Väävel (S) Väävel on mittemetall, mille minimaalne oksüdatsiooniaste on -II ja maksimaalne oksüdatsiooniaste VI. Väävli peamised ühendid on väävelhape, vääveldioksiid, väävlishape, divesiniksulfiidhape, sulfaadid, sulfitid ja sulfiidid. Kontsentreeritud väävelhape reageerib ka passiivsemate metallidega nagu Cu, Ag, Hg. Vääveldioksiid põhjustab veeauruga reageerides happevihmade teket. Väävlit toodetakse maa seest sula väävli pumpamise teel. Enamus väävlist kulub väävelhappe(üks olulisemaid väävliühendeid) tootmisele, kuid seda kulub ka ravimitööstuses, kummitööstustes ja ka taimekaitsevahenditööstuses. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Väävlit leidub ka maakoores olevates soolakuplites moodustades kipsi. Väävlit leidub kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävli ühendid
Väävel inimorganismis Koostaja: Elerin Luuk 11.klass Mis asi on väävel? Väävel on bioelement ehk organismide elutegevuseks vajalik element. Väävlit tähistatakse tähisega S Väävel kuulub kõhunäärme hormoonide hulka Milleks on inimorganismis vaja väävlit? Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehituse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse Väävel osaleb ka mitmesuguste kehavõõraste ühendite kahjutuks tegemisel maksas Paljude valkude ehitusvõime hoidmiseks Kus leidub inimorganismis peamiselt väävlit? Nahas Küüntes Juustes Täiskasvanud inimorganismis on umbes 140 g väävlit. Kust saab inimene väävlit? Toidust - nii taimsetest kui ka loomsetest toiduainetest
struktuuri kuuluvate aatomite arv. Levik Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib divesiniksulfiidhappe ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Näide: nCaSO4 + CnH2n = nCaCO3 + nH2O + nS. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises
eeliseks on see, et kui nad ei lõhke, siis aurab hapnik aja jooksul ära ja plahvatusoht kaob. Väävel on tuntud mittemetall , lisaks on tal rohkelt allotroopseid vorme ,ta esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Ehe väävel tekib väävelvesiniku ja vääveldioksiidi vahelise keemilise reaktsiooni käigus: SO2 + 2H2S = 2H2O + 2S. Lisaks on väävlit kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas
· Liitium * Kaltsium · Naatrium * Strontsium · Kaalium * Baarium · Rubiidium * Raadium · Tseesium · Frantsium 1 Väävel Mineraalina Väävli kui mineraali all peetakse silmas tavatingimustes kõige stabiilsemat eheda väävli allotroopi ehk rombilist väävlit. Väävli kõvadus jääb vahemikku 1,5...2,5, mis vastab umbes kipsi kõvadusele. Väävli erikaal on 2,05...2,09 g, keskmiselt 2,06 g. Väävli kriipsu värvus on valge . Väävli Kasutusalad Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust, USA-s isegi 88%. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse
Väävel Aatomi ehitus Elektronskeem: S:+16|2)8)6) Elektronvalem: 1s22s22p63s23p4 Väliskihi ruutskeem: Leidumine looduses Väävlit leidub looduses nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse Väävli füüsikalised omadused Väävel on kollase värvusega rabe kristallaine Vees praktiliselt ei lahustu Väävli allotroopsed teisendid Rombiline väävel (püsivaim) (a) Monokliinne väävel (b) Plastiline väävel (c, d)
*Väävel asub perioodilisustabelis 3. perioodis ja 6A rühmas. Tema elektronkattes on 3 kihti. Tal on 6 väliselektroni. •Väävel on mittemetall. •Väävli tuumas on 16 prootonit ja tema elektronkattes on 16 elektroni. Ja tema elektronskeem: •S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) LIHTAINE OMADUSED *Väävel on kollane, rabe ja kristalne *Halb soojus- ja elektrijuht *Vees halvasti lahustuv *Kergesti peenestatav ja madala sulamistemperatuuriga VÄÄVLI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Väävlit saab kasutada järgmiste ainete: *värvainete *ravimite *tuletikkude *taimekaitsevahendite *kummi *püssirohu, lõhkainete *väävelhappe ja paberi VALMISTAMISEKS. Kasvuturvas kurgile, sisaldab 2,93 grammi väävlit. Tiku peake sisaldab peale fosfori ka väävlit. KASUTATUD ALLIKAD http://www.inkodu.ee/index.php?est/1362/firmad/EESTI-TURBATOOTED-AS http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://www
sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Väävel on üks esimesi mittemetalle, mida inimene kasutama ja tundma on õppinud. 2. Väävel 2.1 Väävli leidumine looduses Looduses esineb väävel nii ehedal kujul kui ka ühendites. Ühendites esineb väävel enamasti sulfiididena (FeS2, püriit) või sulfaatidena (CaSO4ˑ2H2O, kips). Lihtainena esineb väävel peamiselt kaheksa-aatomilise molekulina ehk rombilise väävlina- S8. Kuna väävlit leidub looduses lihtainena, siis toodetaksegi väävlit peamiselt maa seest sula väävli väljapumpamise teel. 2.2 Väävli füüsikalised omadused kollane kristalne vees halvasti lahustuv halb elektri- ja soojusjuht rabe sulamistemperatuur on 119°C Temperatuurivahemikus 150–200 °C värvub väävel pruuniks ja muutub viskoossemaks. 2.3 Väävli keemilised omadused
Fe(OH)3+3HCl=FeCl3+3H2O Kasutades vesinikkloriidhappe asemel väävelhapet, saadakse raud(III)sulfaat : 2Fe(OH)3+3H2SO4=Fe2(SO4)3+6H2O Raud(III)kloriidi ja sulfaati kasutatakse reaktiividena keemialaborites · Rauasulami omadusi mõjutab oluliselt süsinikusisaldus. Rauasulamit, milles on alla 2% süsinikku , nimetatakse teraseks, kui raua sisaldus on 2-5%, siis on tegemist malmiga. Kõrvuti süsinikuga sisaldub terases ja malmis veel lisandina väävlit , räni, fosforit, mangaani jt elemente. · Eriterased ehk legeeritud terased sisaldavad lisandina mangaani, kroomi, niklit , molübdeeni, volframit jt metalle. Kroomilisand (kuni 13%) muudab terase korrosioonikindlaks ja suurendab kõvadust, Mo ja W suurendavad terase kuumakindlust, Mn( kuni 14%) tõstab terase kulumiskindlust, Ni suurendab terase sitkust ja vähendab soojuspaisumist, sellepärast valmistatakse sellest sulamist
ALLOTROOPSED TEISENDID · Rombiline väävel · Monokliine väävel · Plastiline väävel KASUTUSALA · Kasutatakse väävelhappe tootmiseks (kasutatakse akudes) · Kasutatakse nafta ja kütusetööstuses, mettallurgias, suhkru ja siirupi tootmisel, naha parkimisel, taimekasvatuses · Saadake väetisi, värve, kunstkiude, lõhkeaineid, lakke, ravimeid VÄÄVLI JA VÄÄVLIÜHENDITE TÄHTSUS · Tuletikkude süütesegust peades kasutatakse väävlit. · Põllumajanduses läheb vaja 10-15% väävlit, mis on mineraalväetiste ja mürkkemikaalide koostises. · Tselluloosi eraldatake puidust sulfit-või sulfaatmenetlusel. · Raputades väävlit kautsikulehtedele muutuvad lehed kummiks. LEVIK LOODUSES · Esineb ehedal kujul kui ka ühendite koostises · Ehedena vulkaanilistes piirkondades · Kuulub valkude koostisesse · Keskonna probleemi tekitaja- happevihmad (kütuste põletamisel
000 000 500000 000000 000000 Aktsiisimaks kokku, eurot 4130365 4130365 4589294 4589294 91 785890 0,5 0,5 ,50 ,50 2. Oletage, et riigis on vastu võetud programm , mille raames elektrijaamad peavad vähendama väävlit (elektrijaam A ja elektrijaam B). Algne emmissioon moodustab 120 000 tonni väävlit aastas ning poliitikud otsustasid, et seda kogust on vaja vähendada kuni 80 000 tonnini aastas. On teada, et elektrijaam A viis keskkonda 40 000 tonni aastas ja nüüd on 120 200 400 talle antud 30 saasteluba. 30
· Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. · Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6 · Väävli oksiidid on happelised. · Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Kus leidub? Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedat väävlit võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Mida tehakse väävliga? Väävlit kasutatakse põhiliselt väävelhappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust. Väävelhappest aga tehakse akusid Mineraalväetiste tooraineks. Lõhkeainete, püssirohu, paberi, tuletikkude, värvide, ravimite, nafta mürkkemikaalide ja muude kemikaalide tootmisel.
VÄÄVEL - S (Pildiallikas http://www.ut.ee/BGGM/miner/vaavel4.jpg ) Leidumine Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. (Pildiallikas http://staff.ttu.ee/~mari/Is2/s222vulkaan.jpg ) Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) püriit galeniit Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium
Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas. Taimedest on väävlirikkad sinep, küüslauk ja sibul, karulauk, mädarõigas. Väävlit võib saada mitmesugustest pähklisortidest, ubadest ja kapsastest. Teraviljades ja teraviljatoodetes on väävlit suhteliselt vähe. Veidi on väävlit ka tööstuslikult toodetud kuivatatud puuviljades (nende konservandina kasutatakse sulfiteid).
Kordamisküsimused: VÄÄVEL 1.Väävli leidumine looduses, allotroopia (allotroobi nimi, aatomite kuju ja paiknemine, omadused erinevatel temperatuuridel Leidumine: Ehedalt võib väävlit leida maapinna lähedal vulkaanilistes piirkondades. Tuntumatest väävliühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide (FeS2 püriit, PbS- galeniit , HgS kinaver jt) ja sulfaate ( CaSO4*2H2O kips jt) Väävel kuulub elemendina ka kivisöe, põlevkivi, nafta ja teiste fosiilsete kütuste koostisse. Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes.
Märkimisväärselt on räniühendeid rukkis, nisus, kaeras, odras ja riisis. Eriti oluline on seejuures terade terviklikkus näiteks teraviljadest valmistatud rafineeritud jahu on kaotanud ligi 95% algselt terades olnud ränist. Soodsad räniühendite allikad just täisteratooted, jämejahvatatud jahust küpsised ja ka kliid. VÄÄVEL Väävel on tähtis element ka eluslooduses. Ta on mitme aminohappe ja valkude koostises. Keskmisest enam on väävlit juustes, karvades, küüntes, sarvedes ja sulgedes. Juuste koostisest on väävlit umbes 4%. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit. Toiduga siseneb meie organismi keskmiselt 800...900 mg väävlit päevas. Väävlirikkamad toiduained on teravili, herned, oad ja kapsas. Väävlit kasutatakse ka ravimina, näiteks lahtisti ja salvide koostises TSINK Tsink on esmatähtis element, mis on vajalik elus püsimiseks.
16 S 32,064 6 8 VÄÄVEL 2 Leidumine Esineb looduses ehedalt või sulfiidi ja sulfaadi koostises. Kohati asuvad S- lademed maapinna lähedal (Itaalia) või sadadade meetrite sügavusel (USA) Vulkaanigaasides on alati S- ühendeid ja pursetes eraldub väävlit, seega leidub teda ehedal kujul vulkaanide jalamil. S on mitme aminohappe koostiselement ning kuulub valkude koostisse. Suhteliselt S- rikkad on juuksed, karvad ja linnusuled. S kuulub elemendina kivisöe, põlevkivi, nafta jt fossiilsete kütuste koostisse. Inimene sisaldab kokku ligikaudu 140 g väävlit Väävlirikkamad toiduained on kaer, rukis, tatar, herned, oad ja kapsas Omadused. Väävel on keemiline element järjenumbriga 16 Mittemetall
Okteti täitmiseks võib väävel siduda 2 elektroni S + 2e = S2- min oksüdatsiooniaste on -II Samuti võib ta loovutada kuni 6 elektroni S -- 6e = S6+ max oksüdatsiooniaste on +VI levik looduses Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilkütustena kasutatavate maavarade koostises. Väävel esineb looduses paljude ühendite koostises, millest enamlevinud on sulfiidid ja sulfaadid. Tähtsamad ühendid püriit FeS2, kalkopüriit CuFeS2, galeniit PbS, argentiit Ag2S, sfaleriit ZnS, kinaver HgS,
Akudes, lõngaõlina. · Hape on tekkinud SO3 reageerimisel veega. Või väävlishappe oksüdeerumisel · Kasutamisel tuleb kinni pidada ohutusnõuetest ja olla ettevaatlik, näiteks konsentreeritud väävelhappe lahjendamisel tuleb valada hapet peene joana vette( mitte vastupidi) Näited · CaSO4 · 2H2O ehk kips kasutatakse luude fikseerimisel Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises. Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eraldude vulkaanipursetel. Leidub peamiselt maa all/sees ning seda kaevandatakse, palju vulkaanilistes piirkondades, kus maa sisesoojusenergia jõab ka maapinnale, nt Tenerifel, Islandil. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse. Väävli ühendeid: SO2, H2SO3, H2SO4, H2S Väävli kasutusalad
Kui palju keedusoola on võimalik saada 2 m3-st mereveest, kui tihedus on 1,18 g/cm3 ja kaod kristallisatsioonil on 35%? Lahendus: m(merevesi) = *V = 1,18 g/cm3*2000000cm3 = 2360000g m(soolad kokku) = 2360000g*0,24 = 566400g Kaod kristallisatsioonil on 35%, seega saagis on 65% m(soolad kokku)65% saagisega = 566400g*0,65 = 368160g m(NaCl) = 368160g*0,8 = 294528g = 0,29t 5. Kütuse analüüsil leiti, et ta sisaldab 27% niiskust, 17% tuhka ja 1,3% väävlit. Mitu protsenti tuhka ja väävlit on kuivas kütuses? Lahendus: Võtame 100g kütust, siis m(niiskus)=27g, m(tuhk)=17g, m(väävel)=1,3g ning ülejäänud m(kütus) = 54,7g. m(kuiv kütus) = 100g-27g = 73g %(tuhk) = (17g/73g)*100% = 23,3% %(väävel) = (1,3g/73g)*100% = 1,8% 2
sõjapidamiseks. Esimesed nafta puurtornid ehitati juba Hiinas enne meie ajaarvamist. Naftas on kõige rohkem alkaane (kuni 60%), tsükloalkaane (kuni 30%) ja aromaatseid süsivesinikke (üle 10%). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Ammutatud nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Pärast nafta eeltöötlemist transporditakse ta nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftöötlemistehastesse
Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink: Tsinki sisaldavad liha, maks, munad, piim, jogurt, pärm, täisteraviljatooded, kõrvitsaseemned, tomatid, sibulad, vetikad. Kaltsium: Toiduainetest on kaltsiumi allikad piim,ja piimatooded, mõned pähklid, rohelised lehtköögiviljad, oad,kuivatatud puuviljad, teraviljasaadused. Räni: 3 Räni sisaldavad eelkõige teraviljasaadused. Väävel: Väävlit leidub rohkesti lihas, rupskites (maks, nahk, neerud, keel jne), kanas, kalades ja munavalges. Taimedest saame väävlit põhiliselt teraviljadest nagu rukkist ja kaerast, samuti leidub seda rohkesti kaunviljades ja pähklites. VITAMIINID: A-vitamiin kala-ja loomamaks,või,karetenoidid D-vitamiin kalarasv,munakollane,või, pärm E-vitamiin porgand,kapsas,taimsed olid, linnaseleib K-vitamiin kaalasadused, spinat, kapsas, herned Q.vitamiin taimsed produktid
Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis
etanool ja süsinikdioksiid, saab kasutada tööstuses. Kristel Mäekase ja Kersti Veskimetsa Anaeroobne hingamine terviklik rakuhingamise protsess, ettekanne uue õppekava täiendustega milles hapniku asemel kasutatakse hingamisahela reaktsioonides näiteks väävlit, nitraate või rauda. Hapnikuvaestes oludes salvestub energia anaeroobsel glükolüüsil 1. Piimhapekäärimine (hapniku puudusel) ehk käärimisel Piimhappebakterite elutegevuse käigus; nii toodetakse mitmeid toiduaineid jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, Nii saavad energiat bakterid ja pärmseened, hapniku hapukapsad/kurgid jne. nappusel aga ka päristuumsed rakud
Arvutada, kui palju (arv ja mass) vesiniku aatomeid on 1,3 kg-s 60%-lises väävel- happe lahuses? [73,7 g; 4,4.1025 aatomit] 2) 3 mooli hõbeda reageerimisel 2 mooli väävliga? 8. Kütuse analüüsil leiti, et ta sisaldab 27% niiskust, 17% tuhka ja 1,3% väävlit. 4. Mitu grammi hõbedat ja väävlit on vaja 100 g hõbesulfiidi saamiseks? Mitu protsenti tuhka ja väävlit on kuivas kütuses? [S 1,78%; tuhka 23,3%] 5. Mitu grammi kloori võib saada 120 g 36% -lisest soolhappest? 9. 120 g naatriumkarbonaati reageeris 730 g 10,0% -lise vesinikkloriidhappe lahusega. 6. Looduslik hõbesulfiid sisaldab lisandeid 85%. Mitu megagrammi (Mg) loo- Leida eraldunud süsinikdioksiidi maht. [22,4L]
Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid enamasti moodustavad sellest suhteliselt väiksema osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, kuni 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustab väävel palju keskkonnaprobleeme.
keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. 3
Geo Mõisted: Kukersiit Põlevkivi Moreen Liustikest väljasulanud materjal Klint Järsak Eesti pindala 45 227km2 Pinnakate Pealiskord Aluspõhi Aluskord Kirjelda Eesti geograafilist asendit Euroopas: Eesti asub läänemere ääres. Eesti põhjanaabrid on soome, lõunanaaber on läti ... Mis on paljand? Paljand on ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Võrdle Kaevandust ja Karjääri Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km). Millised paljandid on eestis? Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soola (soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaevandus) jt.
· Hõimkonda Korarchaeota veel uues Bergeys sees ei ole. Hõimkond Nanoarchaeota - nanoarhed · Hõimkond "Nanoarchaeota" kirjeldati 2002. a. "Nanoarchaeota" koosneb ühest perekonnast, kuhu kuulub praegu üks liik "Nanoarchaeum equitans." Genoom sekveneeriti 2003. a. Nanoarchaeum equitans on väga väike hüpertermofiilne ektosümbiont, kes kasvab Igniococcus'e pinnal. Igniococcus on autotroofne vesinikku oksüdeeriv ja väävlit redutseeriv arhe. Nanoarhe diameeter on 400 nm ja tema meelistemperatuur on 75-98 kraadi. Ta isoleeriti Islandilt hüdrotermaalsest lõõrist. Kuna kõik need taksonid on veel puudulikult kirjeldatud, kasutatakse nende nimetustes jutumärke. · Nanoarhed võiks kindlasti olla uus hõimkond arhede domeenis (16S rRNA geenide järjestuse kohaselt). Lisaks bakterile "Nanoarchaeum equitans" on kirjeldatud veel keskkonnast isoleeritud sarnaseid järjestusi
