Michelangelo ja teised Veneetsia kunstnikud Michelangelo(1475- 1564) Kunstnik, skulptor, arhitekt, poeet Esindab äärmuslikul viisil kõrgrenessansile usku kunsti väärtusse ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ja tema imetlajad uskusid , et kunstianne on kingitus jumalat mõnele üksikule inimesele(1). Geniaalsus polnud talle õnn, vaid pigem raske piinav koorem Kuulsamad tööd Taaveti figuur, Pieta ja Sixtuse kabeli lagi. (2) Daniele da Volterra portree Michelangelost Jacopino del Conte portree Michelangelost Taaveti figuur(2) Donatello Michelangelo Pieta Rooma Peetri kirikus Pieta Rooms Peetri kirikus(2) Maalingu motiivid on võetud piiblist Sixtuse kabeli lagi ja altarisein, mis oli ta kõige suuremahulisem töö (3) Maalikunsti Veneetsias
The portrait of Michelangelo by Daniele de Volterra The Pietà is a marble sculpture in St. Peter's Basilica in Vatican City MICHELANGELO Italian sculptor, painter, architect and poet. He was one of the founders of the High Renaissance and, in his later years, one of the principal exponents of Mannerism. He was born in 6 March, 1475 in Caprese, the son of the local magistrate, his family returned to Florence soon after his birth. During his life he lived in city's like Florence, Venice and Bologna in Tuscany, nowadays Italy. Later, during the prolonged illness and after the death of his mother, he lived as a stonecutter and his wife and family in the town of Settignano where his father owned a marble quarry and a small farm. Michelangelo once said to the biographer of artists Giorgio Vasari, "What little good I have within me came from the pure air of your native Arezzo and the chisels and hammers." Mi...
15. Liigisisene konkurents, sümmeetriline ja asümmeetriline konkurents; 16. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme ehk isehõrenemise seadus; 17. Populatsioonidevaheliste interaktsioonide liigitus (konspekt); 18. Konkurents mõiste, liigid, Gause eksperimendid, Gause reegel; 19. Mutualism, mutualismi liigid, sümbiontse mutualismi liigid, molekulaarse lämmastiku fikseerijad, mükoriisa tüübid; 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; 21. Saakloomade kaitsekohastumused; 22. Parasitism, parasiitide liigitused, mikroparasiitide puhast kasvukiirust mõjutavad tegurid; 23. Kommensalism. Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suuruse järgi; mikro- meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; 24. Koosluste struktuuri aspektid; 25
She was waiting on him; she had "seen" him. She told him of the Cullens, whom she had also "seen", and the possibility of a life without all the killing. Together, they went to find Carlisle. After Jasper's tale, the other's understood that the killings in Seattle must be from a newborn army. They try to discern a motive behind the building of the army, concluding that they must be the target as they are the closest and largest coven. Building upon what Edward saw in Aro's mind while in Volterra, he surmises that the Volturi may ultimately be behind the army. Jasper dismisses this idea as being too sloppy for the Volturi, that it must be a first timer. The Cullens decide that Jasper needs to train them to fight the newborns and they begin preparations to go to Seattle and take care of the threat themselves. Bella realizes they are missing something important, but she can't figure out what it might be. Carlisle calls the
D. Väikese või suure (aga mitte vahepealse) levimiskauguse korral? Liiga väikese vahemaa puhul võib tekkida inbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga lähedaste isendite vahel), liiga suure vahemaa puhul autbriidingu depressioon (geneetiline degradatsioon tänu ristumisele geneetiliselt liiga kaugete isendite vahel). Seega, C on õige. 23. Millised võrrandipaarid moodustavad Lotka-Volterra tüüpi kiskja-saakloom võrrandsüsteemi? A. dN/dt = rN – P; dP/dt = fP – qN; B. dN/dt = rN; dN/dt = rN(1 – N/K); C. dN/dt = logC – 3/2 log N; dP/dt = logC - logN; D. dN/dt = rN – a’NP; dP/dt = fa’NP – qP; D on õige, teised on mingi jama. 24. Millised näited sobivad illustreerima sellist elutsükliga seotud migratsiooni, mille piltlikuks nimetuseks on edasi-tagasi pilet (üks kord elus rännatakse toitumispaika ja üks kord elus
