Lubatud mull kõrvalekalle on 0,5 jaotist. 3. Optilise loodi kontrollimine. Optilise loodi viseerimistelg peab kokku langema tahhümeetri põhiteljega. Kinnitada tahhümeeter statiivile ja horisonteerida silindrilise vesiloodi järgi. kinnitada põrandale paberileht ja abiline märgib sellele optilise loodi niitristiku keskpunkti järgi pliiatsiga punkti loodi kolmes asendis (120° vahedega). Kui kolmnurga külje pikkus on väiksem kui 2 mm, on lood korras. Viseerida optilise loodi jaotiste keskpunkt kolmnurga keskele, kasutades justeerimiskruve. 4. Kollimatsioonivea kontrollimine. Pikksilma horisontaalne pööramistelg peab olema risti pikksilma viseerimisteljega. Umbes 300 m kaugusel olevale punktile, seejuures pikksilma vertikaalnurk ei või olla üle 2°, teha lugemid LRp ja LRv. Arvutame: 2c = (LRv - LRp )± 180° või ec=( . Kui kollimatsiooniviga 2c _ 1_ on nõue täidetud.
Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje. Kui viimane on vertikaalne (seega paralleelne VV-ga), jääb mull kõigis vabalt valitud asendeis keskele. Kui mulli kõvalekalle on väga suur (1-2 jaotust), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavaheline asend ei ole muudetav. 3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH) Selle nõude täitmine võimaldab viseerida vertikaalniidi kogu pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)
Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje. Kui viimane on vertikaalne (seega paralleelne VV-ga), jääb mull kõigis vabalt valitud asendeis keskele. Kui mulli kõvalekalle on väga suur (1-2 jaotust), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavaheline asend ei ole muudetav. 3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH) Selle nõude täitmine võimaldab viseerida vertikaalniidi kogu pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile. Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)
Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje. Kui viimane on vertikaalne (seega parallelne VV-ga), jääb mull kôigis vabalt valitud asendeis keskele. Kui mulli kôrvalekalle on väga suur (1-2 jaotust), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavheline asend ei ole muudetav. 3.Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH) Selle nôude täitmine vôimaldab viseerida vertikaalniidi kogu pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile.Pikksilma liigutamisel suunamiskruvi abil üles-alla peab vertikaalniit liikuma mööda punkti. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, tuleb justeerimiseks okulaari koos niitristiga pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)
2. konstateerivast osast Siin esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepanekud Akti vorming Allkirjad Aktile kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik komisjoni liikmed. Allkirjastatakse kõik koostatud eksemplarid. Pärast allakirjutamist esitatakse akt kinnitamiseks Akti vorming Viisa Üldiselt akti ei viseerita. Erandiks võib olla väikeettevõttes näiteks dokumentide hävitamine, millele kirjutab alla üks ametiisik. Selline akt tuleks viseerida nende ametiisikute poolt, kelle dokumente hävitatakse. Sellise akti peab kinnitama ettevõtte juht. Akti vorming Akti lisad Akti lisadeks võib olla nimekiri aktiga mahakantud varadest, mõne komisjoni liikme eriarvamus, jne Akti lisadele viidatakse allkirjadest allpool Protokoll Protokoll on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koosolekukäigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks. Protokollis märgitakse: Millal koosolek toimus Kes osalesid Kes mida ütles
