enamasti aprillis ja neid on 3...10. Areng Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Imetamine kestab kuu aega, üle kahenädalastele poegadele annab ema ka peenestatud toitu. Urust hakkavad pojad väljas käima ühe ühekuusena, iseseisvuvad nelja kuu vanuselt. Suguküpseks saavad rebased ühe aasta vanuselt. Rebasest mujal maailmas Rebase perekonda kuulub 11 liiki: aafrika liivarebane ehk kahvatu rebane (Vulpes pallida), afgaani rebane (Vulpes cana), bengali rebane(Vulpes bengalensis), fennekrebane (Vulpes zerda, Fennecus zerda), kapi rebane (Vulpes chama), kääbusrebane(Vulpes macrotis), korsak (Vulpes corsac), rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes), tiibeti liivarebane (Vulpes ferrilata), väle rebane Vulpes velox ja liivarebane Vulpes rueppelli. Paljud uurijad arvavad fennekrebase eraldi perekonda Fennecus. Geneetilised uuringud
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg.
P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra Soo - uruhiir Microtus oeconomus Suur - nahkhiir Vespertilio murinus Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina
P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R Eesti Ladina Rebane Vulpes vulpes Rändrott e. võhr Rattus norvegicus S Eesti Ladina Saarmas Lutra lutra Soo - uruhiir Microtus oeconomus Suur - nahkhiir Vespertilio murinus Suurkõrv Plecotus auritus Suurvidevlane Nyctalus noctula T Eesti Ladina Tiigilendlane Myotis dasycneme Tuhkur Mustela puturius Tähnikhirv Cervus nippon V Eesti Ladina
.........................................................................7 Pildid.................................................................................................................... ..........8 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................9 2 Sissejuhatus Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) on loomaliik koerlaste (Canidae) sugukonna rebase (Vulpes) perekonnast, ta on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistab elamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda ja tema urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge
Rändeperioodil peatub rabal rohkesti sookurgi (Grus grus), rabahanesid (Anser fabalis), suurlaukhanesid (Anser albifrons) ja laululuiki (Cygnus sygnus). Kohata võib ka teise kaitsekategooriasse kuuluvaid liike nagu väikepistrikku (Falco columbarius) ja sarvikpütti (Podiceps auritus). Samuti on kaitsealal kobras (Castor fiber) suhteliselt arvukas. Paikseteks asukateks on metskits (Capreolus capreolus), põder (Alces alces), halljänes (Lepus europaeus), valgejänes (Lepus timidus), rebane (Vulpes vulpes), metssiga (Sus scrofa). Kohata võib ka karu (Ursus arctos) ja läbirändaja on hunt (Canis lupus). Taimeliikidest on kaitsealal II kategooria liigid austria roidputk (Pleurospermum austriacum), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3]
...............................................................7 1.2.2. Välimäärajas kirjeldatavad andmed.......................................................................8 2. Metoodika...........................................................................................................................10 3. Tulemused..........................................................................................................................13 3.1. Rebane (punarebane ehk Vulpes vulpes).....................................................................14 3.2. Hunt (Canis lupus)......................................................................................................15 3.3. Karu (pruunkaru ehk Ursus arctos).............................................................................16 3.4. Teised loomad..............................................................................................................17 3.5
· Yucca baccata · Yucca brevifolia Loomi on Mojave kõrbes suhteliselt vähe nendest tuntumad on: · Callisaurus · Canis latrans · Crotalus · Sistrurus · Dipsosaurus dorsalis · Gila bicolor · Gopherus agassizii · Heloderma suspectum · Lepus · Oreamnos americanus · Ovis canadensis · Phrynosoma platyrhinos · Puma concolor · Sauromalus · skorpionid · tarantulid · liiva iguaan · Vulpes macrotis Inimesed kõrbes. Nagu ka mujal maailmas elavad ka Mojave kõrbes inimesed. Mojave kõrbes asub ka tuntud linn Las Vegas. Inimesed tegelevad selles kõrbes paljude asjadega nagu näiteks rändkarjakasvatus, uraanimaagi kaevamine ja loomulikult tegeldakse seal põllumajandusega. Põlisrahvaks on selles kõrbes indiaani hõim nimega Mojave, siit sai ka kõrb endale nime. Mojaves asub ka kuulus Surma org kus elab põlisrahvas nimega tümpisa.
Metskitse (Capreolus capreolus) arvukus on langenud alates aastast 2008 ning selle põhjusteks oli ilmselt kõrge asustustiheduse tõttu suurenenud haiguste levik, suur kiskjate arvukus ning suur küttimismaht. Suurim langus toimus aga 2009/2010 talvel, mil paksu lume ning madalate temperatuuride tõttu hukkus umbkaudu 50% Eesti metskitsede asurkonnast. Metskitse arvukuse parandamiseks langetasid jahimehed koheselt küttimismahtu (Männil et al.2011). Ruutloenduse kohaselt on rebase (Vulpes vulpes) arvukus viimastel aastatel langenud ning seda arvatavasti raskete talvede tõttu mil paksu lumevaiba alt hiire püüdmine on praktiliselt võimatu. Jahimeeste hinnang arvukusele on aga positiivne ning ka küttimine on intensiivistunud. Ruutloenduse poolt näidatud arvukuse vähenemine võib olla põhjustatud sellest, et lumerohketel lagedatel aladel on rebastel raske liikuda ning neid polnud lihtsalt näha (Männil et al.2011).
