laitmatu? 18. Mis on digitaalallkiri? 19. Mis on autentimine? 20. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 21. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? 22. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal? 23. Protokolli koostamise eesmärk ja sisu. 24. Milline kuupäev pannakse protokolli kuupäevaks? 25. Kus viidatakse protokolli lisadele? 26. Kes allkirjastab protokolli? 27. Mis on pitsat, pitser ? 28. Mis on tempel ? 29. Mis on viseerimine ? 30. Selgita resolutsiooni sisu. 31. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 32. Milline dokument vormistatakse asutuses asjaajamise üleandmiseks - vastuvõtmiseks? 33. Milline haldusdokument tuleb arhivaalide hävitamiseks koostada? 34. Praktiline harjutus: kuidas koostada eraisiku avaldus? Jälgi kirja elementide paigutust. 35. Praktiline harjutus: e-kirja automaatvastuse koostamine. Vaata Moodle lisamaterjali:
· Üldplangile või · Käskkirja plangile · Ühes eksemplaris 7. Kes võib algatada käskkirjade väljaandmist? · Juhtkond · Struktuurüksuse juhid · Spetsialistid 8. Kes koostab? Kes vormistab? · Käskkirja projekti koostab,vormistab ja esitab viseerimiseks spetsialist,kelle kompetentsi kuulub antud küsimus. 9. Nimeta käskkirja vormistamise etapid · Projekti koostamine ja vormistamine · (kooskõlastamine ) viseerimine (vajadus vastavalt asjaajamiskorrale) · Allakirjutamine ja kuupäeva märkimine · Registreerimine · Koopiate valmistamine vastavat jaotuskavale · Käskkirja tutvustamine (vajadus vastavalt asjaajamiskorrale) · Täitmise järelvave ( vajadus et määrused poleks vananenud) 10. Käskkirja tutvustamine · Kui käskkirja on vaja tutvustada töötajale,kelle tegevust dokument puudutab kinnitab töötaja käskkirjaga
Ühe mehe süsteem (automaatne prismaotsing) TARKVARA VÕIMALDAB Instrumendi orienteerimist ja koordinaatide saamist ning tulemuste salvestamist Seisupunkti kõrguse määramist Projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult Kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse ja kalde saamist. Koordinaatide järgi pindala leidmist. VEAALLIKAD MÕÕTMISEL Akust tulev nõrk vool Prisma klaas on must või niiske Prisma taustal on helendav pind Prismale viseerimine pole täpne Prismakonstant on vale PARANDID Temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse parand Prisma konstant Maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand
Tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida allkirja anda kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. 21. Mis on autentimine? Ehk autoriseerimine 22. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 10 aastat-lühiajaline 23. Mis on pitsat, mis on pitser? Pitseriga kinnitatakse dokumendi allkiri. 24. Mis on tempel? Vahend korduva info / teabe kandmiseks dokumendile (nt.rekvisiidid) 25. Mis on viseerimine? Asutusesisene kooskõlastamine 26. Millise laiusega on plangi veerised? Ülemine-12mm, alumine-12mm, vasak-30mm, parem-15mm 27. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? Nimi, asutus, amet, telefon, faks, e-mail. 28. Kuhu vormistatakse ametikirjal seosviit (viide Teie)? Paralleelselt adressaadiga paremasse paberi poole. 29. Millal ja kuidas vormistatakse ametikirja pealkiri? Nimetavas käändes, vormistatakse alati (v
seisupunkti kõrguse määramist nn vastassuunalise trigonomeetrilise nivelleerimise põhimõttel. projektipunktide väljamärkimist plaaniliselt ja kõrguslikult. kahe prismapunkti vahelise kauguse, kõrguse, kalde saamist. koordinaatide järgi pindala leidmist. Veaallikad elektrontahhümeetriga mõõtmisel: akust tulev vool on nõrk prisma esiklaas on must või niiske prisma taustal on helendav pind prismale või viseerimistahvlile viseerimine ei ole täpne prismakonstant on vale Õigete tulemuste saamikseks tuleb tahhümeetrisse sisestada järgmised parandid: temperatuuri ja õhurõhu parand Maa kumeruse ja refraktsiooni parand prisma konstant (enamasti on se väärtus 0 kui mõõdetakse sama firma tahhümeetri ja prismaga) maapinna kõrguse ja kaardiprojektsiooni parand Tahhümeetrite kontrolli tuleb teha vanematel seadmetel 2 korda aastas, uuematel 1 kord aastas.
