tarkuse omandamiseks. Platoni paika pandud voorused on mõõdukus, teravmeelsus, vaprus, mehisus, tarkus ja õiglusõigemeelsus. Platon jagas hinge mõistuslikuks ja mõistusetuks osaks ning käsitles voorust vastavalt nendele osadele. Voorused mõjutavad inimeste käitumist ja tegusid. Vooruslik käitumine on hea ja ebavooruslik halb. Vooruslik inimene on tark ning teab kuidas on õige tegutseda, rumal inimene ei tea vooruseid ning käitub sellepärast halvasti, seega halb, kuri, õnnetus tulenebki teadmatusest. Inimese mõistus on põhitunnus, mis eristab inimest muudest elusolenditest. Tänu oma mõistusele püstitab inimene oma elus eesmärke ja ülesandeid, mida püüab saavutada. Suuremad teadmised tagavad endale seatud ülesannete parema täitmise, kuna
Positiivsed asjad lühidalt kokku võtta, siis kõik pakkusid ajutist, kui mitte jäädavat rahulolu, sest kui hakata asja lähemalt uurima, siis tulevad ilmsiks uued faktid ja küsimused, millele on juba raske vastata. Teiseks tahaks veidikene kritiseerida mõnda põhimõttet, mis mulle eriti meeltmööda ei olnud. Esiteks see, et inimesi ei sunnita vastu oma tahtmist elu jätkama. Mulle lihtsalt ei mahu pähe see, kuidas saab suitsiidi propageerida? Elamine on üks elu vooruseid, ning seda ei tohiks hüljata lihtsalt sellepärast, et hetke ajendil soovitakse oma elu lõpetada. Teiseks ei meeldi see, et kanad ei mune oma mune ise. Nimelt, kui võtta ära kanalt muna, on see sama kui võtta ära emalt laps. Kolmandaks tekitab palju mõtteid see, et viljasaagist tehakse ainult leiba. Sellest saaks ju ka kõike muud teha, ning oma igapäevast toidulauda rikastada erinevate hõrgutistega. Neljandaks tahaks mainida seda, et kui saare elanikkond ületab oma
pahelisus ja tavainimlikkus paljastatakse. Lood pilavad eelarvamusi inimeste süütusest ja korralikkusest ning näitavad, et inimene on loomulik talle loodud laiskuses, ihades ja omakasupüüdlikkuses. Boccacio eetikakäsitlus ja patumõiste on väga elulähedased. Nad eemaldavad kõrgelt moraalilt suitsukatte ja vaatavad otsa päris elule. See on väga uudne ja julge lähenemine keskaja kontekstis. Võiks öelda, et novellides jagunevad inimesed üldiselt kaheks: esiteks need, kelle vooruseid ülistatakse ja keda saadab pooldav suhtumine ning teiseks petturid ja negatiivsed isikud, kes põhjustavad teistele kannatusi ja kellesse ei suhtuta hästi või lihtsalt pahelised või isekad ja rumalad, kelle üle heidetakse nalja. Nende näidetel kajastabki Boccacio oma moraalitaju. Tema elukäsitlus on kõrvuti nii humoorikas ja kerge, kui ka sügavatundeline ja kirglik. ,,Dekameron" on kirjutatud renessansi ajastul, mil toimus vaimne ja kultuuriline murrang Lääne- Euroopas
Looduses valitseb sooline paljunemine. Eetika ja moraali õp. Kõik inimesed on head. Headuse idee on valitsev. Õnn on kõigi jaoks erinev. Õnne nimel peab vaeva nägema. Tuleb elada vooruslikult. Voorused on vajalikud ühiseks eluks. Peale Platoni kardinaalvooruste on veel: eetilised voorused mitmesugused hoiakud, et taltsutada oma tundeid; dianoeetilised voorused intellektuaalsed hoiakud. Kokku moodustavad need inimliku tarkuse. Vooruseid on inimestel erinevalt. Riigi ja ühiskonna õp Inimesed peavad tegelema poliitikaga. "Need kaes pol vastu huvi ei tunne riskivad sellega, et neid juhivad hullud". Ühiskonna alggrupiks on perekond, seejärel hõimud ja riigid. Kokku eksisteerib ajaloos 158 riigisüsteemi, mis jagunevad 6-ks suuremaks grupiks head: kuningriiklus, aristokraatsus ja vabariiksus; 3 halba: oligarhia, demokraatia ja türannia. Psühholoogia ja õp inimhingest A peetakse psühho loojaks
