tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses arvulises ülekaalus Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. 1702. aasta juulis said rootslased lüüa Valga lähedal Hummuli mõisa juures peetud lahingus. 1704. aasta mai algul sõitis lahingukorda seatud Rootsi laevastik Tartust Peipsi poole
Erich Johannsohn Zwillingule 1200 taalri eest üle andis. Kui Kärde Paddoweri (Paduvere) ja Tirmasti (Tirma) mõisate koosseisu kuulus, müüs omanik Johann Derten 1557. aastal mõisad 250 marga eest oma vennale Nicolausile. Viimase tütar Gertrude andis need omakorda oma abikaasale, kelle nimi oli Vegesack. Gertrud Holstfer, Daniel Vegesacki lesk, kes 1637. aastal oli abiellunud oma teise abikaasa Wolmar Urkülliga, müüs samal aastal (oma esimesest abielust sündinud laste Johann Christophi, Barbara ja Anna Vegesacki nõusolekul) kõnealused väikemõisad Padoferi, Tirmasti ja Ubenormi nime all 300 taalri eest kolonel Heinrich Flemmingule. Aastal 1682 kuulus Kärde ja Tirma mõis leitnant David Christoph von Zwillingule, kes suri ilma pärijateta. Pole selge, kas Kärde mõisa võis pärida tema õde, proua Neubau, kes 1729. aastal veel elas, kuid on teada, et 1734
Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse ja saabunud talve tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne allagi Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist, sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel 4. Venelased saavutavad edu: 1701. aasta septembris koondasid venelased vägesid ja tungisid kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702
· Saksa näitekirjanik 1761-1819 · Rajas harrastusteatri Jõhvi lähedale · Kuumad-külmad suhted Venemaa juhtkonnaga, saadetud ka asumisele, kust hiljem vabandusega vabastatud · 1784 asutas Tallinnas asjaarmastajate (Liebhabertheater) Charles Eugene de Croy · Vene väejuht Narva lahingus 1651-1702 · Kaotas lahingu · Teenis eri maade väeteenistustes (Taani, Austria, vene) · Andis rootslastele ennast vangi · hertsog Wolmar Anton von Schlippenbach · Rootsi väejuht 1653-1721 · Määrati Eesti vägede komandöriks · Energiline, kuid ei tulnud toime omale antud ülesannetega, valelik · Osales lahinguis, ka Poltaavas, kus ta langes vangi ja läks vastaste leeri üle Boriss Seremetjev · Vene komandör 1652-1719
Rootsi. 20. Millal toimus Narva lahing? Miks?narva lahing toimus 30. november 1700. aastal. Lahingu võitsid rootslased, see oli üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.Rünnaku alguses oli suur lörtsi torm, mille tõttu oli venelaste nähtavus praktiliselt olematu, see aga andis rootslastele võimsa taganttuule. Rünnak oli venelastele ootamatu, tänu lumesajule õnnestus rootslastel vallutada vastaste kindlus koos suurtükkidega. 21. Kes oli W.A. von Schlippenbach?Wolmar Anton von Schlippenbach oli Rootsi väejuht. Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid Erastvere ja Hummuli lahingutes. 22. Leia 4 näidet, mis tõestaksid, et Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri arenguks soodus.Asutati Forseliuse õpetajate seminar,avati Tartu ülikool,piibli tõlkimine eesti keelde,H. Stahli eest keele grammatika 23. Millal ja millistel tingimustel läks Eesti ala Venemaa koosseisu?1710. a. läks Eesti kapitulatsiooni lepinguga Venemaa koosseisu. 24
20. Millal toimus Narva lahing? Miks?narva lahing toimus 30. november 1700. aastal. Lahingu võitsid rootslased, see oli üks suuremaid sõjalisi võite Rootsi ajaloos.Rünnaku alguses oli suur lörtsi torm, mille tõttu oli venelaste nähtavus praktiliselt olematu, see aga andis rootslastele võimsa taganttuule. Rünnak oli venelastele ootamatu , tänu lumesajule õnnestus rootslastel vallutada vastaste kindlus koos suurtükkidega.21. Kes oli W.A. von Schlippenbach?Wolmar Anton von Schlippenbach oli Rootsi väejuht. Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid Erastvere ja Hummuli lahingutes.22. Leia 4 näidet, mis tõestaksid, et Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri arenguks soodus.Asutati Forseliuse õpetajate seminar,avati Tartu ülikool,piibli tõlkimine eesti keelde,H. Stahli eest keele grammatika23. Millal ja millistel tingimustel läks Eesti ala Venemaa koosseisu?1710. a. läks Eesti kapitulatsiooni lepinguga Venemaa koosseisu. 24