· Endomükoriisa seenejuured tungivad rakkude vahele ja rakkude sisse · Ektomükoriisa seenejuured ei tungi rakkude sisse ega vahele vaid moodustavad tupe. Avalduvad peamiselt puudel · Erikoidne mükoriisa kanarbikulised · Orhidoidne mükoriisa Ca 50% molekulaarsest lämmastikust tekib ookeanides. Seda toodavad bakterid. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus ehk röövlus, episitism, predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi, samas võib karnivoor olla ka mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Herbivooria ehk taimtoidulisus on taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe. Lotka-Volterra tüüpi mudel kaks komponenti, C-kiskjate ehk tarbijate arv ja N-olemasoleva biomassi või
Kaasaarvatud lüürilised poeemid ja spirituaalsed ja müstilised karakterid,Michelangelo komposeeris teisigi poeeme mis olid veelgi tundelisemad ja veelgi inspireeritumad ühest naisest kes oli" kuri ja ilus" oli nendes riimides nagu taltsutamatu iha. Michelangelo Buonarotti suri,nö andes ennast ülesse jumalale 18nendal Veebruaril 1564 aastal,peale"aeglast palavikku".nagu Vasari meile ütleb,ta tegi oma testamendi 3 lausega tema arsti ja sõprade ees Tommasco cavalieri ja Daniele da Volterra öeldes et:" ta jättis oma hinge jumalale,oma keha maale ja oma materjaalsed asjad oma kõige lähimatele suhetele".Tegelikkuses oli vähe jäänud tema majja,ennem seda aega oli ta põletanud muist oma töid,kaasaarvatud,kavandid San Lorenzo fassaadile.Tema surnud keha jäeti sarkofaagi Santi Apostli kirikusse,aga peale paaro päeva peale tema matmist tema vennapoeg Lionardo Buonarotti,kes oli saabunud Rooma,võttis kogu tema vara enda vastutada ja viis ära ka laiba kinnikatetuna kaubapalli
Nendes süzeedes ilmneb taas Botticelli osavus ja meisterlikkus tervikliku kompositsiooni loomisel. Ometigi ei ole need tema parimad tööd. Botticelli õige ala oli ikkagi tahvelmaal. 1480. aastate loomingust kuuluvad ta tippteoste hulka maalid ,,Maarja kroonimine" ja ,,Trooniv madonna". 1482. aastal pöördub Botticelli tagasi Firenzesse. Lorenzo Medici tellib temalt ja mitmelt teiselt kunstnikult seeria frekosid oma Spedaletto villasse Volterra lähistel. 1483- 1484. aastal loob Botticelli surematu fresko ,,Venuse sünd". Sellesse perioodi kuuluvad, nagu eespool juba mainitud, mitmed madonnat kujutavad tööd. Botticelli armastas teha madonnapilte sõõrümaras formaadis. Neist ilusaim on ,,Magnificat" (1485). Samal perioodil maalib kunstnik hulga portreesid, mis modellide iseloomu suurepäraselt edasi annavad: Juliano Medici, Michele Mapullo, Lorenzo Lorenzano jt. 1490
maasügavusest, et kohtu ette astuda. Osa neist tõuseb taevasse, teised saadetakse põrgupiinadesse. Lõpetanud "Viimse kohtupäeva", saavutas Michelangelo suurima populaarsuse kaasaegsete silmis. Kuid katoliikliku reaktsiooni perioodil tundusid Michelangelo loodud ilusad, tugevad, alasti inimfiguurid kuidagi pühadust teotavatena, eriti kui arvestada, et maal asus altari taga. Paavst Paulus IV annab käsu katta mõne figuuri alastus drapeeringutega. Need maalib kunstniku süber Daniele da Volterra. Võimalik, et see päästis "Viimse kohtupäeva" reaktsionääride viha ja vägivalla käest. 7 Lõpusõna Michelangelo kunst on kõrgrenessansis kõige täpsemini ja selgemini piiritletud, kuid selles ilmneb juba uue, tulevase barokkstiili sugemeid, sest ilmekuse taotlemisel pidi Michelangelo vahel maksma lõivu nii välisele ilule kui ka harmooniale.
