nimetatakse Ohmi seaduseks kogu vooluringi kohta. Kindlat takistust omavaid juhte nim. elektrotehnikas takistiteks. Jadaühendusel võrdub jada otste vaheline pinge üksikutel takistitel tekkivate pingete summaga. Jadaühenduse kogutakistus võrdub üksikute takistite takistuste summaga. Rööpühenduse korral on kõigil takistitel sama pinge U, sest ühendusjuhtmetel pinget eiteki. Rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga. Vooluallikaks nim. seadet mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks.Voltmeeter (pinge) ühendatakse vooluringi uuritava osaga paralleelselt ehk rööbiti. Ampermeeter (voolutugevus) ühendatakse vooluringi järjestikku ehk jadamisi, sest ampermeetrit peab läbima kogu mõõdetav vool
tehakse siis ka mehaanilist tööd. Elektriseadme võimsus: võimsus-ajaühikus tehtav töö (N). , elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. Võimsuse ühikuks on vatt (1W). Elektrivoolu töö või elektrienergia mõõtmisel eelistatakse mõõtühikuna dzaulile ühte kilovatt- tundi. See on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Kõrvaljõud: vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud panevad lõppkokkuvõttes laengu liikuma kogu vooluringis. Elektromootorjõud-maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. Seetõttu oleks emj õigem nimetada allikapingeks. Elektrimootorjõud ja Ohmi seadus: Elektrimootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud
3.Mis on juhid, mis dielektrikud? V:Juhid- aine mille kaudu saab elektrivool edasi kanduda, dielektrikud- aine mille kaudu ei saa elektrivool edasi kanduda, dielektrikel pole vabu laenguid. 4.Elektrivoolu tekkimise tingimused? V:Tingimused 1)Peab olema laetud osakesi mis saavad liikuda 2)Laetud osakesele peab mõjuma kindlasuunaline jõud. 5.Mis on vooluallikas? V:Seadeldis, mis tekitab juhis püsiva püsiva elektrivälja nim. vooluallikaks. 6.Kuidas on määratud elektrivoolu suund? V:Elektrivoolu suund on määratud kokkuleppeliselt ja selle suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikumissuunda. 7.Mis on alalisvool, mis vahelduvvool? V:Vahelduvvool, vool mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad. Alalisvool-voolutugevus ja suund on kogu aeg sama. 8.Elektrivool metallides (pikem küsimus). V:Metallid on head elektrijuhid, seega on metallides palju vabu laenguid. Metallid on kristallilise ehitusega
Takistite jadaühenduse kogutakistus on võrdne üksikute takistite takistuste summaga: R = R1 + R2 + ... + RN. Takistite rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga: 1 1 1 1 = + + ... + . R R1 R2 RN Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi samasse punkti tagasi. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ning pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega: I= .
Takistite jadaühenduse kogutakistus on võrdne üksikute takistite takistuste summaga: R = R1 + R2 + ... + RN. Takistite rööpühenduse kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistite takistuste pöördväärtuste summaga: 1 1 1 1 = + + ... + . R R1 R2 RN Vooluringi moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Elektromotoorjõuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi samasse punkti tagasi. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ning pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega: I= .
voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis(N=A/t=IU)trafo-pinge tõstmiseks, kilovatt-tund-energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega 1 kilovatt, A=Nt (1kw*h=10(3)w*3600s=3,6*10(6)J, vooluallikaks nimet. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat el.energiaks,vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud e. kõrvaljõud, Emj(v). Näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. emj. on suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama, emj=kõrvaljõudude töö(Ak) / laenguga q, pinge sisetakistusel(Us=Ir)Pinget välistakistusel nimet
temperatuuri. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on (Q) on võrdeline voolutugevuse (l) ruuduga, juhi takistusega (R) ja voolu kestusega (t): Q=I(ruudus) R t (Joule'i-Lenzi seadus). Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega (I), pingega (U) ja voolu kestusega (t): A= I U t. Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena: N= I U. Üks kilovatt-tund (1kW*h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. Vooluallikaks nim. Seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektirienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrtilised jõud ehk kõrvaljõud. Elektromotoorjõud (emj.) näitab kõrvaljõudude tööd positiivse ühiklaengu ühekordsel läbiviimisel kogu vooluringist. Emj. On suurim pinge, mida antud vooluallikas on üldse suuteline tekitama. Elektromotoorjõud on pinge välja lülitatud (tühijooksul) vooluallika klemmidel või avatud vooluringi katkestuskohas. Seetõttu võib
-Pinge mis areneb niisugusest võimsusest ehk nimivõimsusest kutsutakse nimipingeks. -Joulei Lenzi seadus väidab et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. ( Q= I ruudus R t ) Elektriseadme võimsus. -ajaühikus tehtavat tööd nim võimsuseks N. N=A:t=Ut Elektriline võimsus on voolutugevuse ja pinge korrutis. ( 1 Vatt / W ) Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Kõrvaljõud -Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. -Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada. -Elektromotoorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. -Ohmi seaduse kogu vooluringi kohta on see, et voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega.
