Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vismut". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vismut, elektron, janar, avastaja, teadlane, claude, vismutis, elementsSelline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld = 0,999961 Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas = 0,999987 Paramagneetikud Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null, sest elektronide arv on paaritu. Ühe
sulamistemperatuur on alla 100 °C. Neid käsutatakse kohtades, kus kõrge temperatuur võib kahjustadaskeemi elemente, samuti pooride ja äärsuste täitmiseks kohtades, kus temperatuur on piiratud aga ka samuti galvanoplastilisteks vormideks jne. Tabel 9. Madalatemperatuurilised Joodised. Jrk. nr. Nimetus, koostis % Sulamistemperatuur, °C 1. Woodi sulam 50 60,5 Vismut Plii Kaadmium 25 Tina 12,5 12,5 50 2. Vismut Plii 26,3 70 Tina 13,7 Kaadmium 10 50 3. Vismut Plii 42,6 82 Kaadmium 7,4 4. Rose 50 93,75 sulam Vismut Plii 25
leegiga, kuid puhta hapniku lisamisel intensiivistub põlemine kordades, ka sellisel juhul eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Veega fosfor ei reageeri (tänu sellele saab vältida fosfoti hapnikuga oksüdeerimist seda vees säilitades). Erandiks on reaktsioon kõrgel temperatuuril veeauru ja katalüsaatorite abiga: 2P + 8H20 = 2H3PO4 + 5H2 (Zone/Chemestry, 2004) Kuumutamisel reageerib pea kõikide metallidega (v.a. vismut ja poolmetall antimon) moodustades fosfiide: Zn + P4 = 2Zn3P2 6 (Zone/Chemestry, 2004) Mitteoksüdeerivate hapetega fosfor ei reageeri, aga nt tugeva oksüdeerijaga lämmasikhappega: 3P + 5HNO3 + 2H20 = 3H3PO4 + 5NO (Voskressenski, 1987) Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv.
CS 2 süsinikdisulfiid : värvitu, omap är a s e lõhnag a, mürgine, väga kerg e sti süttiv ved elik. Saad ak s e väävliaurud e juhtimis el läbi hõõ guv a sö e: C + 2S CS 2 :Väga hea lahusti paljudel e orgaanilistele ainetele (rasvad, vaigud, kautsuk jt.) ja anorg. ainetele (eriti fosfor ja väävel) Karbiidid: süsiniku ühendid metallide või mittem etallide g a, mille elektron e g atiivsu s on väiks e m kui süsinikul. ioonilised e. Soolataolis e d : Siia kuuluvad ka atsetüliidid (etüüni e. atsetüle e ni derivaadid) . Rask m et allide, eriti Ag ja Cu atset üliidid Ag 2 C 2 ja Cu 2 C 2 on kerg e sti plahvatavad, eriti kiirel kuumuta mi s el (üle 140º C ). Saa mi s e k s mitm eid me eto d eid, näit. etüüni toim el soolad e vesilahu ste s s e . ) kovalents e d karbiidid : Räni ja boori karbiidid:
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne meta
iseloomustava graafikuga. [ 1 ] Joonis 1 Alpha Guard 8 2. RADOONI OHTLIKKUS Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, nn. radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut -214, poloonium-214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus. Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa-
BBC Chemistry – A VOLATILE HISTORY – Discovering the Elements 1. Mis elementi saab toota uriinist? Kirjeldage eksperimendi. Esmalt lasti uriinil mõni päev seista, kuni see hakkas halvasti lõhnama. Edasi keedeti uriin pastaks, kuumutades seda kõrgel temperatuuril juhtides auru läbi vee. Lootes, et aur kondenseerub kullaks, aga hoopis tekkis valge vahane aine, mis helendas pimedas. Nii avastas Brand fosfori – esimese elemendi, mis avastati pärast antiikaega. (Wiki) 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit.
