puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvuspargid/korvemaa · http://eksvist.blogspot.com/2011/07/oo-suru-suursoos-ehk-konnu- suursoos.html · http://www.onnela.ee/content/k%C3%B5rvemaa · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/TUNNE_EESTI_KAI TSEALASID.pdf · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Kodru_raba_l audtee.jpg · http://www.ittiofauna.org/provinciarezzo/caccia/tabelle_specie/cicon iformi/cicogna_nera/images/ciconia_nigra.jpg · http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetImg.aspx?fail=- 677302093 Täname kuulamast!
KASUTATUD KIRJANDUS 1.David W. MacDonald ja Priscilla Barrett. Euroopa imetajad. 1993 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Kasetriibik#Elupaik_ja_eluviis 3. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET2.htm 6 4. http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/SICBET.htm 5. http://www.hot.ee/pisiimetajad/SP17.HTM 6. http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=3743 7. http://worldnaturephoto.com/galerie/savci-mammals-sugetiere/hlodavci- rodents-nagetiere/7449-mysivka-horska-sicista-betulina-northern-birch-mouse 7
short walk Matsalu values the symbiosis between nature and human The park is a good example of the cooperation between protected area and locals in developing the neighbourhood. References http://www.keskkonnaamet.ee/matsa-eng/general-info/tere/ http://www.looduskalender.ee/node/8463?device=desktop http://estoniannature.blogspot.com/2011/10/crane-autumn-monitoring-results-in.html http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9d/Pink_Lady's_Slipper.jpg http://eelis.ic.envir.ee/WebEelis/GetImg.aspx?fail=1441148938 http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/matsalu-rahvuspark/1232 thank you for listening Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kasutatav. Tegemist on eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Valgala pindala on 14,7 km² ja veepeegli pindala on 181,2 ha. Saari on järvel 2, mille pndala kokku on 0,24 ha. Veetüüp(VRD) on keskmise karedusega kihistumata. Järve pikkus on 2550m, järve laius 1000m, kaldajoone pikkus 9849m ning kaldajoone liigendatus on 0,086. Limnoloogiline tüüp on kalgiveeline eutroofne ehk kalgiveeline rohketoiteline. Veevahetuse skaala on väga nõrk ehk <0,5 ( http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx? obj=veekogu&id=87845578 , 01.10.2012). Ähijärv paikneb Koiva vesikonnas-Mustjõe alamvesikonnas. Asukoht: Valgamaa, Karula vald, Rebasemõisa küla; Võrumaa, Antsla vald, Mähkli küla; Võrumaa, Antsla vald, Ähijärve küla ( http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE87845578&mount=view#HTTPFXANwrPfq5FCWAVb8hnPlaXZIPatxf , 01.10.2012). Tabel 1. Ähijärve keskpunkti koordinaadid
Sauga jõe ülemjooks voolab lõunasse, laienedes 3 m laiusest ojast 12 m laiukseks jõekeseks. Sauga jõgi on avalik veekogu, mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate jõgede loetellu. Suubumise tüüp on paremalt ja vooluvee kogupikkus on 78,6 km. Sauga jõkke suubub mitmeid jõgesid ja kraave (kokku 15 tk). http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=1748029189 http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main? id=VEE1748029189&mount=view#HTTP7JpL2oyazQAmq80meCOWOUXXs3JKiC Sauga jõkke Suubuvad veekogud: Are jõgi, Eidapere kraav, Elbu oja, Hirve peakraav, Kaldaoja (kalda oja), Künnapa kraav, Risturi oja (Ristora oja), Roigu oja, Räägu oja, Toominga oja. Sauga jõe kaitseala on Taarikõnnu kaitseala. Nigula Looduskaitse alal voolab Sauga jõgi. Maapinna absoluutkõrgused on territooriumil 2.7...4
ja külastusobjektide hooldamine) ja negatiivsete mõjude leevendamisega. Kasutatud allikad: · Eesti Metsaselts. 2010. Kassinurme linnamägi. http://www.metsaselts.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=76&Itemid=162. (03.12.12). · Wikipedia. 2012. Kassinurme linnus. http://et.wikipedia.org/wiki/Kassinurme_linnus . (03.12.12). · Kink, H. & Erg, K. 2010. Kassinurme allikad. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id=1044350701. (03.12.12).