a) U = 0 (lk 104) b) U = ε c) U = IR d) U = Ir e) U = I(R+r) 6. Vooluallika moodustavad mitu rööbiti ühendatud elementi, mille allikapinged on vastavalt ε1,ε2..., ning sisetakistused r1,r2..., siis vooluallika allikapinget ja sisetakistust saab arvutada valemist... (2p.) a) ε = ε1 = ε2 =... (lk 83) b) ε = ε1 + ε2 +... c) r = r1 + r2 +... d) r = r1 = r2 =... e) 1/r = 1/r1 + 1/r2 +...(lk 83) 7. Mis on elektromotoorjõud ehk allikapinge ? (3p.) Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. (lk 101) Elektromootorjõud näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada vooluringi suvalises punktis paiknev positiivne ühiklaeng läbi kogu ringi samasse punkti tagasi. (lk 102) 8. Sõnastage Ohmi seadus vooluringi osa kohta. (3p.) Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. (lk 81) 9
· Elektrivoolu töö- elektrivälja tööd lanegukandjate suunatud liikumise tagamisel nimetatakse elektrivoolu tööks · Võimsuse ühikuks on 1 vatt(1W). Juhis eraldub võimsus üks vatt, kui elektriväli teeb tööd juhis 1 sek jooksul 1J tööd. · Üks kilovatt-tund on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võmusesega üks kilovatt Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Mis on vooluallikas? - vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks Mis on kõrvaljõud? - Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks Elektromootorjõud- maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada Allikapinge- Elektromootorjõud Mida näitab emj? - Elektromootorjõud näitab, kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et tõimetada
N = N = U*I N= t R 1J 1V 1W = 1W = 1V*1A 1W = 1s 1 7. Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevusega I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t. Q = I2*R*t 8. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. 9. Elektrimotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas suudab tekitada ja näitab kui suure töö teevad kõrvaljõud selleks, et toimetada positiivne ühiklaeng läbi kogu vooluringi. Ak = q 10. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektrimotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogu takistusega. I = R +r 11
kuumpragudele. Kuna tegemist on torudega ja põkkliitega, siis võib nende keevitamine olla keerukas, kuid TIG-keevituse puhul saab ka keevitada ka keerulistes oludes. Lisamaterjalid Kuna on tegu konstruktsiooniterasega, siis sobib Vene standardi GOST 2246-80 järgi keevitustraat Cb-08G2C, Lääne standardi EN440 järgi valida elektroodtraat tähistusega G424MG2S1. Kasutatakse alalisvoolu, kuna on tegu tehasetingimusetega, sest masstootmine. Polaarsuseks valida päripolaarne. Vooluallikaks valin keevitusalaldi, sest neil on head dünaamilised omadused, ning nad on töökindald ja lihtsad. Toorikute ettevalmistus Keevitatavad toorikud lõigatakse välja kasutades giljotiinkääre. Toorikute servad laiuses 20- 30 mm puhastatakse õlist, veest ja mustusest. Silindriline kuju antakse valtsirullide abil. Toorikud tuleb iga 300 mm tagant kinnitada lühikeste traagelõmblustega, et vältida toorikute nihkumist ja nende vahelise õhupilu muutust. Keevitusparameetrid
