• riigivastutuse seadus – eesmärk sätestada avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja kord. Haldusõiguse reform 1.juulil 2003 jõustus: • halduskoostöö seadus – füüsilistele ja juriidilistele isikutele riigi ja kohaliku omavalitsuse avaliku halduse ülesannete (edaspidi haldusülesannete) iseseisvaks täitmiseks volitamise tingimused ja korra ning haldusorganite vahelise ametiabi osutamise alused ja korra. Loe Ü.Madise, “Eesti haldusõiguse reformi kandvatest ideedest”, Juridica 2003, nr 1. Õiguskantsler hea halduskantsleri rollis Alates 1.1.2004 on õiguskantsleril õigus valvata hea halduse põhimõtete järgimise üle. Väljavõte seletuskirjast: Ühest küljest tähendab see, et õiguskantsleri tegevuse eesmärgiks ei
lahenduste leidmiseni, mida üksi tegutsedes poleks õnnestunud leida. · 2+2=5 Marve Koppel Ärikoolituse osakond Ebaefektiivne meeskond- "Negergia" · Grupi poolt kollektiivselt loodav väärtus on väiksem väärtusest, mis oleks loodud kui inimesed oleksid iseseisvalt tegutsenud. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eduka meeskonna tunnused · Osalev juhtimine- vastastikuse sõltuvuse loomine teatud vabaduste andmise, teiste aitamise ja volitamise kaudu · Jagatud vastutus- luuakse õhkkond, kus kõik meeskonnaliikmed tunnetavad võrdset vastutust · Selged eesmärgid- ühise eesmärgi tajumine · Tihe ja mõistev kommunikatsioon- suhtlemine aus ja ühemõtteline, loob avatud ja usaldava keskkonna Marve Koppel Ärikoolituse osakond Eduka meeskonna tunnused · Tulevikule orienteeritus- muutusi nähakse kui võimalust arenguks ja kasvuks · Orienteeritus ülesandele- ollakse tulemustele orienteeritud
4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid; 6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust. Isikuga halduslepingu sõlmimise kord: 29 (1) Isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse läbiviimise korrast, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. (11) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata järgmiste halduslepingute suhtes: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste liidule riigi või kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise haldusleping;
sõlmitud halduslepinguga.” „Kohalik omavalitsus võib talle seadusega või selle alusel pandud haldusülesannet volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga.” Eraõigusliku lepingu sõlmimise eeldused tulenevad HKS § 3 lg 4: „Haldusülesande täitmiseks volitamise korral võib sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping, eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga.”
ka viitab, delegeeritakse halduslepingu alusel avalikul sektoril lasuvaid haldusülesandeid. Tuleb silmas pidada, et halduslepingu pooled peavad olema juriidilises mõttes erinevad isikud, kellest üks peab olema riik, KOV üksus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik, eraõiguslik juriidiline isik või füüsiline isik, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesandeid. Lepingu sõlmimise protsess 1. Analüüsi koostamine. 2. Haldusülesande täitmiseks volitamise otsuse tegemine: · pädevus; · otsuse sisu. 3. Lepingu sõlmimine: · lepingu sõlmimise pädevus; · kohustus viia läbi riigihange; · lepingu tingimused · Lepingu avalikustamine ja jõustumine. Haldusmenetluses on menetlusosalised: 1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja);
toimingud tuleb sooritada ja nendeks võib luba anda vaid selleks volitatud isik/isikud oma volituste piires. Isikute volituste piirid tehingute ja toimingute tegemiseks tuleb üheselt määratleda, mis tähendab iga töötaja pädevuse piiride kindlaksmääramist, ning määrab õigused oma ülesannete delegeerimiseks alluvatele üksnes oma volituste piires. 4) Kohustuste lahusus võtmeülesanded ja vastutus volitamise, tehingute teostamise, töötlemise, registreerimise ning järelevalve osas peab olema jaotatud erinevate töötajate vahel. Kohustuste lahusus nõude eesmärk on vähendada tahtlikke manipuleerimisi ja vigade riski suurendades sellega järelevalve elementi. 5) Järelevalve sisekontrollisüsteemi eesmärkide saavutamiseks tuleb tagada piisav ja kompetentne järelevalve (tööjaotus, dokumentatsiooni läbipaistvus/arusaadavus jne).