On olemas võime olla vooruslik. Inimene muutub selleks siis, kui ta on harjunud olema vooruslik. Lapsepõlves tuleb omandada õiged voorused. Hiljem kasvades tuleb omandada praktiline tarkus e. phroenesis. Hiljem omandame tarkuse, miks me teeme asju, mida teeme lapsepõlves. Vooruse täiuslikuks väljaarendamiseks ei piisa harjumustest, vaid vaja on ka arutlusvõime ja emotsioonide täiustamist. Küsib: miks on vooruseid üldse vaja? Mis on kõrgeim hüve, mille poole inimene liigub? Õnn. Lõpp-eesmärgiks on õnn, erinevus on selles, mida peetakse õnneks. Ütleb, et õnn on seotud inimesele iseloomulike võimete täiusliku ja vaba eneseteostamisega. Igal asjal on olemas oma otstarve (ergon). Täiuslikkus on seotud eesmärgiga. Kuna inimene erineb teistest olenditest mõtlemise poolest,... Selleks, et olla õnnelik, tuleb välja arvutada intellektuaalsed ja eetilised voorused ja nende kohaselt elada
(Aristotelese arvates seotud tulevikuga) 2. kohtukõned (seotud minevikuga) 3. pidulikud kõned (seotud olevikuga) Seoses ülikoolide asutamisega paljudes Euroopa riikides tekkis uus kõnetüüp- akadeemiline kõne. Nendes kõnedes esitletakse kuulajatele uusi ja juba tuntud fakte, üldistatakse kogemusi ja uurimus, tutvustatakse mitmeid uusi lähenemisi juba tuntud nähtustele. Usulistest kõnedes pööratakse tähelepanu inimese sisemaailmale, ülistades inimese selliseid vooruseid nagu tarkus, mehisus, tõearmastus jne. Mis on mõiste? Mõiste on mõtlemise loogiline vorm, mis peegeldab eseme ühiseid olulisi tunnuseid. See tähendab, et mõiste on mõte, mis üldistab teatud klassi elemente nende tunnuste järgi, mis eristavad mingit eset teistest esemetest. Mõiste sisu ja maht Mõiste sisu on eseme või ühte liiki esemete klassi oluliste tunnuste kogum, mis peegeldub selles mõistes. Mõiste maht on esemete klass, mis peegeldub mõistes.
võimalik saavutada. Nietzsche taastas oma tervise. Tegi oma elutahteist filosoofia. N'i teooria järgi on inimese tunnuseks võimutahe, eetika lihtsalt väljendab seda erinevates vormides. N'i arvates pole eetika muud, kui ,,nõrkade" soov kehtestada võrdõiguslikkust. ,,Nõrgad" on need, kes üksikisikuna ei suuda ennast kehtestada ja püüavad seda teha kollektiivselt. Tekib ,,karja"- või ,,orjamoraal". Surutakse peale vooruseid: alandlikkus jne. Pealesurumine käib tugevamate arvelt. N ütleb, et see on ebaloomulik. ,,Karja" solvab üksikindiviidi üleolek. Voorused on nõrkused. Ligimese armastus on lihtsalt teatud võimetus vastu seista teise inimese (välisärrituse) aitamisele. N leiab, et ainult dekadent e. allakäija loeb kaastunnet vooruseks. Oluline on hoida inimestega distantsi. ,,Kaastunne haiseb pööbli/lihtrahva järele." Kannatamine võib jõua teotundmiseni
Klassitsismi tunnused Ooluline on mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism. Antiikkunsti eeskujude järgimine KÕIGE PEAMINE TUNNUS.(selge ja reeglipärane vormitäius). Miks antiiki jäljendatakse: vana kreeka., vana rooma,. Leiti et antiikkunst on ideaalile lähedaöl. Ja prooviti sea tagasi tuua, aga samasugust ei osatud ikka tuua. Klassits. põhitunnused: Üllas ilu ja rahulik suurus, Kunsti kolm nõuet: õpetlik, , ülistama vooruseid, võitlema pahede vastu . Kuidas tunned ära kalssititsism: Viili, sambad, sümmeetria. VARAKLASSITSISM 1760-1800 tunnused: Antiigi jäljendamine. Püüti jäljendada vana kreeka, rooma kusnti. ilu, rahulikkus, lihtsus , suursugusus. Kunst pidi olema õpetlik. Ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. SKluptuur: Teosed olid lihtsad, selged ,kerged, graatsilised, elulähedased. maalikunst:Tuli tõsisem suhtumine inimesse, loodusesse ja ühiskonda, Tärkas huvi antiikkusnti vastu.