aparaadid pliit, hõõglamp, triikraud. 5) Juhi elektritakistus on põhjustatud vastastikmõjust liikuvate laengukandjate (elektronid, ioonid) ja soojusliikumises olevate aineosakeste (metallis ioonide, elektrolüütides vee molekulide) vahel. Elektrijuhi takistus sõltub temperatuurist, temperatuuri suurenedes juhi takistus samuti suureneb, sest soojusliikumise intensiivsus kasvab ning takistab rohkem laengukandjate liikumist. 6) Vooluallikate liike: Vooluallikaks nim seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks, ta on energia muundur. keemilised vooluallikaid (galvaanielemente, elementide patareisid, akusid) füüsikalis-mehaanilisi (generaatorid vesi, aur, sisepõlemismootor), (päikesepatareides muundatakse mingil muul moel.. ala fotosüntees vmt), (kütuseelement midagi ringi ei aeta, umbes nagu akus, aga mitte päris (kuidagi vahetatakse elektrone vmt)) 7) Seaduse sõnastusi
voolukatkestus. Vastaval magnetvälja muutumisel indutseeritakse pinge, mis rakendub piirdetraadi ja maa vahele, loom saab kerge elektrilöögi. 11. Mis on endainduktsiooni emj? Nähtust mille korral voolu muutumine põhjustab induktsiooni emj. samades juhtmetes, kus vool ise muutub, nimetatakse eneseinduktsiooni ehk endainduktsiooni nähtuseks. Kui vool muutub, tekitab see muutuva magnetvälja, see sama vooluga mähis muutub ise vooluallikaks. 12. Selgita endainduktsiooni teket. 13. Mis on juhi induktiivsus? Juhi induktiivsus L näitab, kui suur endainduktsiooni elektromotoorjõud tekib selles juhis voolu ühikulisel muutumisel ajaühiku jooksul. L=deltaFIdeltaI 1H=1Wb1A 14. Millisel põhjusel võrreldakse induktiivsuse mõistet massiga? 15. Mis on magnetvälja energia? Energia, mis
7. Võnkering ja selle töö põhimõte Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub pooli ja juhtmete takistuse tõttu soojuseks ning osa energiat kiirgub elmagnetlainetena välja. Pidev e. sumbumatu energia saamiseks tuleb võnkeringile energiat juurde anda pidevalt. 8. Elektromagentlainete skaala (Mis on? Kiirguste suurused-mis suurem, mis väiksem, mis levib paremini).
2 %: > 360 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 540 N/mm2) ja Celex (EN 499: E 35 2 C 21, tselluloosne, Yield strength Rp 0.2 %: > 390 N/mm2, Tensile strength Rm: 450 - 550 N/mm2). Sama tootja soovitab nende elektrooodide jaoks järgmist voolu 4 mm paksuse puhul: EMWELD: 145 – 190 A Celex: 110 – 140 A Kas me valime tselluloosse kattega või rutiilse kattega elektroodi sõltub sellest, mida keevitame. Kui tegu on torudega, siis tselluloosse, ja kui ehituskonstruktsiooniga siis rutiilse. Vooluallikaks on trafo alaldiga, inverter või generaator, sõltuvalt tingimustest, kus keevitatakse. Põhimõtteline vooluallika tunnusjoon on tööpiirkonnas järsult langev: 4. Alternatiivsed liitmismeetodid Jootmine Jootmisel täidetakse ühendatavate materjalide vaheline pilu sula joodisega. Liidetavate materjalide servi ei sulatata ja joodise e. lisametalli tardudes tekib tugev liide detailide vahel. Põhieeliseks võrreldes elektroodkeevitusega on madalam protsessi temperatuur ja suurem kiirus.