aastas. Ajalooliselt väljakujunenud kogemuse alusel kasvatatakse karusloomi puurides. Loomade puuris pidamisel on vaja anda neile vajalikus koguses täisväärtuslikku sööta, juua, jälgida hoolikalt puuride puhtust. Saadavad karusnahad realiseeritakse kohapeal või saadetakse müüki Skandinaaviamaade Oksjonikeskustesse. Eestis on olemas traditsioon ja mõningased kogemused järgmiste karusloomade kasvatamiseks: Hõberebane (Vulpes vulpes) - Eestis tegeletakse selle karuslooma kasvatamisega alates 1928. aastast. Tegemist on kõige pikema tootmistsükliga karusloomaga: paaritus algab jaanuaris ja nahk sobib realiseerimiseks novembri keskpaiku. Emasloom annab pesakonnas keskmiselt 3 4 poega. Hõberebase nahk on hinnatud ja pidevas nõudluses. Huvitavad on aretuse tulemusena saadud mutandid, kuigi viimasel ajal ei ole need enam nii hinnas, sest värvimise tulemusena on võimalik saada erineva värviga nahku
10000-12000 vahel · sööb oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad · valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel REBANE Vulpes vulpes (L.) · tüvepikkus on 50...90 cm, sabapikkus 40...60 cm · 4...10 kg · karvavärvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall · tavaline nii mandril kui ka saartel ja väikestel laidudel · loendatud on 6000 isendit · eelistatum elupaik on kultuurmaastik väikeste metsatukkadega · elutseb ka metsades, soodes ja rabades · suuri metsamassiive väldib · põhiliselt üksikeluviisiga
sookurg (Grus grus) kurg (Grus) kurglased (Gruidae) hüüp (Botaurus stellaris) hüüp (Botaurus) haigurlased (Ardeidae) harilik siil (Erinaceus siil (Erinaceus) siillased (Erinaceidae) europaeus) veelendlane (Myotis lendlane (Myotis) nahkhiirlased (Vespertilionidae) daubentonii) hunt (hallhunt) (Canis lupus) koer (Canis) koerlased (Canidae) rebane (Vulpes vulpes) rebane (Vulpes) koerlased (Canidae) kährik (Nyctereutes kährikkoer koerlased (Canidae) procyonoides) (Nyctereutes) kärp (Mustela erminea) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) nirk (Mustela nivalis) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) mäger (Meles meles) mäger (Meles) kärplased (Mustelidae) karu, pruunkaru (Ursus arctos) karu (Ursus) karulased (Ursidae)
Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis). Kokku kuulub perekonda Canis 7-10 liiki, näiteks: hüäänkoer (Lycaon pictus ), kodukoer (Canis familiaris), rebane (Vulpes vulpes), ja hunt (Canis lupus). Hall hunt (Canis lupus L.) rahvasuus tuntud ka kui susi, võsavillem, kriimsilm, hallivatimees jne, on läbi aegade olnud üks kardetavamaid metsloomi. Kuigi sageli peetakse teda hirmuäratavaks kiskjaks, siis oma vitamiinivajaduse rahuldamiseks sööb vahel ka taimset toitu. Inimest hundid üldiselt kardavad, ohtlikud on ainult marutaudis loomad. Kui varem elasid hundid kõikjal Euroopas, siis tänu
Toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on korraga üks poeg, haruharva rohkem. Looduslikke vaenlasi tal Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Rebane - Vulpes Enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Sobivaks elupaigaks on avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks ka soodes ja rabades. Üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab peamiselt videvikus. Rebane toitub väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10.