9) Salvesta ja registreeri e-kirjad, mida tulevikus oma töös vajad; 10) Kustuta teated, mis pole vajalikud ega nõua vastamist. VÄLJASAADETAVATE DOKUMENTIDE RINGLUS 1. Väljasaadetavate dokumentide ringlus on protseduur, milles käsitletakse väljasaadetava algatuskirja liikumist ja lahendamist. 2. Väljasaadetavate dokumentide ringluse etapid: 1) kavandi koostamine ja vormistamine; 2) viseerimine; 3) allakirjutamine; 4) registreerimine; 5) ärakirja paigutamine dokumentide loetelus ettenähtud sarja toimikusse; 6) väljasaatmine. 3. Koostamise/vormistamise etapid: 1) Dokumendikavandi koostamine ja trükkimine arvutil; 2) Dokumendi viseerimine või kooskõlastamine; 3) Dokumendi allkirjastamine; 4) Dokumendi kinnitamine (vajadusel kinnitamine pitseriga). 4
Kaaskirjale iseloomulik elemendiks on lisamärge. jne 6 Ametikirja koostamise protseduur Kirjade, dokumentide Koostaja koostab ja vormistab ametikirja kavandi sisu koostamine Viseerimine / kooskõlastamine vastavalt vajadusele (AAK) Juht allkirjastab dokumendi (originaal + ärakiri) Dokumendi (kirja) eesmärk mõjutada adressaati Koostaja registreerib dokumendi dokumendiregistris vajalikul viisil tegutsema Registreerimisel saab Mida adressaat tahab kuulda ALGATUSKIRI dokumendiregistrist järgmise vaba numbri
või ettepanekute tegemiseks (vastavalt vajadusele) peatäitjale, täitjale või täitjatele. asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord (tähtajad on millised)- Dokumendid esitatakse kooskõlastamiseks algul astmelt madalamale ametnikule või asutusele ning seejärel kõrgemale. Dokumentide asutusesisese kooskõlastamise märgiks on eelnõu viseerimine. Õigusaktide (v.a personalialased ja õigusaktid, mis käsitlevad ühe osakonna pädevuses olevaid küsimusi) ülikoolisiseseks kooskõlastamiseks kasutatakse kooskõlastuslehte (kui kooskõlastusi on rohkem kui kaks). Dokument tuleb ülikoolisiseselt kooskõlastada kahe tööpäeva jooksul. Mõjuvatel põhjustel võib tähtaega pikendada, informeerides sellest dokumendi koostajat
resolutsiooniga) dokumendi dokumendiregistris tööülesandena täitmiseks, teadmiseks või ettepanekute tegemiseks (vastavalt vajadusele) peatäitjale, täitjale või täitjatele. asutusesisene dokumentide kooskõlastamise kord (tähtajad on millised)- Dokumendid esitatakse kooskõlastamiseks algul astmelt madalamale ametnikule või asutusele ning seejärel kõrgemale. Dokumentide asutusesisese kooskõlastamise märgiks on eelnõu viseerimine. Õigusaktide (v.a personalialased ja õigusaktid, mis käsitlevad ühe osakonna pädevuses olevaid küsimusi) ülikoolisiseseks kooskõlastamiseks kasutatakse kooskõlastuslehte (kui kooskõlastusi on rohkem kui kaks). Dokument tuleb ülikoolisiseselt kooskõlastada kahe tööpäeva jooksul. Mõjuvatel põhjustel võib tähtaega pikendada, informeerides sellest dokumendi koostajat. Suuremahulised dokumendid (üle 10 lehe) esitatakse osakondadele kooskõlastamiseks koopiatena.
