Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vismut (0)

1 Hindamata
Punktid
Vismut
Janar Jerofejev
Vismut
● Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi.
● Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209.
Avastaja
Vismuti avastas noor prantsuse teadlane 
Claude  Geoffroy
Vismut
Vismut on tahke aine.
Keemis temperatuur on 1564 C
Sulamis temperatuur on 271 C
Vismut
Vismutis on 83 prootonit ja elektroni
Elektron  kiht on vimutil selline:
2)8)18)32)18)5)
Kasutatud kirjandus
http://www.chemicool.com/elements/bismuth.ht
ml
Tänan  kuulamast!!!!!!!!!!!!!!!

Document Outline

  • Slide 1
  • Vismut
  • Avastaja
  • Vismut
  • Vismut
  • Kasutatud kirjandus
  • Tänan kuulamast!!!!!!!!!!!!!!!
Vasakule Paremale
Vismut #1 Vismut #2 Vismut #3 Vismut #4 Vismut #5 Vismut #6 Vismut #7
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janar2 Õppematerjali autor
Kokkuvõtted

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Elektromagnetism
128
pdf

Elektromagnetism

Selline rauatükk ongi püsimagnet. Diamagneetikud Diamagneetiku aatomis on elektronide spinnidest tingitud magnetväljad paarikaupa vastassuunalised. Selle tagajärjel on aatomi kogumagnetväli välismõju puudumisel null. Välises magnetväljas hakkavad elektronid täiendavalt liikuma nõnda, et tekib nõrk vastupidise suunaga väli. Seega diamagneetik nõrgendab välist magnetvälja. Diamagneetikute  erineb väga vähe ühest, näiteks: Vismut  = 0,999824 Vismut on keemiline element järjekorranumbriga 83 sümboliga Bi. Kuld  = 0,999961 Ta esineb looduses 1 isotoobina, massiarvuga 209. Omadustelt on vismut metall. Tema tihedus normaaltingimustel on 9,78 g/cm3 ja sulamistemperatuur on 271 Celsiuse kraadi. Klaas  = 0,999987 Paramagneetikud Paramagneetiku aatomis ei ole elektronide summaarne magnetväli null, sest elektronide arv on paaritu. Ühe

Elektrimaterjald
Materjaliõpetus
32
docx

Materjaliõpetus

sulamistemperatuur on alla 100 °C. Neid käsutatakse kohtades, kus kõrge temperatuur võib kahjustadaskeemi elemente, samuti pooride ja äärsuste täitmiseks kohtades, kus temperatuur on piiratud aga ka samuti galvanoplastilisteks vormideks jne. Tabel 9. Madalatemperatuurilised Joodised. Jrk. nr. Nimetus, koostis % Sulamistemperatuur, °C 1. Woodi sulam 50 60,5 Vismut Plii Kaadmium 25 Tina 12,5 12,5 50 2. Vismut Plii 26,3 70 Tina 13,7 Kaadmium 10 50 3. Vismut Plii 42,6 82 Kaadmium 7,4 4. Rose 50 93,75 sulam Vismut Plii 25

Masinaelemendid
FOSFOR
22
pdf

FOSFOR

leegiga, kuid puhta hapniku lisamisel intensiivistub põlemine kordades, ka sellisel juhul eraldub mürgine tetrafosfordekaoksiid. (Chemicum) Veega fosfor ei reageeri (tänu sellele saab vältida fosfoti hapnikuga oksüdeerimist seda vees säilitades). Erandiks on reaktsioon kõrgel temperatuuril veeauru ja katalüsaatorite abiga: 2P + 8H20 = 2H3PO4 + 5H2 (Zone/Chemestry, 2004) Kuumutamisel reageerib pea kõikide metallidega (v.a. vismut ja poolmetall antimon) moodustades fosfiide: Zn + P4 = 2Zn3P2 6 (Zone/Chemestry, 2004) Mitteoksüdeerivate hapetega fosfor ei reageeri, aga nt tugeva oksüdeerijaga lämmasikhappega: 3P + 5HNO3 + 2H20 = 3H3PO4 + 5NO (Voskressenski, 1987) Leidumine Looduses fosforit lihtainena ei esine, sest on keemiliselt väga aktiivne ning ebapüsiv.

Elementide keemia
Anorgaaniline keemia I
11
doc

Anorgaaniline keemia I

1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H ­ prootium ("taval." vesinik) ­ see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D ­ deuteerium ("raske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. ­ looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T ­ triitium ("üliraske vesinik") ­ aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T moodustab atmosfääri ülakihti

Anorgaaniline keemia
Väärismetallide sulamid
7
doc

Väärismetallide sulamid

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Refraat keemias Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne meta

Keemia
Radoon ja selle ohtlikkus
20
doc

Radoon ja selle ohtlikkus

iseloomustava graafikuga. [ 1 ] Joonis 1 Alpha Guard 8 2. RADOONI OHTLIKKUS Peamine radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, nn. radooni tütarproduktideks ( poloonium-218, plii-214, vismut -214, poloonium-214 ). Radoon ja tema tütarproduktid satuvad hingamisorganitesse sissehingatava õhuga. Organismis jätkub nii gaasilise radooni kui ka sinna aerosoolidele kinnitunult sattunud radooni tütarproduktide spontaanne radioaktiivne lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus. Alfa-kiirgusel on küll väike läbitungimisvõime, kuid tema suhteline tervisekahjulikkus on suurem kui gammakiirgusel. Alfa-

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Keemia eksami kordamisküsimused vastused
17
docx

Keemia eksami kordamisküsimused vastused

Keemilised omadused - •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 20. Woodi sulami omapärasus. Tema sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on omapärane sulamistemperatuur, kuna ta sulab temperatuuril 70kraadi, lisaks on ta tihedus 9700 kg/kuupm. Eriline on see, et tema koostisosade sulamistemperatuur 5jääb 300°C juurde. 21. Kompleksühendid. ● Keemiline side võib tekkida ka ühe aatomi elektronpaari ja teise aatomi vaba orbitaali kattumisel doonor-aktseptor ehk koordinatiivne side

Rakenduskeemia
Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest-ja mõjust nahale
56
docx

Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnaasiumi õpilaste teadlikkus meigitoodete koostisest ja mõjust nahale

Need võivad põhjustada alates väikestest naha ärritustest ja kergetest allergiatest kuni raskete haiguskolleteni nahapinnal. Mineraalõlidel on ka potentsiaalne halvaloomulise kasvaja põhjustamise efekt. (Stryker, 2004) 1.4 Mineraal kosmeetika 11 Mineraalkosmeetika pole midagi muud, kui tolm või pressitud puuder. See ei ole turvalisem ega ainulaadsem mitte mingil mõeldaval moel. „Mineraal“ meikides kasutatakse vismut vaskoksükloriidi, sama loomulik kui polüester, mida looduses ei leidugi. Ainet saadakse kombineerides vismutit, plii ja vase kõrvalsaadusega ja viimistletakse kloriidi ja veega. Seda kasutatakse kosmeetikas läikiva välimuse saavutamiseks ja valge puudri tekstuuri nahale hästi järgivaks muutmiseks. See ei muuda küll toodet nahale kahjulikuks, kuid turustamis väite valeks. Vismut vaskoksükloriidi puuduseks on see, et ta on raskem kui talk ja võib nahal paks välja näha

Iluteenindus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun