Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Wyoming". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
yellowstone, grand, osariik, indiaanlased, springs, osariigi, river, geiser, laava, pargi, imet, equal, horn, peak, merepinna, jõed, lambaid, rahvuspark, kanjon, tuhaga, vulkaaniline, kaldeera, devil, mineraal, montana, edelas, utah, itta, uurisid, prantslased, louisiana, 1803, territoorium, pacific, valimisõigus, maakonnas, cattle, korteritelennuväljad, maandumisrajad - 5 194 Mere- ja siseveetransport – sadamad 300, ristluslaevad, kaubalaevad, jõestik 50000 km Maanteetransport – autoteed 6 406 504 km Linnatransport – metroo, bussid, trollid,trammid USA vaatamisväärsused Statue of Liberty (vabadussammas) – New York Grand Canyon (Suur Kanjon) – Arizona osariik Yellowstone National Park (Yellowstone'i rahvuspark) - Montana ja Idaho osariigi alal USA vaatamisväärsused Death Valley (surmaorg) – California osariik Time Square – New York Golden Gate Bridge - San Francisco Turismiressursid Kaasaegsed linnad (New York, Chicago, Los Angeles) Kaunis loodus (California, Arizona osariik,
rangusega) kasutuspiirangute kaudu. Loodusvarade üldrahvaliku kasutamise huvides on seatud mitmeid ehituspiiranguid (mere rannal ja siseveekogude kaldal) ja pandud kohustusi maaomanikele, et tagada kõigi huviliste ligipääs kaunitele loodusmaastikele. (3) Looduspargid Üheks osaks looduskaitses on looduspargid, neid leidub üle terve maailma igal pool. Mõned suuremad neist on: Yellowstone National Park - asub Ameerika Ühendriikides Wyomingi, Montana ja Idaho osariigi alal. See on loodud 1872. aastal ja on maailma esimene rahvuspark. Pindala on 8987 km². Park on saanud oma nime Yellowstone'i jõe järgi, mis voolab läbi rahvuspargi. 4 Seal on umbes 300 geisrit ja umbes 10 000 kuumaveeallikat. Rahvuspargis leidub koiotte,
telenet.be/argadiels.aardrijkskunde/html/home_body.htm&usg=AFrqEzd4touBK3MF_67LhWU6RNtX13JS-w VULKAAN - – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Euroopa aktiivseim vulkaan - Etna MAGMA – maakera sisemuses tulikuum vedel kivimite sulamass. Kui maapinnale purskab ja siis voolab on laava. LAAVA - vuulkaanipurskel väljavoolanud magma KIHTVULKAAN – koonusekujuline vulkaan, mis moodustub tardunud laavast ja pursete ajal välja paiskunud tuha kihtidest. Tardunud tuha ja laavakihid vahelduvad üksteisega. Nt. Etna vulkaan – Euroopa aktiivseim. Sellised on näiteks piirkondades kus laamad vajuvad vahevöösse. KILPVULKAAN – lameda kupli kujuline vulkaan, mille moodustab ainult tardunud laava. (Üksteisega vahelduvad tardunud laavakihid), tuhakihte ei ole). Siia kuuluvad nt
1.a Kilpvulkaanid Vulkaanide tüübid Ehitatakse üles basaltse laava vooludest 1.lõõrvulkaanid a) kilpvulkaanid b) strato- e. kihtvulkaanid 2. lõhevulkaanid Mauna Loa: vaade kirdest Mauna Loa: vaade kagust Photo L.Peterson Mauna Loa
Vulkaane leidub eelkõige laamade piirialadel, kõige rohkem on neid laamade lahknemise alal ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Samuti võib leiduda ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas nt: Hawaii saarestik ja Ida-Aafrika vulkaanid. 6. Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi. Kilpvulkaan- kilbikujuline; tekkis laavast, mis voolas suhteliselt rahulikult ja valgus kaugele; laava väikese viskoossusega; räni vaene; aluseline laava nt: Mauna Loa Kihtvulkaan- kõrgusesse kasvav; laama suurema viskoossusega kui kilpvulkaanil; räni rikas ja happeline laava; vaevaliselt voolav magma; laavavoolud lühikesed või puuduvad üldse nt: Etna Lõhevulkaan- laava tuleb lõhedest; ookeani põhjas laamade lahknemisalast 7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest.
1.Sissejuhatus. Ameerika Ühendriigid (lühendatult USA ingliskeelsest nimest United States of America) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. Põhjas on Ühendriikidel maismaapiir Kanada ja lõunas Mehhikoga. Põhja-Ameerika mandri loodeosas asub Alaska osariik, millel on kagus maismaapiir Kanadaga ja loodes merepiir Venemaaga. USAle kuuluvaid alasid on veel mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. Osariikidel on õigus luua iseseisvalt majandus- ja kultuurialaseid kontakte teiste riikidega või välisorganisatsioonidega tingimusel, et need registreeritakse vastavas föderaalasutuses. Kaitsealased ja välispoliitilised küsimused otsustab ning lepingud tehakse ainult riiklikul tasandil vastavas ministeeriumis.
2.Erinevad vulkaanitüübid 2.1 Kilpvulkaanid Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. 2.2 Kihtvulkaanid Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad
Mis on vulkaan Vulkaanid tekivad tavaliselt maakoorte lõhedest (mis on omakorda tekkinud seoses laamade liikumise ja maavärinatega) st. Magma (vahevöös olev sulanud kivimimass) otsiblõhede kaudu teed maakoore ülemistesse kihtidesse, kus ta rõhu vähenemisel paisub, vabaneb gaasidest ja muutub vedelamaks (maapinnale voolanuna muutub magma laavaks). Laava võib väljuda kas rahulikult voolates või plahvatusega. Plahvatuse ajal paisatakse maakoore lõhedest välja suuri kivipomme koos gaaside, veeauru, tolmu ja tuhaga. Seejärel purskab või voolab välja laava. Maapinnal laava jahtub ja ajapikku moodustab koos muu purskematerjaliga koonuse- või kuplikujulise mäe. Osa magmast ei jõuagi maapinnale, vaid tardub juba maakoore lõhedes, moodustades seal kivimkehi. Iga purskega vulkaani kõrgus kasvab. Seega vulkaan ehk tulemägi on moodustunud
annaabi.ee 