nende allkirjad ühele kõrgusele ameti või asutuste nimetuste tähestikulises järjekorras. 2) Väljasaadetavate dokumentide registreerimine ja ringlus. Väljasaadetavate dokumentide ringluseks nimetame dokumentide liikumist asutuses nende koostamisest kuni väljasaatmiseni. Antud ringlus peab olema tsentraliseeritud. Ringluse etapid: 1) dokumendi projekti (eelnõu) koostamine. 2) vormistamine. 3) kooskõlastamine ehk viseerimine. (vajadusel) 4) allkirjastamine ja kuupäeva märkimine. 5) registreerimine. Koostamine ja vormistamine. 1) Dok. projekti koostamine. a) täitja, kelle töökohustuste hulka see kuulub. b) kes on resolutsiooniga määratud. Kirjutatakse käsitsi juhi poolt, millega määratakse dok. täitja ja tähtaeg. 2) Vormistab sekretär või täitja vormistamisel lähtutakse konkreetsele dokumendiliigile seadustes või teistes õigusaktides ettenähtud sisu ja vorminõuetest. 3) Kooskõlastamine
planeerimine, kaadriküsimused, allüksuste töö koordineerimine ja kontrollimine, toimetuse esindamine suhetes juhtorganitega (väiksemates lehtedes ka majandusasjad, posti sorteerimine, osakonna kureerimine). Määras honorari, jagas preemiaid. Oli tsensor. * asetoimetaja(d) toimetaja äraolekul asendas vimast kõiges. Muul ajal igapäevase töö juhtimine (osakondade suunamine, kontroll; lugude viseerimine; numbri valmimise jälgimine; lugejatega kohtumiste korraldamine; autoritega tegelemine...) * kolleegium väljaande töösuundade paikapanek; perspektiivplaanide läbiarutamine ja kinnitamine; osakondade ja ajakirjanike töö arutamine; töötajate töölevõtmine ja vallandamine, ergutamine ja karistamine; majandusküsimustega tegelemine; kriitiliste või oluliste probleemartiklite läbivaatamine; jooksva numbri väljalaskmise juhtimine õhtul
korral ostjale arve, milles tuleb kajastada kõik seaduses nõutud andmed. Seadus annab ka võimaluse, et ostja ise väljastab arve (kirjaliku kokkuleppe olemasolul müüjaga). Kui summa ei ületa 1000 krooni (ilma käibemaksuta), võib teatud tingimustel väljastada lihtsustatud arve. Kuigi arvel ei nõuta selle väljastaja allkirja, kehtivad arvele raamatupidamisdokumendina siiski kõik raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded (sh säilitamiskohustus 7 a, viseerimine raamatupidamiskohustuslase poolt). Käibemaksusumma peab arvel olema märgitud Eesti kroonides olenemata asjaolust, et 6. direktiivi kohaselt võib arveid väljastada liikmesriikide erinevates vääringutes (Ettevõtja Infovärav). Käibe tekkimise aja arvestuses ei loeta enam käivet tekkinuks arve väljastamisest. Käive on tekkinud, kui on toimunud üks kahest (varaseim): A) kauba ostjale lähetamine või kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
aastate lõpul. Tsensuur ning ideoloogiline surve polnud enam väga tugev, seetõttu kasvas uute teletegijate põlvkonna professionaalne eneseteadvus. 1961. aastast hakati saateid edastama seitsmel päeval nädalas. (Lumiste, 1977) 1970. aastaks olid raadiost ja televisioonist saanud tõsised rivaalid, mis tõi kaasa suure struktuurimuudatuse. Televisioon ja Raadio Komitee lõi kaks üksust lahku: mõlemad said omaette struktuuri ja juhtkonna. Televisioon süvenes ja saadete tsenseerimine ja viseerimine muutus süstemaatiliseks, teleprogramm ideologiseeris. (Lumiste, 1977) Televiisorid hakkasid levima kuuekümnendatel, kuid seitsmekümnendatel said üldiseks nähtuseks. Samal kümnendil hakati üle minema värvitelevisioonile, mis sai tavaliseks 1980. aastatel. Alternatiivne elukäsitlus jõudis Eesti ENSV elanikeni välistelevisiooni, peamiselt Soome televisiooni kaudu. (Vahtre, 2005) Alates 1987. aastast taandusid või vähenesid televisioonist paljud nõukogude perioodile
direktsiooninrk, siis seatakse selle väärtus horisontaalringile nagu tehti null-lugemi puhulgi ja see lugem orienteeritakse naaberpunktile. Peale orienteerimist annavad lugemid horisontaalringilt kas horisontaalnurga lähtekülje ja mõõdistatavale punktile viiva suuna vahel või selle suuna direktsiooninurga.Pärast orienteerimist ei tohi limbi puudutada. - Määratakse instrumendi kõrgus i ja märgitakse latile ja väliraamatusse - Viseerimine latile latti hoitakse mõõdistatavas punktis vertikaalselt otse maapinnal, pikksilm suunatakse latile nii et niitristiku horisontaalniit oleks täpselt lugemil i ja vertikaalniit oleks lati vertikaalteljel. - Lugemid kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi niitide järgi ja kirjutatakse andmed väliraamatusse, seejärel lugemid horisontaalringilt ja vertikaalringilt ning kirjutatakse ka need väliraamatusse. Kõik latipunktid nummerdatakse ja mõõdistamise
üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine
üht külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. · Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. · Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. · Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. · Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse kas iga jaama kohta või mitme jaama kohta ühine
on esitatud käesolevas aruandes Lisa 9. Kalibreerimise andmeid kasutati andmetöötluses mõõdetud vahemaadele paranduste arvutamisel. 3.2.3 Mõõtmiste metoodika Polügonomeetria mõõtmised viidi läbi kolme statiivi süsteemis. Polügonomeetria mõõtmistel kasutatud prismad nummerdati elektrontahhümeetri kaugusmõõtja kalibreerimise käigus. Igas jaamapunktis salvestati mõõtmisandmete faili vastava prisma number, millele toimus kauguse lugemine ja viseerimine. Polügonomeetria mõõtmistel arvestati järgmiste nõuetega: poolvõtete erinevus - 6,0 täisvõtete erinevus - 3,0 kollimatsioonivea 2C muutumine täisvõttes - 6,0 Polügonomeetria mõõtmisel mõõdeti suunad igal seisupunktil kolme täisvõttega võtete meetodil. Vahemaad mõõdeti edasi-tagasi suunas iga poolvõtte mõõtmise käigus.
