Talurahva eluolu 19. sajandil 5. klass Talurahva igapäevaelu Kohustus mõisas + oma talutöö Tööd jagus aastaringselt Loodusmärgid ja rahvakalendritähtpäevad Talu naispere: - kodu korrashoidmine - meeste aitamine põllutöödel - loomade talitamine - toidu valmistamine - laste kasvatamine Lapsi oli taluperes rohkesti, tavaliselt 4-5 või rohkemgi Juba varakult õppisid lapsed tööd tegema ja vanemaid abistama TALGUD – mõne kiireloomulise töö puhul ei tulnud talupere ise toime, siis korraldati talgud - metsavedu - heinategu - rukkilõikus - hoonete ehitamine Kevadtööd Kündmine - puust ader, millel oli rauast sahk - vedasid härjad, aga ka hobused Äestamine - äke Külvamine - käsitsi ja väga hoolikalt - kasvatati: rukis, oder, nisu, kaer * Lõuna-Eestis linakasvatus * Alles 19. sajandi II poolel (!) hakkas levima ka kartulikasvatus --- aitas kaasa näljahädadele lõpule Sõnnikuvedu --- laudast välj...
Maasikas Koostaja: Maria-Eva Maasik Väetamine Ei vaja palju Vältida rohket lämmastikku(marjade asemel kasvatab lopsakaid lehti) Heinamaale /väheviljakale maale antakse põhiväetist 3 liitrit/10 m² kohta Järgmistel aastatel väetatakse maasikat kevadel 1 l/10 m² kohta Pärast saagikoristust väetatakse maasikapeenart sügisväetisega, et tekiks rohkesti õiealgmeid Maasikas maheviljeluses Külvikord Kultuurid, millel sügav juurestik, mulda jääb palju org. ainet( nt ristiku-kõrreline rohumaa) Hästi sobivad külvikorda suvi- ja taliteraviljad, kaunviljad ning üheaastased heintaimed Lutsern ja kartul eelkultuuridena võivad põhjustada probleeme närbumistõvega. Ei soovitada rajada varasema puuviljaaia kohale Muld Ebasobivad on rasked savimullad ja turvasmullad Tähtis on mulla ühtlane niiskus,mineraalainete piisavus (eriti boor) ja õige happesus (pH eelistatult 6,5). Sobivad on avarad, päikesepaistelised ...
KORDAMISKÜSIMUSED vastustega 8.kl UUSAEG Uusaeg ja selle ajalooperioodid 1) Varauusaeg 1500 - 1800a 2) Uusaeg 1800 - 1914 3) Lähiaeg 1914 - Tähtsamad uusaja sündmused Eestis ja Euroopas: a) Kolumbus avastab Ameerika - 1492 b) reformatsioon nii siin kui Saksamaal – 1517 - 1524 c) esimene säilinud eestikeelne raamat (katekismus) - 1535 d) Vene-Liivi sõda – 1558 - 1561 e) Tartu Ülikool - 1632 f) talurahvakoolide rajamine - 1680 g) Põhjasõda – 1700 - 1710 h) talurahva pärisorjusest vabastamine – 1816/1819 i) Eesti vabariigi sünd - 1918 j) Prantsuse revolutsioon - 1789 k) I maailmasõda – 1914 - 1918 Uusaja piirid Eestis - riigivõimu ja ühiskondlike muutuste järgi 1) Orduaeg 1208 – 1561 Reformatsioon 2) Rootsi aeg 1561 – 1710 Talurahva päriorjus kaotatakse 3) Vene aeg 1710 – 1918 Rahvuslik ärkamise aeg 4) Eesti aeg 1918 - Eesti Vabariigi sünd Reformatsioon, sell...
mätast kergem künda. Põllu kündmiseks oli Lõuna-Eestis laialdaselt kasutusel harkader, mille asemele tuli hilisemal ajal hõlmader. Harkader jäi kasutusele kartuliharimisel. Harkader Hõlmader Äkked Päris künd algas siis, kui maa oli sulanud ja piisavalt tahenenud. Künni järel maa äestati. Vanim äke, oksäke, koosnes mitmest okslikust kuusetüvest, mille külge olid jäetud oksatüükad. Lõuna-Eestis oli levinuim raamäke, mille puuraami sisse olid tapitud puupulgad. 19.sajandi lõpus hakkasid levima sepa valmistatud raudpulkadega äkked. Vili külvati käsitsi ja äestati mulda. Külvajaks oli tavaliselt peremees või mõni vanem vilunud mees, kes oskas ühtlase tihedusega külvata. Mõisnikel oli kombeks usaldusväärseid taluperemehi külvimeheks vannutada.