Tuleb tagada kontroll kaitsealal ja jälgida piirkonnas toimuvat. Kaitse eesmärki on kõige kergem saavutada kaitsealale piirangute kehtestamisega, mis keelab vastavalt vajadusele majandus- või inimtegevuse. 10 Kasutatud allikad 1) Eesti giid. Internetis saadaval: http://www.eestigiid.ee/?CatID=279&ItemID=1262 Viimati vaadatud 6. detsember 2011 2) EELIS. Piiumetsa sookaitseala. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx? obj=ala&id=1087 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 3) EELIS 2. Internetis saadaval: http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx? obj=ala&id=387743725 Viimati vaadatud 6. detsembril 2011 4) Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire. Internetis saadaval: http://www.keskkonnainfo.ee/failid/yld/Koosluste%20seire.pdf Viimati vaadatud 5. detsembril 2011 5) Keskkonnaministeerium
Saadjärv 7,1 8 25 teadmata 31,9 0,000027 495 Vagula 5,2 602,8 11,5 491 Veisjärv 4,9 4,81 4 teadmata 26,1 Kasutatud allikad 3 "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=-668549228 http://www.emhi.ee/index.php?ide=7,582 http://www.kalapeedia.ee/3431.html http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5rtsj%C3%A4rv 4 Tabel 3. Eesti maakondade kõrgeimad tipud ja nende nimetused Maakond Mägi Absoluutne Teised kohanimed Märkused kõrgus (m)
liigiline mitmekesisus. Kasutatud kirjandus 1.Ajakiri Kalastaja, Ervin Pihu artikkel [ http://ajakiri.kalastaja.ee/?1,16,169] 2. Ajakiri Eesti Loodus, ,,Peeda jõe  Idaoja hoiuala", Raul Pihu, Silvia Pihu [ http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2194_2191.html] 3. Peeda jõe tõkestamise ja paisutamise jätkamisega ning veejõu kasutamisega paju vesiveskis seotud vee erikasutuse keskkonnamõju hindamise aruanne, Arvo Järvet [http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=-1493347123] 4. Peeda jõe-Idaoja hoiuala kaitsekorralduskava 2010-2019 [http://www.kalastusinfo.ee/media/File/Peeda%20oja%20KKK2010-2019.pdf]
augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. (Keskkonninfo. Muraka looduskaitseala) 7 KASUTATUD KIRJANDUS Penu, P. 2006. Eesti muldadest põllumehele. Lk 18-21 Interneti allikad: Keskkonnainfo. Muraka looduskaitse ala. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx? contid=-1312660647&obj=rahvala (04.03.2012) Püsirohumaade säilitamine. http://www.pria.ee/et/Registrid/Pusirohumaade_sailitamine (04.03.2012) Trükikaart 1: 50 000. http://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Topograafilised- andmed/Eesti-Baaskaart-150000/Trukikaart-150-000-p209.html (04.03.2012) Üldised takseerandmed. http://register.metsad.ee/avalik/info.php?id=59630448111 (04.03.2012)
tõhustamine, paljandi ümbruse korrastustööd ja ohtlike puude likvideerimine, paljandi piirkonna regulaarne hooldamine ja koristamine, paljandi looduskaitsetähise uuendamine ja infostendi paigaldamine (Viljandi Maastikukaitseala Kaitsekorralduskava 2011-2020). 6 Kasutatud kirjandus  Eelis.-Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=yrg&id= 393665881 (19.12.2012)  Einasto, R. ja Põldvere, A.-Eesti-Geoloogiakeskus. Kättesaadav: http://www.egk.ee/wp- content/uploads/2011/11/PALJANDITE-PUHASTAMINE_2008.pdf (19.12.2012)  Keskkonnaministeeriumi-kodulehekülg.-Kaitstavad-looduse üksikobjektid. Kättesaadav: http://www.loodus.envir.ee/2page.html (21.12.2012)  Mulgi-kultuuri-instituut.Mulgimaa-turism.-Kättesaadav: http://www.mulgikultuur
10.2013 http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU82&user_id=at&bbox=666106.242971888,6421964,689942.757028112,64342 27&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS08_82=1&LANG=1 Joonis 2. Laheda valla vanuspüramiid, Statistikaamet, www.stat.ee, kättesaadav 18.10.2013 Joonis 3. Väike-konnakotkas, Arne Ader, http://www.looduskalender.ee/node/7260, kättesaadav 18.10.2013 Tahkjärve soo hoiuala, Keskkonnaamet, kättesaadav 18.10.2013 http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/getfile.aspx?fail=-1075991510 Laheda valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Laheda vallavalitsus 2008, kättesaadav 18.10.2013 http://laheda.ee/upload/uldplaneering/laheda__ksh_aruanne_23072008.pdf Laheda valla arengukava 2004-2014,kättesaadav 18.10.2013 www.laheda.ee/upload/arengukava/arengukava.doc
lahendused. Planeeritud on ehitada aastaringseks kasutamiseks mõeldud rannahoone, kus asuvad ka vetelpäästeruumid ja tualetid. Planeeringus on ette nähtud uued parklad Järve tänavale ja Tartu maantee äärde, mille tulemusena suureneb parkimiskohtade arv 130-le, ka 5- le invakohale.[2] 5. Kasutatud kirjandus: · http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Keskkonnatervis/vesi/suplus/Profiilid/Verevi _jarve_ranna_profiil.pdf · http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=veekogu&id=384382987 · http://www.facebook.com/media/set/? set=a.132184330237124.22173.132167640238793&type=3 · kalakoht.ee/ajakiri/retsept/lihtne-praetud-ahven/ · http://www.google.ee/search? hl=et&q=verevi+asukoht&bav=on.2,or.r_gc.r_pw.r_qf.,cf.osb&biw=1366&bih=667& um=1&ie=UTF- 8&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=uN5UT9KsBNLb8QPq2bHxBQ#um=1 &hl=et&tbm=isch&sa=1&q=verev+j%C3%A4rve+asukoht&pbx=1&oq=verev+j
