Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Windows Management Instrumentation". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
windows, management, driver, rakendus, liideste, laseb, powershell, jagab, varustajameile või siis saata. Samuti saame teha vajalikke internetti tehinguid. Kuid neid tehes peab olema meil interneti võrk. Kuigi paljudel on olemas peal mängud nagu tava arvutilgi - solitare jne. Pidasin pigem silmas suuremaid mänge. Näiteks mingid GTA-d või midagi sellist. Me seda ei tahagi teha kui oleme nende kasutaja. Meile peamiseks eesmärgiks on see, et saaksime koguaeg kanda endaga kaasas uuemat informatsiooni. Enamus pihuarvuteid kasutab töötamiseks Windows mobile tarkvara. Kõige uuem neist hetkel peaks olema Windows mobile 7, see on 2009 aasta toodang. Kõige vanem peaks olema Windows mobile 2000, see anti välja 2000 aastal kunagi aprillis. Kokku siiani on toodetud välja 11 erinevat versiooni. Windows mobile 7 väljanägemine. Windows mobile 2000 Tänapäeva pihuarvutid on suhteliselt paljude lisadega paisutatud. Küll neil peal erinevad vidinad mida poleks muidugi vaja. Aga kui tehnoloogia areneb peab kõik arenema
Windows 2000 Windows 2000 on Microsofti operatsioonisüsteem personaalarvutitele, serveritele ja äriettevõtetele, mis lasti välja 17. veebruaril 2000. Windows 2000st loodi 4 versiooni: Professional, Server, Advanced Server, and Datacenter Server. Iga Windows 2000 versioon valmistati erinevale turule, jagasid nad ikkagi ühiseid omadusi ja võimalusi, kaasa arvatud paljud süsteemiteenused nagu näiteks Microsoft Management Console ja standard süsteemi administratsioonrakendusi. Parandatud on ka tuge windowsi kasutamisel puuetega inimestel tugitehnoloogiatega, ja Microsoft suurendas ka toetust erinevatele keeltele ja asukohtadele. Kõik windowsi versioonid toetavad Windows NT failisüsteemi, NTFS 3.0(krüpteerimisfailisüsteem) ja ka
· Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga Windows 3.1-ga. Windows NT 3.1-st anti välja kaks varianti Windows NT 3.1 ja Windows NT Advanced Server 3.1. Windows NT 3.1-le järgnes 1994. aasta 21. septembril Windows NT 3
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Margus Kõresoo PA-09B REFERAAT Windows Vista home Sisukord 1. Windows Vista 1.1 Vista arenduskeskus 2. Uued või muudetud funktsioonid 2.1 Lõppkasutaja 2.2 Tuum 2.3 Arendus 2.4 Turvalisusega seotud 3. Väljaanded 4. Visuaalne stiil 5. Riistvara nõuded 6. Füüsilise mälu piirid 7. Hoolduspaketid 7.1 Hoolduspakett 1 7.2 Hoolduspakett 2 8. Kasutatud materjal 1.Windows Vista
tarkvarakomponendid(Allikas: Learning Materials tööülesannetetäitmiseks arvutil. for Information Technology Professionals (EUCIP- Mat)) Joonis 2. Rakendustele riistvararessursside jagamine(Allikas: Learning Materials for Information Technology Professionals (EUCIP-Mat)) OS vahendab rakendusprogrammide pöördumist riistvarakomponentide poole läbi spetsiaalsete liideste. See võimaldab rakendustele juurdepääsu süsteemi riistvararessurssidele jättes OS'i hooleks riistvara poole pöördumise spetsiifika,riistvararessursside halduse ning konfliktide välistamise. Tüüpilise personaalarvuti OS'i funktsioonid on: Kasutajakeskkond seadmetega töötamisel 3 Automaatne sisend-väljund (edaspidi S/V)seadmetekonfimine Rakenduste liides seadmete poole pöördumiseks
Sissejuhatus Operatsioonisüsteem on kõige olulisem osa tarkvarast arvutis. Kõikidel personaalarvutitel on teatud tüüpi operatsioonisüsteem. Selleks , et täielikult mõista tänapäeva arvuteid ja operatsioonisüsteeme, tuleb mõista nende ajalugu ja ülesannet. Operatsioonisüsteemid on teinud läbi pika arengu perfokaartidelt ja lülituskilpidelt suuremate operatsioonisüsteemideni nagu Windows, Linux ja Mac OS. Tänu nende opsüsteemide arengule on olemas see, mis on meil täna. Mis on Operatsioonisüsteem? Operatsioonisüsteem on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste teenuste järele läbi rakendusliideste. Kasutajad saavad vahetult suhelda
