See oli nn kuulueit. Kuulamas käidi neljapäeva õhtuti. Kuulueidel oli kaasas viinapudel (kuuluviin). Kuuluviina vastuvõtmine oli märk, et kosjad võivad tulla. Pudeli tagasiandmine näitas, et kosilast ei soovita.2 1 Tedre, Ü. (1973). Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", lk. 15. 2 Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. (1998). Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk. 415. 4 Kosjad Eesti pulmakombestikus oli peategelastele, peigmehele ja mõrsjale, omane passiivsus. Tähtsamat rolli mängis hoopiski isamees, kes pidi olema abielus ning sõnaosav. Muidugi oli oluline ka see, et isamees teaks, kuidas pulmi läbi tuleb viia. Üldjuhul oli isameheks mõni sugulane, kuid hilisemal ajal võis selleks olla ka hea naaber
Etniline külg määrabki mitte ainult iga maa kunstikultuuri minevikuväärtused, vaid ka oleviku ja tuleviku; selle, kas vastava maa ja rahva kunst tänapäeva keerukates arengutingimustes elab ja kas ta jääb kestma ka tulevikus. Tänapäeval on Leida Kirst andnud välja mitu raamatut Muhu tikandist ning ilmunud on ka erinevaid teoseid Lihula lilltikandist. KASUTATUD KIRJANDUS: Kivilo, Liivia. 1992. ,,Lilltikand". Tallinn: Valgus. Vunder, Elle. 1992. ,,Eesti rahvapärane taimornament tikandis". Tallinn: Kunst.
siis tanutamine, millest ma ennemalt midagi väga ei teadnud. Loodan, et referaat on lugejale huvitav ja pakub palju uut. KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Karu, A. Väike pulmaraamat. Tallinn: Kirjastus ,,Perioodika", 1997 2. Tedre, Ü. Eesti pulmad. Tallinn: Kirjastus "Eesti Raamat", 1973 3. Berg, E., Hiiemäe, M., Jansen, E., Johansen, U., Kurs, O., Luts, A., Mäsak, E., Palli, H., Pärdi, H., Tedre, Ü., Troska, G., Tõnurist, I., Valk, Ü., Viires, A., Vunder, E., Värv, E. Eesti rahvakultuur. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998 4. URL http://pulmad.pokerinfo24.com/index.php/home/kosjad 5. URL http://www.pulmad.ee/node/115
Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja mähka (linnaseleiba), mis võis olla odra- või rukkijahust koorikuga ja linnasejahust täidisega. Tehti ka mitmesuguseid erileibu. Lõuna-Eestis oli näiteks tuntud kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu-, kartuli- ja rasvasegu, peki- või lihatükke, porgandeid, soolakala, rannakülades ka värsket kala (Viires, Vunder, 1998). Kõik nimetatud erileivad olid omal ajal aganaleivaga võrreldes maiusroad, mida valmistati peamiselt pühadeks ja tähtpäevadeks. Kuni 19. sajandi kolmanda veerandini küpsetati suurtes peredes leiba tihti kaks korda nädalas, ühe leivateoga koguni 815 leiba. Nii hoiti perenaise tööaega kokku ja kõva leiba söödi ka vähem. Leivapätsid tehti ümmargused ja suured ning need kaalusid tol ajal enamasti 612 kg. Sajandi lõpu poole küpsetati taluperes tavaliselt
see nii lihtne midagi nagu arvatakse. Kui pulmi korraldama hakata siis vähemalt üks aasta varem. Eestvedaja Martin Kanemägi Martin tegeles kirjutamisega ja vanaaegsete pulmade toimumise kohta materjali. Eeskujuks kasutati raamatut ,,Eesti rahvakultuur" autorid: Erki Berg, Mall Hiiemäe, Ea Jansen, Ulla Johansen, Ott Kurs, Arved Luts, Ene Mäsak, Heldur Palli, Heiki Pärdi, Ülo Tedre, Gea Troska, Igor Tõnurist, Ülo Valk, Ants Vares, Ants Viires, Elle Vunder, Ellen Värv. Sten Bõstrov tegeles illustreerimisega ja pulma eelarvega, et kui palju midagi maksta võiks ning, et pulmad saaks saaks võimalikult odavalt ära korraldada. Kasutatud allikad: Pulmad.ee foorum, Pulmad.ee/eelarvekalk. Kokku saadi üks kord, peeti nõu meili ja telefoni kaudu.
sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Vennastekogudused kutsusid üles jumalakartlikkusele, siirale usule ja rõõmsale vagadusele ning rõhutasid võrdsuse, vendluse ja koostöö tähtsust. Oluline osa oli usulise kirjanduse lugemisel ja kirjutamisel, samuti lugemis- ja kirjutamisoskuse levitamisel. (Vikipeedia 2010) Kasutatud kirjandus 1. Berg, E.,Hiiemäe, M., Jansen, E. jt. (1998) Eesti rahvakultuur. Viires, A., Vunder, E. (Koost. ja toim.). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2. Harjumaa Muuseum . (2010).Virtuaalnäitus ,,Harjumaa mõisad" http://muuseum.harju.ee/Moisad/ajalugu.html, 24.11.2010 3. Heidmets, A., Saron, J., Tamjärv, M. (2002). Mõnda meist, eestlastest : Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinn: Oomen 4. Jansen, E. Eestlane muutuvas ajas : seisusühiskonnast kodanikuühiskonda .Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2007 (Tartu : Greif) 5. Karilatsi aeg
usuti saavat nõu ja abi. Roheline on eelkõige loodushinge värv, metsavaimu kujutatirohelises võilehtedest mantlis vanamehena. Haljendavate okste näol on roheline elujõu sümbol, nii toodi tähtpäevadel tuppa rohelisi oksi või puid. ------------------------------------------------------------------------------------------------- Kasutatud kirjandus: Eesti rahvakunst rahva mõttemaailma kajastajana A. Viires 1983 Eesti rahvakultuur, Koostanud ja toimetanud A. Viires ja E. Vunder 1988 Rahvakunsti aluste loenguslaidid: Mustrid, märgid. Inna Raud Inimese ja tema maailma toeks ning kaitseks - Reet Piiri, ERM teadur, ajakirjast "Käsitöö" http://www.tlu.ee/opmat/ku/MLT6008/ornamentika1.html Epp Margna presentatsioon http://wi.ee/wp-content/uploads/2015/10/Presentation-KIRI.pdf
· Indrek Kaseorg · Tõnu Kaukis · Aigar Kukk · Valter Külvet · Jaan Lember · Heino Lipp · Kaidu Meitern · Andrei Nazarov · Erki Nool · Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala
FIFAA Pärnu mnt. 142a Tallinn tel: 6504861 www.fifaa.ee Siiditrükk OVERALL EESTI AS http://www.overall.ee Digitaaltrükk latekstehnoloogia abil erinevatele mterjalidele www.holda.lv Digitaaltrükk looduslikele kiududele. Eesti esindus Karu 14, Tallinn Aleksei +372 53911015 10 PIXMILL ESTONIA OÜ http://www.pixmill.ee/index.php/et/ Suureformaadiline digitaaltrükk AS VUNDER, Pirni 10/2 Tallinn, tel: 6 564 003 Siidimaali värvid ja –tarvikud, siid TALFORSS ARTE OÜ Kopli 33 Tallinn, tel: 6 500 048 Siidimaali värvid, siidkupongid, siidkangas rulliga, tellimisel Trükivärve jm müüvad firmad Euroopas: EMO-TUOTANTO OY, http://www.emotuotanto.fi/ (Soome) PRINTSCORPIO / KAKRUT OY, www.printscorpio.fi (Soome) digitaaltrükk nii sünteetilistele kui looduslikest kiududest kangastele http://www.aitoonlipputehdas.fi/epages/Kaupat.sf/fi_FI/?
