000-180 000 inimest, enamik talupojad 2. Elamu: rehielamu 3. Usund: katolikuusk, paganlus Kihistumine: adratalupoeg, üksjalg, vabatalupoeg, maavaba, vabadik, sulased/teenijad, trääl. 9. Majandus muinasajal ja keskaja algul.
vihmaga sisse, lähäb kuivaga vällä 38. 2 3321Karusepäeval põllu kündmine on niisama hea kui põllule koorm sõnnikut 5 39. Karusepäevast läheb metsapõesas pimedaks 40. Kui karusepäev kuiv on, siis annab Jumal hea sügise 41. Karusepääval murtaks ka rukki juur katki 42. Karusepääval peab korra ümber põllu aama, siis peab äke põllal olema 43. Karusepäävast läheb koll põesasse 44. Kassi suurune om, karu suurutses tettas 45. Kirbust tetäs karu ja hiirest härg 46. Kirp koera perses, maasikas karu perses 47. Koeral karusem õnn kut ta ise 48. Küünär karust, peotäüs pal'last, nõnda pead vihta köütme 49. Iga maasikas põle karu perses 50
5) ühele äkkepulgale langeva massi järgi eristatakse ka kergeid, keskmisi ja raskeid äkkeid Tavalise äkke tööorganiteks on passiivselt töötavad ja äkke enese raskuse mõjul mulda tungivad äkkepulgad. Äkke murendav ja kobestav mõju sõltub: - veojõuallika liikumiskiirusest (äestamise töö ei saa olla aeglane) 20 - äkke raskusest - äkkepulkade asetusest ja kujust Liiga suure kiiruse juures hakkab äke hüppama, lõhutakse struktuur ja muld võib tolmustuda. Üldreeglina on mulla struktuuri lõhkuv toime seda suurem, mida kuivem on muld ja mida kiiremini äke liigub. Mida suurem on raskus tööorganile, seda suurem on võimalik töösügavus ja seda paremini püsib tööorgan mullas seda eelkõige suurematel töökiirustel. Varb-rulläkkega ei tohiks põllule minna kui see on (liiga kivine) liiga niiske (ta vajutab mulla lihtsalt kinni tagasi, ei segmenteeri). Lendav muld kardab varbäket
Vanem ja tihedam kaera taimik on hea konkurentsivõimega umbrohtude suhtes. Teravilju tuleb äestada nii tugevasti kui võimalik. Teraviljataimed võivad olla lamandunud, kuid mitte väljakistud ega juured mullast väljas. Mitmeaastaste umbrohtude (juurumbrohtude) nagu h. orashein, põldohakas, põldpiimohakas jt. puhul on efektiivsemaks hanijalg tööorganitega vaheltharija. Kui reavahe on umbes 16 cm (ja rohkem), saab teostada reavahede harimist. Kombinatsioonis vaheltharija ja äke teevad parima töö. Vaheltharija poolt äralõigatud mullakiht murendatakse äkke poolt ja umbrohud kammitakse paremini välja. Äkkega saab harida mitu korda, vaheltharijaga aga enamasti vaid ühe korra vegetatsiooniperioodi jooksul, sest hilisemates kasvufaasides on oht kultuurtaimi vigastada suurem. Mida suurem on mullakattuvus teraviljadel võrsumisest pea moodustamiseni, seda tugevamini surutakse umbrohtumist tagasi
kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55) Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu, taevas; taimed- hein, hernes, karbe, seeme, tael; loomad- angerjas, hani, härg ,herilane, oinas; keha- hammas, kael; põllutöö- ale, seeme, vagu, äke, ädal jt. Balti laenude kohta tavaliselt mõeldakse, et tegu on hoopis indoiraani laenudega. (Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55) Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr. Tänapäeval germaani laenude arv ulatub peaaegu 400ni ehk umbes 5% tüvede koguarvust. Germaani laenude arv on kahekordistatud balti laenude võrra. Näiteid: ader,
kivide koristamine - koos kuivendustöödega. Mullaharimine - sügisel (suvel), künd korralik künd kamar korralikult ümber pöörata, ebatasane künd on vaja juba sügisel tasandada, sügavus min. mullad huumushorisondi sügavuselt või 2-3 cm sügavamalt). Turvasmullad 25-35 cm sügavuselt (spets. ader). Randaalimine, tasandamine. Vähe lag. turvasmullal rullimine soorulliga -vana kamar on võimalik hävitada ka herbitsiididega (roundup vms.). Kevadel - kultivaator, äke, eelkultuuride kasvatamine - vajalik uudismaade kasutuselevõtmisel, soovitav vana kamara ümberkünnil (uudismaa vajub 2-3 a.) eelkultuurideks rühvelkultuurid, teravili, segatis(suuri saake loota ei maksa) mullaharimine - enne heinaseemne külvi peab muld saama võim. tasane. Kobe peab olema ainult pindmine kiht (2-3 cm) tühikud! Kultivaator, äke, rull (rull eriti oluline turvasmullal) hilise külvi (suvise) korral
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
Kuni 17. saj. tehti vankreid puust, esimesteks raudosadeks olid telgede tugevdusliistud. Raudrehvid hakkasid levima 19. saj. algul. Eestis rakendati hobuseid veokite ja osaliselt ka maaharimisriistade ette looga ja rangidega nn. lookrakendis. Härjad rakendati sarvede taha seotava kuklaikkega. Suvel rakendati härgi tiisli külge paarikaupa, talvistel vedudel enamasti üksikult. Äket kasutati põllu tasandamiseks ja külvatud seemne mullaga katmiseks. Lihtsaim äke oli kuuse oksatüügastega ladvaosa, mida kasutati laialt kuni 16. saj., harva veel 20. saj. alguseski. Kuuselatväkke järglaseks oli omavahel puuväätidega kokkuseotud pikkade oksatüügastega kuuselõhandikest karuäke. Selline tööriist oli kasutusel kogu Eestis. 17. saj. alates levisid kogu Eestis pakkäkked. Pakkäkkeid ei kasutatud vaid Kagu-Eestis, kus hilisemal ajal äestati raamäketega. Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