......11 Neljas generatsioon (1980-tänapäev) Personaalarvutid...................................................................15 Tänapäev.........................................................................................................................................19 Kasutatud allikad:............................................................................................................................21 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid Windows ja Linux Informaatika kursuse lõputöö NIMI KLASS Juhendaja: NIMI Tallinn 2013 Sissejuhatus
2011 2 Sisukord Operatsioonisüsteemi põhiülesanneteks on:......................................................................................9 3 Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad
sõnastik. Edukat algust nii algajaile kui ka juba kogenud Windowsi kasutajatele! 1. osa: Windowsi põhitoimingud ja -mõisted Töölaud Hiir Juhtpaneel Printimine Failid ja kaustad 2. osa: Arvuti ühiskasutus Kuidas toimivad kasutajakontod? Arvuti häälestamine ühiskasutuseks Isikliku pildi lisamine 3. osa: Nautige Windows XP kasutamist! Interneti kasutamine E-posti saatmine Outlook Expressiga Digitaalfotode haldamine Arvuti isikupärastamine 4. osa: Windowsi hõlbustusvahendid Windowsi kohandamine kuulmisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine nägemisprobleemidega kasutajale Windowsi kohandamine liikumisprobleemidega kasutajale 5. osa: Turvalisus, riistvara ja tööriistad
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
Operatsioonisüsteem Operatsioonisüsteem (OS) on tarkvaraprogramm, mis haldab arvutisüsteemi riist- ja tarkvaralisi ressursse. OS tegeleb põhiülesannetega nagu näiteks mälu juhtimine ja jaotamine, käskude täitmise järjestamine, sisend- ja väljundseadmete juhtimine, võrguliikluse korraldamine ja failihaldus. Tänapäeva arvutites on operatsioonisüsteem, mis jooksutab teisi rakendusprogramme. Levinumad operatsioonisüsteemid on: Microsoft Windows (98, 2000 Pro, XP) Linux Mac OS Unix Peamised operatsioonisüsteemi eelised: 1. võimaldab jooksutada mitut programmi järjestikku 2. lihtsustab rakendustarkvara kirjutamist kuna programm ei pea tegelema riistvaraga. OS tegeleb kogu riistvara ja tarkvaraga suhtlemisega. Lisaks annab see programmile kõrgetasemelise liidese riistvara ja teiste programmidega suhtlemiseks Iga operatsioonisüsteemi madalaim tase on kernel
................................................................................................................... 3 Mis asi on operatsioonisüsteem?...........................................................................................4 Operatsioonisüsteemide areng ja uuendused........................................................................5 Windows................................................................................................................................. 5 Windows operatsioonisüsteemi tugevused:........................................................................7 Nõrkused:........................................................................................................................... 7 macOS................................................................................................................................... 8 macOS operatsioonisüsteemi tugevused:..........................................................................
Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune- ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux Täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale. Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt. Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada Linux operatsioonisüsteemiga arvutiga saab kasutaja suhelda kas käsurealt või graafilise kasutajaliidese vahendusel. Graafilised kasutajaliidesed töötavad valdavalt X-keskkonnas (X Window System). Levinumad graafilised kasutajaliidesed on GNOME, KDE, Xfce, LXDE, FVWM, Enlightenment, Window Maker. Käsurida on kasutatav ka graafilises kasutajaliideses terminaliaknas.
veebibrauseteid, see suudab käivitada multimeediaprogramme, jäädvustada pilte, lindistada heli ja videot ning suudab omandada mobiiltelefoni funktsionaalsust. Samuti on mobiiltelefonide tootjafirmas laiendanud enda toodete kasutusvõimalusi luues nutitelefone- seetõttu on piir tänapäevaste pihuarvutite ja nutitelefonide vahel suhteliselt hägune. Tarkvara PalmOS · Suur hulk kolmanda isiku poolt loodud rakendusi · Graffiti rakendus, mis loeb käsitsikirjutatud teksti ja muuda handwriting-recognition application · Ühildub nii Windowsi and Macintoshi arvutitega. Pocket PC · Ühendab tavaarvutiga läbi Microsoft ActiveSync'i ja Microsoft Windows Mobile Device Centeri. · Rakendused nagu Microsoft Word, Excel, and Outlook. · Pocket PC Microsoft Outlook ühildub Windowsi platvormil töötava personaalarvuti Outlookiga.
muuta priviligeerituid ja kaitstuid keskprotsessori operatsioone, mis on tehtud modifitseerimata guest operatsioonisüsteemide kerneli poolt. Hypervisor hoiab kõik virtuaalsed serverid üksteisest täiesti eraldatuna ning teadmatuses, et füüsilisel masinal töötavad teised virtuaalsed serverid. Kõik guest serverid töötavad oma operatsioonisüsteemi peal. Ühel guest-il võib olla näiteks Linux ja teisel Windows. [7, 12, 14] 8 Serverite Virtualiseerimine Täisvirtualiseerimise pakub parimat isolatsiooni ja turvalisust virtuaalsetel masinatel. Samuti lihtsustab ta migratsiooni ja teiseldavust kuna sama guest operatsioonistüsteem saab töötada riistvaral nii virtualiseeritult või niisama.
Operatsioonisüsteemid: Windows, OS/2, Linux, UNIX, Mac OS Operatsioonisüsteem (operating system) on arvuti juhtprogramm, mis määrab kuidas arvutis programme täidetakse (käivitus, juhtimine, haldamine ja järelvalve). Operatsioonisüsteem ehk opsüsteem (operating system, lühend OS) on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Rakendusprogrammid saadavad operatsioonisüsteemile nõudeid mitmesuguste
NB! Kasutusjuhend on mõldud kasutamiseks digitaalselt! Kuidas juhendit kasutada: Juhendit on imelihtne kasutada, kuna see koosneb arusaadavast tekstist ning rohkesti piltidest. Enamjaolt on kõik etapid piltidena välja toodud. Piltidel on punastelt ära näidatud, kuhu peab mingil hetkel vajutuse tegema või mida peab muutma. Pildi ülevalt leiab edasised või täiendavad juhised, kommentaarid, selgituse või märkused. NB! Kasutusjuhend on suunatud Microsoft Windows operatsioonisüsteemiga lauaarvuti ja sülearvuti kasutajatele. Detailsemat infot süsteemide toe kohta saate SIIT. Täiendavat abi Ubuntu Installeerimise kohta VMware Workstationis (inglise keeles) saab: http://partnerweb.vmware.com/GOSIG/Ubuntu_12_04.html#VMCG Üldisemat infot ning abi leiab aadressilt (inglise keeles): http://www.vmware.com/support/ ning http://www.ubuntu.com/support. ©2012, Henri Muldre 2 SISUKORD 1