d- horisontaalkaugus l B h = d tan d i A Kui kasutada kaugusmõõturit, ei saa me mõõtes kohe horisontaalkaugust, vaid kaldkauguse. Niitkaugusmõõtur kujutab endast niitristiku kahte lühikest niiti (teodoliidil), kui viseerida latile, siis jääb nende niitide vahele mingisuguse pikkusega latilõik. Niitristikud ja teodoliidi konstruktsioon püütakse teha nii, et k=100 ja c=0, valem kehtib ainult siis kui vaatekiir on horisontaalne ja risti latiga. Kuna viseeeritakse kaldkiirega ja viseerimiskiir ei ole risti latiga, siis tuleb horisontaalkaugus arvutada valemiga. L d = L cos 2 ja h = sin 2 . Kui ei viseeritud instrumendi kõrgusele latile, siis 2 L
reguleerida keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse
keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring
1. dokumendiliigi nimetus AKT 2. koostamise kuupäev 3. number/ viit 4. koostamise koht 5. kinnitusmärge 9,5 6. pealkiri 7. tekst (sissejuhatav ja konstateeriv osa. Sissejuhatavas osas akti koostamise aluse trükkimisega, järgnevalt loetletakse komsjoni koosseis. Konst. Osas tuuakse välja faktid, järelduse ja ettepanekud. Lõpus näidatakse originaaleksemplaride arv ja jaotuskava. 8. allkirjad (komisjoni esimees, komisjoni liikmed 9. viisa (eraettevõttes, arhivaalide hävitusakt – viseerida nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse) Lisadele viidatakse allkirjast allpool. Vormistatakse eraldi lehel, lisab aktile 3. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE JA DOKUMENTIDE REGISTREERIMINE Postiga, e-postiga, faksiga ja käsipostiga saabunud/saadetud dokumentide ringlemine organisatsioonis, vt lk 163-165, konspekti vaadata Dokumentide registreerimise kohustus vt lk165 Registreerimisele kuuluvad ja mittekuuluvad dokumendid vt lehelt
12. Lisad vormistatakse eraldi lehel ning nendele viidatakse allkirjast allpool. 13. Akti elemendid: 1) dokumendiliigi nimetus AKT; 2) koostamise kuupäev; 3) number (viit); 4) koostamise koht; 5) kinnitusmärge; 6) pealkiri; 7) tekst; 8) allkirjad; 9) viisa (üldjuhul akti ei viseerita, v.a. eraettevõttes koostatud arhivaalide hävitusakt, mis on soovitatav viseerida nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse). KÄSKKIRI 1. Käskkiri on organisatsiooni täidesaatva ja korraldava tegevuse põhidokument, mille annab välja juht ainujuhtimise põhimõttel vastavalt oma pädevusele, et lahendada organisatsiooni sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. 2. Käskkirju antakse välja: 1) initsiatiivkorras; 2) kõrgemalseisva õigusjõu aktide täitmiseks. 3. Käskkirjad jagunevad kestvuselt:
väsima. Ta käed muutusid kahvatuks, Bazin(Athose truu teener) aitas isanda "Kuldse Liilia" võõrastemajja. Öö jooksul olid ka teised teenrid nende juurde jõudnud koos puhatud hobustega. Hommikul läks Athos ööbimis tasu maksama. Kõrtsmiku omanik hakkas kriiskama , et see on vale raha. Athos käskis d'Artagnanil oma ratsu võtta ja teekonda jätkata. Sadamas oli vaja eriluba, sest kardinal oli keelanud Prantsusmaalt lahkumise. Eriloale oli vaja ka sadamaülema juures viseerida. Teekonnal sadamaülema suvemajja kohtas d'Artagnan krahv de Wardesi koos teernri Lubiniga. Noormees võttis mõõga tuppest ja asus võitlusesse krahviga ja Planchet Lubiniga. Krahv surmati ja lubin seoti puu külge. Võttes läbipääsuluba de Wardesi taskus sai ka d'Artagnan mõõga hoobi kõhtu. Õnneks polnud see surmav .Sadamaülema juures tutvustas d'Artagnan ennast kui krahv de Wardesit ja jutustas, et oli kohanud niinimetatud d'Artagnani
Soovitatav on ka ära näidata põhja-lõuna suund, Abrissi võib koostada, kas igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. Ristjoone meetod on küllaltki töömahukas. 2. Polaarmeetod- Selle meetodi puhul seatakse ühte külje otspunkti üles teodoliit ja tema horisontaalringi lugem seatakse nulliks ning viseeritakse piki käigu külge. Kui seejärel viseerida mõõdistatavale punktile, saame horisontaalringil suunanurga. Kaugus mõõdetakse kas niitkaugusmõõturiga või valguskaugusmõõturiga (kaasajal viimasega). Niitkaugusmõõturi täpsus on madal ~1/300 d. Tänapäeval on polaarmeetod tänu elektroninstrumentidele muutunud valdavaks. 3. Lõiked e bipolaarmeetod- Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti. Sobib kasutada seal, kus kauguse môôtmine objektini on takistatud
