Nende igapäevane teenindamine ja seire toimub tootmisruumidest seina sisse ehitatud teenindusava kaudu. 11. Tehnoloogilised tankid. Tehnoloogilised tankid on mõeldud teatud tehnoloogilise protsessi läbiviimiseks, mille käigus toimuvad muutused toote omadustes. Neid tanke kasutatakse kas toodete valmitamise, laagerdamise, fermenteerimise vm läbiviimisel. Oluliseks erinevuseks võrreldes hoiutankidega on: soojusvahetussärgi olemasolu; raamseguri kasutamine. Viskoossete toodete puhul peavad segurid suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti. Segurid käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis. 3 12. Torustikud vedelike transportimiseks, torustike armatuur Torustikud valmistatakse roostevabast terasest
· Kasutajasõbralikkus · Vastavus ökoloogia nõutele · Hind ja kättesadavus 11. Hüdropumbad. Pumpadele esitatavad nõuded. Hüdropumpade põhikonstruktsioonid Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad · · Pumpadele esitatavad nõuded>
osakesi läbimõõduga üle 2-3 m. Veesisaldust võib alandada kuni 0,2%- ni (mikromeeter e. mikron on miljondik meetrit, m =10-6 m). Separeerimise puuduseks on, et koos anorgaaniliste osakestega väljub separeerimisjääkidega paratamatult ka kütuse põhimassist raskemaid tahkeid ja pooltahkeid kõrgemolekulaarseid süsivesinikühendeid s.o, põlevainet. Seega kaasneb separeerimisel põlevaine kadu 1...2 massi %. Kaasajal kasutatakse laevadel kütuste separeerimist nii kergete kui viskoossete kütuste puhastamisel. Tsentrifugaalseparaatorid klassifitseeritakse: 1. konstruktsiooni järgi - taldrikseparaatorid - toruseparaatorid 2. ajami järgi - elektriseparaatorid - hüdroseparaatorid 3. puhastamisviisi järgi - käsitsi puhastatavad separaatorid - isepuhastuvad separaatorid a. perioodilise isepuhastusega separaatorid b. pideva isepuhastusega separaatorid 4. separaatori trumli tööreziimi järgi
mitmesugused jogurtid. 4 24. Rootorpumbad Rootorpumba põhimõte: 1- imitoru, 2- survetoru, 3- rootorid, 4-pumbatava toote ühikmahud. Rootorpumbad eriti sobivad viskoossete toodete nagu koor, hapupiim jt pumpamiseks. Samuti saab nendega pumbata mitmesuguseid pastasid, void, rasva ja muid poolplastilisi tooteid. Mitmeid rootorpumbad on kasutatavad toodete täpseks doseerimiseks või pumbatavate koguste
Ilma varreta lakipintsel Lubivärvi pintsel Lehvik Rullid Valge, sinise diagonaaltriibuga- Sünteetika, kuigi katsudes tundub sametine. Sobib veepõhistele lakkidele, sellega lakitud pind jääb hästi sile Õige veluur- Katsudes sama sametine kui eelmine, aga naturaalne. Mõeldud lahustipõhistele lakkidele Suure rulli poeg- Hästi väike, aga pikema karvaga kui veluurist isa, soovitatakse epoksiid- ja muude paksude viskoossete värvide puhul. Ei aja karva. Sobib hästi ka magnetvärvile (värvis on metalliosakesed, hiljem saab sellisele pinnale näiteks külmkapimagneti panna), ei tõmba rullides värvi üles Musta triibuga valge rull- Sünteetiline karv on keskmise pikkusega, mõeldud vesipõhisele lateksvärvile. Raiskab vähe värvi (ei võta seda ülearu sisse). Näiteks fassaadi värvides läheb vaja just hästi pika karvaga rulli, et rullis jätkuks värvi ka struktuurse pinna kõige sügavamatesse kohtadesse
käiguga ): - üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ), - kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump) - mitmesilindrilised kolbpumbad ( kahe-, kolme-, neljakordse tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 3 Üksiktoime- e. lihttoimega ( ka simplekspump) kolbpumbad. Üksiktoimekolbpumbad võivad olla nii ketaskolviga pumbad kui ka varbkolbpumbad. Mõlemad pumbad töötavad ühtemoodi , kuid varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. 23 Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse
18.Kuidas mõjutab rõhkude vahe vedeliku voolus tema voolamise tingimusi? 19.Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised. Pumba abil toimub hüdrosüsteemi toitmine töövedelikuga. Pumbas muudetakse tema ajami poolt kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Tavaliselt on kasutusel nn mahulised pumbad. Selliste pumpade puhul saadakse vedeliku vooluhulk pumbast tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi suurenedes täitub ta vedelikuga, tööruumi vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Hüdroajamites kasutatavad pumbad on: · hammasrataspumbad · kruvipumbad · labapumbad · kolbpumbad 20. Pumba tootlikkust ja temalt saadavat rõhku iseloomustavad näitajad.
