Tähe seltskond (0)

Tähe seltskond
 
Ükskord, mitte väga ammu oli üks pisikene küla (1-2). Küla tipus oli väike maja (2-3-4). Ja selles väikeses majas elas vana mees, ta oli seal väga üksik. 
Ühel Detsembri õhtul väike vana mees nägi langevat tähte (4-5), Oh kui imeline oleks, kui mul oleks üks tähekene seltsiks. Ütles väike vana mees. Ma lähen ja püüan ühe.
Järgmisel hommikul ronis väike vana mees lähedal asuva mäe tippu (6-7). Ta ootas seal senikaua, kui päike läks looja ja kuu ning tähed tulid taevasse . Ta üritas tähtedeni upitada, kuid ta ei ulatunud. Oh kui imeline oleks, kui mul oleks üks tähekene seltsiks. Ütles väike vana mees. Ta jäi magama, tundes ennast kurvana.
Ja järgmisel hommikul väike vana mees märkas, et seal kõrval on üks natukene suurem mägi ka. Ta ronis väikesest mäest alla (7-8) ja suuremast mäest ülesse (8-9). Ta ootas mäetipus, kuni päike läks looja, kuu tuli välja ja tähed hakkasid taevas särama. Ta tõusis kikivarvuli ja üritas tähtedeni jõuda, kuid ta ei suutnud. Oh kui imeline oleks, kui mul oleks üks tähekene seltsiks. Ütles väike vana mees. Ta jäi jälle üsna kurvalt magama.
Aga järgmisel hommikul märkas väike vana mees ühte veel suuremat mäge, selle mäe kõrval, mille otsas ta praegu oli. Ta ronis jälle mäest alla (9-10) ja suurest mäest ülesse (10-11). Jälle ootas ta kuni päike läks looja ja kuu ning tähed ilmusid taevasse. Siis ta hüppas väga kõrgele, kuid ei saanud jalle tähti kätte.
Väike vana mees raputas pead ja ütles kurvalt: Ma arvan, et ma ei saa kunagi tähekest endale kaaslaseks. Aga siis vaatas ta mäest alla ja nägi midagi all orus. See oli tähekene!
Ma arvan, et selle tähe saan ma kätte, ütles väike vana mees ja jäi magama, nähes unes , kui imeline oleks kui tal oleks tähekene kaaslaseks.
Järgneval hommikul ronis väike vana mees mäest alla (11-12). Ta ootas, kuni päike läks looja ning kuu ja tähed tulid taevasse. Kuid seekord ta ei vaatand taevasse. Ta vaatas hoopis otse enda ette- ja ta nägi tähte. Ta kõndis mööda teed edasi (12-13). Ta jõudis pisikese majani (13-14-15) ja selle maja aknast sisse vaadates nägi ta tähekest.
Väike vana mees koputas uksele. Ta ütles naisele, kes ukse avas: Kui õnnelik sa oled, et tähekene sulle seltsiks on.
Naine kutsus väikese vana mehe tuppa , enda perega tutvuma ja teed jooma. Väike vana mees veetis mitu tundi selle pere ja tähekese seltsis .
Ja kas te tahate teada, kus see täht seal toas asus????
See oli perekonna kuuse otsas! 
In the Company of a Star
by Susan M. Dailey
 
    Before telling this story, fold a piece of white construction paper .  Enlarge the pattern below to fir the paper and then lightly trace the pattern on the paper.  Hold the paper with the pattern toward you and cut from the points as indicated in the story.
 
Once upon a not so long time ago, there was a little hill . (cut from 1 to 2) On top of this hill was a little hut. (cut from 2 to 3 to 4) And in this little hut was a little old man who lived there all alone .
One December night , the little old man saw a shooting star in the sky. (cut from 4 to 5 to 6) “Oh, how wonderful it would be to have a star for company,” said the little old man. “I will catch one!"
The next morning the little old man climbed the mountain nearby. (cut from 6 to 7) He waited at the top until the sun went down, the moon came up and the stars appeared in the sky. Then he reached up and up and up, but he couldn’t catch a star. "Oh, how wonderful it would be to have a star for company,” said the little old man. He fell asleep feeling rather sad.
The next morning the little old man noticed that there was a taller mountain beside the one he was on. He climbed down into the valley and up the next mountain. (cut from 7 to 8 to 9) He waited at the top until the sun went down, the moon came up and the stars appeared in the sky. Then he stood on tiptoe and reached up and up and up, but he couldn’t catch a star. "Oh, how wonderful it would be to have a star for company,” said the little old man. He again fell asleep feeling rather sad.
Butthe next morning the little old man noticed that there was a still taller mountain beside the one he was on. He climbed down into the valley and up the next mountain. (cut from 9 to 10 to 11) He again waited at the top until the sun went down, the moon came up and the stars appeared in the sky. Then he jumped high and reached up and up and up, but he couldn’t catch a star. The little old man hung his head. “I guess I’ll never have a star to keep me company,” he said sadly. But then as he looked down, he saw something in the valley below.  It was a star!"I think I can get that star," said the little old man and he fell asleep dreaming of how wonderful it would be to have a star for company.  
The next morning the little old man climbed down the mountain. (cut from 11 to 12) He waited until the sun went down, the moon came up and the stars appeared in the sky.  But this time he didn't look up. Instead he looked straight ahead. And he saw the star! He walked down a path. (cut from 12 to 13) He came to a small house (cut from 13 to 14 to 15) and inside the window of the house he saw a star. The little old man knocked on the door . “How lucky you are to have a star to keep you company!” he said to the woman who opened the door. The woman invited the little old man inside to meet her family and to drink a cup of Christmas cider. The little old man shared the company of the family and the star for many hours.
And would you like to see where the star was? ( open paper) It was on top of the family’s Christmas tree!