1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. Venemaa viis suured väed sügisel Narva alla ja alustas linna pommitamist. 19. Novemtril ründas Karl Narva all Venearmeed ja saavutas hiilgava võidu. Karli lahkumise järel jäi Eestis asuvate Rootsi jõudude ülemjuhatajaks Wolmar Anton von Schlippenbach. Kuninga käsul moodustama põhiliselt eesti talupoegadest koosnevat maakaitseväge maamiilitsat. Esimene tõsisem jõukasutamine toimus 1701. Aasta lõpus Lõuna-Eestis Erastveres, kus Sclippenbach mitu korda arvukama vaenlase käest lüüa sai. 1702. Aasta suvel Valga lähdeal Hummulis toimunud lahingus lõi umbes 18000-meheline Vene armee Sclippenbachi 7000-mehelie väe põhjalikult puruks. Peeter 1704. Aasta suvel Narvat ja Tartut piirama
Peeter I, August II Tugev, Frederik IV Põhjasõda 17001721. a · Ööl vastu 12.veebruari 1700. a, Rünnati Riia linna · Suvel Taani väed vallutasid rootslaste valdusi Saksamaal · Sügisel olid Vene väed Narva all · Boriss Sermetjev tungis 5000 ratsaväelasega Virumaale · Narva lahing, Rootsi10 500 vs V/m30 000 · Peeter I põgenes teadmatutel põhjustel ning jättis oma väed Hertsog de Croyle Põhjasõda · 1701. a lahkusid Rootsi väed Eestist · Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel kaitsesid Liivimaad garnisoni ja väliväed · Erastveres, Kanepi lähedal, mõisa juures tabas rootsalsi ootamatu rünnak · 1702. a Valga lähedal Hummuli mõisa juures said lüüa rootslased · 1703. a rüüstati Järva ja Viljandimaa Põhjasõda · 1704. a sattus rootsi laevastik Kastre juures venelaste seatud lõksu · Juunis alustas Peeter I uuesti Narva piiramist ja sejärel ka Tartu
vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere. Abiks oli talle eestlane Stephan Raabe. 19. novmebril ründas Karl XII Vene armeed ja võitis. Rootslasi oli vähem kuid nad olid parema väljaõppega. Lahingu ajal tuiaskas venelastele ka tuisk. Pöörduti tagasi talvekorterisse Laiusele. 1701. Aasta kevadel läks Karl XII peavägedega lõunasse ega maabunud eestis enam kunagi nagu ka Stockholmi ja veetis kogu oma ylejäänud elu sõjatandaritel olles. SÕDA EESTI PINNAL. Wolmar Anton von SCHlippenbach- Eesti ülemjuhataja määratud Rootsi jõudude poolt. Maamiilits ehk eesti talupoegadets koosnev maakaitsevägi Eestlaste esimene jõukatsumus toimus Erastveres 1701. Aastal., kus schlippenbach sai lüüa. Suurt abiväge appi kutsuda polnud võimalik ja Eesti olukord muutus ohtlikuks. 1702. aastal Valga lähedal Hummulis sai Schlippenbachi vägi vene vägede poolt täielkult purutatud. Põletati arvukalt aleveid ja väikelinnu. 1703
liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa
Looduskaitseobjektina on park keskkonnateenistuse hallata, kuid hooldust korraldab ning puhkevõimalusi loob praegu RMK puhkemajanduse osakonna Kiidjärve - Kooraste puhkeala juhataja Ain Erik. 2.1 Park pakub huvi ka turismiobjektina Pargist mõni kilomeeter Põlva pool asub Põhjasõja Erastvere lahingu mälestuskivi. Lahingu peaareen asus Magari küla põldudel. Selles lahingus saavutas Vene väejuht Boris Petrovits Seremetjev 30. detsembril 1701 (vana Rootsi kalendri järgi) võidu Wolmar Anton von Shlippenbachi Rootsi väe üle. Erastvere lahing oli esimene vastaspoolte suurem kokkupõrge, mille Vene väed võitsid. Erastvere järve ääres asus vanasti kaks mõnusat supluskohta. Mõlemas kohas olid sillad ja ühes kohas riietuskabiin. Praeguseks on aga mõlemad sillad lagunenud ja eemaldatud. Ujumas käimiseks on järel vaid üks, peaaegu kinnikasvanud koht järve kaldal. Kuna järv asub pargi kõrval, siis on sinna ujumiskoha kõrvale RMK rajanud lõkkekoha
