suhtlemises raskusi ja areng pidurdub. Ilma usalduseta ei ole suhtlemist. Sõnatud signaalid, parakeel, silmside ja zestid annavad suure panuse suhtlemisse. Diskursuse analüüs uurib viise, kuidas inimesed kasutavad keelt, nii et annab lugeda ,,ridade vahelt". Liigutuste põhjal saab jälgiv inimene aru, kas inimene on valmis suhtlemiseks. Tähelepanu tuleb pöörata: distantsile inimeste vahel pilkkontakti olemasolule hääle tugevusele zestidele ja muudele kehaliigutustele 4 2. Suhtlemistõkked Kõike seda, mis raskendab informatsiooni kohalejõudmist ja sellest aru saamist, nimetatakse suhtlemistõketeks. Üheks põhjuseks, miks info ei jõua pärale on mitmeastmeline suhtlemine, mis põhjustab palju infokadusid ja moonutusi. Teiseks põhjuseks on kommunikatsiooni vahendatus. Suhtlemistõkked saab liigitada kolmeks keskkonnast tulenevad, keskkonna põhjustatud
vahetada. Selleks on kasutatud väga erinevaid vahendeid ja võimalusi. Kogu inimeseks saamise lugu ei ole ju midagi muud kui oskus informatsiooni endas talletada ja seda edasi anda nii täpselt, nii müravabalt kui võimalik. (Lennart Meri) Juba ürginimesed pidid omavahel infot vahetama. Ühed esimesed andmete vahetamise vahendid olid näiteks tam-tam-trummid. Selleks on kasutatud tuld jne. Ajapikku õpiti aina keerulisemaid sõnumeid. Kõneldav keel tekkis siis, kui leiti, et zestidele võib anda kokkuleppelise paralleelmärgi häälikulise sõnana ja kuna see moodus osutus tõhusaks, muutus keel inimest tähtsaimaks suhtlusvahendiks. Inimene on mõtlev olevus vaid seetõttu, et ta oskab end keeleliselt väljendada. Maailma tunnetamiseks, tegelikkusest arusaamiseks ei piisa ainult nägemisest kuulmisest, haistmisest, maitsmisest ja kompimisest. Vaja on mõtlemisvõimet, oskust tajutut analüüsida ja süstematiseerida.
Dilthey rõhutab kunsti rolli hermeneutika kujunemisel. Elufilosoofiast lähtuv hermeneutika läheneb kunstiloomingule vabalt, ilma kindla mõisteaparatuurita. Mõistmine ei ole kunagi vaba hinnangulisusest, mis sõltub hindaja subjektiivseist ja objektiivseist eelistusist. Dilthey järgi on teiste inimeste subjektiivseid elamusi võimalik mõista vaid läbi kultuurilooliste objektiveeringute. Ma mõistan väikest last üksnes tänu teatud sõnadele ja zestidele. Ma mõistan kunstnikku üksnes läbi ta loomingu. Ka iseennast ja oma sisemist rikkust me mõistame üksnes selle objektiveeritud väljenduste kaudu. Me õpime ennast tundma läbi töövõime, käitumise, musikaalsete võimete. Niisiis on subjektiivne elu täielikult sõltuv selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku
KEHAKEEL Zestidele, poosidele ja kõne laadile on tähelepanu pööratud juba Cicero ja Caesari ajal. Keskajalgi kirjeldati retoorikakoolides kõnepidamisel soovitatavaid zeste ning jagati nõuandeid nende kasutamiseks. 1601. a kirjutas Francis Bacon "Kui keel räägib kõrvale, siis käsi räägib silmale." C. Darwin püüdis välja selgitada kas samad väljendusvahendid ja keha liigutused on omased kõigile rassidele, ja avastas, et näoilmega väljendavad eri eri kultuuride esindajad oma tundeid üsna sarnaselt. Näiteks leidis ta, et häbi tõttu valgub inimesel veri näkku ja inimene punastab; millegi üle mõtleval inimesel on kulm kortsus või kissitab silmi; imestust väljendavad kergitataud kulmud. Erilise hoo sai mittesõnaliste väljendusvahendite uurimine 1960 aastal. Kümnendi lõpul avaldas J. Fast suure tähelepanu teosega "Body language". Mehrabiani järgi väljendab inimene vaid 7% oma hoiakuist ja tunnetest sõnade abil. Hääle abil antakse edasi infor...