Metaan Omadused: lõhnatu, värvitu, hüdrofoobne gaas Tekkimine: orgaanilise aine lagunemisel toidu käärimise tagajärjel Metaani kasutamine Kütus (peamisena) Elektrijõu genereerimisel Keemiatööstuses toorainena ainete saamiseks Kummitööstuses tahmana Etaani kasutamine Keemiatööstuses eteeni tootmisel Jahutusseadmetes Uurimistöödes veerikaste proovide klaasistamiseks Plaan toota äädikhapet Propaan Ideaalne energiaallikas Leek ei tahma ega erita väävlit ja mürgiseid gaase. Vedelgaasi peamine koostisosa Tekib nafta tootmisel kõrvalproduktina Propaani kasutamine Kütmine Küpsetamine, grillimine (propaangrill) Peaaegu kõikides tööstusharudes Suurendatakse taimede kasvukiirust Propaangrill Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
2.2 Kütteõlid Kui elektritootmisel kasutatakse sütt umbes 40%, siis kütteõlid moodustavad tervikust kõigest 3%- seda USA näitel. Kütteõlisid on kahte tüüpi: jääkkütteõllid ning destilleeritud kütteõlid. Õlid jaotatakse kuue numbri skaalale, kus 1 tähistab jääkõli ning 6 destil. õli ning 2-5 on nende õlide segud. Destilleeritud õlid on ,,süütumad"- nad sisaldavad väga väikestes kogustes lämmastikku, tuhka ning väävlit. Neid õlisid kasutatakse peamiselt koduses majapidamises. Õlide põlemise käigus eralduvad veel raskmetallid, mis moodustavad agregaate teiste eralduvate osakestega. Kõige rohkem eraldub kütteõli põlemisel vanaadiumi u 78 800 g/g ja tsinki u 30 000 g/g, lisaks eraldub veel rauda, pliid, magneesiumi ja niklit. 99% õlis olevast süsinikust muutub põlemise käigus süsihappegaasiks ja ülejäänud süsinik paiskub atmosfääri
· Hapnik on levinuim keemiline element maakoores · Hapnikku leidub looduses nii lihtainena kui ka väga paljude üheditena mitmesuguste oksiidide ning ka paljude teiste ühenditena · Hapnik on üks tähtsamaid bioelemente · Väävel ei ole küll väga levinud element, kuid teda on olnud loodusest suhteliselt lihtne saada · Ühenditest leidub looduses kõige enam sulfiide ja sulfaate · Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid võib eralduda vulkaanipursetel, väävlit sisaldavate kütuste põletamisel vm protsessides · Vääval on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisse · Väävlit leidub ka ehedal kujul, eriti vulkaanilistes piirkondades Hapnik lihtainena · Tavalise molekulaarse hapniku ehk dihapniku iseloomulikke füüsikalisi omadusi: lõhnata, maitseta, värvuseta gaas; vees suhteliselt vähe lahustuv; keemistemperatuur -183C Keemilised omadused
· Väliselektronkihil 6 elektroni. Stabiilsuse saavutamiseks liidab 2 elektroni, moodustades ühendeid oksüdatsiooniastmega II (sulfiidid). · Ühendites on väävli oksüdatsiooniaste valdavalt positiivne (IV, VI, II) näiteks sulfaadid, sulfitid, H2SO4, H2SO3 jt. · Oluline bioelement valkude koostises. Ta kuulub organismide elutegevuseks vajalike elementide hulka. Väävli ringe väävli ringkäik elusa ja eluta looduse vahel. Väävlit sisaldub paljudes kütustes. Nende põlemisel tekivad väävli- oksiidid ning nende ühinemisel õhus oleva veeauruga tekivad happevihmad. 2. Omadused · Tavaliselt koosneb 8-aatomilistest molekulidest (S8). · Esineb mitmeid allotroopseid teisendeid: rombiline väävel (kõige tavalisem), monokliinne väävel (tekib kõrgemal to), plastiline väävel (tekib sula väävli valamisel vette). · Keemilised omadused - suhteliselt aktiivne. Metallide suhtes käitub
VÄÄVEL CASSANDRA LUIK TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM 11.B KLASS LIHTAINE OMADUSED • VÄRVUSELT KOLLANE • RABE • KRISTALNE • AKTIIVNE MITTEMTALL • EI JUHI ELEKTRIT • HALB SOOJUSJUHT • VEES HALVASTI LAHUSTUV • SULAMISTEMPERATUUR +119 C • KEEMISTEMPERATUUR +445 C • KEEMILINE SÜMBOL : S (SULFUR) • JÄRJENUMBER/AATOMNUMBER: 16 (TUUMAS16 PROOTONIT JA ELEKTRONKATTES16 ELEKTRONI) • ASUB 3. PERIOODIS (ELEKTRONKATTES 3 KIHTI) • ASUB VIA RÜHMAS (VÄLISELEKTRONE 6) • ELEKTRONSKEEM: S: +16|2)8)6) • VÄHESEL MÄÄRAL LAHUSTUB ORGAANILISTES LAHUSTITES NAGU BENSEEN JA ETANOOL • REAGEERIB NORMAALTINGIMUSTEL LEELISMETALLIDE , LEELISMULDMETALLIDE, ELAVHÕBEDA, VASE JA HÕBEDAGA. • SOOJENDAMISEL KULGEVAD REAKTSIOONID KA ALUMIINIUMI RAUA, TSINGI JA PLIIGA VÄÄVLI ÜHENDID JA KASUTUSALAD • VÄÄVELDIOKSIID SO2 – VÄRVUSETU TERAVA LÕHNAGA MÜRGINE GAAS, MIDA MÜRGISUSE TÕTTU KASUTATAKSE KELDRITE, LADUDE...