Kui IP võrku pole plaanis ühendada interneti ega teiste IP võrkudega, siis võib seadmetel kasutada suvalisi IP aadresse. Laboriülesannete puhul tuleb võrk ühendada internetiga ja siis on lubatud kasutada vaid neid IP aadresse mis kuuluvad privaatsete IP aadressite hulka (Tabel 1)., 3. Kuidas saab muuta WinXP operatioonisüsteemiga arvutis võrguseadistusi? a. My Network Places (Windows 95, Windows 98 ja Windown NT 4.0 puhul Network Neighborhood) pakub Windows XP operatsioonisüsteemis vaadet võrgule. Vaikimisi näidatakse selles aknas linke võrguressurssidele, mida kasutaja on külastanud või kasutanud. Lisaks saab siitkaudu vaadata kogu kättesaadavat lokaalvõrku – Entire Network. Võrguressursside kuvamine toimub „browse master“ vahendusel. Browse masteriks valitakse samasse
...............................................................16 PAKUTAVATA TEENUSTE JA PROGRAMMIDE LOETELU.........................................17 VARUNDAMISE PLAAN JA ANDMETE TAASTAMISE VÕIMALUSED....................18 Varundamine.....................................................................................................................18 Andmete taastamine..........................................................................................................19 WINDOWS...................................................................................................................20 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED......................................................20 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED.................................................21 KASUTAJAD, NENDE ÕIGUSED JA PAROOLID...........................................................34 Kasutajate loomine......................................................................
Mõned draiverid on kernelireziimi draiveri raamistiku (KMDF) draiverid. Ülejäänud draiverid põhinevad NDIS'i või teiste draiveri mudelitel, mis on spetsiifilised seadme klassile. Kujundus Seadmedraiverid jaotatakse kahte arhitektuurilisse kujundusse ning arendamisviisi, mis tasakaalustavad andme kapseldamise vastasjõud, süsteemi tootlikuse ning tarkvaramuutuste haldamise. Need on mitmeastmeline seadmedraiver ja sõprusetsoon. Mitmeastmeline seadmedraiver See jagab draiverikoodi kolme gruppi, nii et äriloogika on eraldatud alamtaseme riistvara spetsiifilisest koodist ning süsteemi tase tagab vajaliku ühenduse vahepeal. Kui riistvara Mitmeastmeline seadmedriver muutub, siis tuleks koodi muuta ainult alamtasemes ning vastupidi, kui andmepäringud muutuvad, siis tuleks muuta ainult aplikatsioonikoodi. Süsteemi taseme kood tagab ligipääsufunktsioonid
t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol). Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Domeeninimede süsteem (teenus): Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad tähtedest, siis on neid kergem meeles pidada kui numbritest koosnevaid IP aadresse. Internet põhineb tegelikult IP aadressidel, seepärast iga kord, kui kasutaja annab veebilehitsejale ette domeeninime, peab DNS muutma selle vastavaks IP aadressiks. Näiteks domeeninimi www.digibest.ee tõlgitakse IP aadressiks 194.204.30.212
Samal ajal Linux on kogunud silmapaistvat toetust oma Tasuta avatud lähtekoodiga tarkvaral põhineva operatsiooni süsteemiga. Pärast esialgset kokkupõrget mõlemad operatsioonisüsteemid liikusid üle tavakasutajaskonnaga persoonaalarvuti turul ja konkureerisid erinevate seadeldistega, just eelkõige serverite, mitmesuguste manussüsteemide ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks
integratsioon ja Visual Basic for Applications skript keel. Microsoft positsioneerib ka ametist arendusplatvormi line-of-äri tarkvara alla Office Business Applications bränd. 10. juulil 2012 Softpedia teatas, et amet on kasutatud üle miljardi inimese kogu maailmas. Büroo on toodetud mitmeid versioone suunatud eri lõpptarbijate ja arvuti keskkondades. Algne ning levinuim versioon on töölaua versioon, saadaval arvutites töötab Windows ja MacOS operatsioonisüsteemides. Kõige aktiivse töölaua versioon on büroo 2016 Windows ja MacOS, vabastati 22. september 2015, ja 9 juulil 2015 võrra. Veel hiljuti, Microsoft välja töötanud Office Mobile, mis on vabalt kasutatav Office'i versioonide taotluste mobiilseadmete. 1
Kujundus Seadmedraiverid jaotatakse kahte arhitektuurilisse kujundusse ning arendamisviisi, mis tasakaalustavad andme kapseldamise vastasjõud, süsteemi tootlikuse ning tarkvaramuutuste haldamise. Need on mitmeastmeline seadmedraiver ja sõprusetsoon. Mitmeastmeline seadmedraiver See jagab draiverikoodi kolme gruppi, nii et äriloogika on eraldatud alamtaseme riistvara spetsiifilisest koodist ning süsteemi tase tagab vajaliku ühenduse vahepeal. Kui riistvara muutub, siis tuleks koodi muuta ainult alamtasemes ning vastupidi, kui
1. Riistvara: Võrgu võimendamiseks kasutatakse HUBe ja repeatereid. Pistikud, ühendused: RJ-45 pistik (TP-le), BNC-konnektor, BNC T-konnektor, terminaator. Võrgukaardi tüübid: 16-bit, 32-bit VESA, 64- bit kiire PCI. Hinnatumad firmad: Cisco, 3Com, Accton, Cnet, D-Link Draiverid · Draiverid disketil kaasas tavaliselt võrgukaardiga. · DOS'i all tegutsedes vaja tavaliselt laadida paketidraiver (packet driver). · Uuemad operatsioonisüsteemid ( Windows 95, Windows NT 3.51 / 4.0 ) toetavad paljusid võrgukaarte. · Tavalisele 16-bitisele kaartidele võib ka üldjuhul valik NE2000 Compatible sobida, kuid mitte alati. Soovitav alati kasutada kaasasolevat disketti. Konfigureerimine · PCI-tüüpi kaardil tavaliselt automaatne. · Vanematel kaartidel jumper'ite abil konfigureeritav, siis abiks manuaal. Uuemad on tavaliselt tarkvaraliselt konfigureeritavad. · Muidu tavaliselt kaasasoleval kettal olemas
Eduard Krigulson Windows 7 ülevaade Referaat Juhendaja Indrek Brifk Tartu 2009 1 SISUKORD Sisu 1 sisukord ...........................................................................................................................2 2 sissejuhatus .....................................................................................................................3 3 windows 7 versioonid ......................................................................................................4 3.1 Windows 7 Home Premium ......................................................................................4 3.2 Windows 7 Professional ...........................................................................................4 3.3 Windows 7 Ultimate ................................................................................................
suurus 16 MB (4 KB suuruse klastriga) esialgu piisav. · FAT16 on väga sarnane FAT12-le, selle erinevusega, et klastrite aadressiruumi suurendati 16 bitini, võimaldades adresseerida 65536 klastrit. Sealjuures jäi maksimaalne sektorite arv samaks. Nii saavutati väiksemad klastrid (512 baiti), mis muutis kettakasutuse oluliselt efektiivsemaks. · FAT32 - on FAT failisüsteemi täiendatud versioon, mida esimesena toetas Windows 95. Peamine põhjus FAT32 loomise taga oli püüd kasutada kettaruumi efektiivsemalt. Nimelt, kettasuuruse kasvades pidi FAT16 failisüsteem kasutama üha suuremaid klastreid kuna klastrite koguarv oli piiratud, mis muutis kettakasutuse äärmiselt ebaefektiivseks. FAT32 kasutab väiksemaid klastreid. 1.2. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem,
