Koeru Keskkool MESINDUST MÕJUTAVAD TEGURID Uurimistöö Autor: Keith Tauden, 11. klass Juhendaja: õp. Siret Pärtel Koeru 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1. MESINIKUGA SEOTUD TEGURID..................................................................................... 3 1.1. Füüsiline kompetentsus................................................................................................ 4 1.2. Erialane kompetentsus................................................................................................. 4 1.3. Emotsionaalne kompetentsus............................................
Referaat Mesilaspere meesaaki mõjutavad tegurid Maaleht Ilme Nõmmisto 07. juuli 2009 Neid tegureid, mis tugevalt saagikust mõjutavad on üsna mitmeid. Uurisin Maalehest nende kohta täpsemalt ja sain vastused Ilme Nõmmisto kirjutatust. Et meesaaki saada on vaja kuskilt alustada, seega esimeseks teguriks mainis Ilme korjeallika kaugus mesilaspere kodust. Mesilane korjab taimedelt 40-60 mg nektarit, kuid lendamiseks kasutab ta energia saamiseks sedasama nektarit. Näiteks, kui lennuteekond asub 5 km kaugusel, siis koju jõudes pole tal midagi alles. Kuid mis on kaugus ? Mesilastele on sobivaim kaugus 750 m. Oma kodu lähedalt nad ei korja, sest see on vajalik mustadeks päevadeks jätta. Veel tekib küsimus, kui palju mesilaspere vajab oma toodetust endatarbeks ? Mesilaspere vajab aastas eluks 80-90 kg mett. Soodsates meesaagikust mõjutavate tegurite oludes 150-180 kg mett, aga Eesti oludes on norma...
Tsitaatides väsid, Puhka 5-10 minutit. 6. Tsitaatides Mustand on Type Tüüp, analüüsi Seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - Kas kirjand vastab teemale; - Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid JA-fraase; - Kas väljendusviis on lühike, selge JA loogiline; - Kas sõnavalik JA terminikasutus on Õige; - Kas kirjand on stiililt ühtne; - Kas kirjand on õigekeelsuselt JA vormistuselt (tsitaadid, viited Tagasi jm) laitmatu. 7. Tsitaatides leiad vigu, tee KÕIK Charts mustandis. 8. Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks Ning algus JA lõpp vastavad Sisu-ja vorminõuetele. 9. Loe kirjand Läbi JA Jälgi üldmuljet. 10. Ära Unusta, et kirjandi viimistlemine JA puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ÜHE kolmandiku Toole kuluvast ajast.
jämedad sõnad ja väljendid. (lipakas, kurat, debiil, jobu) *Vulgaarsõnavara vulgarismid ja vulgaarkeelendid. (vitt, pask) Tänapäeva eesti keele sõnavara LEKSIKAALSED SUHTED. Sünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. (julge-vapper- karmatu-vahva) Grammatilised sünonüümid leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. (kibedamaitselised, kibeda maitsega, maitselt poolest kibedad) Täissünonüümid kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest samased sõnad, mida saab üksteisega asendada, mistahes kontekstis. (kolmapäeav-kesknädal, maikelluke-piibeleht) Osasünonüümid nende puhul hõlmab tähenduslik sarnasus või lähedus ainult osatähendusest. (kõva kange, kojamehed) Kontekstuaalsed sünonüümid ühes kindlas kontekstis või
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu fraktsioonid: Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu fraktsioonid: Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus
6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: · Kas kirjand vastab teemale · Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase · Kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus · Kas sõnavalik ja terminikasutus on õige · Kas kirjand on stiililt ühtne · Kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jmt. laitmatu) 7. Kui leiad vigu, tee kõik parandused mustandis 8. Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu -ja vorminõuetele 9. Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet. 10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast (Terves pikkuses jäta selleks 2 tundi)