Väävlishappe füüsikalised omadused on hapu maitse, terav lõhn ja ta on värvusetu. Keemilised omadused on reageerimine alustega (tekib sool ja eraldub vesinik), aluseliste oksiididega (tekib sool ja eraldub vesinik) ja metallidega (tekib sool ja eraldub vesinik). Väävlishappe leidumine looduses ja kasutamine igapäevaelus Looduses sisaldavad happelised sademed väävlishapet. Inimesed kasutavad fossiilseid kütuseid, millest tehakse kütust mootoritele. Fossiilsed kütused sisaldavad väävlit, millest omakorda põlemisel moodustub vääveldioksiid, millest omakorda moodustub veega segunedes väävlishape. Huvitavat Väävlishape on keskmise tugevusega hape, tugevam kui äädikhape ja süsinikhape. Väävlishape on mürgine ja ebapüsiv.
ohtlik. · Seleen Seleen on vajalik meie immuunsüsteemi toimimiseks. Immunsüsteemi tugevusest sõltub nii meie vastuvõtlikkus külmetustele, viirustele kui ka üldine tervislik seisund. Lisaks seleenile osalevad erinevad antioksüdantsed vitamiinid meie immuunsüsteemi tugevdamisel, toimides ühtse ja vastastikku teineteist toetava süsteemina. Kasutatakse väetiste ja söödasegude koosseisus · Väävel Väävlit kasutatakse põhiliselt väävlihappe tootmiseks, mida omakorda kasutatakse põhiliselt akudes. Väävelhappe tootmiseks kulub üle poole kogu maailma väävlitoodangust. Peale väävelhappe on väävel ka mineraalväetiste tooraineks. Väävlit kasutatakse ka Kautsuki vulkaniseerimisel, lõhkeainete, värvide ja muude kemikaalide tootmisel. · Jood Jood on väga tähtis mikroelement, mis paneb immuunsüsteemi käima. Joodi
Parafiinide ehk alkaanide keemiline valem on CnH2n+2. Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Rafineerimise käigus puhastatakse nafta väävlist, sest atmosfääri paiskudes põhjustaks väävel palju keskkonnaprobleeme. Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Omadused Nafta on väga tuleohtlik
Nende keemistemperatuur on 40...200°C. Nad on nafta peamised koostisosad. Nafteenide ehk tsükloalkaanide keemiline valem on CnH2n. Nad on raskemad ning keerukama struktuuriga kui parafiinid. Nende hulka kuulub ka asfalt. Aromaatsed ühendid on keemilise valemiga CnH2n-6. Nende hulka kuulub näiteks benseen. Aromaatsed ühendid kuuluvad küll alati nafta koostisse, kuid moodustavad sellest suhteliselt väikse osa. Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka väävlit, hapnikku, lämmastikku, metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Omadused Erinevatest maardlatest ammutatav nafta võib omada väga erinevat koostist ning sellest tulenevalt ka erinevaid omadusi. Nafta on väga tuleohtlik. Nafta erikaal on muutlik, kuid väiksem kui veel. Mida suurem on nafta erikaal, seda suurem on lisandite sisaldus. Näiteks rasked naftad sisaldavad väävlit rohkem kui kerged. Maapinnal olev
eemaldamiseks ehk siis kustutuskumm - leiutajaks kuulus keemik Priestley. Koostis Kummi koostises on Kautsuk, väävel, tahm või mõni muu aktiivne täiteaine ja lisandid. Kummi on kõrgelastne polümeer, mille põhiline koostisosa on vulkaniseeritud kautsuk. Kummi iseärasuseks on see, et looduslik või tehiskautsuk vulkaniseeritakse kummisegu valmistamisel. Toorkautsukist toodetakse kummi, samuti eboniiti, mis sisaldab rohkem väävlit ja on seetõttu jäik, vesiemulsioonvärve ehk latekseid ja kummiliimi. Saamine Looduslikku kautsukit saadakse hevea mahla kokkuaurutamisel. Kummisegu segatakse valmis, vormitakse ese ja seejärel kuumutatakse seda. Selle protsessi leiutas Charles Goodyear 1839. Lähteainenena kasutatav kautsukitaimede mahl ehk lateks kogutakse Hevea puust. Vulkaniseerimine Vulkaniseerimise käigus väävli manulusel tekkivad polümeeri molekulide vahele 2-10
Nendega sooritamegi siis redoksreaktsiooni. OA langeb kui elektrone lahutatakse ja OA tõuseb kui elektrone liidetakse. Liikuvate elektronide arv reaktsioonis peab olema võrdne. Need tuleb läbi korrutada üksteisega, kui üleminevate elektronide (e- tähiseks) arv ei klapi. Need arvud millega elektronide ülekande läbi korrutasime, saame nüüd ära kasutada reaktsioonivõrrandi tasakaalustamisel. Ehk siis meil osalebki reaktsioonis kokku 2 aatomit mangaani (Mn) OA-ga +VII ja 5 aatomit väävlit (S) OA-ga +IV. Juhin veel tähelepanu, et osalevad just nende OA-ga elemendid, mis redoksreaktsioonis olid, sest algses reaktsioonivõrrandis oli ka väävlit OA-ga + VI. Kandsime reaktsioonivõrrandisse need kordajad, mille saime redoksreaktsioonist, ehk siis 2 aatomit Mn-i ja 5 aatomit S-t (ainult OA +IV ga, mitte +VI ga). Nende kaudu saime nüüd ka lähteainetes oleva kaaliumi (K) ja naatriumi (Na) koguse. Ehk siis nii lähteainetes kui ka saadustes 2 K ja 10 Na aatomit.