kasvukiiruse sõltuvus rakusisesest toitainetevarust; () fütoplanktoni respiratsiooni kiiruse sõltuvus hapniku kontsentratsioonist raku sees; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus klorofülli hulgast rakus; () fütoplanktoni fotosünteesikiiruse sõltuvus antennpigmentide hulgast raku sees Reynoldsi arv: () vetikate interts; () rakkude arv koloonias; (x) suurus mis iseloomustab süsteemis toimivate inertsete ja viskoossete jõudude suhet; () rakupooldumiste arv päevas; () kromosoomide arv vetikate zoospoorides Eufootiline kiht: () rakuseina välimine kiht; () ränisoomustega kaetud kiht koldvetikate raku pinnal; (x) pindmine valgustatud veekiht kus toimub neto fotosüntees; () veekogude anaeroobne põhjakiht; () ookeanide kaldäärne tsoon, mis allub tõusu-mõõona toimele Hüpolimnion; () sarnaste: keskkonnatingimustega; (ja ka elustikuga) järvede kogum; () järvede
Reguleeritavate temperatuurireziimide tagamiseks paikneb kahe kesta vahel enamasti soojusisolatsioon ja sisekesta välimisel küljel soojusvahetussärk. Sellesse võib juhtida kuuma, sooja, külma või jäävett. Et toode saaks ühtlaselt soojeneda või jahtuda, on tankid tavaliselt varustatud segistiga. Oleneval v käivitatakse tanki lael paikneva ajamiga (elektrimootori ja vastava reduktoriga), mille pöörlemiskiirus on mõnest mõnekümne pöördeni minutis. Viskoossete toodete segistid peavad suutma liigutada ka tanki seinalähedast kihti, et vältida puudulikku soojusvahetust seina ja toote vahel. t toote viskoossusest kasutatakse propeller-, laba- või raamsegisteid, mis eriti suure iskoossusega toote võivad omada erikuju (on kohandatud kindlale tooteliigile). Need usava, 5- termoisolatsioon, B- veesärgi, kuid segistita: 1- vee isestusava, 2- vee väljutusava, 3- veesärk, 4- väljutusava, 5- luuk, C- raamsegisti ja
Paks naftakiht on tumedam, peaaegu must. Tuule ja lainete mõjul võib nafta koguneda ranniku lähedusse või lahesoppidesse isegi mitmesentimeetrise kihina. Nii paksu naftakihi pind on süsimust. 3. Kirjeldage õlitõrjeoperatsiooni taktikat avamerel. Tegutsemine - reostuse kokkukorjamine, kahjutustamine - väljaõppinud inimesed - vabatahtlikud reostuse koristajad - korjelaevad (kogumismahutid) - ujuvad või paiksed (sadamates) õlitõkked - skimmerid - pumbad viskoossete vedelike jaoks - dispergendid (NB!Läänemerel ei saa kasutada) - survepesu, ka sooja veega - reostuse kogumine ja hoidmine - reostuse kahjutuks tegemine - jäätmekäitlus (määrdunud vahendid jm) jne. 4. Nimetage tingimused, millal ja milliseid jäätmeid võib heita üle parda. Variant 4. 1. Mida kujutavad endast ühekerelised, topeltpõhjaga ja kahekerelised tankerid? 2. Kuidas, mis kiirusega ja mis suunas, liigub õlilaik meres? 141.5
- üksiktoimekolbpump ( e. lihttoimega kolbpumbad ), - kaksiktoimekolbpum (e. duplekspump) - mitmesilindrilised kolbpumbad ( kahe-, kolme-, neljakordse tegevusega pumbad). - diferentsiaalpumbad , 1. Üksiktoime- e. lihttoimega ( ka simplekspump) kolbpumbad. Üksiktoimekolbpumbad võivad olla nii ketaskolviga pumbad kui ka varbkolbpumbad. Mõlemad pumbad töötavad ühtemoodi , kuid varbkolbpump on mehaaniliselt tugevam . Seepärast kasutatakse viimast viskoossete vedelike pumpamiseks või suure rõhu saamiseks (kõrgrõhupumbad). Lihttoimega kolbpumpade põhiosad on poleeritud sisepinnaga silinder ja selles edasi tagasi liikuv kolb. Varbkolbpumbas täidab kolvi aset massiivne varbkolb, mis ulatub läbi tihendi töökambrisse. Kui kolb liigub vasakult paremale, tekib pumbasilindrisja sellega ühenduses olevas töökambris hõrendus (p = p0 pp), imiklapp avaneb ja vedelik voolab imitorust töökambrisse. Hüdrauliste takistuste