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. 1 RIIGIKOGU FRAKTSIOONID Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. riigikogu komisjonid - Riigikogu komisjon on Riigikogu organ. Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires
10) KUI MUSTAND ON VALMIS LOEN ÜLE KÕIK SÕNAD 11) NÜÜD ANALÜÜSIN KIRJANDIT JÄRGMISTES PUNKTIDES: a. Kas kirjand vastab teemale b. Kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase c. Kas kirjand on selge, loogiline ja lühidalt on kõik öeldud d. Kas kirjand on stiililt ühtne e. Kas sõnavalik ja terminikasutus on õige f. Kas kirjand on vormistuselt ja õigekeelsuselt laitmatu 12) KÕIK PARANDUSED TEEN MUSTANDIS 13) KONTROLLIN KAS KIRJANDIL ON ALGUS JA LÕPP, KAS TA ON TERVIK NING KAS LIIGENDAMINE VASTAB SISU- JA VORMINÕUETELE 14) LOEN KIRJANDI 3 KORDA LÄBI NN ''VÕÕRASTE SILMADE'' JA ANALÜÜSIN SEDA: 1. Sisu seisukohast loen läbi iga lõigu eraldi ja vaatan kas nad omavahel seostuvad ning uurin, kas on olemas terviklik läbiv mõte mu kirjandil. Seejärel
· kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja -fraase; · kas väljendusviisi iseloomustab lühidus, selgus ja loogilisus; · kas sõnavalik ja terminikasutus on õige; · kas kirjand on stiililt ühtne; · kas lõigud on enam-vähem ühtlased; kas igal lõigul on oma mõte; kas lõigud seostuvad omavahel; · kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, taandread jms) laitmatu. Mustandi viimistlemine: · Kui leiad vigu, tee kõik parandused mustandis. · Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu- ja vorminõuetele. · Loe kirjand läbi, jälgi üldmuljet. Püüa vaadelda oma tööd nn "võõraste silmade" läbi. · Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast.
hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - kas kirjand vastab teemale; - kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase; - kas väljendusviis on lühike, selge ja loogiline; - kas sõnavalik ja terminikasutus on õige; - kas kirjand on stiililt ühtne; - kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jm) laitmatu. 7. Kui leiad vigu, tee kõik parandused mustandis. 8. Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu- ja vorminõuetele. 9. Loe kirjand läbi ja jälgi üldmuljet. 10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast. Valik kirjanditeemasid 1. Vigadest ei õpita 2. Töö tähendab elu 3
hiljem. Kui väsid, puhka 5-10 minutit. 6. Kui mustand on valmis, analüüsi seda kriitiliselt järgmistest seisukohtadest: - kas kirjand vastab teemale; - kas kirjandis on üleliigset, teemaga nõrgalt haakuvat materjali, tühilauseid ja fraase; - kas väljendusviis on lühike, selge ja loogiline; - kas sõnavalik ja terminikasutus on õige; - kas kirjand on stiililt ühtne; - kas kirjand on õigekeelsuselt ja vormistuselt (tsitaadid, viited jm) laitmatu. 7. Kui leiad vigu, tee kõik parandused mustandis. 8. Kontrolli, kas kirjand on tervik, kas liigendamine lõikudeks ning algus ja lõpp vastavad sisu- ja vorminõuetele. 9. Loe kirjand läbi ja jälgi üldmuljet. 10. Ära unusta, et kirjandi viimistlemine ja puhtandi kirjutamine võtavad vähemalt ühe kolmandiku tööle kuluvast ajast. Valik kirjanditeemasid 1. Vigadest ei õpita 2. Töö tähendab elu 3
Riigikogu esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid. Riigikogu juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab kohad komisjonides, kinnitab komisjoni koosseisu, registreerib fraktsioonid, koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu töönädala päevakorraprojekti. Samuti määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, kui eelnõu vastab vormistuselt Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees. Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.
