Andrei Platonov (1899-1951) Elulugu Sündinud 1. septembril 1899 Andrei Klimentov (kuni 1920. aastateni) Pärit Voronezi-lähedasest töölisagulist Lukksepa perest Lasterikas, kuid vaene pere Alustas luuletamisega 12-aastaselt Poisikesena pidas paljusid ameteid: jooksupoiss, juhutööline, lukksepasell, vedurijuhi abi, montöör. Elulugu Käis kihelkonnakoolis ja kaks aastat linnakoolis Kool jäi lõpetamata Revolutsiooni ajal (1917-1918) töötas veduriremonditöökojas Õppis Voronezi polütehnilises instituudis 1921. aastal maaparandusinseneri ja
See võimalds kutsuda Kesk-Euroopast professoreid. Ülikooli silmapaistvamateks teadlasteks olid : F.G W. Struve, M.H. Jacob, N.I. Pirgov, G.H. Hess. Maailma kuulsaks said teadlased K.E von Baer, C. Clasu, R Buscheim jmt. Tartu ülikoolis on hariduse saanud mitmes rahvulikus liikumisese osalenud eestlased K.J. Peterson, F.R Faelman , F.R. Kreutzwald, J. Hurt, K. Päts. Esimese Maalilmasõja ajal evakueeriti suur osa ülikooli varadest. 1918. evakueeriti Tartust õppejõude ja vene üliõpilasi Voronezi, kus asutati ülikool. 15. IX 1918 avasid saksa okupatsiooni võimud ülikooli Landesuniversität Dorpat'ina. 1919. aastast alates on Tartu Ülikool esimene eestikeelne ülikool. 1940 jõustus uus põhikiri ülikooli nimetati Tartu Riiklikuks Ülikooliks (TRÜ) Tartu Ülikoolis on üheksa teaduskonda ja viis üle Eesti paiknevat kolledzit. 17 400 üliõpilase ja 1700 akadeemilise töötaja rahvusvahelise kogemustepagasi toetamiseks on ülikoolil kahepoolsed
Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. Jõukohane üürituba leiti Pihkva tänava majas nr.35. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917.aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Betti Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Gümnaasiumi lõpetas Betti 1924. aastal. 10.septembril 1924 immatriku- leeririti Betti Alver Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. 4.septembril 1927 on ta eksmatrikuleeritud. 1925 mais, tegi ta ladina keele lektori- kursuse eksami.
Ameerikas. Jõgede luhti mööda levisid nad põhja poole läbi kogu taigavöötme kuni metsatundrani lõuna suunas aga läbi stepivöötme kuni poolkõrbeteni. Eestist kadus kobras XVIII saj.lõpul. Teda kütiti väärtusliku karusnaha, maitsva liha ja eriti heade raviomadustega kopranõre pärast. Väärtusliku karuslooma kaitseks võeti kasutusele mitameid meetmeid. Eriline tähtsus oli selles tegevuses Voronezi ja Kondo-Sosva riiklike looduskaitsealade moodustamisel. Esimese 25 aasta jooksul lasti endise NL aladel lahti ligikaudu 2300 kobrast, kes pärinesid Voronezi ja Berezina looduskaitsealadelt. 1957.aasta sügisel toodi Eestisse kümme esimest kobrast, nad toodi siia Valgevenest ja lasti lahti Jägala jõgikonda. Jänijõelt levisid nad jõgesid pidi laiali. Umbes samal ajal levisid koprad Eestisse ka looduslikult. 1979.aasta sügisel elutses