väljundis saadava liikumiskiiruse stabiilsust. Mida suurem on vedeliku tihedus seda väiksem on voolamiskiirus. 15. Hüdroajamis kasutatavate pumpade ehituslikud iseärasused ja neile esitatavad nõudmised? Pumbas muudetakse pumba ajami poolt tema käitamiseks kulutatud mehaaniline energia töövedeliku hüdrauliliseks energiaks, mis väljendub vedeliku rõhu ja vooluhulga kaudu. Hüdrosüsteemi toitmiseks kasutatavad pumbad peavad sobima suhteliselt viskoossete vedelike pumpamiseks. Enamlevinud on nn mahulised pumbad. Mahulise pumba puhul saavutatakse vedeliku vool läbi pumba tema tööruumi suurendamise ja vähendamise teel. Pumba tööruumi ruumala suurenedes täitub tööruum vedelikuga ja tema vähenedes tõrjutakse vedelik sealt välja. Rõhk tekib vedelikus alles siis, kui vedelik kohtab oma teel voolu takistust, mis avaldab talle survet. Vedeliku rõhk sõltub takistava jõu suurusest
38.Kui suur on südame võimsus? 3,3W 39.Vereringe mudel? Milleks? Vereringe koosneb erinevate läbimõõtudega torudest e veresoontest. Soontes voolavat verd võib võrrelda elektriga ja süsteemi üldse elektriringiga, kus on rööp- ja jadaühendusi. 40. Milline on vererõhk süstoli ja diastoli ajal? Vasakus vatsakeses 120-130 mmHg, paremas 25-30 mmHg ja diastolis langeb aordis 80 mmHg'ni, kopsuarteris 8 mmHg'ni. 41. Kuidas leitakse hingamistööd? Töö elestsete ja viskoossete takistuste ületamiseks saadakse rõhu ja ruumala (mahu) korrutamisel A = p*V. Tekitatud rinna ja kopsu elastsusega rõhk on p(el)=k*V. Alveoolides rõhk on p(alv) = (k1.F) + (k2.F2) 42.Mis on rõhk? Rõhu ühikud. Rõhk on pinnaühiku kohta mõjuv jõud. Ühikuteks on Pa või mmHg. 43. Hüdrostaatiline ja dünaamiline rõhk ja nende valemid. Hüdrostaatiline rõhk on tasakaalus oleva vedeliku pinnaga risti mõjuv pinge. p = gh, h vedeliku samba kõrgus, vedeliku tihedus, g 9
koormusest vabamemisel sooritab mehaanilist tööd ja mille tulemusena suurenevad liikuva kehalüli kiirus, jõud ja võimsus Lihase venituse ja kontraktsiooni tsükkel liigutustegevusel · Esineb: - kõnnil - jooksmisel - hüppamisel Lihaste mehaaniliste omaduste määramine müotonomeetria meetodil · Müotomeetria on lihaste toonuse (lihaspinge) uurimise meetod, mis põhineb lihaste mehaaniliste (elastsete ja viskoossete) omaduste määramisel Lihaskontraktsiooni biomehaanika Lihaskontraktsiooni liigid · Lihaskontraktsioon on lihase mehaaniline reaktsioon erutumisel · Sõltuvalt lihase pikkuse ja lihases tekkiva pinge suhetest eristatakse kolme liiki lihaskontraktsioone: - isotooniline kontraktsioon - isomeetriline kontraktsioon - auksotooniline kontraktsioon Isotooniline kontraktsioon · Väline koormus puudub ja lihas lüheneb konstantse pingega
mille sees paiknevad töörattad. Sektsioonid on eraldatud tihendite ja vaheseintega, millede sees asuvad kanalid vedeliku juhtimiseks ühest astmest teise. Sektsioonid on ühendatud nn ankurpoltidega. Vajaduse korral võib sektsioone vahetada või võtta mõni sektsioon vahelt ära. Suunaaparaat (spiraalselt laienev kanal) võidakse valada kere sisse. 27 Tootja VERSAPUMP roostevabast materjalist detailidega sööbivate ning viskoossete keskkondade pumpamiseks väljatöötatud tsentrifugaalpump 1. Vertikaaltasapinnas lahtivõetav pumba korpus. Survepool suunatud üles, pump on võimeline tookambrist ilma abita õhu eraldama. 2. Avatud konstruktsiooniga tööratas. Sobilik erinevate kemikaalide pumpamiseks. 3. Võll koos mehaanilse võllitihendiga. 4. Võll, disainitud vastu võtma eriti suuri jõumomente. Laagrid on ettenähtud 10 aastaseks ekspluatatsiooniks. 5