MÕISTATUSED Mõistatus on kõige lihtsamalt öeldes traditsiooniline dialoogiline mäng, mis annab mingist olendist, asjast, tegevusest vm. nähtusest sõnalise, mõistukõnelise lühikirjelduse, peitepildi. Tihti on mõistatuses esitatav kujund fantastiline, vastuoluline, üllatuslik, tegelikkuses võimatu. Dialoogi osalised jagunevad küsija(te)ks ja vastaja(te)ks, need rollid võivad mõistatamisvooru kestel muidugi vahelduda. Zanri tuum ja perifeeria. Mõistatuste suhetest muu folklooriga Nagu geograafilised alad jagunevad tihti süda- ja ääremaa(de)ks, nii võime ka "folklooririikides" eristada tuumsemaid ja perifeersemaid piirkondi. Muinasjuttudest on imejutud kindlasti palju tüüpilisemalt muinasjutulised kui novellilaadilised jutud või jutud rumalast kuradist. Ütlustest on vanasõnad ja võrdlused kindlasti palju prototüüpsemad ja kesksemad kui nt. vellerismid või jutujätkud. Seaduspärasusi esitavais ütluste...
KADRIPÄEV KOMBED Kadripäeval lõppes tüdrukute tööaasta ja naiste sügistööd.Kadripäeval oli keelatud igasugune villaga seotud töö- ketramine,kudumine,nõelumine,sest arvati,et nii võib lammastele kahju teha.Soovitatav oli lambaid pügada.Paiguti oli kombeks laudas süüa. Kadripäeva eelõhtul käisid ringi kadrisandid,kelleks olid külanoored,nii tüdrukud kui poisid.Kadrid olid riietatud heledatesse naisterõivastesse ning vastupidiselt mardisantidele olid nad kenad ja puhtad.Kadrid ehtisid end pitside ja satsidega.Kübara asemel kõlbas ka õlgedest tehtud peakate,mis kaunistati paelte ja lilledega.Jalas kandsid kadrid valgeid sukki ja käes valgeid kindaid.Ainult nägu peideti,,et naabrid ära ei tunneks.Pähe võis panna maski või padjapüüri,millele joonistati silmad,suu ,nina ja lõigati augud sisse.Kadrid käisid ringi perena,juhtijaks kadriema. Kadriemal oli käes vitsakimp või kepp.Vitsakimbuga löödi igale pe...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine......................................................................
Niikaua koorid, kuni taim hävineb. Sügiskünd- umbr teiskordselt tärkamisel tavaliselt küntakse Võib ka vastupidi, enne künd ja siis koorimine. 75. Külvieelne ja kasvuaegne mehaaniline umbrohutõrje. Külvieelse ülesanded: 1) pindmise mullakihi murendamine, kobestamine, mullapankade purustamine 2) mullapinna tasandamine 3) veevarude säilitamine 4) mulla õhustamine 5) umbrohtude hävitamine 6) väetiste ja taimekaitsevahendite segamine mullaga Kammäke, varb-rulläke. Kasvuaegsel mullaharimisel 1. Pindmise mullakihi murendamine ja kobestamine 2. Veevarude säilitamine 3. Mulla õhustamine 4. Lühiealiste umbrohtude hävitamine 76. Kaetud masinatega harimine, viiviskülv. Viiviskülv – nt porgand külvatakse 5-8 päeva pärast viimast mullaharimist (madalalt 2-3 cm sügavuselt); kultuurid külvatakse nende tavalisest külviajast veidi hiljem (1-2 näd) 77. Äestamine (pimeäestamine). Äestamise mõju umbrohtudele. Nt
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmi...
Andu115 2 (61)KARU..........................................3 (53)HUNT............................................5. (7)MADU.............................................7. (16)SIGA............................................8. (165)LAPS..........................................9. 3 Hellitad last, siis kasvatad karu 1. Hobune ei pese ilmaski, ikke nääb, karu koa ei pese, kõik kardavad Hulk koeri teevad viimaks karule näpistust 2. Ennem saab hundist hobune kui karust koduloom 3. Hundid käivad hulgakesi, karud kahe-kolmekesi 4. Hundil on ühe mehe jõud, aga üheksa mehe aru, karul on üheksamehe jõud, aga ühe mehe aru 5. Hunt ja karu ei ole inimesel nii võerad ku teine inimene 6. Karu õpetadas tantsma, siis inimeseloomast ei...
