Egiptuseni. Religiooni teenimiselt muutus kunst autokraatlike dünastiate ülistamiseks. Kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Alguse sai kollektsioneerimisharratus. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka aga maistena, inimlikkudena. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Milose Venus(Aphrodite). Laokooni grupp. Louvre, Pariis. Vatikani Muuseum, Rooma.
sinist, musta ja valget. Inimesed on tal tavaliselt pikaks venitatud, nende näod kõhnad ja piinatud. Ekstaasis pööravad nad pilgu sünge tumeda taeva poole; sinnapoole tungivad nagu leegitsedes kõik maali rahutud, teravad vormid. Selline ilmekas ja kergesti äratuntav inimtüüp kordub El Grecol nii pühakulugudes kui ka portreedel. El Greco maalis peamiselt pühakuid, apostleid, Jeesust. Nende maiste tegelaste rääkimine taevalike jõududega avaldub eelkõige ilmekates zestides. El Greco oli ka suurepärane portreemaalija, kes suutis lisaks portreteeritava välistele omadustele edasi anda ka tema iseloomu. Suurt tähelepanu pööras ta pilvede maalimisele. "Kristuse lahtiriietumine" "Püha kolmainsus" Krutsifiks "Kristus risti kandmas" "Viienda pitseri avamine" "Krahv Orgazi haudapanemine" "Neitsi ülestõusmine" "Püha perekond" "Toledo äikeses" küsimused Mis sajanditel elas El Greco? Mis saarel ta sündis? Kus El Greco suri?
paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv,
Tähtsaim aste on on eneseteostusevajadus ehk ET, st et inimene ise oleks rahul, eriti loomadel. Üritatakse endast kõik anda, et parim olla. Kui inimese elu on ohus või on kriisi- ja sõjaolukord, on füüsiline vajadus tähtsaim näiteks kui on nälg, peab inimene selle enne rahuldama kui kaitstuse või kuuluvuse. Samastumine ehk diferentseerumine on pinge alandamise eesmärgil samastumine tahtmatult kellegi edukamaga ja tema jäljendamine kas sõnades või zestides, miimikas. Sublimatsioon on Freud'i mõiste. Inimene suunab oma seksuaalenergia ühiskonna sees soositud tegevusse. Tänapäeva mõistes tähendab energia ülekandmist teise valdkonda. Uuringud on näidanud tõsiasja, et inimesed, kellel on rikkam fantaasia, on vähem fantaasia. Pinged elatakse fantaasias ära.
IDIOLEKT isikukeel FORMAALKEEL kunstlikult loodud märgisüsteem, tehiskeel, mis on välja arendatud teaduslikke ja tehnilisi eesmärke silmas pidades OBJEKTKEEL üksikkeel, mis on uurimise objektiks METAKEEL kirjeldustes kasutatav keel KOMMUNIKATSIOON suhtlus KÕNE kahe inimese vaheline keeleline suhtlus SÕNALINE/VERBAALNE keeleline suhtlus, selle tähtsaimad elemendid on sõnad ja sõnaühendid MITTEVERBAALNE SUHTLUS zestides, miimikas ja kehakeeles avalduv suhtlus FÜLOGENEETILINE inimese arenguloo seisukoht ONTOGENEETILINE ühe inimese bioloogilise, kognitiivse ja sotsiaalse arengu seisukoht KONVENTSIOONILINE kokkuleppeline KOOD süsteem, mille hulgast valitakse sõnumite põhiüksused (nt sõnad) SEMANTILINE INFORMATSIOON selle väljendamiseks kasutab kõneleja sõnade kokkulepitud tähendusi ja teisi keelestruktuuri elemente
organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. KÕLBLUS- inimese kui ühiskondliku või kultuurilise subjekti sisemine käsk, kohustav hääl, südametunnistus, sisemine tunne. Kõlbelisuse aluseks on inimese hinnanguline suhtumine teise inimesse. Suhtumine teise väljendub mitmeti: sõnades, zestides, miimikas, millesse inimene paneb oma head või halvad tunded. Sõnad annavad edasi vaid 5% infost, hääl 45% infost, kehakeel aga 50% infost. EBAEETILINE kahjusaajaid rohkem ,kui kasusaajaid EETILINE kasusaajaid rohkem kui kahjusaajaid. Suuresti sõltub eetilisus isiku väärtushinnangutest, milledest ta juhindub mõtlemisel ja tegutsemisel. TERVITAMINE Inimeste kohtumisel on tervitamine esimeseks sõbralikkuse ja lugupidamise avalduseks.