Nimetada vähemalt 2 eelist ja 2 puudust. + toodet aparaadis palju + lihtne ehitus - soojusenergia kaod - seadmed suured 83. Kuidas jaotatakse mahulisi soojusvaheteid soojusvahetussüsteemi järgi? Soojusvahetussärgiga/Sukeldusküttekehaga; Loomulik konvektsioon/sundkonvektsioon; Rootorsoojusvahetid. 84. Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid? Esitada 2 näidet / argumenti. Väga viskoossete toodete puhul, Väga intensiivsel segamisel, Juhul kui kardetakse mingit hangumis kihti. Jäätise friiserdamisel. 85. Mis eristab lahtise kilega soojusvaheteid kinnise kilega soojusvahetitest ning miks on viimased soojuslikult efektiivsemad (vähemalt 2 põhjust)? Lahtise kilega soojusvahetil toimub soojusülekanne vaid ühelt poolt, kinnise kilega aga mõlemalt poolt
muid protsesse, nad on universaalsed, polüfunktsionaalsus. Puudused: küttepinda vähe, kokkupuudet vähe – võtab palju aega. Perioodiline tegevus, suured mõõtmed, isoleerimisvajadus. 8. Kuidas jaotatakse mahulisi soojusvaheteid soojusvahetussüsteemi järgi? Soojusvahetussärgiga ja sukeldusküttekehaga. 9. Millisel juhul kasutatakse rootorsoojusvaheteid? Esitada 2 argumenti / näidet. Kasutatakse väga viskoossete toodete puhul, neil on väga suur jõud, töötavad pidevalt. Skreepersoojusvaheti – kui on vaja eemaldada kiht, kui segur käib vastu seina. 10. Mis eristab lahtise kilega soojusvaheteid kinnise kilega soojusvahetitest ning miks on viimased soojuslikult efektiivsemad (vähemalt 2 põhjust)? Lahtise kilega soojusvahetitel toimub soojusülekanne ühelt poolt, kinnise kilega mõlemalt poolt. Kinnise kilega on efektiivsemad, sest kiirust saab reguleerida;
1842 Christian Doppler leiab seose helikõrguse ja heliallika ning vaatleja suhtelise liikumise vahel. 1842 Julius Robert Mayer demonstreerib tõendeid, mis kinnitavad energia jäävust. 1843 James Prescott Joule leiab eksperimentaalselt soojusenergiale vastava mehaanilise energia. 1844 Friedrich Bessel avastab Siiriuse tumeda kaaslase. 1845 Lord Rosse avastab spiraalgalaktikad. 1845 George Gabriel Stokes hakkab uurima viskoossete vedelike voolamist. 1845 Urbain Jean Joseph Leverrier vaatleb Merkuuri orbiidi pretsessiooni suurusega 35 kaaresekundit sajandis. 1846 Wilhelm Weber tutvustab loogilist ühikute süsteemi elektrinähtuste jaoks. 1846 Adam ja Leverrier avastavad teineteisest sõltumatult Neptuuni. 1846 Vaevalt kuu pärast Neptuuni avastamist avastab Lassell tema kaaslase Tritoni. 1846 Füüsikaseadustest lähtudes arvutab Lord Kelvin Maa vanuse ja
Samastamine ALGMATERJALI MIKROSKOOPILINE UURIMINE. Rögast ja mädast valmistatakse tavaliselt äigepre- paraadid, hõõrudes väikese tükikese uuritavat materjali kahe esemeklaasi vahel laiali. Väga vähe tuberkuloositekitajaid sisaldavad materjalid (liigese- ja seroosõõnte punktaat, ajuvedelik, uriin) tuleb enne preparaadi valmistamist tihendada. Selleks kasutatakse kõige sagedamini vedela või veeldatud (homogeniseeritud) materjali tsentrifuugimist. Viskoossete materjalide (röga, mäda) veeldamiseks kasutatakse tsüsteiini, sputolüsiini, proteolüütilisi ensüüme ning NaOH ja H2SO4 madala kontsentratsiooniga lahuseid. Preparaadid värvitakse fluorokroomidega (auramiin, rodamiin) fluorestsentsmikroskoobiga uurimiseks. NB! Bakterioskoopiline algmaterjali hindamine ei anna vastust küsimusele, kas uuritavas materjalis on M. tuberculosis kompleks või mõni atüüpilistest mükobakteritest, mis on keskkonnas laialt levinud.
annaabi.ee 