Need võivad põhjustada alates väikestest naha ärritustest ja kergetest allergiatest kuni raskete haiguskolleteni nahapinnal. Mineraalõlidel on ka potentsiaalne halvaloomulise kasvaja põhjustamise efekt. (Stryker, 2004) 1.4 Mineraal kosmeetika 11 Mineraalkosmeetika pole midagi muud, kui tolm või pressitud puuder. See ei ole turvalisem ega ainulaadsem mitte mingil mõeldaval moel. „Mineraal“ meikides kasutatakse vismut vaskoksükloriidi, sama loomulik kui polüester, mida looduses ei leidugi. Ainet saadakse kombineerides vismutit, plii ja vase kõrvalsaadusega ja viimistletakse kloriidi ja veega. Seda kasutatakse kosmeetikas läikiva välimuse saavutamiseks ja valge puudri tekstuuri nahale hästi järgivaks muutmiseks. See ei muuda küll toodet nahale kahjulikuks, kuid turustamis väite valeks. Vismut vaskoksükloriidi puuduseks on see, et ta on raskem kui talk ja võib nahal paks välja näha
Sten-Erik Ellermaa KOOBALT Referaat Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT11/21 Juhendaja: Professor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Leidumine looduses.................................................................................................................4 3.Omadused.................................................................................................................................5 Füüsikalised o
– värvitud, lämmatava lõhnaga gaasid, suitsevad niiskes õhus, lah vees ja seejuures hüdrolüüsuvad, boraadid – värvitud, soomusjad kristallid. Naatriumtetraboraatdekahüdraat Na2B4O7 · 10H2O (booraks) värvitu vees lah krist aline, reag metallioksiididega, kasut metallipinna puh, emailide, eriklaaside tootmisel, nahaparkimisel, keemialaborites, biotehnoloogias. Alumiinium(Al) - Avastaja F. Wöhler (1827). Algselt oli saamine väga kallis- kallim kui kuld > väärisesemete valm. Odavam meetod 30 a hiljem. Looduses leidub polüränihappete sooladena (vilgud, savid). Tähtsamad ühendid: bokiit, aluniit, nefeliin. Tööst. saamine: elatrolüüsivannid (katoodika vanni põhi, anoodiks süsi). Al-pulber: saadakse sula metalli pihustamisel N2 joas. Kasut: foolium, alumineeritakse palstmass esemeid. Al-värv metallesemete kaitseka. OM: hõbevalge, kerge metall, juhib hästi
nooremaid moodustisi, kuid need katavad tühise osa pinnast. Seevastu Maal on alla miljardi aasta vanused moodustised valitsevad. Veenuse kõrgendikud on kaetud raskemetallikirmetisega. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Uuringu tulemused, mis on avaldatud teadusajakirjas Icarus, viitavad sellele, et plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Sisemine ehitus Kuna Veenuse kohta puuduvad seismilised andmed ja andmed tema inertsimomendi kohta siis on ka vähe teada Veenuse sisestruktuuridest ja geokeemiast. Sarnasus Maa ja Veenuse suuruse ning keskmise tiheduse vahel laseb oletada, et neil on ka sarnane sisemine struktuur: tuum, vahevöö ja koor. Lähtudes Maa ja Veenuse sarnasusest on Veenuse tuum tõenäoliselt vähemalt osaliselt vedel,
Ksenoon (Xe) Enel Tubin Avastamine Avastajad: William Ramsay Morris Travers Riik: Inglismaa Aeg: 12.juuli 1898 William Ramsay Inglisekeelne nimetus Xenon kreeka sõnast ξένον, mis tähendab: külaline, võõras, võõramaalane Sümbol: Xe (algselt X) Morris Travers Andmed Gaasiline, lõhnatu, värvusetu, maitsetu Iseloomulikud oksüdatsiooniastmed: II, IV, VI, VII Reageerib hästi fluoriga (F) 54 elektroni ja prootonit, 77 neutronit Sulamistemperatuur: -111,0°C Keemistemperatuur: -108,1°C Aatommass: 131,29 Leidumine atmosfääris: 0.0000087% 2)8)18)18)8) Struktuur: Kasutusalad Valgustus ja optika: - Gaaslahenduslambid - Laserid Meditsiin: - Anesteesia (narkoos) - Neuroprotektor - Doping (WADA poolt lis