Tekib initsiatiiv ja vastutustunne, meeskonna heaks töötamine. Emotsionaalne rahulolu on suur ning ei lahkuta enam kergelt. Töötulemused paranevad jätkuvalt.Meeskonna efektiivsust määratakse kahe järgnevalt toodud näitaja alusel: meeskonna poolt antud toodangu või osutatud teenuste hulk ja kvaliteet; meeskonna liikmete isiklik rahulolu. Eduka ja ideaalse meeeskonna tunnused: osalev juhtimine vastastikkuse sõltuvuse loomine, teatud vabaduse andmine, teiste aitamise ja volitamise kaudu; jagatud vastutus mk liikmed tunnetavad võrdset vastutust; selge eesmärk ühise eesmärgi taju;tihe ja mõistetav kommunikatsioon aus/ ühemõtteline, luues avatud ja usaldatava keskkonna; tulevikule orienteeritus- muudatused on vimalusteks arengule ja kasvule; orienteeritus ülesande tulemustele; loovus- rakendused talendile ja loovusele; paindlikkus-võimalused ,,avastatakse" ja neile reageeritakse. Nõrk meeskond:või nõrgalt arenenud mk.Rahulolematus.Vastasseisud juhiga
Valitseja teostab Jumala tahet maa peal · Õiglane sõda tuleneb vastase ebaõiglusest. De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." · Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda · Augustinuse ideestiku kokkuvõte · Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega · Autoriseerimise (volitamise) olulisus. Edaspidi fundamentaalne · Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist 3. Aquino Thomase 3 õiglase sõja kriteeriumi 3 kriteeriumi: a. Õige autoriteet (recta auctoritas). Valitseja käsk b. Õiglane põhjus (iusta causa). Õigusrikkumine c. Õiglane eesmärk (recta intentio). Laiemaks eesmärgiks peab olema (õiglane) rahu 4. ,,Püha sõja" ja ,,õiglase sõja" erinevused ja sarnasused Õiglane sõda:
teovõimest eestkostet osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja heaolu. · Mh on võimalik isiku asjade ajamiseks anda volitus. Seejuures peab täisealine isik teist isikut volitades saama aru volituse tähendusest ja tagajärgedest, st olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et volitus kehtiks. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja ülesannete määramisel seda arvestama. Eestkostja esindusõiguse välistamine Tehing, mida eestkostetav võib ise teha (PKS § 203 lg 2) Tehing, kus on huvide konflikti tõttu esindusõigus ära võetud (PKS § 181) Esindus, kus eeldatakse huvide konflikti: · Eestkostja tehing iseendaga / lähisugulasega, v.a kui eestkostetaval ei
prokurist kuid see võib tuleneda ka seadusest (seadusjärgne esindusõigus) uld- ja eri, uhis- ja uksik, sise- ja välis 3 olulist asja, mida tasuks mõelda, kui volitust anda -Pigem anda erivolikiri, sest uldvolikiri annab liiga palju õigusi (see on uldine ja määramatu) -Volitus võiks pigem olema kindla lõppkuupäevaga (parem kui määratlemata lõppkuupäev) -Iseenda volitamine -Edasi volitamise õigus võib anda õiguse edasi kellelegi teisele volitust tegema , pigem mittesoovitav. Tegelikkuses sa ei tea, kes siis täpselt mida volitab. 47. Mis on võlg ja mis võlasuhe? Võlg on kohustus maksta teatud töö/teenuse eest. Seega võlg on võlgniku kohustus ja võlausaldaja õigus. Võlasuhe on õigussuhe, kus uks isik on kohustatud teise isiku kasuks tegema teatud töö (tegu) või jätta see tegemata
Augustinuse mõju doktriinile Veel enam: “Kui sinu vaenlane nälgib, toida teda, kui tal on janu, anna talle Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad juua, sest seda tehes sa kuhjad tuliseid süsi tema pea peale!” teod võivad olla toime pandud õiglase südamega Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri heaga! Autoriseerimise (volitamise) olulisus. Edaspidi fundamentaalne Kristliku “õiglase sõja” doktriini loomine Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist Varakristlased järgisid doktriini täht-tähelt “Õiglase sõja” doktriini areng keskajal 380 Theodosius I Thessaloniki edikt: kristlus riigiusuks Teemaga tegelesid kanonistid ja teoloogid
eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida põhimõtet, et volitus oleks vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel tehtav tehing. Volitaja võib anda esindajale edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus (TsÜS § 119 lg 1).