Lämmijärveni. Põlevkivikihid paiknevad seal vaheldumisi lubjakihiga, põlevkihtide kogupaksus on suurim (u. 3m) Kohtla-järve ümbruses.Kukersiit on parimad põlevkiviliike orgaanilise aine sisalduse(30-35%) ja suure õlisaagise (20-25%) poolest. Põlevkivi orgaaniline aine , kerogeen, on kõrgmolekulaarne polüfunktsionaalne orgaaniline aine, mis peale süsinuku ja vesiniku sisaldab ka hapnikku, väävlit ja lämmastiku. Vesinukurikkamaid kerogeene uttes saab rohkem õli, aga suur heteroaatomi- sisaldus vähendab õlisaagist (u. 20-30%). Põlevkiviõlis sisalduvas väävli- ja lämmastikuühendid raskendavad selle töötlemist ja kasutamist. Põlevkivi mineraalaine koosneb peamiselt karbonaatidest, alumosiilikaatidset ja kvartsist, vähem leidub püriitsi, kipsi, apatiiti jmt. mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be).
Benseeni saadakse naftasüsivesinikke pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides koksistades. Benseeni füüsikalised omadused. Benseen on omapärase lõhnaga varvusetu vedelik, mille sulamistemperatuur on 5,53°C ja keemistemperatuur 80,10°C. Benseeni keemilised omadused. Benseen ei lahustu vees ja lahustub halvasti metanoolis. Seguneb igas vahekorras bensiini, petrooleumi ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseen lahustab näiteks rasvu, vaike, kautsukit, tõrva, väävlit, fosforit, joodi. Õhuga moodustab benseen plahvatava segu. Benseen on suure reageerimisvõimega ühend: reageerib hõlpsasti elektrofiilsete reagentidega, näiteks halogeenide ning kontsertreeritud väävel-ja lämmastikhappega, andes asendussaadusi näiteks nitrobenseeni. Alküülimisel alkeenidega alumiiniumkloriidi manulusel tekivad alküülbenseenid. Ultraviolettkiirguses võivad benseeniga liituda halogeenid. Vesinik liitub nikkel- ja plaatinakatalüsaatorite manulusel.
Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. 3) Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest.Valgusenergia fotosünteesijad(rohelised taimed, vetikad ja tsüanobakterid). Anorgaaniliste ühendite oksüdeerijad ehk keemiline energia kemosünteesijad - võivad energia saamiseks oksüdeerida nt rauaiooni, väävlit, vesinikdisulfiidi või teisi ühendeid (bakterid ja arhed). Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus elusorganisme (u 95%) heterotroofid (loomad, seened,bakterid). Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened- saprotroofid. 4) Arvutamine: 150 grammisest kohupiimakreemist, kui 100 grammis on:valke 4,7g rasvu 1,8g süsivesikuid 15,2g. Arvutuskäik: Energia = (4,7*17,6 + 1,8*38,9 + 15,2*17,6)*1,5 = 630 kJ
Kuullaagri toormaterjal Enamasti kasutatakse rahvusvaheliste standartite järgi metalli 52100 Tootmiseks (nii kuulide ja ringide) ostetakse sisse ümarlatttoorikuid Tootmisprotsessi käigus kõvendatakse seda nii karastamise kui temperdamisega. Metall 52100 Rockwelli kõvadus: 62-66 HRC Elastsusmoodul: 210 Gpa Sisaldab: Süsinikku 0.98 - 1.1 Kroomi 1.3 - 1.6 Magneesiumi 0.25 - 0.45 Fosforit 0.025 max Silikoni 0.15 - 0.35 Väävlit 0.025 max Tootmine Kuul Ringid Metallvarbast lõigatakse sobiva Metall toorikust lõigatakse õige pikkusega tükk suurusega ringid välja See tükk surutakse suure stantsiga Töödeldakse õigesse suurusesse kahe sfäärilise pinna vahele Surutakse kuulide jaoks rada sisse Saadakse kera kujuline, kuid Poleeritakse siledaks konarlik detail, mida poleeritakse Kõvendatakse väga siledaks
Keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on väävel. Mittemetallisulfiidides on kovalentne side. Metallisulfiidides on iooniline side Näited: H2S divesiniksulfiid või divesiniksulfiidhape. FeS2 püriit Sulfaadid On väävelhappe soolad, mis koosnevad kahest ioonist metalli katioonist ja sulfaatioonist SO42- Lähtehape H2SO4 ehk väävelhape tugev ja söövitav hape. Näiteks: CaSO . 2H O kips. 4 2 Leidumine Väävlit leidub nii ehedalt kui ka ühendite koostises ( FeS2 , PbS) Õhku saastavaid gaasilisi väävliühendeid (H2S, SO2) võib eralduda vulkaanipurskel. Väävel on oluline bioelement, ta kuulub valkude koostisesse . Väävli ühendeid SO2 H2S H2SO4 H2SO3 Kasutusalad Väävelhappe, kemikaalide, lõhkeainete, värvide tootmiseks. Mineraalväetiste tooraineks. Kautsuki vulkaniseerimisel. Paljude ainete kuivatamisel.