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris
Siinses teoorias nähakse tegudes ainult instrumentaarset väärtus, tagajärgedel aga seesmist väärtust. Vooruste eetika- siinne põhiküsimus on, et milline peaks inimene olema? Esmane on oma iseloomu kujundamine. Vooruslik inimene ei pea tegema üksnes tegema õigeid tegusid, vaid ka elust rõõmu tundma. Selle põhieeldused on: 1)inimese jaoks on ülim hüve õnn 2)õnnelikult saab elada üksnes nii, et inimene arendab oma vooruseid välja ning elab nendele vastavalt. 6. Personaalegoism, psühholoogiline egoism, eetiline egoism. Personaalegoism -Pigem isiksusetüübi kirjeldus, kui moraalne ettekirjutis. Seisund, kus ollakse isekas valiku alusel. Ma lihtsalt otsustan alati pidada silmas omaenda huve, sõltumata sellest, mis juhtub teisega. Psühholoogiline egoism- Me teeme alati selle teo, mis meie arvates on kõige parem meile. Selle doktriini järgi on moraalselt õige taotleda alati omaenda kasu.
türannia), kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia), kui ei ole suuri klassi vahesid, siis demokraatia ja oligarhia segu, halvemal juhul vaid demokraatia. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3.Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin. Justinianuse koodeksist kuningas on jumala poolt seatud valitsema, et tagada rahu, vastutab ainult jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes, ta kehastab ja tagab vooruseid. Aquino Thomas ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit 4.Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade. Aristoteles türann valitseb lähtuvalt enda, monarh aga üldisest hüvest. Aquino Thomas türann on ebavooruslik ja salli alamate vooruseid, külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. 17. sajandi Inglise
Kadus antiikaja tees: tähtsaim on õnn. Tähtsaim oli püüdlemine Jumala poole, reeglitest arusaamine ja nende järgi elamine. Keskmeks on küsimused: mis on hea ja halb; milline on õige ja vale. Need on suunatud mõistmisele, milline on Jumala silmis kõlbeline inimene. Normide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega: jumala igavene tasu või karistus (nt põrgu või paradiis). Lisaks Jumalalt saaetud seadustele, käskudele ja kohustustele on oluline arendada vooruseid. Kreeka filosoofiast pärit voorustele mõõdukus, vaprus, õiglus, mõistlikkus lisanduvad usk, lootus ja armastus. Uusaja eetikas saab käsitleda Kanti ja Benthami teooriad. Kanti deontoloogilise teooria järgi tuleb leida selline moraalireegel, mille mõistusolen vabatahtlikult enda kohusena omaks võtab. Benthami teleoloogiline teooria väidab, et iga inimene püüdleb loomu poolest naudingute poole ning üritab vältida kannatusi. Moraalne on tegevus, mis
võitmiseks, teisalt suhtus sellesse negatiivselt kirik (kes proovis keelustada mõttetut verevalamist) · Abielu eesmärk oli seaduslike järglaste saamine ja perekondadevahelise liidu sõlmimine, isiklikud tunded olid mitteolulised. Neiule anti kaasavara ning tihti püüti varandust hoida perekonna sees (peresiselised abielud), juhtus ka kloostrissesaatmist. Rüütlikirjanduses tõsteti esile kõiki olulisemaid vooruseid: vaprus, jäägitu ustavus senjöörile, vagadus ja suurmeelsus. Lisaks ülistati armastust aadlineiu e. südamedaami vastu. 3 zanri: kangalaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Kangelaseepos: "Rolandi laul" põhines tõestisündinud lool, kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel Põhja-Hispaaniasse frankide järelväe hävitasid. Sakslastel oli aga "Nibelungide laul", mis ammutas ainestikku muistsetest germaani legendidest. Romaanidest võib esile tõsta kuningas Arturi lugusid
Ying Sheng hakkas ühendama riike vägivaldselt. Hiinast hakati rääkima kui Keskriigist, ehitati Hiina Suur Müür. Hiina eneseteadvus on olnud läbi aegade väga tugev. Hiina kultuuri sümboliks on K'ung (Kongzi, Konfutsius) ta on konfutsianismi kõige silmapaistvamaid õpetajaid. Ta andis välja teose ,,Vesteid ja vestlusi". Konfuciuse ajal oli rahutu periood, tekkis soov harmoonia, kindluse järele. Ta rõhutas, et inimesed peaksid arendama vooruseid: kunst (harmoonia, teiste mõistmine), ustavus, kombed (suur tähelepanu sellel, õigete kommete täitmine arendab ja muudab inimest), inimlikkus, pojalikkus (alandlik suhe endast vanematesse). Enesearendamine on kasulik igaühele, olla haritud tähendab peale teadmiste ka enese muutmist, iseloomu kujundamist. Õilis inimene on see, kelles on sügavust. Konfutsius pööras tähelepanu ka õilsate ametnike kasvatamisele, et neis oleks inimlikkust ja siirust
