Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased
Ärkel on hoone väljaulatuv osa seda võib kujutleda kui rõdu, mis on kolmest küljest piiratud akendega seinaga. Lodza on rõdu, mis paikneb hoone gabariidi sees. Sanitaartehnilised seadmete hulka kuuluvad küte, veevarustus, kanalisatsioon, kuumaveevarustus, gaasivarustus, ventilatsioon, elektrivõrk, prügisahtid. Sisustuseks on sisseehitatud kapid, köögimööbel.sanitaarseadmed jne. 9.Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormuse. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: 1. olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, see tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise 2. olema vajaliku tugevusega 3. olema vastupidavad pinnasevee toimele (ujumiskindlad) 4. ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri 5. olema püsivad (mittelibisevad)
Alused ja vundamendid Alused Looduslikud - võtavad vahetult vastu hoonetelt ja rajatistelt ülekanduvaid koormusi Nõuded looduslikele alustele · olema vähe ja ühtlaselt kokku surutavad, et tagada hoone ühtlane ja vähene vajumine · olema vajaliku tugevusega · olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad) · ei tohi külmumisel paisuda aga paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama allapoole külmumispiiri Niiskus - üks enam pinnase omadusi mõjutav tegur =((Qm - Qk)*100%)/Qk - pinnase suhteline niiskus = < 50% - väheniiske pinnas Qm - pinnase kaal niiskes olekus = 50-80% - niiske pinnas Qk - kuivatatud pinnase kaal = >80% - veega küllastunud pinnas Pinnasevesi mõjutab pinnase mehaanilisi omadusi ja struktuuri ning vähendab aluse kandevõimet. Hooned tuleb rajada allapoole pinnase külmumispiiri (EE - 1.2m maapinnast)
2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga.
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase
MILLEST SÕLTUB HOONE TULEPÜSIVUSKLASS? ............ 9 4. HOONETE LIIGITUS KORRUSELISUSE JÄRGI. KUIDAS LIIGITATAKSE HOONE KORRUSEID? ..... 9 5. ÜHTNE MOODULSÜSTEEM (ÜMS) JA MÕÕTMETE KATEGOORIAD, TOLERANTSID. .............. 10 6. LOODUSLIKUD EHITUSALUSED. .......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11. MONOLIITSED VUNDAMENDID. ........................................................................................ 17 12. POSTVUNDAMENDID. ....................................................................................................... 20 13
Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk väiksemaid ruume paikneb 1 suure ruumi savipinnas, turvas, muda, mustmuld FIBO, TALOT'i(keramsiitbetoonist väikeplokkid), tingimustes. ümber või all(spordihooned, kontserdisaalid, teatrid) COLUMBIA kivi(pressitud betoonkivid),
katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on
paksus on pikkusest10 kuni 100 korda väiksem. Osakesed on väga väikesed. Pinnaseks nimetatakse ehituse all olevaid ja ehitusest tingitud jõudude ja protsesside mõjusfääri jäävaid kivimeid. Pinnast vaadeldakse harilikult kolmefaasilise süsteemina: tahke kivimiskelett, tühikutes olev vesi ja õhk. Looduslikes oludes võib konkreetse ehituse all nimetatud faaside vahekord oluliselt muutuda. Vastavalt faaside vahekorrale eraldatakse : Ühefaasilised pinnased. Kuivad pinnased. Ainsa faasi moodustab jäik kivimiskelett. Tühikutes on ainult õhk. Kahefaasilised pinnased. Need on veega küllastunud pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi. Kolmefaasilised pinnased. Faasideks on kivimiskelett ja tühikuid täitev vesi ja õhk. 2. MILLISEL KAHEL KUJUL ESINEB VABA VESI PINNASES? KIRJELDADA VASTAVAID PROTSESSE. Vabavesi esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena.
dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul. 6 2.3.5. Pinnase nihketugevus. 6 2.3.6.Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnased. 7 2.4. Geotehnilised uuringud. 7 2.5. Pinnase liigi määramine. 8 3. Geotehnilise projekteerimise alused. 3.1. Piirseisundid. 9 3.2. Pinnase omadused. Osavarutegurid. 9 3.3. Koormused ja mõjurud. Osavarutegurid. 9 4
39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust? Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi paremini majast ning ehitus võidab välimuselt, olles oma ümbruskonnast veidi kõrgemal. Kui näiteks hoone asetseb teest 4-8 m eemal, ei tohiks hoone siesta teepinnalt madalamal. Vajalik kale on 1:20. Kaldpind tuleb planeerida nii, et vesi ei jookseks naaberkrundile. 40. Kuidas jaotuvad pinged vundamenditalla all?(joonis) 41. Millised on head pinnased aluseks? Head pinnased aluseks on kaljupinnased (graniidid, liiva- ja lubjakivid),sest nad on suure survetugevusega ning praktiliselt deformeerumatud. Heaks ehitusaluseks on veel jämepurdpinnased, milles üle 2 mm läbimõõduga osakesi on üle 50% (pearähk, moreen, kruus). Samuti on heaks ehitusaluseks ka jämeliivad, mitte tolm- ega keskliivad. 42. Kuidas töötavad vaivundamendid? Kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Vaivundamentide kasutus jaguneb:
Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ SISUKORD SISUKORD.........................................................................
ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos. · Pinnasemehaanika arvutusmudelid stabiilsuse, tugevuse ja deformatsioonide määramiseks · Rakendusdistsipliin vundamendid, allmaa ehitised, tammid, tunnelid, sadamad jne · Normid annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus o GEO ehitise purunemine, mille juures on määrav pinnase tugevus o UPL ehitise tasakaalu kaotus vee võstva mõju tõttu
enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks 12 Omadused: · on valmistatud vaid looduslikest lähteainetest · on põlematu ja külmakindel · on vaatamata kergusele tugev · on hea soojus- ja heliisolaator
teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika tegelebki pinnases tekkivate pingete ja deformatsioonide ning tugevusprobleemide uurimisega ja tema ülesandeks on teoreetiliste aluste loomine konkreetsete konstruktsioonide vundamendid, tugiseinad, tunnelid projekteerimiseks ja ehitamiseks. Seega on pinnasemehaanikal samasugune roll vundamentide, tugiseinte jne projekteerimisel nagu tugevusõpetusel ja ehitusmehaanikal teras-, puit- ja raudbetoonkonstruktsioonide puhul. Eraldi distsipliini tekkimise tingis esiteks pinnase kui materjali põhimõtteline erinevus tavalistest ehitusmaterjalidest. Pinnas on dispersne materjal, mis koosneb üksteisega sidumata või väga nõrgalt seotud osakestest
2.3.3 Sademevee äravoolusüsteemide lahendused ja tehniline seisukord 47 2.4 Seinad 53 2.4.1 Välisseinte lahendused 53 2.4.2 Välisseinte seisukord ja peamised probleemid 55 2.4.3 Siseseinte lahendused ja olukord 62 2.5 Vundamendid, soklid ja keldripõrandad 63 2.5.1 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate lahendused 63 2.5.2 Keldri- ja soklikorruse niiskusrisk 65 2.5.3 Vundamentide, soklite ja keldripõrandate peamised probleemid 66 2.6 Vahelagede ja põrandate lahendused, seisukord ja peamised probleemid 75 2