3. eelnõu (projekti) koostamine (valgel paberil) Eelnõu koostamisel mõeldakse läbi dokumendi - sisu - ülesehitus - stiil - adressaadid 4. eelnõu asutusesisene kooskõlastamine ja parandamine 5. eelnõu asutustevaheline kooskõlastamine ja parandamine 6. vormistamine plangile (soovitav näidise järgi) 7. viseerimine 8. allakirjutamine 9. registreerimine 10. teatavakstegemine (väljasaatmine, avaldamine, koopiate edastamine, tutvustamine) 11. täitmise kontroll 12. toimikusse paigutamine 13. muutmine, kehtetuks tunnistamine (õigusaktide puhul) Viisa on ametniku loetav allkiri või allkiri koos nime desifreeringuga, vajadusel (näit väga suures asutuses) ametinimetusega ning kuupäevaga. Järgneb dokumendi eelnõu kooskõlastamine. 4.2
jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm jaotiste arv L. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d= kL+C k=100 (k on niitkaugusmõõturi koefitsent), c~0 . See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L*cos^2( ; h= (L/2)* sin(2). L - niitkaugusmõõturiga määratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h= (L/2) * sin(2) + i - l ; l on mõõdetud kõrgus. Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda, kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Nende töö joonte mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud aja korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25
Lisaks protsessidele kaardistatakse ka infovood, mis tähendab kaardistamist alates algdokumendist kuni pearaamatuni (kes kontrollib, kes viseerib, kes kirjutab juurde, kes teeb märkmeid jne. Protsessi kaardistamisele lisandub dokumentatsioon); 15. ,,Läbi jalutamine" põhimõtteliselt kaardistamise lihtsustatud meetod, millega püütakse välja selgitada protsesside ja rahavoogude peamised arengud (kas ostudokumentide juures on ka näiteks viseerimine mõne töötaja poolt). AUDITI KAVA Auditi kava peab koostama auditit läbiviima määratud audiitor. Kava peab kinnitama/heaks kiirma siseauditi struktuurüksuse juht. Kavaga kinnitatakse auditi täpne kord, selle ulatus ning tähtajad. Kava tuleb koostada selliselt, et seda oleks võimalik auditi käigus muutma. Kavasse tuleks sisse kirjutada ka puffer (täiendav reservaeg) kirjas olema. Kava peab sisaldama: Auditi nimetust; Ulatust ja perioodi;
Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. · Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. · Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. · Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. · Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad
külge. Kui alglugemiks oli direktsiooninurk, siis saame horisontaalringilt lugeda uute suundade direktsiooninurki. Mõõdetakse instrumendi kõrgus i, märgitakse see latile ja kirj. väliraamatusse. Lati hoidja siirdub maastikule ja hoiab latti vertikaalselt väljavalitud iseloomulikel maastikupunktidel. Lati taldmik pannakse maapinnale, punkti ei tähistata. Viseerimine latile nii, et horisontaalniit on lati kõrgusel i ja vertikaalniit on lati teljel. Kõigepealt loetakse niitkaugusmõõturi lugemid (ülemine, alumine niit) ning siis vertikaalringilt ning horisontaalringilt. Lugemite lugemisega samal ajal koostatakse maatüki skemaatiline joonis – krokii, kuhu märgitakse situatsiooni elemendid ja latipunktide asukohad. Krokii koostatakse
jäävat mõõtelati lõiku, millele vastab mingi cm-jaotiste arv l. See lati jaotiste arv on võrdeline määratava kaugusega. d=kn+c, k=100 n 0 See valem kehtib ainult siis, kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kui viseeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga d= L + cos2u, h = L/2 sin2u, L niitkaugusmõõturigamääratud kaugus. Kui viseerimine ei toimu instrumendi kõrgusele siis h=L/2 sin2u+i-l niitkaugusmõõturigamääratud kaugus Kõrguskasvu võib arvutada ka eespool toodud valemi järgi peale seda kui on teada horisontaalkaugus. Samuti võib joonte mõõtmiseks kasutada elektronkaugusmõõtureid. Elektronkaugusmõõturi töö joone mõõtmisel põhineb valguse kiiruse c ja kulutatud ajan korrutise leidmisel. Joone mõõtmisel läbib valgus vahemaa kaks korda punktini ja sealt tagasi. 25
annaabi.ee 