monarhia (halval juhul türannia). Kui on vähe vooruslikke, siis aristokraatia (oligarhia). Kui pole suuri klassivahesid, siis politeia e demokraatia+oligarhia, halvemal juhul demokraatia üksi. Halba ja head valitsusvormi eristab valitsemine enda või kõigi huvides. 3. Kristlik ainuvõimu (monarhia) doktriin Justinianuse koodeks: jumal on seadnud kuninga valitsema, et tagada rahu, kuningas vastutab vaid jumala ees, aga on alamatega isalikus (paternalistlikus) suhtes - kehastab ja tagab vooruseid. Aquino Thomas: ainuvõim tagab ühtsuse, väldib fraktsioone ja ebakõlasid. On lihtsalt ,,loomulik printsiip" nagu jumal juhib universumit. 4. Kas monarhia ja türannia on olemuslikult erinevad? Vastandlikke käsitlusi läbi aegade Aristoteles: türann valitseb lähtuvalt enda hüvest, monarh valitseb lähtuvalt üldisest hüvest. Aquino Thomas: türann on ebavooruslik ega salli alamate vooruseid. Külvab tüli, et ei ühinetaks tema vastu. Monarhia vastab loomulikule printsiibile
eset, moraalset olukorda, jne). 5. Milles seisneb E-hoiaku sotsiaal-bioloogiline õigustamine? Sotsiaal-bioloogiline õigustamine: E-hoiak on universaalne ravim kõigi igapäevaste hädade vastu, millest meil oma praktilise meele ja tõsise ellusuhtumise tõttu pole lootust pääseda: "üsna pea me õpime oma karmis elukoolis, et kui iganes suur soov ega tahte ponnistus ei ole piisav, et tuua tagasi lahkunud sõpra, taastada kadunud vooruseid, heastada halba ja tekitatud valu. Ainult tõelise esteetilise vaatepunkti kultiveerimises võime saavutada kasuliku vahendi nende olukordadega toimetulekuks." 6. Selgitage kuidas võiks E-hoiakut ,,kuritarvitada"! E-hoiakul võivad olla kahjulikud tagajärjed (nii isiku, kui liigi mõttes)! "Thalese kaev", "Eksinud polaarlendur", "Bulloughi udu", "Valed" objektid: Vägistamine, Piinamine, Mõrvad. 7. Iseloomustage E-hoiaku moraalse õigustamise kahte viisi!
Kui näitleja valdab süsteemi, siis selles väljenub ka värskus ja leidlikkus, süsteemi valdamine lubabab improviseerida. Copeau rõhutab vaikust ja rahu. Näitleja peab valdama kõiki pooltoone, valitsema liikumatust ja asendit. Vaikus on väljendusrikas. Liikumatus ka, kui see sisaldab õiget hoiakut. Liikumatus valmistab ette järgmist liigutust. Hingamine määrab kõik. Hingamine võimaldab kergust, mis on näitleja üks ülimaid vooruseid. Ei soovi luua mitte uut näitlejat vaid uut inimest. Uuenenud teater peab lähtuma uuenenud inimesest. 40) Nelja Kartell: Dullin, Jouvet, Baty, Pitoeff Kõik mehed on inspireeritud Copeau'st. Neil oli kokkulepe, et üksteise tegevust ei kritiseeri. Eesmärgiks julgustada näha teatrit kõrge kunsti mitte kommertsina. CHARLES DULLIN: Tal oli oma stuudio, kus õpetas oma näitlejaid, Üks tema õpilasi oli ka A. Artaud. Rajas oma teatri 1921. aastal: Ateljeeteater
Teine on Titus Livius- ladina keeles, ,,Ab webe condita“ raamatud linna rajamises. Tõi vabariigi lõpuni oma käsitluse välja. Elasid Augustuse ajal.Mõlemad käsitlevad sama asja , faktuloogia on sarnane, lähtuvad sellest analistlikust traditsioonist, Dionysios on tervikuna säilinud, Tituse oma katketena. Titus Livius – on tuntum, roomlane, kirjutas ladina keeles, tema ajalugu muutus roomlaste rahvuslikuks mütoloogiaks. Oli konservatiivne oma vaadetelt, idealiseeris muistseid rooma vooruseid, Tulemus on see, et meil on varase rooma ajalugu teada erakordselt detailselt. Detailsus on väga ebausutav. Arheloogilisele tõendusmaterjalile tuleb ka kujuneda. Rooma linn- Rooma on üksi Latiini linnades, neid oli palju , paiknesid Tiberi jõest lõunapoole, Albanus mägi, ladiinide püha mägi ja linnad grupeerusid mäe ümber. Rooma oli nendest linnadest üks põhjapoolsemaid, Tiberi ääres ja strateegiliselt koolme kohas, etruskide ülekäigu koht , kuhu rajati
annaabi.ee 
