Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL VHCl * C M , HCl * 1000mmol 11,05 * 0,025 * 1000 C mM = Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,763 mmol/l 2. Karbonaatne karedus C mM 2,763 KK: 2 = 2 =1,3815 mmol/l B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus Vtriloon-B : 8,95 mL C M,triloon-B : 0,025M Vvesi : 100mL Vtriloon- B * C M ,trilon- B *1000mmol 8,95 * 0,025 * 1000
C Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks: 1) pipeteerisin 100 cm 3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. 2) Seadsin töökorda büreti lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrisin nagu punktis B sinise värvuseni Katseandmed VHCl = 2cm3, CM, HCl = 0,1mol, Vvesi = 100cm3,Vtriloon-B = 7,1cm3, CH, triloon-B = 0,025mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A (kaasa toodud vesi) CmM,HCO3 = VHCl[cm3] ∗ CM,HCl[mol] ∗ 1000[mmol] / ( Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol]) CmM,HCO3 = 2cm3*0,1mol*1000mmol/ (100cm3*dm3*1mol) = 2mmol/dm3 KK: CmM,HCO3 / 2 KK: 2mmol/dm3 / 2 = 1mmol/dm3 B (kaasa toodud vesi) ÜK: Vtriloon−B[cm3] ∗ CM,triloon−B[mol] ∗ 1000[mmol] / (Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol])
Aritmeetiline keskmine: 2,31 + 2,41 = 2,36 2 Katse arvutus. · Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutada HCO 3 iooniline kontsentratsioon (millimolaarsus mM) järgmisest valemist: mol V HCL (cm 3 ) C M , HCl 3 1000(mmol) dm mmol C mM , HCO - = ; Vvesi (cm ) 1( mol ) dm 3 3 3 VHCl tiitrimiseks kulunud soolhappe maht = 2,36cm3 CM,HCl soolhappe molaarne kontsentratrioon = 0,1mol/dm3 Vvesi tiitrimiseks võetud kraanivee kogus = 100cm3 ( ) mol 2,36 cm 3 0,1 3 1000( mmol) dm mmol C mM , HCO - = = 2,36 3 3
lahusega. Tiitrimine polnud vajalik sest värvus kohe muutus siniseks. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Karbonaatse kareduse määramine Karbonaatne karedus on põhjustatud vees sisalduvatest HCO3- ja CO32- ioonidest. Soolhappega tiitrimisel reageerivad vesinikkarbonaatioonid soolhappega. . Teades reaktsiooniks kulunud soolhappe mahtu VHCl ning molaarset kontsentratsiooni CM,HCl saab siit leida HCO3- moolide arvu ning teades reaktsiooniks võetud vee mahtu Vvesi , ka vesinikkarbonaatioonide molaarse kontsentratsiooni vees. HCO3- ioonide kontsentratsiooni arvutamine Kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3] CM,HCl – soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm3]. Karbonaatse kareduse arvutamine Karbonaatse kareduse arvutamise aluseks on reaktsioonivõrrand Ca2+ + 2HCO3- → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O Üldkareduse arvutamine Kus
Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni jäi püima sinine värvus. 3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. Katse andmed 100ml=H2O Katse A1. HCL=2,5ml 2. HCL=2,5ml Katse B 1. 7,4ml triloon-b 2 7,5ml triloon-b Arvutused A 1. HCO3− ioonide kontsentratsioon CmM =V HCl * C M , HCl * 1000mmol / (Vvesi * 1mol) 2,5 * 0,025 * 1000/ (100*1)= 2,5 mmol/dm3 2. Karbonaatse karedus KK: mM = 2,5/2=1,25 mmol/dm3 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus ÜK: Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) ÜK: 7,4*0,025*1000/(100*1)= 1,85 mmol/dm3 C Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK= Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) JÜK= 0,005*1000’0,65/(100*1)= 0,0325 mmol/dm3 Järeldus
HCO3 3 VHCl=2,3 cm3 6,9 cm3 0,1mol 1000 mmol mmol CM,HCl=0,1 mol CmM = 3 3 =2,3 3 HCO3 100 cm dm 1 mol dm Vvesi= 100 cm3 mmol CmM 2,3 3 KK : HCO3 dm mmol
HCl aritmeetilise keskmise põhjal arvutada HCO-3 ioonide kontsentratsioon (millimolaarsus mM) valemist : C mM , HCO - = ( ) VHCl cm 3 * C M , HCl ( mol ) *1000( mmol ) 2,55 * 0,1*1000 = = 2,55 mmol 3 3 ( Vvesi cm dm *1( mol ) 3 )( ) 100 *1 dm 3 Karbonaatse kareduse arvutamise aluseks on reaktsioonivõrrand Ca 2+ * 2 HCO3- CaCO3 +CO2 + H 2 O C mM , HCO - 2,55 mmol KK : 3 = = 1,275 2 2 dm 3 2) Tiitrimistulemuste aritmeetilise keskmise põhjal arvutada üldkaredus järgmisest valemist: V
Lugeda büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutused 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon V HCl * C M , HCl * 1000mmol 10,3 * 0,025 * 1000 C mM = = =2,575 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1 2. Karbonaatse karedus C 2,575 KK: mM = =1,2875 mmol/l 2 2 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2
0,05 cm3 ja sain 2,50ml. Täitsin büreti uuesti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini ja kordasin tiitrimist teise koonilisse kolbi. Teise katse tulemuseks sain 2,45ml. Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10.....0,15cm3, seega lugesin tiitrimise õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (2,50+2,45)/2=2,475cm3. Tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutasin HCO3- ioonide kontsentratsiooni: CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin kuskil 5cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks.