33. Eksponentsiaalne ja S-kujuline kasvukõver. 34. Eluvormi mõiste. Mille alusel eristas Raunkiaer taimede eluvorme? 35. Võrrelge r ja K strateege ja tooge välja nende peamised erinevused. 36. Liikidevaheliste suhtevormide tüübid: konkurents, mutualism, parasitism, kommensalism, amensalism; näiteid. 37. Kisklus, taimetoidulisus, segatoidulisus. 38. Liigisisene ja liikidevaheline konkurents, selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. 39. Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. 40. Metapopulatsioonide teooria. 41. Saaklooma kohastumused kiskluse vastu. 42. Taimede kaitsemehhanismid herbivooria vastu. 43. Kiskja kohastumused saakloomade tabamiseks. 44. Kuidas muutub isendite arv saaklooma populatsioonis kui isendite arv kiskja populatsioonis on tasakaalutasemest suurem? Põhjendage oma arvamust. 45. Kuidas muutub isendite arv kiskja populatsioonis kui isendite arv saaklooma populatsioonis on tasakaalutasemest väiksem
liikide leviku määraja. Gause reegel - kaks liiki, mille nôudlused limiteeriva ressursi suhtes kattuvad ei saa pikemat aega koos eksisteerida. (Hutchinson - 2 liiki, mille ökoloogilised n niid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida.) 1) Tarbimiskonkurents - ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents - vôitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents - läbi ühise vaenlase vôi läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. 18. Lotka-Volterra vôrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid. Vôrrand ennustab 2 vôi enama liigilise koosluse dünaaikat - kas saavad koos elada vôi ei. Vôrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1[(K1-N1-12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2[(K2-N2-21N1) / K2]. 12 - konkurentsikefitsent, môôdav konkureeriva pop.i môju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 - jänes ja N2 - pôder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (môlemal), siis on nad ajas stabiilsed
aega koos eksisteerida. Hutchinson 2 liiki, mille ökoloogilised nissid kattuvad, ei saa pikemat aega koos eksisteerida. 1) Tarbimiskonkurents ühise ressursi ammutamine üksteise olemasolust teadmata. 2) Otsene e. aktiivne konkurents võitlus ressursi pärast. 3) Näiv konkurents läbi ühise vaenlase või läbi teiste liikide samal troofilisel tasemel. Ressursi konkurents(1.Tarbimis) vs. vahetu konkurents (2.Otsene) 18. Lotka-Volterra võrrandsüsteemid, nullkasvu isokliinid, püsivad ja ebapüsivad tasakaaluseisundid. Võrrand ennustab 2 või enama liigilise koosluse dünaamikat kas saavad koos elada või ei. Võrrandsüsteem: 1) dN1/dt = r1N1[(K1-N1-12N2) / K1] ja 2) dN2/dt = r2N2[(K2-N2-21N1) / K2]. 12 konkurentsikoefitsent, mõõdab konkureeriva pop.i mõju vaadeldavale pop-ile ühikutes, nt. N1 jänes ja N2 põder, siis 12 = 60 ja 21 = 1/60. Kui dN/t = 0 ja N > 0 (mõlemal), siis on nad ajas stabiilsed