(praktikas kuni 40mm). 3.Keevitamise Suhteliselt väike, protsessi kii- Tegemist kõrgtehnoloogilise prot- tootlikkus ja rus on vahemikus 0,5 kuni 7,0 sessiga, tootlikus 10-15 kg/h, kuna keevituskiirus kg/h. Tootlikkus kasvab elekt- voolutihedus elektroodis suur ning kee- roodi läbimõõdu suurenedes visliide kaitstud defektide eest gaasiga. 4. Vooluallikad Vooluallikaks sobivad trafo, Vajalik alaldi, mis muundab voolu- inverter ja generaator. Valik võrgust tuleva vahelduvvoolu alalis- sõltub teistest parameetritest, vooluks. Enamasti kasutatakse pool- nt. keevituse teostamise asu- juhtalaldit, harvem ka keevitus- koht. Tehasetingimustes on invertereid. soovitatav kasutada trafosid, ehitusplatsil generaatoreid. 5
Vool Laengute suunatud liikumine Et elektrivool saaks tekkida, peab meil olema vooluring ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektrivooluks nimetataksegi laengute suunatud liikumist. Vooluringis liikuvateks laenguteks on elektronid. Vooluring on suletud kontuur, millesse kuulub vooluallikas. Autoelektroonikas on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Muidugi peame siin arvestama, et auto aku on vooluallikana kasutusel vaid siis kui auto mootor ei tööta, sest auto käivitamiselt hakkab ringi käima ka generaator ning viimane võtab sellisel juhul kogu elektrisüsteemi energiaga varustamise enda kanda. Sellest tingituna kustub reeglina ka armatuuris aku pildiga signaallamp. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades
Kui kasulik võimsus on maksimaalne ( R r m = ), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri η lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m . Valemite (1) ja (3) järgi on sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu ε korral nii kasulik võimsus kui ka kasutegur suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Antud töös kasutatava katseseadme skeem on toodud joonisel 3.1. Skeemil on vooluallikaks elementide ε 1 ja ε 2 patarei, mille takistuse kunstlikuks suurendamiseks kasutatakse reostaati r. Kaks reostaati R1 ja R2 välises vooluahelas on ette nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks laias piirkonnas. 2. Töö käik Jrk nr I, mA U, V η, % ε – U, r, Ω R, Ω V 1 56 0,45 25,2 15,7 2,41 42,8 8,0 0,19 2 52 0,65 33,8 22,7 2,21 42,5 12,5 0,29
sisendi vahel. Jne. Autotransformaatorite eeliseks see, et nad on sageli väiksemad, kergemad ja odavamad kui tüüpilised kahekordse mähisega trafod. Ühtlasi on neil madalam lekkereaktsioonivõime, madalamad kaod, väiksem erutusvool ja suurenenud VA hinnang antud suuruse ja massi korral. Miinuseks see, et primaar- ja sekundaarmähiste vahel pole elektrilist isolatsiooni. • Miks ei sobi tavaline jõutrafo elekterkeevituse vooluallikaks? Milline peab olema keevitustrafo pinge-voolu karakteristik? Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab töötama väga lähedal lühiseolukorrale. Keevitustrafo pinge-voolu karakteristik peab olema järsult langev ehk voolutugevuse suurenemisel peab pinge tugevasti langema. • Miks ei tohi trafo südamik olla alumiiniumist? Alumiinium ei ole magnetiline materjal, aga südamikus peab olema magnetvoog.
suur panuse just elektromagnetismi ja sellega seotud nähtuste avastamise ja uurimisega. Laengute suunatud liikumine Et elektrivool saaks tekkida, peab meil olema vooluring ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektrivooluks nimetataksegi laengute suunatud liikumist. Vooluringis liikuvateks laenguteks on elektronid. Vooluring on suletud kontuur, millesse kuulub vooluallikas. Autoelektroonikas on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Elektrivool- elektrilaengute suunatud liikumine.
Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m .Juhi takistus sõltub temperatuurist, sest eritakistus sõltub temperatuurist. Jadaühendus: I=I 1=...In ;U=U1+U2+...Un;R=R1+R2+...Rn Rööpühendus: I=I1+I2+...In; U=U1=...Un; 1/R=1/R1+1/R2 . ELEKRTOMOTOORJÕUD. OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA. Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nim. seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nim. nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Kõrvaljõud on mitmesuguse olemusega nt. elektrijaama generaatoris magnetväljajõud, patareis ja akus keemiline jõud. Tööd, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist nim. elektromotoorjõuks =Ak/q . elektromotoorjõud on max pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada
klaaskaanega. Kui anda näiteks eboniitpulgale elektrilaeng, hõõrudes seda karusnaha või paberiga, ning puudutada sellega elektromeetri varrast siis osuti kaldub kõrvale, kuna elektrilaengud lähevad eboniitpulgalt üle vardale ja osutile ning varda ja osuti ühenimelised laengud tõukuvad. Ohmi seadus väidab et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingetega. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Vooluringis tagab laengu ringkäigu vooluallikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivaid jõude nimetatakse nende mitteelektrilise päritolu tõttu kõrvaljõududeks. Lõppkokkuvõttes panevad laengu liikuma kõrvaljõud kogu vooluringis. Alalisvooluringis kasutatakse kõige rohkem keemilisi vooluallikaid. Esimese keemilise vooluallika valmistas A. Volta aastal 1799. Elektromootorjõud ja Ohmi seadus. Elektromootorjõud on maksimaalne pinge, mida
saavutamiseks ei lange kokku. Kui kasulik võimsus on maksimaalne ( Rm= r ), siis kasutegur on 0,5. Kasuteguri lähenemisel ühele moodustab aga kasulik võimsus N1 ainult väikese osa oma maksimaalväärtusest N1m . Valemite (1) ja (3) järgi on sama välisahela takistuse R ja vooluallika elektromotoorjõu korral nii kasulik võimsus kui ka kasutegur suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. Antud töös kasutatava katseseadme skeem on toodud joonisel 1. Skeemil on vooluallikaks elementide 1 ja 2 patarei, mille takistuse kunstlikuks suurendamiseks kasutatakse reostaati r. Reostaati R välises vooluahelas on ette nähtud voolutugevuse sujuvaks muutmiseks. 4. Töö käik. 1. Tutvuge allpool joonisel toodud skeemiga. Punktiiriga piiratud kast kujutab endast uuritavat vooluallikat. Joonis 1. Vooluallika kasuteguri määramiseks kasutatava katseseadme skeem. 2. Lüliti K avatud olekus registreerige voltmeetri näit, mis on sel juhul ligikaudu võrdne
Võnkering Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub pooli ja juhtmete takistuse tõttu soojuseks ning osa energiat kiirgub elmagnetlainetena välja. Pidev e. sumbumatu energia saamiseks tuleb võnkeringile energiat juurde anda pidevalt. Elektromagnetlained Mehaaniline võnkumine tekitab meh. laineid (ristlained, pikilained, helilained...) Laetud
keevituskiirus 4.kaitsegaasi kulu 5.traadi läbimõõt 6.voolukontakti kaugus ja traadi väljaulatus 7.keevituspüstoli asend ja kaldenurk 8.väljundahela induktiivtakistus reguleeritakse tekkivate pritsmete hulka MIG/MAG keevitusseade tuleb regulerida nii, et traadi etteande kiirus võrduks traadi sulamiskiirusega TIG KEEVITUS Tig keevitus on karkeevitus sulamatu (W) elektroodiga inertgaasi keskkonnas, tunnusnumber 141, kaitsegaasid:Ar,He,Ar+He, keevitatakse kõiki metalle alates 0,15mm. Vooluallikaks inverter. Teraste keevitamisel on vooluks päripolaarne alalisvool DC- Alumiinium ja värvilised metallid vahelduvvool Eelised: 1) ilus,esteetiline keevitus 2)lihtsam kaare juhtimine 3)laias ulatuses reguleeritavad vool väärtused 4)puuduvad pritsmed või piserdus 5)puuduvad aurud või räbu 6)mitmekesiste metallide või sulamite keevitamine 7)õhukeste materjalide efektiivne läbisulamine 8)sügav keevise läbisulamine Puudused: 1)kasutaja peab tegema palju käsitsi tööd