[ ] [ ] [ ] [ ] [ ] [ ] VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala [mL] VHCl = 9,9 mL CM,HCl - soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/L] CM,HCl = 0,0025 M Vvesi - tiitrimiseks võetud kraanivee ruumala [mL] Vvesi = 100 mL 2,475 KK = 1,238mmol / L 2 B (Ü ) ää : 3 [ ] [ ] [ ] [ ]
V HCl [c m ]∗C M , HCl [mol]∗1000[mmol] mmol , dm 3 C¿ kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3] CM,HCl – soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm 3]. 2,4 c m 3∗0,1 mol∗1000 mmol −¿ mmol mM , HC O = 3 3 3 =2,4 100 c m d m ∗1 mol dm3 C¿ Karbonaatse kareduse arvutamine C mM , HC O −¿ 2,4 mmol 3 = =1,2 3 2 2 dm
akvakompleksid on asendatud, siis märgitakse värvi muutumine. Vee vaba CoCl on sinise värvusega. Katse 3. Gradueeritud katseklaasi (20 mL) valada 10 mL vett ja lisada 10 mL etanooli. Loksutada. Pärast lahuse jahtumist määrata selle ruumala. Katseklaasi jahutamiseks hoida seda külma kraanivee all. · Selgitada toimunud nähtust Ruumala oli 20mL, aga pärast jahutamist ruumala on vähem 19,8mL. Protsess mi toimus on kontraktsioon. · Kas Vlahus = Vvesi +Vetanool ? Jah Katse 4. Tehnilistel kaaludel kaaluda 20 g NaCl. Teades, et NaCl tihedus = 2,16 g/cm3, arvutada selle ruumala. Mõõtsilindrisse (100 mL) valada 90 mL destilleeritud vett. Fikseerida vee nivoo asend ja temperatuur silindris. Puistata sool silindrisse nii, et see ei satuks seintele, ning segada klaaspulgaga soola täieliku lahustumiseni. · m(NaCl)=20g p=2,16 g/cm³ 20 = = 9,26³
Eemaldage õhumull büreti alaosast (kui seda on) painutades büreti otsik üles ja pigistades näpitsat, kuni lahus täidab ühtlaselt otsiku V1 C M 1 1000 sisemuse. üldkaredus : Vvesi Kooniline kolb loputage destilleeritud veega ning mõõtke sinna 100 ml uuritavat vett, 2 ml ammooniumpuhverlahust (pH=10) ja väike kogus indikaatorit ET-OO (tekkivad indikaatorkompleksid värvivad lahuse V1 – tiitrimiseks kulunud kompleksoon III maht, ml; CM1 – kompleksoon III punakasvioletseks. molaarne kontsentratsioon, mol/l; V vesi – tiitrimiseks võetud vee kogus, ml.
Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2 minutit. Jätsin seejärel seisma 10 minutiks, mille möödudes loksutasin jälle 2 minuti vältel. Pärast seda seisid proovid veel 8 minutit toatemperatuuril. Seejärel filtreerisin kolvide sisu ning pipeteerisin 50ml sellest 150 ml koonilisse kolbi(igast proovist 2 paralleelkatset). Pipeteeritud lahusele lisasin fenoolftaleiini ning tiitrisin 0,1 N NaOH lahusega, kuni tekkis kerge roosa värvus. Katsetulemused: Vvesi(vee kogus)-250 ml Vtiitrimiseks(tiitrimiseks võetud lahuse maht)- 50ml Katse 1 m(sepiku kaalutis)= 25,00 g V1(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)= 1,0 ml V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml Katse 2 m(sepiku kaalutis)= 25,00 g V1(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)= 1,0 ml V2(0,1 N NaOH milliliitrite hulk, mis kulus tiitrimiseks)=1,0 ml Arvutused m * 50 * 4 * V
1 0 21.0 21.0 0 20.9 20.9 Keskmine titrandikulu (ml) 21.00 V titrant Tiitrimisreaktsioon: Me ind + Y4- = MeY4- + ind Ca + Y4- = CaY2- Mg + Y4- = MgY2- Arvutused: CEDTA = 0.01 M = 0.01 mmol/ml Vtitrant = 21 ml Vvesi = 50 ml = 0.05 l n=C V n EDTA = 0.01 mmol/ml 21 ml = 0.21 mmol ⋅ ⋅ n EDTA = n Mg ja n Ca n = 0.21 mmol ⇒ C = 0.21 mmol 0.05 l = 4.2 mmol/l ÷ Tulemus: C = 4.2 mmol/l (lubatud 1.7-4.5 mmol/l)
puhtasse koonilisse kolbi, lisada ∼5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 4. Katseandmed VHCl (tiitrimiseks kulunud soolhappe maht)= 2,325cm3= 0,0023dm3 CM,HCl (soolhappe molaarne kontsentratsioon)= 0,1mol/dm3 Vvesi (tiitrimiseks võetud kraanivee kogus)= 100cm3= 0,1dm3 Vtriloon−B (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 9,775cm3= 0,0097dm3 CM,triloon−B (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,025mol/dm3 Vtriloon−B’ (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 0dm3 (ei kulunud) CM,triloon−B’ (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,005mol/dm3 5. Katseandmete Leida HCO3- ioonide kontsentratsioon: töötlus ja tulemuste
Tiitrimist korrati 3 korda. Arvutati tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse kokkulangevate mahtude järgi 5x lahjendusega HCl lahuse molaarne kontsentratsioon. Arvutati valmistatud soollhappelahuse molaarne kontsentratsioon ja massiprotsent. Katseandmed: Valmistatava lahuse massiprotsent C% = 1,8% Valmistatava lahuse tihedus ρ = 1,0073 g/mol Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/cm3 Konts. soolhappe massiprotsent C% = 36,0% Vaja on võtta konts. hapet Vlahus = 4,27 ml Vaja on võtta vett Vvesi = 96,73 ml 11 CM NaOH = 0,1004 M Katsetulemused tiitrimisel: V1 NaOH = 10,96 ml V2 NaOH = 11,03 ml V3 NaOH = 10,31 ml Leiti soolhape lahuse molaarsus iga katse jaoks kasutades valemit 1.12 ja korrutades veel viiega, kuna tehti viiekordset lahjendust: 10,96ml 0,1004mol / l C M 1 HCl 5 0,5519mol / l 10 ml
VNaOH = (12,07ml+12,09ml+11,98ml)/3 = 12,04667ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Lahuse mass: mlahus = 1,0093 g/ml · 100 ml = 100,93g Soolhappe mass: mHCl = (2,2% · 100,93g)/100% = 2,22g Konts. soolhappe lahuse mass: 2,22 g 100% mkonts.HCl = = 6,167 g 36% Vaja võtta konts. soolhapet: 6,167 g Vkonts . HCl = = 5,23ml 1,179 g / ml Vaja võtta vett: Vvesi = 100ml - 5,2ml = 94,8ml 0,1004 M 12,04667 ml CM(HCl) = 5 = 5 0,121M = 0,605 10ml Teoreetiline: M(HCl) = 36,45 g/mol m(HCl) = 2,22 g n = m/M = 0,0609 mol CM(HCl) = n/Vlahus = 0,0609mol/0,1L = 0,609M Suhteline viga: C (teoreetiline) - C M (leitud ) 0,609M - 0,605M % = M 100% = 100% = 0,66% C M (teoreetiline) 0,609 M