(1 eV = 1,602x1019 J ..... = 96,3 kJ/mool = ~100 kJ/mool) Naatriumi aatomist (RNa = 1,86 ), mille tuumas on 11 prootonit, 12 neutronit ja tuuma umber 11 elektoni tekib positiivne naatriumi katioon (RNa+ = 0,95 ), mille tuumas endiselt 11 prootonit, 12 neutronit, aga tuuma ümber ainult 10 elektroni (suurus väheneb) RNa+ 0,95 < RNa 1,86 Mõisteid (III) Elektronafiinsus (EA) energia, mis eraldub, kui aatomile gaasilises olekus liitub elektron Cl + e Cl EA = 3,5 eV Kloori aatomist (RCl = 0,99 ), mille tuumas 17 prootonit, 18 neutronit ja tuuma ümber 17 elektroni, tekib negatiivne kloori anioon (RCl = 1,81 ), mille tuumas endiselt 17 prootonit , 18 neutronit , aga tuuma umber juba 18 elektroni (suurus kasvab) RCl1,81 > RCl 0,99 Elektronegatiivsus (EN) aatomi võime siduda elektroni, suhteline EN = (IP + EA)/2
BROOM Siim Starke 10R TKG Üldine info · Keemiline sümbol - Br · VII rühma element · Mittemetall · Järjenumber 35 · Aatommass 79,904 · Elektronvalem: Br +35|1s2, 2s2, 2p6, 3s2, 3p6, 4s2, 3d10, 4p5 · Elektronskeem : Br +35 |2)8)18)7 · Esineb kahe stabiilse isotoobina (79Br ja 81Br) Füüsikalised omadused · Punakas pruun vedelik · Mürgine · Terava ärritava lõhnaga · Sööbiva toimega · Keemis temperatuur: 58.8 °C · Sulamis temperatuur: -7,2 °C · Tihedus: 3,1 g/cm3 · Toatemperatuuril aurustub kiiresti (aurud oranzpruunid) Keemilised omadused · Halogeen · On vähem aktiivsem kloorist · Reageerib kõikide metallidega peale plaatina · Reageerib paljude mittemetallidega · Tugev oksüdeerija · Vähese vees lahustuvusega Kasutamine · 1,2-dibromoetaani tootmine (kütuste oktaaniarvu tõstmine) · Värvainete tootmine · Juuksehooldusvahendid · Pisargaas · Tulekustutus vahendina · Ravimid · Plastide tulekindlu
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D �
ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elektronide aatomis olema välissfääri. võrdne. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on võrdne minimaalne potensiaalne energia. Mida kaugemal elektron on Kompleksi ühendi tekke näiteks on järgnev reaktsioon: lõppsaaduste masside summaga. (A.larosier 1774) tuumast, seda nõrgemini on ta tuumaga seotud. 1.2 Energia jäävuse seaduse - järgi energia ei tekki ega kao. 3) F..Mundi reegel ühesugust tüüpi orbitaalid täituvad esmalt Kui süsteem on suletud siis energia hulk konstantne. Energia on ühesuguse spintkvantarvuga elekrtonidena st.elektronid asuvad
Kaalium ehk ladinakeeles kalium ja tähisega K on keemiline element perioodilussüsteemi 1 rühmas ja järjekorranumbriga 19. Kaaliumi mass on 39,0983. Kaaliumi leidub looduslikul kujul vähe, valmistatakse teda tehislikult. Üks suuremaid leiukohti on Strassfurdis Saksamaal. Stabiilseid isotoope on kaks ja radioaktiivseid isotoop massiarvuga 40 esineb looduses ja see on üks pealmiseid radioaktiivse kiirguse allikaid. 6. oktoobril 1807.a avastas inglise teadlane Humphry Davy tahke KOH sulandi elektrolüüsil hõbevalge metalli, mis sai nimetuseks kaalium. Keemiliselt omaduselt on kaalium leelismetall. Värvus on tal sinakas-hõbehall ja kergsulav metall (noaga lõigatav). Ta on keemiliselt aktiivne. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Oksudatsiooni aste ühendites on 1. Kaaliumi reaktsioon veega.