postimees.ee/555630/pentus-nabala-kaevandamisloa- menetlemist-ei-saanud-jatkata (Viimati külastatud 25.09.2011) 4. Kaljuvee, Ardo. 2011. Maavarade kasutamise arengukava kiideti heaks. Kättesaadav: http://www.epl.ee/news/majandus/maavarade-kasutamise-arengukava-kiideti-heaks.d? id=51293339. (Viimati külastatud 24.09.2011) 5. Kink, Hella. 2009. Ürglooduse objekt: Nabala karstiala. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx? option=loadarticle&task=view&contid=1479945809&obj=yrg (Viimati külastatud 25.09.2011) 6. Käärt, Ulvar. 2008. Nabala piirkonna inimesed tahavad paemaardla kohale kaitseala. Kättesaadav: http://www.epl.ee/news/tallinn/nabala-piirkonna-inimesed-tahavad- paemaardla-kohale-kaitseala.d?id=51151972. (Viimati külastatud 25.09.2011) 7. Käärt, Ulvar. 2011. Nabala ja nõiakaevu saatus selgub mõne aasta pärast. Kättesaadav:
Kuidas elad, Lämmijärv? Loodusesõber 2/2008. Kättesaadav: http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel1214_1196.html (külastatud 14. mai 2013). 6. Kallaste linn, 2011. Kättesaadav: http://www.kallaste.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=66:ajalugu&catid=35:ajalugu&Itemid=88 (külastatud 12. mai 2013). 7. Keskkonnainfo, 2013. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx?obj=ala&id=5050 (külastatud 15. mai 2013). 8. MTÜ Setomaa Turism, 2011. Kättesaadav: http://www.setoturism.ee/? lang=est&m1=2&obj=104 (külastatud 15. mai 2013). 9. Piirissaare vald, 2010. Kättesaadav: http://www.piirissaare.ee/ (külastatud 15. mai 2013). 10. Räpina Valla külad, 2013. Kättesaadav: http://www.rapinakylad.ee/linte/ajalugu/13-linte- ajaloost (külastatud 15. mai 2013). 11. Statistikaamet, 2011
Kuigi pargis olev järv tekitab probleeme ning hetkel pole mingit informatsiooni, millises seisus on järv, oleks vaja tegeleda tõsiselt järve probleemidega. Dendroparki on korrastamisel, mille üle on hea meel. Loodan, et ka dendropargist saab ilus park, mida inimesed tahavad rohkem külastada. 15 Kasutatud kirjandus http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx?fail=1704437195 (23.03.15) „Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgala reostuse saneerimiskava ning Raadi järve ja Jaamamõisa oja valgaladel pinnavete ärajuhtimise eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm.“ http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/looduskaitse-3/pargid/pargid-2/raadi- moisa-park/#Legendid (23.03.15) http://info.raad.tartu.ee/uurimused.nsf/236552664d75f727c2256c4b00207453/72aef9e86f8 85893c2257c6d004c582b/$FILE/53HI13%20-%20Raadi%20dendropargi%20hinnang
kohta tulevikus kindlasti külastada, kuna kumbki meist pole seal veel kahjuks käinud . Referaadi koostamine andis meile ikka päris põgusa ülevaate Piusa koobastikust ning tegi meid nüüd mingil määral ka palju targemaks. 17. Kasutatud allikad 1. http://www.piusamaa.ee/ 2. http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. http://www.vastseliina.ee/?go=t_piusa 4. http://rmk.edicypages.com/teemad/looduses-liikujale/kaitsealad/piusa-koobastiku- looduskaitseala 5. http://loodus.keskkonnainfo.ee/webeelis/infoleht.aspx?type=artikkel&id=1153049772 6. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/piusa_eesti.pdf 7. http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-5138/Valitsus-kinnitas-Piusa-koobastiku- looduskaitseala-kaitse-eeskirja 8. http://www.google.ee/imgres? q=piusa+koopad&um=1&hl=et&rlz=1T4ADRA_enEE455&biw=1366&bih=517&tb m=isch&tbnid=feNKyQs2glm_RM:&imgrefurl=http://pilt.delfi.ee/album/80191/%3F view%3Dblog%26page %3D9&docid=F5UjF3JgwzCE0M&imgurl=http://y.delfi
Pröbstl, U., Wirth, V., Elands, B., Bell, S. (Eds.), Management of Recreation and Nature Based Tourism in European Forests. Springer-Verlag, Berlin. Wolf, I.D. 2009. The behaviour and impact of nature-based tourists on vegetation and selected wildlife species. Doctoral Thesis. School of Biological, Earth and Environmental Sciences. Faculty of Science. The University of New South Wales, Sydney, Australia. VEEBILEHED: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx epp.eurostat.ec.europa.eu www.energy.eu www.reuters.com 110 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine LISAD 111 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Lisa 1
annaabi.ee 