Tiitritakse ühe tilga täpsusega, kuni koonilises kolvis muutub lahus roosaks. Tiitrimist korratakse 2...4 korda, kuni NaOH mahtude erinevust ei erine rohkem kui 0,1...0,15 ml. Katse andmed Lahuse massiprotsent C% = 1,9% Lahuse tihedus = 1,0078 g/cm3 Konts. happe massiprotsent C% = 36,0% Konts. happe tihedus = 1,179 g/cm3 Lahuse mass Vlahus = 100 ml = 0,01 dm3 Vaja võtta konts. hapet VHCl = 4,51 ml Vaja on võtta vett Vvesi = 95,49 ml NaOH molaarsus CM = 0,1004M NaOH ruumala V1 = 11,6 ml = 0,0116 l V2 = 11,65 ml = 0,01165 l V3 = 11,55 ml = 0,01155 l Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kõigepealt arvutan, kui palju kontsentreeritud hapet ja vett on vaja 100 ml 1,9%-lise soolhappelahuse valmistamiseks. mlahus = lahus V = 1, 0078 g / cm3 100 cm3 = 100, 78 g mlahus C %lahus 100, 78 g 1,9%
Kareduse määramine · ÜLDKAREDUSE MÄÄRAMINE (Kompleksoon III ·Titrandina kasutatakse kompleksoonidest enim EDTA, (etüleendiammiintetraäädikhappe (EDTA) dinaatriumisool) eteendiamiintetraetaanhappe lahust mõõtelahus, indikaator: eriokroommust ET-OO. V1 C M 1 1000 üldkaredus : Vvesi VEE MÖÖDUVA KAREDUSE MÄÄRAMINE ·Ühendit tuntakse ka triloon B kaubandusliku nimetuse all. (vesinikkloriidhappe metüüloranzi juuresolekul): Na2C10H14O8N22H2O ehk lihtsustatult Na2H2A2H2O Ca(HCO3)2 + 2HCl = CaCl2 + 2CO2 + 2H2O ·EDTA moodustab metalliioonidega ühendeid suhtes 1:1
Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning
Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranžikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning
Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning
Ca2+ + 2HCO-3 ! CaCO3 + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO-3 ! Mg(OH) 2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Pipeteerida koonilisse kolbi 10 kuumsentimeetrit uuritavat vet, lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Pürett täita 0,1M soolhappe lahusega nullini. Tiitrida selle lahusega. Tiitrimine lõpetada kui punane värv jääb püsima. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,32 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Triloon B kasutasin üldkareduse määramiseks. Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset
Lahusti külmub, siis kui moodustuvad esimesed lahusti kristallid (nende tekke põhjuseks on molekulide vahelised jõud). Vee karedus on Ca2+- ja Mg2+-ioonide sisaldus vees, mille tulemusena tekib katlakivi. Üldkaredus mööduv karedus = püsiv karedus. Katlakivi HCO3 H++CO32-. Karbonaatse kareduse määramine toim soolhappega tiitrimise teel: HCO3+HH2O +CO2 ja 2HCO3+Ca2+Ca(HCO3)2. Indikaatorina kasut metüülpunast (-oranzi): CM=VHCl* CM(HCl)/ 2*Vvesi. (VT küs 27) Üldkareduse määramine toim nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitiritakse triloon-B lahusega. Indikaatorina kasut kromogeenmusta, mis moodust Ca2+ ja Mg ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Lisatakse triloon-B ja kui kõik Ca ja Mg ioonid on seotud värvitusse kopleksi triloon-B-ga, muutub lahus indikaator-aniooni värvuse tõttu siniseks CM=Vtriloon-B*CM(triloon-B)/Vvesi. 11. Milline protsess on lahustumine? Lahustuvus aine võime mood
Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranzikaspunaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. CmM,HCO3=(VHCl[cm3]*Cm,HCl[mol]*1000[mmol])/(Vvesi[cm3]*[dm3]*1[mol]); [mmol/dm3] Tulemuseks sain 1,18 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? Lähtudes triloon-B ning Ca2+ ja Mg2+ vahelisest reaktsioonist, milles nii Ca2+ ja Mg2+ reageerivad triloon-B-ga moolvahekorras 1:1, ning teades analüüsiks (tiitrimiseks)võetud vee mahtu, reaktsiooniks kulunud triloon-B mahtu ning molaarset kontsentratsiooni, saab leida