TANTAAL Referaat Tallinn 2008 Tantaal(sümbol Ta) on keemiline element järjekorranumbriga 73,metall. Tantaal esineb looduses 2 isotoobina.Isotoop massiarvuga 181 on stabiilne.Isotoob massiarvuga 180 on radioaktiivne,poolestusajaga 1200 miljardit aastat. Tantaali tihedus normaaltingimustel on 16,65 g/cm³ ja tema sulamis temperatuur on 3017 Celsiuse kraadi. Levik Tantaal on haruldane ja hajutatud element;maakoores u 10 korda vähemlevinud kui Nb(nioobium). Tantaalil ja nioobiumil on ühised mineraalid,kuid lisaks saadakse Tantaali (erinevalt Nb-st) suurel määral tinatootmise kõrvalsaadusena.Esineb ka pürokloori tüüpi mineraal mikroliit,mis on erandlikult tantaalirikas.Looduslik Tantaal on kahe isotoobi segu:stabiilne ja radioaktiivne. Saamine Enamik toodetavast tantaalist eraldatakse tinatööstuse räbust ning pürokloori-ja kolumbiidi- tantaliidi kontsentraatidest.Rikastatud kontsentraatide fluorimisel tekkiv kaaliumheptafluorotantalaat eraldatakse sarnasest Nb
2) Metalli välispind isoleeritakse väliskeskkonna mõjutustest mittemetalsete kaitsekatetega: õliga, laki- või polümeerkelmega. 3) Metalli välispind kaetakse korrosioonikindlama metallikihiga. 4) Korrosiooniinhibiitorite kasutamine: teatud ainete lisamine ümbritsevasse keskkonda vähendab korrosiooni tunduvalt. 8. Leelismetallid on I A rühma elemendid; leelismuldmetallid on II A rühma elemendid. Erinevused: leelismetallide väliskihis ainult 1 elektron, leelismuldmetallide väliskihis 2 elektroni. Kõik leelismetallid reageerivad veega, aga leelismuldmetallidest reageerivad veega ainult aktiivsemad( Ca, Mg). 9. Metalli ja mittemetalli füüsikaliste ja keemiliste omaduste võrdlemine: OMADUS METALL MITTEMETALL Välimus läikiv enamasti mitteläikiv(jood on
Kool Referaat TINA JA TINA SULAMID Koostaja: Nimi Rühm: ------- Juhendaja: ------- Tallinn 2007 Tina iseloomustus Tina on hõbevalge, pehme, hästi taotav ja venitatav madala sulamistemperatuuriga metall. Ta on teiste metallide seast kergesti äratuntav seetõttu, et tina krigiseb painutamisel. Tina looduses ehedalt ei esine, tähtsaim tinamaak on kassiteriit (tinaoksiid SnO2), suured maardlad Malaka poolsaarel ja Boliivias. Tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valu omadused), mis soodustavad selle kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal , kus on tähtis madal sulamis temperatuur. Tina füüsikalised omadused Kui vaatame Mendelejevi tabelisse, siis leiame tina 50. kohalt, seega on tema tuumalaeng 50 ja ümber tuuma tiirleb 50 elektro
•hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 14.Woodi sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur jääb 300kraadi juurde. 15. Ainehulk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aine kogust osakeste järgi. Tema tähis on n. Me saame ainehulka leida Molaarmassi M ja massi m kaudu, kus n=m/M. Ruumala jrgi,
Välistingimuste (temp. ja rõhu) muutudes muutb tasakaaluolek vastavalt Le Chatelier'i printsiibile (tingimuste muutumine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele). 36.Mitu prootonit, neutronit ja elektroni on vesiniku, süsiniku, lämmastiku, hapniku, väävli ja fosfori aatomites. Arvutage nende aatomite massid grammides. Esitage tulemused tabelina. Prooton Neutron Elektron Aatommass Vesinik 1 1 1 1 Süsinik 6 6 6 12 Lämmastik 7 7 7 14 Fosfor 9 9 9 18 37.Rutherford'i katse ja planetaarse aatomimudeli tekkimise lugu. Laengute jaotumise uurimiseks on kõige lihtsam suunata ainesse laetud
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on sed
III KEEMIAVALDKONDI ÜHENDAV PERIOOD XVI -XVIII saj.loodi eeltingimised keemia kui teaduse tekkeks. Robert Boyle -Teadusliku keemia alused Galileo Galilei - “esimene päristeadlane” 1)Iatrokeemia etapp: “meditsiiniline keemia” 2) ‘Pneumaatilise keemia’ etapp: gaasid - Boyle ja Mariotte: rõhu mõju gaasi ruumalale - Palju hiljem Volta ja Gay-Lussac: temperatuuri mõju J.B. van Helmont võttis kasut.. termini gaas ja uuris CO2 Robert Boyle - iiri teadlane ja filosoof, Keemia kui iseseisev ala - temast alates. Joseph Black : CO2 ja karbonaatide edasised uuringud (CO 2 neeldumine leelistes) Giuseppe F.Fontana : hakkas laialdasemalt kasutama gaaside mõõtmise seadmeid, uuris NO ja veegaasi. Daniel Rutherford: eraldas õhust N2 Joseph Priestley: avastas O2 (sõltumatult Carl Scheele) 3) Flogistoniteooria etapp Flogiston (G.Stahl’I järgi) - kõigi põlevate (oksüdeeruvate) ainete komponent, mis põlemisel eraldub
* tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. Laengute summa = 0 . Siis on neutraalne aatom. Elementaarosakased- prooton,neutron,elektron, asuvad aatomis (aatomi sees) * prooton: aatomtuuma positiivse laenguga osake (laenguga+1,mass 1,asub tuumas * neutron: aatomtuuma laenguta osake? (laenguga 0, mass 1,asub tuumas) * elektron: elektronkatte negatiivse laenguga osake? (laenguga-1,mass 0,asub elektronkattes) Perioodilisussüsteem koosneb rühmadest ja perioodidest. * periood: tabeli horisontaalne rida * rühm: tabeli vertikaalne rida Aatomi elektronskeem- Na+11| 2)8)1) Cl +17| 2)8)7) Elektronvõrrand- Na-1e'=Na(1+) Cl+1e`=Cl(1-) Iooni elektronskeem- Na(1+) +11| 2)8) Cl +17| 2)8)8) * Valem A=Z+N- (A-täisarvuline aatommass Ar) (Z-prootonite arv= järjekorra nr.)