mida kasutati järjest rohkem paleede kaunistamisel. Erinevalt eelnevatest perioodidest, hakkas hellenismi ajal ideaali kujutamine skulptuurides asenduma realismi kujutamisega. Kujutusviis oli äärmiselt realistlik jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel. Jumalaid küll kujutati, aga maistena ning inimlikkudena. Rõhutati kujutatava individuaalsust, muutusid liikumised ja nakatavad emotsioonid, mida väljendati poosides, zestides ja näoilmes. Hakati kujutama ka psüühikat. Tekkis ladus ja elav, reegleid eirav ja sageli asümmetriline stiil. Hakati kujutama füüsilisi ja hingelisi kannatusi, võitlust, võitu ja surma. Skulptuurid näitasid igas vanuses ja seisundis inimestest. Kuigi väga populaarne oli kujutada võitlust ja piina, siis ei väljendanud siiski ka ainult seda. Väga popolaarsed olid ka Apollonite ja Aprhroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese (tuntuima Attica skulptori) kaunist stiilist,
(käimas oli sõda). Ilmast puretud mudeli hävitasid lõplikult 1499 prantsuse sõdurid. Vahepeal aga oli Leonardo hakkama saanud uue meistriteosega. Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maalitud "Püha õhtusöömaaega" peetakse tema peateoseks. Hiigelmõõtmetes (8.8m x 4.6m) maalil on kujutatud hetke, kus Jeesus teatab jüngritele, et üks neist reedab ta. Üleliigsetest detailidest on loobutud, nägudel ja zestides on meisterlikult edasi antud emotsioone. Sümmeetriline kompositsioon liidab kõik 13 tegelast ühtseks tervikuks. Kahjuks kasutas kunstnik seinaga halvasti seonduvat värvisegu ja maal hakkas juba Leonardo eluajal lagunema. Töötanud vahepeal uuesti sõjaväeinsenerina, ja jätkates tegelemist loodusteaduslike uuringutega, sh. laipade lahkamisega, pöördus ta tagasi Firenzesse. Seal lõi Leonardo 1503-05 ilmselt kuulsaima maali kogu kunstiajaloos "Mona Lisa" (ka "La Gioconda")
käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv,
vahetada. Ma arvan, et naeratus teenindaja poolt ja sõbralik olek määravad väga palju. Kui sa lähed poodi ja teenindaja naeratab sulle, siis sa tunned ennast seal poes hästi ja kui sa isegi midagi ei osta võib-olla, siis sa alateadlikult lähed järgmine kord sinna poodi, kus oldi sinu vastu sõbralikud ja toredad. Ma arvan, et teenindusel ja teenindajal on tarbija ostukäitumisele väga suur mõju. Hea teenindus paistab välja nii hääletoonis, zestides kui ka miimikas. Isegi kui kliendil on kindel ostusoov, on klienditeenindus see, mis määrab, kas ta ka selle ostu sooritab. Samas hea klienditeenindus on ettevõttele oluline konkurentsieelis.
Kujutusviis oli äärmiselt realistlik isegi naturalistlik. (jumalate, kangelaste ning "vaprate ja imeilusate" idealiseeritud kujude asemel) Jumalaid kujutatakse ikka, aga maistena, inimlikkudena. Rõhutati kujutatava individuaalsust Ladus ja elav, reegleid eirav ja sageli asümmetriline stiil. Muutuvad liikumised ja nakatavaid emotsioonid, mida väljendati poosides zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. Skulptuurid igas vanuses ja seisundis inimestest: purjus saatür, vana naine, poiss võtmas okast jalast välja (spinario), barbar, läbipekstud poksija, vana kalur. Reljeefis kalduvus esitada figuure ja sündmusi, maastiku ja arhitektooniliste tagaplaanidega. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. Potreekunst oli heal järjel
Gruppidevaheliselt Organisatsioonikonflikt Organisatsioonide vaheline konflikt Ühiskondlik konflikt Konfliktide liigid: 1. Horisontaalne ja vertikaalne konflikt (nt juhtkonna ja töötajate vahel - üleval alla ja alt üles) 2. Vajadus- ja väärtuskonflikt 3. Huvide konflikt 4. Tunnetuse ja tunnete konfliktid Suhtlemine konfliktses olukorras: Hoidke distantsi Vältige hinnangulisust Näoväljendustes Poosis Zestides Hääletoonis Sõnastage öeldu ümber, see säilitab kontrolli olukorra üle Ärge süüdistage partnerit, keskenduge probleemile Võtke konflikti kui mängu ja ärge laske ennast sellest kaasa haarata Kasutage iga võimalust, et minna üle koostööle Soovitusi konfliktses olukorras olijatele: Loo pingevaba atmosfäär Võta pilkkontakt, suhtle igaühega personaalselt Rohkem kuulamist ja vähem rääkimist Näita, et sa tahad kuulata
· Vormilise ilu ja täiuslikkuse taotlemine. · Õrnus leebus kunstis kaunis stiil · Realism ja individualism. · Luksuse eelistamine. · Kasutati pronksi ja marmorit. · Idamaise müstika mõju Hellenistlik skulptuur · Kujutusviis oli realistlik. (jumalate, kangelaste idealiseeritud kujude asemel) · Jumalaid kujutatakse maistena, inimlikkudena. · Ladus ja elav, reegleid eirav stiil. · Muutuvad liikumised ja emotsioonid, mida väljendati poosides,zestides ja näoilmes. Psüühika kujutamine. · Füüsilised ja hingelised kannatused, võitlus, võit ja surm. · Reljeefis esitati figuure ja sündmusi, maastike. · Reljeef talupoja ja härja kujutisega. · Potreekunst oli heal järjel. Valitsejate peade kõrval ka õpetlased ja luuletajad. Hellenistlik skulptuur Aleksandria koolkond · "Niiluse allegooria" Atleeltlik mees toetub sfinksile. 16 poissi- 16 küünart (0,53 m), mille võrra Niilus