(aluseline) · tugeva happe ja nõrga aluse sool: Me -soola katioon Me + 2H2O = MeOH + H20, pH < 7 (happeline) · nõrga aluse ja nõrga happe sool: Me + A + H2O = HA + MeOH, pH = 7 (neutraalne kk). Vee mööduva kareduse määramine (HCO 3) hulk mõõdan pipetiga 100 cm3 vett, lisan 3-4 tilka Mo ja tiitrin 0,1 M soolhappega kuni lahus muutub punaseks. Arvutan valemi järgi mööduva kareduse V1 * 1000 *CM1 / 2 * Vvesi = mmol/l 35. Volta ja Jacobi galvaanielemendid: · Volta GE 2 elektroodi samas elektrolüüdi lahuses. Töötab niikaua kui tsink elektrood on lahustunud. Eletronid liiguvad mööda anoodi (Zn) katoodile(Cu) Zn=Zn 2- + 2e ja 2H- + 2e=H2 · Daniel Jacobi GE kaks elektroodi eri elektrolüüdi lahustes. Koosneb CuSO4 lahusesse sukeldatud Cu (katood) elektroodist ja ZnSO4 lahusesse sukeldatud Zn (anood) elektroodist. Zn 2e=Zn2- ja Cu-2 + 2e = Cu
nõrga aluse sool: Me-soola katioon Me + 2H 2O = MeOH + H2O, pH < 7 (happeline kk); C) nõrga aluse ja nõrga happe sool: Me + A + H 2O = HA + MeOH, pH = 7 (neutraalne kk). HCO3 sisalduse määramine: Uuritavasse vette (l00 cm3) lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel tiitrida vett 0, l M soolhappelahusega kuni vee värvus muutub kollasest üle oranzi punaseks. Mõõta kulunud soolhappe hulk. CmMHCO3=VHCl*CMHCl*1000/(Vvesi*1)[mmol/dm3). Arvuta valemi järgi HCO3- -ioonide kontsentratsioon (millimolaarsus mM).VHCl tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm 3];CMHCl soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3]; Vvesi tiitrimiseks võetud vee kogus [cm3]. 38. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi galvaanielemendid (skeem ja toimuvad reaktsioonid) ? Kuidas viiakse läbi elektrokeemilist poleerimist (skeem ja orienteeruvad tehnoloogilised parameetrid) ning
tugeva aluse ja nõrga happe sool: NaCH3COO + H20 = CH3COOH + OH, pH > 7 (aluseline kk); B) tugeva happe ja nõrga aluse sool: Me -soola katioon Me + 2H2O = MeOH + H20, pH < 7 (happeline kk); C) nõrga aluse ja nõrga happe sool: Me + A + H2O = HA + MeOH, pH = 7 (neutraalne kk). Vee mööduva kareduse määramine: mõõdan pipetiga l00 cm3 vett, lisan 3-4 tilka mo ja tiitrin 0, l M soolhappega kuni lahus muutub punaseks. Arvutan valemi järgi mööduva kareduse V1 * 1000 * CM1 / 2 * Vvesi = mmol/l. 31. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi gal. elemendid.: Galvaani elemendid on seadmed, milledes keemiline energia muudetakse elektrienergiaks. Põhiliselt jagunevad galvaani elemendid (GE): 1) Volta GE(1799) on kaks elektroodi samas elektrolüüdi lahuses. Volta element ei ole pööratav, ta töötab seni, kuni tsink elektrood on lahustunud. Sisuliselt elektrivoolu saab redoksreaktsioonide ja oksüdatsioonireaktsioonide tulemusena
HCO3 sisalduse määramine vees: mõõdame pipetiga 100 cm3 vett, lisame 3-4 tilka indikaatorit mo või mp ja tiitrime 0,1 M soolhappega kuni lahus muutub kollasest ( ühe tilga lisamise täpsusega) punaseks. Arvutame valemi järgi HCO3 ioonide kontsentratsiooni (millimolaarsuse mM): , kus VHCl tiitrimiseks kulunud soolhappe maht(cm3), CM,HCl soolhappe molaarne kontsentratsioon(mol/dm3), Vvesi tiitrimiseks võetud vee kogus(cm3). Kui palju tekib katlakivi, kui Ca2+ + Mg2+ sisaldus on 1,2 mmol dm3 ja HCO3- sisaldus 1,8 mmol dm3 , 5 m3-st veest, kui katlakivi koostiseks võtta CaCO3? = 9mol n((CaCO3) = 4,5mol M(CaCO3) = 100 g/mol m=nM m = 4,5 100 = 450 g CaCO3 e viies m3 vees. 38. Kuidas töötavad Volta ja Jacobi galvaanielemendid (skeem ja toimuvad reaktsioonid)?
annaabi.ee 