Aigar Kukk Valter Külvet Jaan Lember Heino Lipp Kaidu Meitern Andrei Nazarov Erki Nool Aivo Normak Jüri Otsmaa Priit Paalo Mikk Pahapill Tiit Pahker Uno Palu Tiit Pohl Peeter Põld Kristjan Rahnu Andres Raja Pavel Rambak Sven Reintak Tarmo Riitmuru Heino Sildala Heino Sildoja Toomas Suurväli Boris Tolmachov Indrek Turi Marko Vunder Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 1927–32 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala
osas Venemaal, Petseri rajoonis. Euroopa Liitus on kokku 23 ametlikku keelt. Nendeks on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, iiri, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tsehhi ja ungari keeled. Nende seast on tunnustatud korduvalt eesti keelt tema ilusa kõla eest. 11 Kasutatud kirjandus: Raamatud: · ,,Eesti rahvakultuur" Ants Viires ja Elle Vunder · Ajalooõpik ,,Uusaeg II osa" 8.klassile Avita Interneti aadressid: · http://ec.europa.eu/education/languages/languages-of- europe/doc135_et.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Euroopa_Liidu_ametlikud_keeled · http://et.wikipedia.org/wiki/Eestlased · http://www.president.ee/et/institutsioonid/akadeemiline.php? gid=102636 · http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4FE6DE39F23E0D0FC225737C0 03654CC · http://tyybid.wordpress
lisatudki, küll aga lisati taignale nisujahu. Peamiselt Põhja- ja Lääne-Eestis küpsetati pühadeks rukkilinnasejahust kakkusid ja mähka (linnaseleiba), mis võis olla odra- või rukkijahust koorikuga ja linnasejahust täidisega. Tehti ka mitmesuguseid erileibu. Lõuna-Eestis oli näiteks tuntud kõrutatud ehk viirleib, mille sisse või vahele pandi kanepijahu-, kartuli- ja rasvasegu, peki- või lihatükke, porgandeid, soolakala, rannakülades ka värsket kala (Viires, Vunder, 1998). Kõik nimetatud erileivad olid omal ajal aganaleivaga võrreldes maiusroad, mida valmistati peamiselt pühadeks ja tähtpäevadeks. Kuni 19. sajandi kolmanda veerandini küpsetati suurtes peredes leiba tihti kaks korda nädalas, ühe leivateoga koguni 815 leiba. Nii hoiti perenaise tööaega kokku ja kõva leiba söödi ka vähem. Leivapätsid tehti ümmargused ja suured ning need kaalusid tol ajal enamasti 612 kg. Sajandi lõpu poole küpsetati taluperes tavaliselt üks kord
riigil kõigil võistlusaladel maailma jõuda. Takistussõit ja koolisõit aga võiks küll püstitada eesmärgiks pääseda OM-le. ollakse ju hulk aastaid Kesk-Euroopa parimate hulgas. Kindlasti on paljudele tuttavad sellised nimed nagu Gunnar Klettenberg, Rein Pill, Urmas Raag, Hanno Ellermann ja Tiit Kivisild, takistussõitjad, kes on esindanud Eestit rahvusvahelisel areenil edukalt. Samuti meie koolisõitjad Grete Barake, Dina Ellermann, Marika Vunder. Võimekaid ratsanikke on aga meil päris palju." (Eesti Ratsaspordi Liit, 2015). ,,Kuigi meie ratsutamises on püramiidi tipp küllaltki terav ja särav, ja vundament pole just lai, võiksime siiski mõelda, et tõeline vundament on laste ja noorte sport ja nende haridus. Edasine konstruktsioon võib olla õhulisem või massiivsem, püsti võib ta ikka püsida. Kogemusi, kust edasi minna, peaks meil nüüd jätkuma. Mitte ainult riigi- ja muid kordi,
· Aivo Normak · Jüri Otsmaa · Priit Paalo · Mikk Pahapill · Tiit Pahker · Uno Palu · Tiit Pohl · Peeter Põld · Kristjan Rahnu · Andres Raja · Pavel Rambak · Sven Reintak 5 · Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala
säilitusainetest ja nendest kuulsatest transravhapetest, mida poetoidud täis on. Toitaineid säästvad toiduainete säilitusviisid on hea kõrvataha panna igale köögis toimetajale. Väga huvitav oli lugeda erinevaid retsepte, paljud toidud olid minu jaoks uued ja võõrad. Vanarahva toitudega tutvumine tekitas minus huvi neid toite ka ise järgi proovida. 25 KASUTATUD ALLIKAD 1. Viires, Ants; Vunder, Elle ,,Eesti rahvakultuur" Tallinn, 1998 Roska, Gea; Viires, Ants ,,Söögid ja joogid" (lk 345-366) 2. Kalvik, Silvia ,,Eesti rahva toite" Tallinn 1981 3. Põllumajanduskoja toimetused nr.9 Ottenson, Hilda jt ,,Odav ja tervislik toit" Tallinn 1939 4. Moora, Aliise ,,Eesti talurahva vanem toit" Tartu, 2007 5. (WWW) http://www.naistemaailm.ee/?id=32463 (16.11.2010) Eesmaa, Pamela ,,Rahvakalendri kombeid aastavahetuseks" 6. (WWW) http://www.leivaliit
annaabi.ee 