teenuseid, et ära kasutada eripakkumisi. Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume. Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujundama Internetti hõlmavaks ja laiendavaks, mitte niivõrd selle alternatiivi pakkuvaks teenuseks. (Gates, B 2000) Siinkohal vaatlemegi, kuidas on Windows Live Messenger (edaspidi WL Messenger) saavutanud sellise populaarsuse ja kasutajate rohkuse, mis on antud programmi tarkvara omadused ja rakendamised. 3. AJALUGU Algselt nimetati WL Messengeri ,,MSN Messenger'iks", mille esimene versioon tuli välja 22. juulil 1999 aastal, see sisaldas tavalist tekstisõnumit ja lihtsameelset kontaktide nimekirja. Kui esimene versioon oli avaldatud, oli tähtsal kohal toetada juurdepääsu America Online võrku
USB välkmälu (USB drive) mälupulk, USB-ajam. Välkmälukaart, mida saab ühendada arvuti USB pordiga. See väikesemõõtmeline seade emuleerib* väikest kettaajamit (siit ka nimetus "drive" ehk "ajam") ning võimaldab hõlpsasti transportida andmeid ühest arvutist teise. Kuna USB-ajamid sisaldavad oma protsessorit, siis uuemate opsüsteemidega arvutite puhul ei vaja USB-ajamid mingeid draivereid, kuid vanemate süsteemide jaoks nagu Windows 98 ja Mac OS 8 on draiverid veebis saadaval. *Emuleerimine, emuleering - ühe andmetöötlussüsteemi jäljendamine teisega, nii et see võtab vastu samu andmeid ja annab samu tulemusi. Tavaliselt toimub emuleerimine riistvara või püsivara abil. *Emulaator - seade või programm, mis imiteerib teise seadme või programmi tööd. Mälukaart (memory card) eemaldatav mälumoodul kasutamiseks sülearvutites, digikaamerates, mobiiltelefonides, elektronmärkmikes jt. mobiilseadmetes
Firma jaotati kolmeks eraldiopereerivaks osakonnaks: ASUSTeK, Pegatron ja Unihan. Asuse osakond on seotud vaid esimest järku brändi-PC-dega. Pegatron-i osakond tegeleb OEM emaplaatide ja teiste taoliste komponentide tootmisega. Unihan-i osakond toodab kõiki mitte PC-ga seotud komponente. Kuigi Asus asutati juba aastal 1989, siis saavutas ta turul edu alles pärast 2001. aastat. Ajaline järjestus 2002: Asus loob ASRock-i. 2003: Asus laseb välja esimese mobiiltelefoni J100. 2005: Asus laseb välja esimese PhysX kiirenduskaardi. Esimene LCD TV Taiwani turul. 2006: Asus kuulutab välja, et hakkab tootma VX seeria sülearvuteid koostöös Lamborghiniga. 2006: Asus kuulutab, et on üks esimestest Microsoft Origami tootjatest. 2007: Eee PC sülearvuti seeria lastakse turule. Suurbritannia turule lastakse PDA- nutitelefoni seeria.
tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda. Töö raamistiku püstitamise esimene nõue oli vaadeldava ajavahemiku piiritlemine. Kompromissina mahukuse ja põhjalikkuse vahel otsustasin luubi alla võtta kolm tänapäeva kõige populaarsemat personaalarvutite operatsioonisüsteemi: Linux, Mac OS ja Windows. Möödaminnes vaatlesin ka nimetatud kolme operatsioonisüsteemiga seonduvaid projekte, mis aitasid kaasa nende väljakujunemisele. Töö ülesehituse tingib valdavas osas sündmuste kronoloogiline järjestus. Esimesed kolm peatükki kirjeldavad sündmusi varasemast hilisemani, neljas peatükk aga püüab läbivõetu ning küsitluse najal seoseid luua. Ehkki tegu on selgelt arvutiteemalise tööga, on läbivalt
mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asukohaks süsteemikausta System32Configsam alamkaust (tavaliselt C:WindowsSystem32Configsam) ja faili nimeks on seal samuti sam. Ta sisaldab lokaalkasutajate kasutajanimesid ja nende kodeeritud paroole (registris ei hoita paroole puhta tekstina vaid nende krüpteeritud kujul)
annaabi.ee 