Lendav muld kardab varbäket. Varbäkkega äestamisel liiguvad jämedamad struktuuragregaadid ülessepoole ja peenemad allapoole see pole hea; näiteks herne seeme läheb jämedamate osakeste alla ning veereziim on häiritud (peenem kiht soodustaks just vee jõudmist seemneni, samas aga jämedam kiht omab kaitsefunktsiooni, et vesi ära ei auruks). Orasheina puhul tuleb eelistada kammäket, sest see kammib orasheina mullast välja ning taimed kuivavad mulla pinnal ära; varb-rulläke aga surub orasheina taimed vastu mulda, kus neil tekivad head tingimused taastärkamiseks). Rõhttelje ümber pöörlevate tööseadistega äkkeid nimetatakse üldistavalt rootoräkkeiks, püsttelje ümber pöörlevaid aga vurräketeks. Kui on orasheina palju, siis tuleks nugaäkkega põllule minna sügisel. Nugaäkke tööorganiteks on nugajatest labadest kujundatud tähikbiitrid. Äkke töö tulemus
nende koristust. Põldohakal jäävad teravilja koristuse järel alles puitunud varretüükad. Põldohakaga risustatud põllul tuleks koorimist alustada, kui põldohaka juurekaela piirkonnas on varuainete arvelt arenenud uued lehed. See kestab olenevalt ilmast ja mullaniiskusest nädal kuni paar. Et põldohaka juured asuvad künnikihis sügaval, siis piisab 8-10 cm koorimissügavusest. Koorimisriistadeks sobivad nugaäke, randaal ja hõlmkoorel. Looduses ei ole kunagi nii, et esineb ainult üht liiki umbrohtu, seetõttu tuleb koorimise aeg ja sügavus igal konkreetsel juhul määrata enamlevinud umbrohuliikide järgi. Kündmine. Kuigi suur osa põldohaka juurtemassist paikneb künnikihist allpool, aitab tema tõrjeks ka sügavam künd. EPMÜ-s korraldatud tavaviljeluskatses vähendas 2425 cm sügavune künd, võrreldes 1617 cm sügavuse künniga, teravilja monokultuurses külvikorras põldohaka
1. Suuline kõneuurimine slängi 2. Kirjutada sotsiolingvistikast 3. Mida töö käsitleb? Kuhu valdkonda kuulub- 3 sotsiolingv haru suulise kõne uurimine 4. Töö eesmärgid- teemavaldkond Siinse bakalaureuse töö ,, Vene laensõnad eesti keele slängis" uurimisülesandeks suuline kõne on vaadelda viimaste kümnendate aastate jooksul tulnud vene laensõnade kohanemist ja integreerumist eesti slängi. Samuti eesmärk on iseloomustada vene keelest eesti keele slängi laenatud sõnavara kasutust ning nende ortograafilist, morfoloogilist ja semantilist muganemist. Materjali põhiosa pärineb 1990. aastatest. Töö eesmärgiks ei kuulu vene laenude arvu kindlaksmääramine ega nende täpne dateerimine eesti keele slängis. Tõnu Tenderi sõnul ,, on olulisemateks slängiallikateks laenamine võõrkeeltest, omakeelsete sõnade ning väljendite puhul aga tähenduse muutumine ja derivatsioon". Nüüdisajal üks levinumatest kee...
-kui rohtu vähe jääb maha; rohtu palju loomadele haljassööt -eelniitmine -kui kogu pinda ei jõua kevadel õigel ajal karjatada lasta veidi kasvada (sobivasse kasvufaasi) ja teha silo; -ka haljassöödaks -äestamine -kevadel eelkõige need, kus on mutimullahunnikud või mida on väetatud -kasvuaegne äestamine ei ole soovitav - määrib rohtu -äestada 2 korda risti (karjamaaäke) -äestada ei tohi üleskerkinud taimedega karjamaad -rullimine -muldadel kus esineb taimede üleskergitamist raskemad ja tur- vastunud mullad -aedade, karjateede korrashoid -joogikohtade korrashoid vältida mullale tallamist -heintaimede pealekülv - talvekahjustuste v.m.s. puhul -kevadel võimalikult vara et ei jääks kuiva kätte -tugevalt äestada Väetamine
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
lookrakendis. Härjad rakendati sarvede taha seotava kuklaikkega. Suvel rakendati härgi tiisli külge paarikaupa, talvistel vedudel enamasti üksikult. Äket kasutati põllu tasandamiseks ja külvatud seemne mullaga katmiseks. Lihtsaim äke oli kuuse oksatüügastega ladvaosa, mida kasutati laialt kuni 16. saj., harva veel 20. saj. alguseski. Kuuselatväkke järglaseks oli omavahel puuväätidega kokkuseotud pikkade oksatüügastega kuuselõhandikest karuäke. Selline tööriist oli kasutusel kogu Eestis. 17. saj. alates levisid kogu Eestis pakkäkked. Pakkäkkeid ei kasutatud vaid Kagu-Eestis, kus hilisemal ajal äestati raamäketega. Vilja külvati käsitsi veel 20. sajandilgi. Seemneks valiti kõige raskemad ja paremini valminud terad. Külvas peremees kui kõige kogenum ja tähtsam pereliige. Seeme visati parema käega 4-6 sammu laiusele joonega märgitud külvieele - itsmele. Üldlevinud külvinõu oli külimit. Külimit
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Plato...
annaabi.ee 