Seedimatud seemned Sümbiontne mutualism sümbioos kahe organismi pidev kooselu. Sümbiont väiksem organism a) Keha pinnal; b) Keha öönes; c) Keha öönes ja raku sees; d) raku sees Mükoriisa e seenjuur: a) ektomükoriisa - seene niidid puittaimedel kapslina juure ümber; b) endomükoriisa seeneniidid rohttaimedel juure sees ja juure pikendused; c) samblik, vetikas seeneniitide vahel 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; Kisklus organism tapab söögiks teise Herbivooria organism tarbib ohvrist ainult osa. Ohver jääb ellu. Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteem: { dN/dt = rN áNP; dN/dt = 0 rN = áNP P=r/á { dN/dt = fáNP qP; dN/dt = 0 fáNP = qP N = q/fá dN/dt kasvukiirus r erikasvukiirus N isendite arv pindalaühikul (populatsiooni tihedus siin tähistab saaklooma) P kiskja populatsiooni tihedus
Nt on mutualistikud suhted olulised maismaaökosüsteemi funktsioneermiseks, sest 90% maismaa taimedest sõltub seente mükoriist, kuna see varustab taime anorgaaniliste ühendite ja mitmete mikroelementidega. Vaatamata selle suhte tüübi olulisusele, on see ajaooliselt pälvinud võrreldes teiste liikidevaheliste sugetega (nt kisklus ja parasitism) märksa vähem tähelepanu. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt (konspekt, Begon et al. 10.2.1); Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe. Kiskjad ehk karnivoorid on loomad, kes söövad teisi loomi. Samas võib karnivoor olla mõne teist liiki kiskja toiduobjekt. Sel viisil moodustub kiskahel, mille viimaseks lüliks on tippkiskja. Herbivooria ehk taimtoidulisus on herbivoori ehk taimtoidulise looma liigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe.
of Ecology (1905), Plant Succession (1916) Metoodika uuritava piirkonna taimestiku kirjeldamiseks (isendite kokkulugemine teatud piiratud alal ja selle põhjal järelduste tegemises laiema piirkonna kohta). Kooslused arenevad suksessioonidena (teatud kindlad arenguetapid) ja jõuavad kliimakskoosluseni (Eestis okaspuumetsad). Matemaatilise ökoloogia algus 1920ndatel. Ameerika statistik Alfred J. Lotka ja Itaalia matemaatik Vito Volterra arendasid 1925-1926 üksteisest sõltumatult välja matemaatilised meetodid populatsioonide dünaamika uurimiseks. Lotka-Volterra võrrandisüsteem kiskja ja saaklooma populatsioonide arvukuste vastassuhteid kirjeldav diferentsiaal-võrrandsüsteem nt jänese arvukus ja ilvese arvukus tulev teatava hilinemisega järele (ideaalse olukorra kirjeldus, tegelikus looduskeskkonnas on aga palju lisategureid (nt
Nt pruunkaru, metssiga, hallvares jms. 38.Liigisisene ja liikidevaheline konkurents selle mõju populatsioonidele. Gause reegel. Liigisisene – ühe liigi piires. Liikidevaheline – erinevate liikide vahel (Nt territooriumi üle ). Gause reegel – konkurentsi välistav reegel: kaks konkureerivat liiki, kellel on samad ökoloogilised nõudmised (üks ja sama nišš) ei saa püsivalt koos eksisteerida – üks süüakse välja. 39.Lotka-Volterra mudel ja selle kehtimise eeldused. Kiskja ja saaklooma vastastikku mõjutavate populatsioonide arvukuse muutumist kirjeldav diferentsiaalvõrrandite süsteem. Eeldused: saaklooma populatsiooni toidulaud on piiramatu; kiskja populatsiooni toiduvarud sõltuvad täielikult saaklooma populatsiooni suurusest; populatsiooni muutumise määr on proportsionaalne tema suurusega; keskkonnatingimused ei muutu protsessi käigus ühe liigi kasuks ja geneetiline kohanemine
arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel. (Taimed said tänu sellele vallutada Maa.) Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast (rohevetikas(taim), tsüanobakter (sinivetikas)). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak on kiskjast üldiselt väiksem või samasuurune. Elu jooksul mitu toiduobjekti. 2. Näkitsemine - Näkitsejad söövad osa oma saagist ilma, et saak selle tagajärjel hukkuks. Elujooksul palju saakobjekte. (Herbivoorid, põder, verdimev sääsk, jänes, liblikad.) 3
saakobjekti (enamasti vastse) sisse (enamus putukad). Nt: herilane muneb liblika nuku sisse, liblika asemel väljub nukust herilasi. 3. Toit on paigal, tarbja liigub Strateegia, mis on omane herbivooridele ja pmst kõikigele – NÄKITSEJA. Näkitseja tarbib tükikesi saagist. Nt: Gomodo varaan (maa suurim sisalik) – kiskja rebib kitselt tüki küljest, seejärel jälitab, kuni sureb ja tarbib ülejäänu. Nt: Põder näkitseb pajupõõsast. LETKA-VOLTERRA TÜÜPI KISKJA-SAAKLOOM VÕRRANDSÜSTEEM Matemaatikud modelleerisid diferentsiaalsüsteemi abil bioloogilisi interaktsioone. Üksiku popultasiooni piiratud kasvuvõrrand: dN/dt = rN ( 1 – N/K) rN: paljunemisest tekkiv kasv (pidurdav takistus) 1 – N/K: liigisisene konkurents Saaklooma puhul on unustatud 1-N/K, sest populatsiooni suurust kontollib eelkõige kirkja. Top-down control: saaklooma populatsioon on kontrollitud saakloomade poolt. (troofilised tasemed)
ekspotentsiaalne. Bakterite kasvu mõõdetakse: 1) merevette lisatakse tümidiini ja vaadatakse tema sisenemist DNAsse. Midagi, midagi. DNA puhastatakse (mõõdetakse raku produsteerimise kiirust) 2) triitiumiga märgistatud leutsiiniga (mõõdetakse biomassi juurdekasvu). Bakterite juurdekasvu pidurdab: nende ära söömine, ressurssid, suremus. Neist toituvad nanoflagellaadid (?). Fütoplanktoni ja zooplanktoni paljunemise kiirus on erinev. Zooplankton 10 korda aeglasemalt. Lotka-Volterra ossilatsiooni/piirtsükli valem kirjeldab ainuraksete bakterite ärasöömist. Ainuraksed eelistavad enamasti suuremaid baktereid. Avaookean orgaanika seisukohalt Üsna lahja, orgaanilist ainet vähe. Sellepärast, et toitu lihtsalt ei jätku ning samas bakterid surevad viiruste kätte. Kemoautotroofid elavad ookeani põhjas (neid peetakse vanimateks mere vormideks). Kemoautotroofid moodustavad arhede grupi. Erinevad teistest kardinaalselt. On suhteliselt väikeserakulised.
Etruske nendega ei seostata. Põhja itaalia eelajaloolise aja kultuurid. Terramare päritolu ei ole teada. 8 saj ekr etruskid liikusid toscaana ja etruuria aladele. Al sellest ajast hakatakse leidma võõraid elemente arheoloogiast. Etruuria metallirohkus tõmbas uusasukaid sinna piirkonda. Arheoloogia kinnitab, et uus kultuur oli linlik kultuur selles piirkonnas. Väga paljude linnade nimed on säilinud tänapäevani. Velatri- volterra. Faesulae- fiesole. Perusia-perugia. Linnad olid enam-vähem iseseisvad, neid juhtisid kuningad, lisaks magistraadid. (valitud arist... kasti hulgast) lucumon(etruski keeles o täht puudus)= patriitsid. osad linnad moodustasid liidu, 12 linna- dodekapolis(kreeka keeles 12 linna). Väga kõrgelt arenenud tehnika. Osaliselt kohapeal väljaarenenud. Väga edukad kaupmehed ja piraadid. Õige pea tugev konkurent kreeklastele ja kartaagolastele. Kauplesid terve põhja itaalia osas, Põhjast
annaabi.ee 