1.1 Kehakeele õppimine Liigutuste tähendust pole võimalik õppida mõistma laboratoorsete katsete varal, vaid ümbritsevat tegelikkust jälgides. Vestlus on vastastikuse toime kompleksne protsess, kus osalevad inimesed, nende sõnad ja liigutused. Oluline on kõiki eelnimetatud komponente jälgida koos. Uuringut on hea teostada videomaterjali põhjal, mis jäädvustab inimesi sundimatutes olukordades. Teatav tundeseisund on lähtepõhjuseks mitte ühele, vaid mitmetele kooskõlas olevatele zestidele, mis kokku moodustavad zestiklastri. Sellised liigutused peavad toimuma kas üheaegselt või üksteisele järgnema. Iga liigutus sarnaneb ühe sõnaga, millel võib erinevas kontekstis olla erinev tähendus. Oma arvamust ei tohiks kujundada üksikliigutuse põhjal, ükskõik kui silmatorkav see ka poleks, sest eksimise tõenäosus on liiga suur. Zestide tõlgendamisel kasutab inimene oma alateadlikku empaatiavõimet, millega võib kaasneda vääritimõistmist
Mitmesuguste zestide tundmine on erinevate vestluste osalemisel vägagi kasu toov omadus, kuna nende järgi mõistab partneri mõtteid ja tahtmisi. Antud töös kasutatakse Allan Pease'i raamatut ,,Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi". Teoses on välja toodud peamised zestid, millega väljendatakse oma rahulolu, eitamist, viha ja veel teisi emotsioone, mida vahel ei öelda välja sõnadega. Autor ise on kehakeelt õppides jälginud inimesi ja on oma teoses väljatoodud zestidele saanud kinnitust. Sellise teema valimisel on kaasa aidanud huvi inimeste liigutuste vastu ja tahtmine mõistmaks nende tähendust. Ma arvan, et kui osata kehakeelt tõlkida, saab isikuid õppida tundma hoopis teistsuguse külje alt ja mõista, millised nad sisimas tegelikult on. Lisaks on võimalik ära tunda pettureid ja valetajaid. Öeldakse ka, et õigete liigutuste tegemisel saab iseennast muuta avatumaks ja suhtlemisaldimaks inimeseks. Just kinniste inimeste puhul tuleb see kindlasti
poliitilist kiiret taipu, mis on hädavajalikud presidendis, kes peab Ameerika välja viima kriisidest, mis on põhjustatud endise presidendi Bush´i poolt, kus Kongress ja meie endi ükskõiksus on kaasosalised." Juba see näitab, et Obama suutis oma isiksusega juurde saada toetust. The Los Angeles Times kirjutas: "Me vajame juhti, kes jääb pinge all rahulikuks ja graatsiliseks, kedagi, kes ei oleks aldis kerglastele zestidele ja kapriissetele teadetele... nüüd kui presidendikampaaniad on jõudmas lõpule, on Obama temperament ja karakter 5 jäänud esiplaanile. See on tema rahulikkus. Tema küpsus." The Chicago Tribune, kes ei ole mitte kunagi heaks tunnistanud demokraadist presidenti kirjutab: "Meil on täielik kindlus tema intellektuaalse karmuse, tema moraalse kompassi ja tema võime kohta teha häälekaid, läbimõeldud ja ettevaatlikke otsuseid. Ta on valmis..
Käesolevas essees püüan leida märke, mille abil on etenduses saavutatud rahutuse tunnet, ebameeldivaid olukordi, pingelisust ning kurvatoonilist õhkkonda. Essees on tunnetele rõhumist, hirmu, kurjakuulutamist ning õudu tekitavad märgid ning Fischer-Lichte märgisüsteemide tabeli abiga püüan leida, mis tähendusi need märgid kogu etendusele annavad. Eelkõige keskendun muusikale, helidele, valguse ning värvide mänglemisele, kehakeelele ja zestidele ning püüan avada ka nende tähendusi. Uksed pannakse kinni ning tuled kustuvad; algab etendus. Lava on pime, justkui valitseks seal öö ent samas on seal piisavalt valgust nägemaks, et lavapõrandal on kuivanud puulehed, veidi punakalt kumamas. Värvilised puulehed võivad teatud kontekstis tekitada õdusa ning sügisese tunde, kuid antud lavastuses mõjuvad need kui millegi negatiivsena, nagu peatselt saabuva lõpuna. Pimeduses astub lavale pikk ja sihvakas naine valges riietuses
mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaalselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. Zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse sellest, millega võime teinekord teiste inimeste negatiivseid reageeringuid esile kutsuda.