leian voolu ahelas Ea I ´´1 = R14 + R2 + R3 + R5 6 I ´´1 = 6 + 36 +12 +11 I´´1 = 0,0923 A Teades voolu teisendan pingeallika vooluallikaks ning kasutades Kirchoffi I seadust ja leian voolu teises harus I ´´1 -J 1 = I ´´2 I ´´2 = 0,0923 -1 I´´2 = 0,9077 A Kujutame et E2 ei võrdu nulliga ja ülejäänud võrduvad, lihtsustan skeemi vastavalt. E2 R1 R2
selles korteris üheaegselt kasutada? Eeldame, et pinge võrgus on 220V. 4. Autojuht lülitas sisse ohutuled ja kõik neli suunatule lampi hakkasid vilkuma. Milline on põlevate lampide korral voolutugevus akus, kui ühe lambi võimsus on 21 W ja pinge lampidel 12 V? 7. OHMI SEADUS KOGU VOOLURINGI KOHTA KÕRVALJÕUD Vooluahelasse mittekuuluvas juhis pinge puudub, selleks et juhi otstel oli potentsiaalide vahe on vaja elekrienergia allikas. Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. · Patarei, aku, galvaanielement keemilised vooluallikad · Päikese patarei · Generaator Kõrvaljõududeks nimetatakse vooluallikas toimivaid jõude nende mitteelektrilise päritolu tõttu. Töö laengu nihutamisel elektriväljas sõltub laengu suurusest. Mida suurema laenguga on tegemist, seda rohkem tööd peavad kõrvaljõud tegema tema läbiviimisel vooluahelas
otsa väljaspool juhti mitteelektrostaati liste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul Kõrvaljõud teostavad laengute pumpamist eesmärgiga saada meie poolt väljavalitud juhis püsiv vool Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana Seadet, kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nimetatakse vooluallikaks ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromotoorjõuks Elektromotoorjõud (emj) on töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel Elektromotoorjõud on maksimaalne pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada allikapinge Ohm'i seadus kogu vooluringi kohta(valemid,skeem) Ohm'I seadus suletud ahela (kogu vooluringi) kohta: Kirchoff'i reeglid(valem ja joonis)
katkestab. Jahtudes taastab vooluringi. PILET7 1.Voolutugevus. Voolutugevus, mõõtühik amper (A),vahelduvvooluahelas suureneb. Võrdub ajaühikus ristlõike pindala läbinud elektrilaenguga. I=U/R või I=q/t. Elektrivool on elektronilaengute suunatud liikumie elektriahelas. 2.Generaatori tööpõhimõte Generaatori töö põhimõte on oma ringliuglemisega toota voolu. Töö põhineb pinge tekkemises juhis, mis asub muutuvas elektriväljas. Vahelduvvoolugeneraator on kaasajal põhiliseks vooluallikaks. Võimusus on elektrijaamades üle 1MW. Veel on ka alalisvoolumootoreid. PILET8 1.Elektromagnetismi olulisemaid rakendusi, näiteks raadioside, televisioon, radarid, globaalne punktiseire (GPS). 1)Raadioside- info antakse edasi magnetlainete abil läbi õhu, eesmärk on ühenduse loomine, signaalide edastamine. Televisioon-levib raadiosignaalidega. Radarid- elektromagnetlaineid kasutatakse objektide kauguse, kõrguse, kiiruse ja liikumissuuna kindlaks tegemiseks
võib vaadelda kui omalaadset ,,lisahõõrdumist" magnetväljas. Kui induktsioonivool viib positiivse ühikulise laengu üks kord läbi tekkiva vooluringi, siis kõrvaljõu poolt selleks tehtavat tööd nimetatakse induktsiooni elektromotoorjõuks. Ülaltoodu põhjal võib induktsiooni elektromotoorjõudu tõlgendada ka kui pinget, mis tekib katkestuskohas, kui me kasutame elektromagnetilisel induktsioonil põhinevat vooluallikat ja katkestame kuskil vooluringi. Lihtsaimaks selliseks vooluallikaks ongi liikumisel magnetvälja jõujooni lõikav juhtmetükk . Kokkuvõte. Induktsioonivoolu tekkimine. Jõud, mis nihutab juhet magnetväljas, paneb elektromagnetilise induktsiooni teel laengukandjad juhtmes liikuma. Kui liikuv juhe on osa vooluahelast, siis esineb selles ahelas induktsioonivool. Pööriselektriväli. Pööriselektriväljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörisjooned. Selline elektriväli tekib magnetvälja muutumisel