b)antonüümid hea ja halb. Sünonüümid on kujult üksteisest erinevad, kuid tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne; julge, kartmatu, südi, söakas, vapper ja vahva. See määratlus ja need näited käivad leksikaalsete sünonüümide kohta. Peale selle on veel grammatilised sünonüümid, s.o leksikaalselt samasisulised, aga grammatiliselt vormistuselt erinevad keelendid. Nt kibedamaitselised, kibeda maitsega ja maitselt ~ maitse poolest kibedad; nahataoline ja nahkjas. Antonüümid ehk vastandsõnad on ühe semantilise tunnusjoone poolest vastandlikud sõnad, kusjuures nende muu tähendussisu langeb kokku. Nt mees ja naine väljendavad mõiste `inimene, homo sapiens' soo tunnuse poolest vastandlikke alammõisteid. Veel näiteid: abielus
valmimist voi Eestisse esmakordset sissetoomist. Sundeksemplaride saatmise kulud arvestatakse trukkimiskulude hulka. Nouded sundeksemplaridele - Sundeksemplarid peavad olema komplektsed, sisaldades koiki lisasid (viimased saadab raamatukogudele kirjastaja voi tellija). Sundeksemplarid loovutatakse ka sisult identsetest, kuid vormistuselt erinevatest trukistest ja auvistest. (Nait. pehme ja kova koide, kaante erinev varvus jm.) Eesti Rahvusraamatukogule esitatakse koos sundeksemplaridega saateleht alljargnevate andmetega: - loovutaja nimi (fuusilise
andmekogumise käigus – Vähe vastajaid N: reklaamplakatid, loterii, soodushind esmalt ühes kaupluses, reklaami väljapanek ühes geograafilises piirkonnas Nende põhjal tehakse omakorda järeldused täiendamisvajaduse ning edasise rakendamise kohta kogu sihtturul. Pilootuuring 15.02.14 4 Kirjeldav statistika Küsimustik § Hea küsimustik on: – selge sõnastusega, – kergesti ja üheselt mõistetavate küsimustega, – kompaktne ja kiiresti vastatav, – vormistuselt korrektne; – koostatud nii, et oleks minimiseeritud vastajate ja andmete töötlejate poolt potentsiaalselt tehtavate vigade hulk. § Hoiduda tuleks sellistest küsimustest nagu: – suunavad küsimused; – teaduslikult täpse, kuid pika ja keeruka sõnastusega küsimused; – mitmeti mõistetavad küsimused; – ärritavad küsimused (sh küsimusega mittesobivad vastusevariandid). Kirjeldav statistika Küsimustik
Seaduse välja kuulutamine ehk promulgatsioon – on seaduse ametlik sanktsioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Absoluutne veto – parlamendis vastuvõetud seaduse lõplikku tagasilükkamist riigipea poolt. Suspensiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks. Seaduse avaldamine – põhiseadus §3 lg 2, Riigi Teataja seadus §16 lg 1 Millise õigusakti nõudeid tuleb Eestis järgida õigusaktide eelnõude koostamisel? 1 Eelnõu peab vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele. Eelnõule kirjutab alla algataja või esitaja. Eelnõule lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse selle algatamist või esitamist. Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse tekstiga. Kui välislepingu autentne tekst on ainult võõrkeeles, esitatakse ka lepingu tõlge eesti keelde. (PS § 92) Järgida tuleb Vabariigi Valitsuse 28.09
on eripärane kuju, asend, ehitus ja mis täidab organismis kindlaid ülesandeid; koosneb kahest või enamast erinevast *koest [viinamarjasuhkur märksõnana puudub] Vahelduseks erialaasjatundjate koostatud sõnastikele olgu toodud mõned näited täpselt samade probleemide kohta ka keele- või lausa leksikograafiaasjatundjate tööst. Vene-eesti tervishoiu ja sotsiaaltöö sõnastik (näide 40) on pesatähestikuline, pakub grammatikainfot mõ- lema keele kohta ja jätab vormistuselt asjatundliku mulje. Vastuolude repertuaar on siiski lai – mittepõhiterminitel võib olla oma artikkel või mitte, selle olemasolu korral võivad sünonüümid üksteisele viidata või mitte, ja viitamisest sõltumatult võivad vasted olla samad või erinevad. Kui omavahel mitteviitavate artiklite vasted langevad kokku, võib põhjus muidugi olla sihtkeele polüseemias, aga vähemalt uurida tuleks ka lähtekeele sünonüümia võimalust.
annaabi.ee 