I. Formaalne privatiseerimine kujutab KOV puhul endast KOV üksuse poolt avalike ülesannete üleandmist tema poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Siin on tegu eraõiguslikult organiseeritud haldusega. KOV volikogu otsusega volitatakse haldusülesanne täitmiseks ÄÜ-le, mille ainus omanik või aktsionär on vastav KOV või milles vastaval KOV-l on enamusotsustusõigus, või SA-le, mille ainuasutaja on vastav KOV. Eelnimetatud isikule haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud väljakuulutamata läbirääkimistega pakkumismenetlust. II. Täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine Täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus näeb ette täitdesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, haldusülesande täitmise üle riiklikku järelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande
De Civitate Dei 19.7: "Teise poole ebaõiglus asetab targale inimesele kohustuse pidada sõda." · Õiguslik mõõde. Eelkõige karistus-, mitte kaitsesõda. Tähtis polnud see, kes alustas sõda esimesena, vaid see, kes pani esimesena toime õigusrikkumise. Augustinuse mõju ,,doktriinile" · Keskendumine motivatsioonile. Tunnetuslikud probleemid: vaenlase nähtavad teod võivad olla toime pandud õiglase südamega või õigete kavatsustega. · Autoriseerimise (volitamise) olulisus peab olema valitseja käsk, seda täites võib sõdida ihadeta. Edaspidi fundamentaalne · Ius ad bellum põhiprintsiip: vajadus karistada õigusrikkumist "Õiglase sõja" doktriini areng keskajal · Teemaga tegelesid kanonistid (kirikuõiguse spetsialistid) ja teoloogid (skolastikud) · Teoloog Aquino Thomase (c 12251274) "Summa theologiae" 2ae 2ae quaestio 40 "De bello". Augustinuse ideede süstematiseerimine ja analüüs
eraldi esindamise keeld või piirang, siis eeldatakse, et iga esindaja võib esindatavat iseseisvalt esindada (TsÜS § 122 lg 1). Välis- ja sisevolitusest tuleb TsÜS § 118 lg 1 järgi aru saada nii, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale (sisevolitus) või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse (nt tehingupartnerile), või avalikkusele (kaks viimas koos kui välisvolitus). Põhimõtteliselt võib volitamise korral olla tahteavaldus antud mis tahes vormis, kui seadus ei nõua konkreetset vormi (TsÜS § 118 lg 3). Üldreeglina tuleks järgida põhimõtet, et volitus oleks vormistatud vähemalt samas vormis kui selle alusel tehtav tehing. Volitaja võib anda esindajale edasivolitamise õiguse. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus (TsÜS § 119 lg 1).
Hädadekreet —antakse situatsioonide puhul, mis nõuavad kiiresti rakendatavat abinõud, et olukord hullemaks ei läheks. Intra legem määrus — antud seaduse alusel ja seaduse täitmiseks. Määrust võib anda ainult siis kui on olemas seaduses spetsiaaldelegatsioon ehk erivolitus, mitte mingil juhul generaaldelegatsioon. Generaaldelegatsioon on antud PS-is või vastava riigiorgani üldaktis (nt VV seaduses: VV võib anda määrusi). Aga võib olla ka subdelegatsioon, mis on edasi volitamise õigus. Eesti õiguspraktikas tuli see formuleering siis kui parlament hakkas andma spetsiaalvolitust ministrile või isegi ametile, millega tekkis legislatiivvõimu ja eksekutiivvõimu konflikt. Seega on sellisel juhul võimalik ainult subdelegatsioon. Praeter legem määrus — loob uut õigust. Kliiman märgib, et on tegemist õigusaktiga, mis asendab seadust ehk teeb seda, mida peab tegema seadusandja, aga selleks peab olema otseselt PS-lik ja seadusandja delegatsioon
annaabi.ee 