1893. aastal muudeti õppetöö venekeelseks ja ülikool nimetati Jurjevi ülikooliks. Suure osa sakslaste lahkumisega muutus nii õppejõudude kui õpilaste koosseis. (Salupere 2004:48) Arstiteaduskonna tarvis rajati vahetult enne I maailmasõda Maarjamõisas kaks kliinikut. 1914. aastal valmis Vanemuise tänava õppehoone matemaatika- looduteaduskonna tarvis. Esimene maailmasõda tingis aga ülikooli evakueerumise sise- Venemaale Voronezi linna, kus ülikool jätkas tööd 1918. aastal. (Salupere 2004: 49) 2.3Emakeelne ülikool 1919. aastal alustati ettevalmistusi rahvusülikooli avamiseks, see sai teoks veel sama aasta detsembris. Sellest ajast alates on ülikool olnud eestikeelne. Õppejõude kutsuti esialgu ka välismaalt, eeskätt soomest, aga suur osa õppejõududest olid kohalikku päritolu. Tegutsemise esimestel aastatel omandas ülikool mitu aadlimaja südalinna peahoone ümbruses
Kuna Eesti oli esimene lepingu tegija, said nad rohkem kui näiteks Leedu ja Läti, kes said 3 ja 4 miljonit kuldrubla. Lisaks oli lepingus punkt, et Eesti ei vastuta Tsaari-Venemaa võlgade eest. Eesti sai end hästi kehtestada, sest Venemaal oli vaja akent läände, mille kaudu Tsaari-Venemaa varasid läände müüa. Seitsmendaks lepiti, et Venemaa tagastab Eestist ära viidud kultuuriväärtused. Nimelt oli I maailmasõja ajal osa Tartu Ülikooli evakueeritud Voronezi. Seal olid näiteks maalid, egüptoloogia asjad ja muud. Tartu ülikool ei ole neid siiani tegasi saanud, aga need on siiani olemas. Õp: Kuld toimetati Eesti Panka, kus... Mikk: Ta tänini on. Õp: Ei, see suudeti viie aasta jooksul... Mikk:Ära sulatada. Õp: Ei! See suudeti, las ma mõtlen, ee... Mikk: Saia peale määrida. Õp: Mikk! Pane suu kinni! Ka Lätiga oli vaja piirileping sõlmida, sest Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti olid olnud sama haldusüksus.
1. Keskföderaalringkond (suurima rahvaarvuga) Keskföderaalring kond on Venemaal rahva alrvult suurim, haarates enda alla 26,9% (38 427 539 inimest) Venemaa rahvastikust. Keskföderaalringkonnas on 18 all-haldusüksust: 17 oblastit ja 1 linn (pealinn Moskva). Keskföderaalringkonnast haaravad enda alla peaaegu poole rahvastikust Moskva linn ja Moskva oblast. Esimene moodustab antud föderaalringkonna rahva arvust 29,9 % ja teine 18,5% . Neile järgneb Voronezi oblast 6,1 %- ga. Teistes oblastite rahva arv 4%. Madalaima rahvaarvuga oblast Keskföderaalringkonnas on Kostroma oblast 1,7 %-ga (vt. Joonis ). Selle föderaalringkonna üldine suur rahvaarv tuleneb Venemaa ärikeskuse ja pealinna, Moskva paiknemisest antud piirkonnas, mis on koondanud tööstused antud piirkonda. Antud ringkonna rahvastikust elab 81% linnas ja 19% maapiirkonnas (vt. Lisa Joonis ). Kui Moskva
tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pensionis pidamiseks ei jätkunud jõudu. Majanduslikult leidlik pereema asus esialgu lastega Tartusse üürituppa ning ainult nädalalõppudel oli pere koos Jõgeval. 1948. aasatal kirjutatud eluloovisandis on Betti Alver meenutanud, et selle maja elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917. aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Berri Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Kuigi tütarlapse kirjandid olid silmapaistvad ning ta tegi ka luulekatseid, unistas ta esialgu pigem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Linnas ei kohanenud Betti hästi. Ta on ise öelnud, et igatses koju tagasi, sest tahtis rahu. Hoolimata