August II Tugev-oli Poola kuningas 1697 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa kuurvürst aastail 16941733. Oli kehaliselt tugev, kuid riigiasjadega hakkama ei saanud. Frederik IV-Taani ja Norra kuningas 1699-1730 Boriss Seremetjev-juhtis Põhjasõja Narva lahingus (1700) ratsaväge (5000)ja oli Vene vägede juhataja Baltimaal. Stephan Raabest- juhtis Narva lahingus Rootslaste ratsanikud venelaste selja taha, mis tagas kiire võidu. Wolmar Anton von Schlippenbach-oli Rootsi väejuht ja riigitegelane, Rootsi sõjaväe Liivi- ja Eestimaa väliarmee ülemjuhataja, Eestimaa kindralkuberner 17041706, kindralleitnant (1708). Juhtis Põhjasõjas Rootsi vägesid 1701-1709 ning 1715. aastal läks üle Venemaa teenistusse, kus pälvis ka Vene kindralleitnandi auastme. Käsu Hans- Oli Puhjas köster ja õpetaja. Esimene teadaolev eesti soost luuletaja VENE AEG 1721-1918
Vene vägede ja nende liitlaste tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Seremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Seremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa
regulaararmee, sõjalaevastik, manufaktuure ja relvatehaseid. Kirikukelladest valati suurtükke ning erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Peeter ründas Baltimaid, kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata. Peeter sai kaks korda jagu ka väikesest Rootsi väest mis oli Balti provintside kaitseks Karl XII-st maha jäänud. 1702 aastal 9. Jaanuaril lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29.juulil Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alüksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindluseid. Ingerimaal vallutasid venelased 22. oktoobril Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12. mail 1703 Nevanlinna. Sellega oli kogu Neeva venelaste valduses. 1703 aastal 27
a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus Boris Šeremetjev 500 tema käsutuses 3 olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. Pärast Karl XII lahkumist Rootsi peavägedega 1701. a. kevadel sõjakäigule Poolasse ja Saksimaale, jäid Eesti- ja Liivimaa kaitseks kohale väikesed Rootsi garnisonid ja väliväed Wolmar Anton v. Schlippenbachi juhtimisel, kes ei suutnud aga vastu seista Pihkvasse koondatud ja sealt rünnakule asunud Vene vägedele. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku ja jätkusid järgmistel aastatel. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke eriti julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa
aasta 13. detsembril jõulude paiku saabus tsaar Peeter koos armastatud abikaasa Katariinaga ja saatjaskonnaga tollasse Revali . Sõidu eesmärgiks polnud mitte ainult siinse talve ja mere nautimine vaid ennekõike linna- ja rannakindlustustega tutvumine. Ise peatus ta Toompeal, praegusel aadressil Lossi plats 4, mis asub Aleksander Nevski katedraali kõrval. Nüüd töötab korduvalt ümbeehitatud majas suveniiri kauplus, 1711. aastal kuulus hoone aga Rootsi kindral Anton Wolmar Schlippenbachile. Viimane kaotas 1701. aasta 30.detsembril vene kindral Boriss Petrovits Seremetjevile verise lahingu Põlvamaal Erastvere lähedal. Vähesed teavad täna meenutada, et just Erastvere lahing, millest võttis osa ligi 10 000 meest kummalgil poolel, sai Põhjasõja käigus pöördeliseks. Peeter juubeldas võidu puhul, Moskvas korraldati saluut ja iga ellu jäänud vene sõdur sai autasuks terve kuldrubla. Erastvere lahingust alates tabas rootslasi üks kaotus teise järel
Suurtükke valati kirikukelladest. Erilist rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele. Kasutades ära Karl XII ja Rootsi peaväe seotust Poolas, kus püüti Augustit troonilt tõugata, ründas Peeter Baltimaid. Karli selja taga lõi ta kaks korda väikest Rootsi väge, mis Balti provintside kaitseks oli maha jäänud. 9. jaanuaril 1702 (Juliuse kalendri järgi 29. detsembril, Rootsi kalendri järgi 30. detsembril 1701) lõi Vene korpus Boriss Seremetevi juhatusel Erastvere lahingus Wolmar Anton von Schlippenbachi juhitud Rootsi väliarmeed ning saavutas 29. (18.) juulil (Rootsi kalendri järgi 19. juulil) Hummuli lahingus võidu rootslaste üle. Seejärel hõivasid venelased Liivimaal Mõniste, Valmiera ja Alksne. Alates 1702. aastast kontrollis Venemaa Eesti- ja Liivimaad, välja arvatud Rootsi kindlused. Ingerimaal vallutasid venelased 22. (11.) oktoobril (Rootsi kalendri järgi 12. oktoobril) Nöteborgi kindluse, mille nad nimetasid ümber Schlüsselburgiks, ja 12.