teise inimese vastu. Soomes ja Jaapanis peetakse ebaviisakaks või sobimatuks enda arvamust teisele peale suruda, palju kohasem on nõusolevalt noogutada, naeratada ja vältida vaidlusi. Mitteverbaalne suhtlemine. Erinevatest kultuuridest pärit ja erinevat keelt kõnelevate inimeste vahelises suhtluses omandab mitteverbaalne kommunikatsioon tavalisest suurema tähenduse. Mida vähem saab inimene aru sõnadest, seda rohkem pöörab ta tähelepanu kaasvestleja välimusele, kehahoiakule, zestidele, näoilmele ja muudele mitteverbaalsetele märkidele. Rohkem kui 60% kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Isiklik distants ehk nähtamatute piiridega ala on see, mida võõras ei tohi ületada. Edward Halli (1989) järgi ulatub isiklik ruumivöönd kultuurist sõltuvalt 1,5 kuni 4 jalani (45120 cm). Ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema kultuurilist identiteeti. Isiklik ruumivöönd avaldub väga selgelt liftis
pruukinud olla õigete vastuste hulk nii suur, kuna sageli ei oska õpilased ennast õigesti väljendada. 3.1.2 Uuringu kokkuvõte Uuringust selgus, et õpilased teavad kehakeele kohta üpriski palju, rohkem kui autor oleks arvanud. Küsimusest, kus oli antud erinevad zestid, milledele tuli mõelda kõige sobivam tähendus, võis näha, et õpilased teavad väljatoodud zestide kohta suhteliselt palju. See oli autorile veidi ka üllatuseks. Samas leidus ka mõndadele zestidele, selliseid vastuseid, mis erinesid täielikult autori arvamusest, teadmistest ning raamatutes kirjutatust. Järgmises küsimuses, kus autor soovis teada saada õpilaste teadlikkust isikliku ruumi vööndite kohta, ning seega samas kontrollis ka nende tähelepanelikkust psühholoogia tunnis,sai autor jällegi positiivse üllatuse osaliseks. Selgus, et õpilased teavad ka selle kohta üsna palju. Harjutus oli selles mõttes omamoodi kerge, et sügavalt mõeldes oleks saanud
mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui 23 kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaanselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse
koges ta pigem solvangut kui rõõmu), suhtlemislaiskus(inimene hoiab kokku hingelist jõudu, mida on vaja suhtlemiseks teisega), ükskõiksus teiste suhtes (inimene on iseendaga liiga hõivatud või veendunud, et ta on teistest parem) ning väsimus (ei jätku jõudu kontakti jaoks). Mitte valmidus kontaktiks läheb alati vastuollu kehtivate normidega. Moodus suhtlemiseks "mitte suheldes" ongi sama, mis panna endale ette mask. Inimene võib oma näole, poosile, zestidele, toonile anda sellise iseloomu, mis mitte millegi poolest ei erine maskist või kostüümist. Selles faasis ei valmistu inimene partnerluseks, ta paneb enesele ette maski tänu millele loodab hakkama saada minimaalse jõuga (ja ka minimaalse kontaktiga). See võib olla "nullmask" mina teid ei puuduta ja ka teie ärge mind puudutage; sellised on "osavõtmatuse", "armastusväärsuse" ja "viisakuse maskid".
nüümid); koondumine sisuliselt või vormiliselt määrava mõtte, idee ümber; kontrast (ehk ühtsuse nägemine erinevas ja erinevuse leidmine ühtsuses); uudsus, üllatus, harjumatus -- vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright ("Poetry. The Basics," lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde Keele viipelisus > keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja zestidele Suuline kultuur/rahvakultuur > keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows.
vastandatakse suurlinn ja maa. Räägitakse naisõiguslusest. Kirjeldatakse traagilist armusuhet. Selle teosega eemaldus naturalistlikust liikumisest, kuigi siinne miljöö ja teemad on naturalistlikud (naise emantsipatsioon ja alkoholism); läheneb Heimatliteratur'ile hoopis. Arno Holz Freie Bühne laval ,,Perekond Selicke" 1890 sekundstiil. Täiesti ilma sündmustikuta näidend. Sündmuste keskel tütre surnukeha kohal jõuluõhtul leinav isa. Hästi palju remarke, viidati kõnekeelele, zestidele, kõne valjusele, tempole. Autoritele oluline dramaatika kesksete vahendite kujutamine, eriti keeles. Lavakeelt taheti lähendada tavakeelele: teatrist teatri välja tõrjumine. Dramaturgia pidi tekitama reaalse ja mängulise aja ühtsuse. Holzile oluline karakterite kujutamine, mitte tegevustik või sündmus. Kõik oli äärmusesse viidudReprodutseeris tegelikkust enam kui keegi teine. Näidendi uudsust tunnustati, aga eksperimenti ei võetud hästi vastu
annaabi.ee 