CO ei lase soojusel hajuda maailmaruumi ja maal tekib nn kasvuhooneefekt ehk maa soojeneb pidevalt. Hingamisel tekib samuti süsihappegaas. CO saab inimene enda tarbeks ära kasutada. Karastusjookide valmistamisel kasutatakse süsihappegaasi. Kuna süsihappegaas ei põle vaid takistab põlemist, siis saab seda kasutada tulekustutites. SO2 - vääveldioksiid on õhusaastet põhjustav mürgine gaas. See tekib väävliühendite põlemisel. Tekivad väävlit sisaldavate kütuste põlemisel. Oksiididena esinevad a mitmed maagid, näiteks Fe 2O3. Seda sisaldub roostes ja maalrivärvina punamuldades. Seda kasutatakse veel mitmesuguste poleerimisvahendite valmistamiseks. CaO kaltsiumoksiid ehk kustutamata lubi. Seda kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Kaltsiumoksiidi looduses ei leidu, aga on võimalik toota lubjakivist. Kõige levinum oksiid Maal on vesi (H2O). Vesi osaleb paljudes reaktsioonides. Vesi
Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetidest on meil olemas ka sisevaade Jupiteri atmosfääri ülakihtidest. Vastavalt üldisele ettekujutusele Jupiteri atmosfäärist ootasid uurijad, et seal valitsev ilm on pilvine, tuuline, kuum ja niiske, kuid sondilt saadud andmed näitasid hoopis midagi muud. Pilvi peaaegu polnudki, ainult ühes kohas oli kerge uduvine. Ka vett ja väävlit oli oodatust palju vähem ning äikesedetektor registreeris vaid kaugeid elektrilahendusi. Ühesõnaga, ilm oli ootamatult kuiv ja selge. Jupiteri rõngad koosnevad kolmest osast, mida nimetatakse kauguse kasvamise järjekorras haloks, põhirõngaks ja loor-rõngaks. Neid moodustavad erinevalt teiste planeetide rõngastest (erandiks Saturni välimine rõngas) vaid mõne tuhandiku millimeetrise läbimõõduga tolmuosakesed
2) aluseline oksiid + hape = sool + H2O 3) aluseline oksiid + happeline oksiid= sool happelised oksiidid: 1) happeline oks. + vesi = hape 2) alus + hap. oks= sool + H2O 3) alusel. + hap. oks= sool Aluselise oksiidi kindlaks tegemine: võtta katseklaasi veidi CaO pulbrit ja lisada dest. vett. Loksutada! Jätta seisma CaO+ H2O = Ca(OH)2- osa on lahustunud, värvub punaseks, leeliseline e. aluseline keskkond Happelise oksiidi kindlaks tegemine: põletada veidi väävlit ja tekkinud aurud lahustada dest.vees. Lisada lahusele metüüloranzi SO2+ H2O = H2SO3 Aluselise oksiidi reageerimine happega Võtta katseklaasi veidi CuO pulbrit, lisada H2SO4 CuO(must) + H2SO4= CuSO4(sinine) + H2O oksiidi saamine vees lahustumatust alusest CuSO4 nool Cu(OH)2 nool CuO Võtta 2 ml CuSO4 lahust (sinine) ja lisada 2 ml NaOH lahust CuSO4 + 2NaOH= Cu(OH)2 + Na2SO4 kuumutada saadud sadet kuni värvuse muutuseni Cu(OH)2 = CuO + H20 happeline oksiid- hape
NAFTA Juhendaja: Urmas Lekk Koostaja: Jessica Jakobson Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. KOOSTIS põhiliselt süsinik (82...87%) vesinik (12...15%) väävel (1,5%) lämmastik (0,5%) hapnik (0,5%) Peale süsiniku ja vesiniku sisaldab nafta ka lisanditena väävlit, hapnikku, lämmastikku, lisaks pisut metalle ning mittetäielikult lagunenud orgaanilist ainet. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%) nafteenid (kuni 30%) aromaatsed ühendid (enamasti üle 10%) OMADUSED Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik Raske nafta ( tihedus alla 20) ; keskmine nafta ( tihedus 20-25) ; kerge nafta ( tihedus üle 25)
Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest. Põlevkivist saadakse ka bensiini, mida võib kasutada masinate ja seadmete kütusena, põlevkivi lõppemisel tuleks hakata rohkem kütust sisse ostma. Põlevkivist toodetakse veel elektroodikoksi, põlevkivituumenit, lakilahustit, plastifikaatoreid, väävlit, liime ja parkaineid. Kui põlevkivi enam pole, tuleb neid sisse osta või leida uued viisid nende ainete tootmiseks. Põlevkivituhka kasutatakse lubja aseainena silikaattelliste tootmiseks. Kuna tuhast on meil suured varud, siis see tootmisharu veel mõnda aega säiliks. Põlevkivituhka kasutatakse ka teede ehituses ja happeliste muldade lupjamiseks, et muuta neid viljakamaks. Põlevkivi kaevandamise lõppemine mõjuks aga hästi Eesti loodusele. Ida-
annaabi.ee 