Taevakehadega seotud elementide nimetused Koostaja: Kaivo-Mart Kangro Seleen (Se) Seleen on keemiline element järjenumbriga 34, mittemetall. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 74, 76, 77, 78, 80 ja 82. Levinuim neist on hall pooljuhtiv tahke aine tihedusega 4,8 g/cm³, mis sulab temperatuuril 217°C ja keeb temperatuuril 684°C. Telluur(Te) Telluur on keemiline element järjekorranumbriga 52, poolmetall. Tal on 8 stabiilset isotoopi, massiarvudega 120, 122, 123, 124, 125, 126, 128 ja 130. Telluur on hõbedane, habras, pooljuhtiv tahke aine, mille tihedus normaaltingimustel on 6,24 g/cm³ ja mille sulamistemperatuur on 459°C. Uraan (U) Uraani aatomkaal on 238,0289 g/mol Aatomi energiatasemetel on elektrone alates sisemisest 2, 8, 18, 32, 21, 9, 2. Välimuselt on uraan hõbevalge metall. Uraan kuulub aktinoidide rühma. Uraani sulamistemperatuur on 1132°C ja keemistemperatuur 1797°C Kõik uraani isotoobid on radioaktiivsed!!! Neptuunium (Np) Nep
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP2 VÄÄRISMETALLID PRILLIRAAMIDES Referaat materjaliõpetuses Tallinn 2017 SISSEJUHATUS Prilliraamide valmistamiseks on kasutatud mitmeid erinevaid materjale. Kuni 20. sajandini tehti prilliraame metallidest ja naturaalsetest materjalideks nagu looma sarv ja kilpkonnaluu. Tänapäeval on peamisteks kasutatavateks materjalideks endiselt metallid ja nende sulamid, kuid naturaalsed materjalid on asendunud plastidega. (Wilson 1999). Materjalid, millest prilliraame valmistatakse, peavad kindlasti olema kerged, tugevad, hästi kohandatavad, kosmeetiliselt atraktiivsed, ei tohi keemiliselt reageerida väliste tegurite ja kehaeritistega ning peaksid ka olema odavad, et neile oleks nõudlust. (Tamme 2012). Metallraame on lihtne reguleerida, on vastupidavad, kerged ja tavaliselt segavad ka
Süsteemis on 7 perioodi. Neist esimesed 3 perioodi on väikesed perioodid milles on 2 või 8 elementi. Järgimised 4 perioodi on suured perioodid, neis on 18 või 32 elementi. Viimane 7.periood on lõpetamata periood. Perioodi 32 elemendis ei ole kõikide tehiselementide sünteesi ja nimetusi I.U.P.A.C veel kinnitanud. Perioodis üleminek ühelt elemendilt järgmisele lisandub aatomi tuuma üks prooton ja elektronkattesse üks elektron. Rühm (ei viitsi ). 45. metallide asukoht keemiliste elementide perioodilisustabelis. Elementide metalliliste omaduste muutus rühmades ja perioodides. Porioodis on üleminek metall mittemetall. Üleminek tüüpiliselt metallidelt mittemetallidele ei toimu järsku. Perioodi ulatuses nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Seepärast toimub perioodis üleminek sujuvalt poolmetallide või siirdemetallide kaudu. Metallsiirdemetallpoolmetallmittemetall
VÄÄVEL 2017 Väävel on aktiivne mittemetall 16 Keemiline sümbol: S (Sulfur) Järjenumber/aatomnumber: 16 Asub 3. perioodis (elektronkattes 3 kihti) S 32,064 6 8 2 VÄÄVEL Asub VIA rühmas (väliselektrone 6) Elektronskeem: S: +16|2)8)6) Pilt 1: Vääveli paiknemine perioodilidudtsbelis KEEMILISED OMADUSED Väävel lihtainena S on nii oksüdeerija, kui redutseerija Väävli kõige madalam oksüdatsiooniaste on II. See esineb metalliühendites (sulfiidid) ja vesinikühendis (divesiniksulfiid) Väävli kõige kõrgem oksüdatsiooniaste on + VI (sulfaadid, väävelhape, vääveltrioksiid)