.............................................................................5 1.1.4 Psühholoogilised.......................................................................................................5 1.1.5 Ametialased...............................................................................................................6 1.1.6 Kehakeele avaldumine kehahoiakutes......................................................................6 1.1.7 Kehakeele avaldumine zestides................................................................................6 1.1.8 Kehakeele avaldumine ilmetes.................................................................................6 1.1.9 Kehakeele avaldumine märkides ja signaalides.......................................................7 1.2 Kehakeele võltsimine.......................................................................................................7 1
kaitsepositsioonille või on eitaval seisukohal. Selliseid liigutusi märgates tuleks muutuda tähelepanelikuks, kui tahetakse mingit saavutada kokkulepet. Kaitseasend avaldub meestel ja naistel erinevalt eriline kaitseasendi märk, mis esineb eranditult naistel, on pöia toetamine põlveõndlasse (2.lk: 32). 9. AVATUS Inimese tundeelamused avalduvad kehakeele kaudu üsna ilmekalt. Kui sõnad on emotsioonidega kooskõlas ning viimased peegelduvad zestides, siis kõneleb inimene tõenäoliselt tõtt. Kui inimene valetab, hakkab keha andma sõnadele vastupidiseid signaale, mis reedab, et ta ei räägi tõtt - tunnistust sellest annavad näolihaste liigutus, poosi muutused ning sage silmapilgutus. (2.Lk: 32j). Siirust ja avameelsust väljendavad avatud peopesad. Nii ka väike laps, kellel pole midagi varjata, sirutab peopesad rõõmsalt ette. Laps aga, kes valetab, peidab käed selja taha ning langetab pilgu (2.Lk: 33). Nagu kõik
· Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog: slängisõnade kasutus Tallinna kooliõpilaste kõnes · Tõnu Tender: slängiuurimise ajalugu, slängisõnade saamise viisid, slängi püsivus · Tõnu Tender. Eesti släng: olemus ja uurimislugu 1994. · Rait Maruste. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. 1988 · Mai Loog. Esimene eesti slängisõnaraamat 1991 · Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused). Arvutilingvistika tegeleb - Formaalsed grammatikad. Algoritmid ja programmid loomuliku keele analüüsiks ja töötlsemiseks. Nt Morfoloogiline analüüs ja sünteesMorfoloogiline analüüs ja süntees. Süntaktiline analüüs ja süntees
Avatus, kaitseseisund, hindamine, kahtlustamine. Zestiklastrid koosnevad hulgast üksikliigutustest, mis kõik kannavad sõnumit inimese tundeseisundi või seadumuse kohta. Sageli piisab juba mõne klastrisse kuuluva liigutuse märkamisest, et inimese hetkemeeleolu tabada. (Nierenberg 1997: 32) Avatus Inimese tundeelamused avalduvad kehakeele kaudu üsna ilmekalt. Kui sõnad on emotsioonidega kooskõlas ning viimased peegelduvad zestides, siis kõneleb inimene tõenäoliselt tõtt. Kui inimene valetab, hakkab keha andma sõnadele vastupidiseid signaale, mis reedab, et ta ei räägi tõtt tunnistust sellest annavad näolihaste liigutus, poosi muutused ning sage silmapilgutus. ( Nierenberg 1997: 32j). Siirust ja avameelsust väljendavad avatud peopesad. Nii ka väike laps, kellel pole midagi varjata, sirutab peopesad rõõmsalt ette. Laps aga, kes valetab,
Tallinn: Koolibri. 1094. Kull, Rein 2000. Kas kindel või lagundatud kirjakeel. Keel ja Kirjandus 1, 19. Loog, Mai 1988. Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. Keel ja Kirjandus 2, 3, 8389, 144148. Loog, Mai 1991. Esimene eesti slängisõnaraamat. Tallinn. Loog, Mai 1992. Sanat tyttöjen ja poikien puhessa. Tutkimus Tallinnan koululaisten puhekielesta ja slangista. Opera fennistica linguistica. Tampere. Maruste, Rait 1988. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. Tartu: Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts. Org Ervin, Reiman Nele, Uind Katrin, Velsker Eva, Pajusalu Karl 1994. Vastseliina Sute küla elanike murdepruugist ja keelehoiakutest. Keel ja Kirjandus 4, 203209. Pajusalu, Karl 1987. Nivelleeruv murre. Karksi verb. Keel ja Kirjandus 9, 529543. Pajusalu, Karl 1992. Regional and Social Varieties of Estonian. UralAltaische Jahrbücher. Ural-Altaic Yearbook 64. 2334. Pajusalu, Karl 1996
annaabi.ee 