ÜK(b)P XVII Kongressil 1934. aastal valiti Hrustsov ÜK(b)P KK liikmeks ja 1935. aastal valiti ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti parteiorganisatsiooni juhiks 1. sekretäriks. 19351938 aastatel oli ta ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär. 1938. aastal valiti Hrustsov Ukraina K(b)P 1. sekretäriks ning UK(b)P KK Poliitbüroo kandidaadiks, 1939. aastal UK(b)P KK Poliitbüroo liikmeks. Teises maailmasõja oli Hrustsov Kagurinde suuna, Kagurinde, Stalingradi rinde, Lõunarinde, Voronezi rinde 1. Ukraina rinde Sõjanõukogu liige. Teise maailmasõja lõpetas, kogu sõja poliittöötajana tegutsenud Hrustsov kindralleitnandi auastmes. Aastatel 1944 kuni 1947 oli Hrustsov Ukraina NSV Ministrite Nõukogu esimees, ja pärast Ukraina K(b)P KK 1. sekretärina. 1949. aasta detsembrist oli Hrustsov uuesti ÜK(b)P Moskva linna ja oblasti KK 1. sekretär ja ÜK(b)P KK sekretär. Pärast Stalini surma 1953. aastal suutis ta koos Georgi Malenkoviga üle mängida
kohutava pohmelliga sketsist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi
2. veebruaril. Poska suri varsti pärast seda ja Tartu rahu jäi tema elutöö krooniks. Umbes kuu aega kestnud pingeliste vaidluste tulemusena saavutas Eesti esimese de jure tunnustuse. Lisaks sellele sai Eesti proportsionaalse osa Venemaa kullavarudest (15 mln kuldrubla) ja lubadusi soodsateks majanduslepinguteks, ühtlasti lubas Venemaa tagastada Eestist ära veetud kultuurivarad, sealhulgas Tartu Ülikooli hindamatud kogud, mis olid maailmasõja eest Voronezi viidud. Eesti vabades kohustusest osaleda tsaarivalitsuse ja Vene Ajutise Valitsuse ajal kogunenud välisvõlgade tagasimaksmises. Rahuleping andis Venemaal elavatele eestlastele teatava aja jooksul õiguse vabalt Eestisse asuda, mida kasutas 38000 inimest. Kõige olulisem oli siiski tõsiasi, et selle lepinguga tunnustas Venemaa ,,ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva
Samal ajal olid venelased surve leevendamiseks alustanud 12. mail silmapaistvat rünnakut mõlemal pool Harkovi. Esmase edu järel läks aga sakslaste B armeerühm vastupanu osutama ning juba 26. mail piirati NSVL väed Izjumi all sisse. Sealt lisandus veel 240 000 vangi, 2026 suurtükki ning 1249 tanki (David 2006: 187,188). Nii lükkus sõjaretk Stalingradi edasi ja puhkes alles 28. juunil. Möödus vaid nädal ja IV tankiarmee ja II armee eelüksuses jõudsid Voronezi alla, VI armee jätkas liikumist lõuna suunas (David 2006: 188) 30. juunil asus armeegrupp B liikumist Doni suunas. Armeegrupi ülesandeks oli vastane ümber piirata. Venelased nägid aga Hitleri taktikalise plaani läbi ning taganesid oma vägedega. See andis saksa vägedele võimaluse jõuda nädalaga Doni jõeni. 7. juulil alustas armeesalk A pealetungi Donetsi söebasseinile. Seejärel Punaarmee taganes
Theodor Paul von der Osten-Sacken (idee koondada ka teiste seisuste ja institutsioonide, s.h kirikute arhivaalid). Katse kirikuraamatud rüütelkondade arhiivi koondada õnnestus vaid osaliselt. Peamiseks ohuks dokumentidele järgnevatel aastatel olid sellised sündmused nagu 1905. a revolutsioon (arhiiv põles ära koos mõisaga); I maailmasõja (asutuste evakueerimine Venemaale, rida kultuuriväärtusi rändas sise-Venemaale, neist tuntum TÜ kogude evakueeri- mine Voronezi, 1915); 1917. a sündmused (Tallinnas põletati koos kubermanguvanglaga maha mõnede kubermanguvalitsuse allasutuste arhiivid) jm. Eesti Riigi Keskarhiivi ja Riigiarhiivi teke ning areng kuni 1940. aastani. Venemaaga sõlmitud Tartu rahuleping nägi ette ka evakueeritud arhiivide tagastamise. Vajaduse arhiivi järele tingis igapäevane praktiline elu, üle tuli vaadata senised kehtivad lepingud. Arhiivi praktiline loomine toimus Tartu Ülikooli juures. Riiklikku arhiivikomisjoni juhtis
eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli kritiseerivad Stjopat ning otsustavad ta minema saata, paari hetke pärast leiabki mees end rannast Jaltas. Bezdomnõi ärkab haiglas. Vanniskäik ja heatahtlik õde. Korraldatakse teste ja küsitlusi
Fondis 1/3 eesti, 1/3 vene ja 1/3 saksakeelset kirjandust. Peale 1906 lakkas Tartu Ülikooli Raamatukogus eestikeelse raamatu saamine, Trükiasjade Peavalitsus ei saatnud enam sundeksemplare. 1909 Eesti Rahva Muuseum hakkas koguma eestikeelset raamatut Oskar Kallas. Ajalehtedeajakirjade toimetused hakkasid oma väljaandeid tasuta saatma. Eesti ajakirjanduse sisu bibliografeerimine. 1915 evakueeriti Tartu Ülikooli Raamatukogu sõja eest Nizni Novgorodi, Permi ja 1918 Voronezi. 1917 likvideeriti Trükiasjade Peavalitsus, kaotati tsensuuri. Sõnavabadus vaid punastele. 1918 eraldati kirik riigist ja kool kirikust. Kõik kiriku raamatud läksid rahva omandusse. Keelati usuline raamat. Hulk raamatukogusid natsionaliseeriti. Esimese EV ajal hakkas TÜ raamatukogu täitma rahvusraamatukogu rolli, saadi sundeksemplari a. 1919. 1918 asutati Riigiraamatukogu, alates 1919 hakkas saama sundeksemplari.
) 54 (Belinski jõllitab ta saapaid.) BELINSKI: No siis au revoir. STANKEVITS: Kas sa reedel tuled? BELINSKI: (minnes) Ma ei usu... ma pean järgmiseks nädalaks kolm peatükki tõlkima. (Proua Beyer, Varvara ja Ljubov tulevad tagasi. Belinski, kes näeb neid tulemas, asutab kiiremini lahkuma.) PROUA BEYER: Stankevitsitel on Voronezi lähedal seitsme tuhande hingega mõis. Reedeti õpetab Nikolai Natalie'le, kuidas asjade pealispinna all on kõik tegelikult filosoofiline. VARVARA: Kas ainult reedeti? NATALIE: Ljubov! Tere, proua Bakunin. PROUA BEYER: Võta oma jalg ära! Mis siis veel järgmiseks juhtub! Härra Stankevits, kuidas te elate? Te peate meile
V osa: pigem helge ja rõõmsameelne. Leppimise, otsade kokku sõlmimise osa. Indrek asub kraave kaevama ja jõge alla laskma. Lõpus läheb Indrek rahulikult Tiinaga Vargamäelt alla. Selgub, et Pearu käkid olid tihti tingitud soovist end Krõõdale nähtavaks teha. '34. aastal pärast V osa ilmumist määrati Tmle suur preemia. + vt lisa Pilet nr 21 21.2. I.Bunini elu ja looming, paari novelli analüüs 22.10 18708.11 1953) ELU JA LOOMING. PAARI NOVELLI ANALÜÜS. Sündis Voronezi linnas. Pere pärit vanast aadlisuguvõsast, juuri ka Poolas. Ei olnud rikkad, ei jõudnud linnas elukohta pidada ja kolisid Voronezist maale. Bi ema parema hariduse ja suurema kultuurihuviga kui isa. Südamlik ja ennastohverdav naine. Sünnitanud 9 last, kellest ellu jäid 4: Bl oli 2 endast 1213 aastat vanemat venda ja noorem õde. Ble võeti koduõpetaja. Too oli antigi ja kirjandushuviline. B õppis lugema "Odüsseiast". Bl oli
annaabi.ee 