RUBIIDIUM Referaat 2011 SISUKORD 1. Rubiidiumi ajalugu lk. 3 2. Leidumine looduses lk. 4 3. Üldiseloomustus lk. 5 4. Omadused lk. 6-7 5. Ühendid ja saamine lk. 8 6. Kasutamine lk. 9 7. Bioloogiline toime lk. 10 8. Kasutatud allikad lk. 11 2 RUBIIDIUMI AJALUGU Rubiidiumi avastasid 1861. aastal Heidenbergis Saksamaa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja Saksamaa füüsik Gustav Robert Kirchhoff. Avastati see mineraal lepidokrokiidist, kasutades sepktroskoopi. Nimi rubiidium tuleneb ladina keelsest sõnast ,,ruber", mis tähendab sügavpunast. Sellist nime põhjustasid rubiidiumi erepunased spktroskoopilised jooned. Robert Wilhelm Bunsen sündis 31.märtsil 1811.aastal Göttingenis, Hannoveri Kuningriigi
Paljusid medikamente Kosmeetikavahendid Lupja ehitusmaterjalina 2) Metalliside Esineb niisuguste elementie puhul, mille väliskihis on 13 elektroni. Eksisteerib aint siis, kui metall on tahkes või vedelas olekus. Metalli kristallvõre sõlmpunktides asuvad posit laetud ioonid. Ioonide vahel liiguvad poolvabad elektronid, mis mood elektrongaasi. Kui elektron läheb metalliioonile, siis viimane muutub teatud ajaks aatomiks, mis järgmisel korral loovutab elektroni ja muutub jälle iooniks. Aatomite vahel esineb kovalentne side, ioonide ja elektronide vahel elektrostaatiline mõju. Kokku mood metalliside. 3) Atmosfääri koostis Püsivad komponendid: N2 (78%), O2(21%), väärisgaasid (0,93%) Ar Muutuvad komponendid: CO2, veeaur H2O
Allotroobid erinevad tavaliselt kristallivõre ehituselt (näiteks süsiniku allotroobid grafiit ja teemant). Harvem on erinev molekuli ehitus, näiteks hapniku allotroopsetel erimitel O (monohapnik), O2 (dihapnik), O3 (trihapnik ehk osoon) ja O4 (tetrahapnik ehk punane hapnik). 4 Vesinik 1. Üldiseloomustus On perioodilisustabeli esimene element. Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop – sama tuumalaeng, aga erinev massiarv): 11H – tavaline vesinik (prootium), 21H – raske vesinik (deuteerium), 31H – üliraske vesinik (triitium). Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud.
Ühesuguse prootonite arvu, kuid erineva neutronite arvuga elemente nimetatakse isotoopideks. ➢ Vesiniku isotoobid on 𝐻 (𝑣𝑒𝑠𝑖𝑛𝑖𝑘),(𝑑𝑒𝑢𝑡𝑒𝑒𝑟𝑖𝑢𝑚) ja (𝑡𝑟𝑖𝑖𝑡𝑖𝑢𝑚) ➢ Uraani isotoobid on (uraan-235) ja (uraan-238). ➢ Looduslikud isotoobid puuduvad Na, Al, P, F. 14. Aatomite elektronstruktuur. ➢ Varasem käsitlus: aatomi keskel on tuum, selle ümber tiirleb ringikujulisel orbiidil elektron. ➢ Elektron saab liikuda ainult tuumast kindlatel määratud kaugustel asetsevatel orbiitidel ja igal orbiidil on kindel energiatase. ➢ Kui elektron vahetab orbiiti - langeb kõrgema energiatasemega orbiidilt madalama tasemega orbiidile kiirgub valgusena üks kvant energiat (eraldub üks footon). ➢ Elektroni viimiseks kõrgema tasemega orbiidile (ergastamiseks) tuleb süsteemi anda juurde energiat (näit. soojusenergiat).
annaabi.ee 