Suurim kiskja on pruun karu (Ursus arctos) rohkem kui 600 isendiga ja taimetoidulistest põder (Alces alces), rohkem kui 9000 isendit. Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned unilaste liigid. Reintrodutseeritud liikidest kobras (Castor fiber), punahirv (Eesti on punahirvede levila põhjapoolne piir) ja euroopa naarits. Erandlikud loomaliigid on: kährikkoer (Nyctereutes procyonoides), ja ameerika naarits
Ilves sööb päevas ca 1,5 kg liha, suurema saagi tabamisel üritab ta seda peita lume või okste alla. Läbikülmunud liha ilves ei söö, seega võib ta külmadel talvedel vähendada oluliselt metskitsede arvukust. Sigimine: Jooksuaeg on veebruarismärtsis, pojad aprillis-mais. Pesakonnas 2-3 poega. Ilvesed ei sigi igal aastal. Probleemid: marutaud, keeritsustõbi. Lubatud jahiviisid ja aeg: 1.dets-28.veeb. Peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujaht ning jaht kõikide jahikoertega. Rebane (Vulpes vulpes) Selts: kiskjalised Sugukond: koerlased. Välimus: 50-90 cm, kaal 4- 10 kg. Punarebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Karvastiku värvus on rebasel väga varieeruv, kuid enamasti ikka punaka varjundiga (harva on leitud pruunjas-albinootilisi isendeid), kõhupoolt valge v hall. Koonu küljed, alalõug ja lõuaalune on valged. Levik: Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas ja peaaegu kogu Euraasias, v.a. Indo-Hiina
ohustatud liigid ja koduloomad. Hinnanguliselt on kaks kolmandikku lõksu sattunud loomadest mittesoovitud, seetõttu ei saa lõksudega vaid kindla liigi arvukust kontrollida vaid tulemus on tihti vastupidine, näiteks USA-s on sajad looduskaitse all olevad valgepea- merikotkad lõksude tõttu vigastada saanud või hukkunud. [karusnahavaba.org] Kanadas on lõksudega püüdmise tõttu välja surnud merimink (Neovison macrodon), sama oht ähvardab ka väledat rebast (Vulpes velox).[7] Üldjuhul ei huvitu vanad või haiged loomad lõksu juurde pandud peibutussöödast, seega satuvad lõksudesse elujõulised ja terved isendid, ning see mõjub halvasti populatsiooni 4 genofondile. Lisaks kõigele eeltoodule võib ka lisada, et tavaliselt on karuslooma püüdjate sihtmärgiks kiskjad, ning kuna nad asuvad toiduahela tipus, kasvab kiskja saakloomade arvukus [6]
on esikohal konnad, kalad, pisiimetajad, veelindude pojad, vähid, veeputukad, limused. Tiinus 10-13 kuud, loote areng 2 kuud, korraga 1-3 poega, imetamine 2 kuud, pesakond jääb esimeseks talveks ema juurde. Isasloom poegi ei kasvata, aga kaitseb territooriumi. Suguküpsuse saavutavad 3-4. eluaastal. Enamasti elutseb öösiti või hämaras. Pesakonna jaoks vooderdab uru rohuga, samblaga. Liigub kiirelt nii maapinnal kui vees. Vaenlasi vähe - hunt, ilves. REBANE (Vulpes vulpes) - varieeruva värvusega koerlane - pojad algul mustjad, 1-2 kuuni hallikad. Suuri metsamassiive väldib, eelistab metsatukkasid. Toitub väikese ja keskmise suurusega selgroogsetest - konnad, roomajad, hiired, jäänesed, ondatra, linud, nende monad (pardid, kanalised), putukad, vähesel määral ka marjad ja teraviljad. Aprillis sünnivad peale 55-päevast tiinust 1-3 musta poega, 4-kuuselt iseseisvuvad. Põhiliselt üksikeluviisiga, uruga seotud vaid pesakonnaperioodil
Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes peamiselt murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis sigade arvukust nad väga ei mõjuta. Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma. Samuti võivad kuldid jooksuajal hukkuda teise rivaali kihvade tõttu. Ei saa välistada, et ka ilves ja karu võivad mõne metssea murda. (Loodusõpe, 2007) Rebane (Vulpes vulpes) Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega.
Urvastes leiti, et peab olema seenesilma, muidu võid käia kogu metsa läbi, aga midagi ei leia. Selle all mõeldi, et inimesel peab olema ühendus metshaldjate ja metsavaimuga. Kosel arvati, et metsas seeni korjates ei tohi laulda, sest siis lähevad seened mättasse tagasi. Seente kaitsevaimuna on tuntud Seene-Senni. Metsast tulnud seeneliselt küsiti, kas Seene-Senni seekord ka seenelist õnnistas. Usuti, et välk külvab seeni. 2. Loomariik Imetajad 1.Rebane ehk punarebane (Vulpes vulpes) 38 Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab ta saba horisontaalselt. Tema selja karvad on oranzid. Eestis eelistab ta elupaigana metsatukkasid. Rebane toitub peamiselt närilistest. Ta on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhiliselt kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga
Pühvel Bubalus bubalis 24 48 Veis Bos taurus 30 60 Jakk Poephagus grunniens 30 60 Eesel Equus asinus 31 62 Hobune Equus caballus 32 64 Naarits Mustela vison Brisson 15 30 Kass Felis catus 19 38 Koer Canis familiaris 39 78 Rebane Vulpes vulpes 19 38 Reesusmakaak Macaca mulatta 21 42 Simpans Pan troglodytes 24 48 Inimene Homo sapiens 23 46 15 Mitootilise tsükli erinevate osade ajaline jaotus on järgmine: G1 30-50%; S 30-40%; G2 10- 20%; M 5-10%. Kromosoomid meioosis Suguliselt sigivate organismide elutsükkel algab seemneraku ja munaraku tuuma ühinemisel viljastumisel
harva 15 aastat. Põdra vanust loetakse aastaringide järgi hambast tehtud lihvil: talvel moodustunud lubisoolarõngad on kitsamad kui suvised. Põder on ilus loom. Kohtumine võimsa põdraga metsaserval on elamus igaühele. Rebane Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Kiskjalised (Carnivora) Sugukond: Koerlased (Canidae) Alamsugukond: (Caninae) Perekond: Rebane (Vulpes) Liik: Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel.
annaabi.ee 