See on võimalik ainult mitteelektrostaatilise päritoluga: keemilised protsessid (patareid, akud), ajas muutuv magnetväli, mehaanilise energia muundumne (tuule, langeva vee, auru) elektromagneetilise kiirguse energia (fotoelemendid). Kõtvaljõuelektromootorjõud ε on töö, mida teevad kõrvaljõud ühikulise laengu 1C üleviimisel. ε=Akõrval/Q0. 1v. Seadet, kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nim vooluallikaks, ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromootorjõuks. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=ε/R+r vaata veel Kirchoffi reeglid. 1. Hargnemispunktides voolude summa on null, kusjuures sisenevad voolud loetakse pos, väljuvad voolud neg. ehk summaarne vool hargnemispunktides on 0. I1+I4+I3-I2=0 2. Kinnises kontuuris EMJ ε summa võrdub pingelangude (RI) summaga takistusel, kusjuures emj on pos, kui kontuuri ringkäigu suund
7 ,,Välkmäluseadmed". Püsimälu kiip asub tavaliselt otse emaplaadil või on sellega ühendatud vastava pesa abil. 1.3.1 Konfiguratsioonimälu Peale RAM-i ja ROM-i on arvutis väike mäluosa, kus hoitakse teavet arvuti konfiguratsiooni kohta. Konfiguratsioonimälu asub otse emaplaadil ja ta on ehitatud CMOS (Complementary Metal-Oxide Semiconductors) transistoride baasil. Info säilimiseks sellises mälus on vajalik katkematu elektritoide. Kuna CMOS mälu ei nõua tugevat voolu, sobib vooluallikaks akumulaatorpatarei, mis paigutatakse emaplaadile. Konfiguratsioonimälus hoitakse teavet arvuti ja tema lisaseadmete (kõvaketta ja disketiseadmete tüübid, parool jne.) kohta. Konfiguratsioonimälu nimetatakse ka Setup mäluks, sest nende parameetrite lugemiseks ja muutmiseks on BIOS-is eriprogramm SETUP, mille abil kirjutatakse konfiguratsioonimällu info uue arvuti kasutuselevõtul. Konfiguratsioonimälu ja akumulaatorpatarei abil töötab arvuti sisemine kell RTC (Real Time Clock)
Lubades mõnigast kõrvale kaldumist sobitustingimusest on võimalik kasutada lõppvõimendite lülitusi milles puudub väljundtrafo. Joonis 2.5.5 Vaadeldavad lülitust nimetatakse kondensaator väljundiga lülituseks. Signaali esimesel poolperioodil VT1 on avatud kulgeb vool läbi VT1 läbi kondensaatori ja läbi koormustakistuse. VT2 on sel ajal suletud. Järgmisel poolperioodil on VT1 suletud. Nüüd hakkab vooluallikaks tööle eelmisel poolperioodil laetud kondensaator ning tema laegnust tingitud vool läbib nüüd tarbijat. Kasutatav kondensaator peab olema piisavalt suuremahtuvusega, et tema laengust piisaks voolu tekitamiseks ka kõige madalamadel sagedustel kus periood on pikk. Praktiliselt kujuneb taolises lülituses vajalikkuks kondensaatori mahtuvuseks vähemalt 1000uF. Kondensaatorit on võimalik vältida kui kasutada kaht eraldi pingeallikat Joonis 2.5.6
Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t : A = I U t . Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 1 kW. h = 3 600 000 J Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. 16 Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus).
Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 18 1 kW h = 3 600 000 J . Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met
Seega on juhtmes võimalik voolu alal hoida vaid pidevalt laenguid "tagasi tõstes". Sel teel säilitame juhis elektrivälja, mis kutsub esile laengute liikumise -- elektrivoolu. Jõudusid, mis liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, nimetatakse kõrvaljõududeks; selleks kõlbab suvaline energiaallikas (soojus, valgus, mehaaniline töö või keemiline energia). Seadet, kus toimub laengute üleviimine kõrgemale potentsiaalile, nimetatakse vooluallikaks ja selle seadme poolt ühiklaengu üleviimisel tehtud tööd tema elektromotoorjõuks. Elektromotoorjõud on töö, mida teevad vooluallikas toimivad kõrvaljõud ühikulise laengu (1 C) üleviimisel. Elektromotoorjõud on võrdne potentsiaalide vahega vooluallika klemmidel välise ahela puudumisel. Vooluringi skeem tavatähistega. Vooluringiks nimetatakse suletud kontuuri ("juhtivat kõverat"), millesse kuulub vooluallikas.
Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t : A = I U t . Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 1 kW. h = 3,6 MJ Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus). Sisetakistus iseloomustab vooluallika sees laengukandjate suunatud liikumist pidurdavate jõudude toi- met
annaabi.ee 