19. novembril andis Karl XII käsu rünnakuks. Parasjagu tõusis veel lumetorm, mis oli otse vastu venelastele ja rootslastele selja tagant. Vene väed põgenesid lahinguväljalt. Suur osa Vene vägede lahinguvarustusest langes Rootslaste sõjasaagiks. Rootsi väed koos kuningaga talvitusid Laiusel. 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist. Sõjategevus kandus nüüd Leedu ja Poola alale. Liivimaad kaitses väikearvuline garnison ja väliväed eesotsas Wolmar Anton von Schlippenbach. Venelased saavutavad edu: Narva kaotusest toibunud koondasid venelased oma väed uuest Pihkvasse. Neid asus juhtima Boriss Serementiev. Detsembri lõpul ületasid venelased taaskord piiri. See tuli rootslastele üllatuslikult. Erastvere mõisa juures saavutasid Vene väed esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sealt edasi algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. 1702. aastal said rootslased lüüd Hummuli mõisa juures. 1703
Pärast hiilgavat võitu Narva all tegid rootslased mõnesid rüüsteretki Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse ja saabunud talve tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne allagi Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele 1701. aastal lahkusid Rootsi väed Eestist, sõjategevus kandus üle Leedu ja Poola alale Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel 4. Venelased saavutavad edu: 1701. aasta septembris koondasid venelased vägesid ja tungisid kolmes kohas Kagu-Eestis üle piiri, kuid nad sunniti rootslaste poolt taganema 1701. aasta detsembris ründasid venelased ootamatult Kanepi lähedal Erastvere mõisas rootslasi ning saavutasid mitmekordse ülekaaluga oma olulisema võidu Põhjasõjas 1702
Lapsi oli balti maaaadli peredes palju, Otto Johannil oli neid 12. Pere (ema, isa ja lapsed) oli mõisnikkonna elu keskne aspekt. Perekonna mõju ulatus kaugele, raske oli teha vahet, kus ,,lõppes kodu ja perekond ja kus algas avalik sfäär". EAA, f. 1850, n. 1, s. 56, l. 5p väljakirjutused kirikuraamatutest Otto Johann von Bocki ja Eva Helena Fochi laste kohta 17371740 Heinrich Johann (17371740), nagu ka tema aastane väikevend Wolmar Anton, surid rõugetesse. Otto Johann von Bocki tosinast lapsest neli ei jõudnud täiskasvanuikka. Rõuged olid sel ajal ohtlikumaid nakkushaigusi, mille letaalsus langes alles 19. sajandil seoses kaitsepookimisega. Meetrikaraamatute andmeil olid rõuged peaaegu puhtakujuline lastehaigus; tema ohvritest moodustasid umbes poole kuni kolme aastased lapsed. Krüdenerid ja Rathlefid Allikaid mõisaomanikest aastast 1758 kuni 1920 EAA, f. 3742, n. 1, s. 140 Krüdeneride vapp
juhtinud ratsanikud venelaste selja taha. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormile võitsid rootslased. Sooritati rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei jätkatud sõjakäiku. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja Leedu alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Sclippenbachi juhtimisel. Erastvere lahing 1701 - 1701. aasta sept tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti taganema. Lisajõududega ületati dets. lõpul uuesti piiri. Talvine rünnak tuli ootamatult ja seega said venelased Erastvere mõisa juures esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sellest algasid Rootsi kaotused Liivimaal. Kastre lahing 1704 - Rootsi laevastik sõitis Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu
19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormi abile võitsid rootslased. Pärast hiilgavat võitu sooritasid rootslased rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne alla. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja Leedu alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Sclippenbachi juhtimisel. *Erastvere lahing 1701- 1701. aasta septembris tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti taganema. Saades lisajõude, ületasid venelased detsembri lõpul uuesti piiri. Talvine rünnak tuli ootamatult ja seega said venelased Erastvere mõisa juures esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sellest lahingust algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. *Kastre lahing 1704-Rootsi laevastik sõitis Tartust Peipsi poole
Vene väed põgenesid lahinguväljalt, välismaalastest koosnev Vene väejuhatus läks Rootsi poolele üle, ööhakul kapituleerusid viimased Vene väeosad, suur osa Vene vägede lahinguvarustusest langes võitja sõjasaagiks Karl XII talvitus koos oma vägedega Eestis, Laiusel 1701. a kevadel Karl lahkus koos kuningavägedega Eestist ja jättis siinseid vägesid juhtima ja Liivimaad kaitsma väikesearvulised garnisoni ja väliväed Wolmar Anton von Schippenbachi juhtimisel, ise suundus Poola (tee peal vabastati Riia), sõjategevus kandus üle LeeduPoola alale Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, mida asus juhtima Boriss Serementjev juba 1701. a septembris tungisid 20 tuhat venelast kolmes kohas üle KaguEesti piiri, kuid sunniti 2 tuhande rootslase poolt taganema; saanud lisajõude ületasid venelased detsembri alguses uuesti piiri, talvine rünnak tuli rootslastele täiesti ootamatult
annaabi.ee 