tempist; 3. Alidaadi ja pikksilma kinnituskruvisid ei tohi kinnitada liiga tugevasti; 4. Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega; 5. Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahekolme võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse. 9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem; 2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhjavõi kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile (horisondi lugemine)
30. Teodoliidi kontroll ja justeerimine 31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõju mõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed Kui pikksilma pöörlemistelg ja viseerimistelg pole täisnurga all, siis mõõtmistulemustes esinevad normaalsest suuremad vead. Seda saab eemaldada justeerides. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud nurk. Kaldenurga saamiseks kahe punkti tuleb esimesel punktil asuva teodoliiidiga viseerida teodoliidi kõrgusele latil, mis asub teisel punktil. Teine võimalus on kasutada punktide kõrgust ja nende vahelist kaugust ja arvutada kaldenurk.(lk 162 I osa) 33. Vertikaalringi nulli ase ning selle arvestamine mõõtmistes V ertikaalringi nulliase on lugem, kui viseerimiskiir on horisontaalne. Mõõtmist alustades tuleb vaadata, milline vertikaalringi lugemi väärtus vastab viseerimiskiire rõhtsale asendile.
(allkiri) viibinud isik, komisjon Rein Kask Eristatakse Viisa üldjuhul ei (allkiri) saabuvate viseerita (erandiks on Heli Lepp väljasaadetavate eraettevõttes koostatud arhivaalide hävitusakt, mis on soovitav viseerida sisedokumentide ringlust nende töötajate poolt, kelle dokumente hävitatakse. Akti kinnitab Registreerimine dokumentide parem haldamine tippjuht) (määratakse kindlaks AAK-s) Dokumentide registreerimine Saabuvate dokumentide ringlus
– geomeetrilisel põhimõttel töötavad- puu kõrgus leitakse sarnaste kolmnurkade külgede suhte abil. Kõige levinum selline kõrgusmõõtja on laudkõrgusmõõtja. – Trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad- need on tänapäeval enim kasutatavad kõrgusmõõtjad. Sisuliselt mõõdetakse kaldenurki. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: - mõõtma peab puust ligikaudu samal kaugusel, kui kõrge on puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu latva 45° nurga all - kaugus puuni määratakse kas kaugusmõõtja või lindiga - tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5m) juurde - kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale, puu kõrgus saadakse kahe mõõtmise vahena 4. Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter, saab määrata puu mahu. Puu mahu määramiseks on väga palju erinevaid arvutusvalemeid
Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje V'V'. Kui viimane on vertikaalne (seega paralleelne VV-ga), jääb vesiloodimull kõigil vabalt valitud asenditel keskele. Kui mulli kõrvalekalle on väga suur (üle kahe jaotise), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavaheline asend ei ole muudetav. · Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH). Selle nõude täitmine võimaldab viseerida vertikaalniidiga kogu selle pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile ja liigutatakse pikksilma üles-alla, kusjuures vertikaalniit peab jääma kogu aeg nimetatud punktile. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, või instrumendiga töötada, kuid viseerida tuleb ainult niitristiku keskpunktiga. Justeerimiseks tuleb keerata ära okulaari kaitsetuubus ja pöörata okulaarikorpus koos niitristikuga, vabastades eelnevalt veidi okulaarikorpuse kinnituskruvisid.
Nüüd pöördub teodoliit ümber limbi pööramistelje V’V’. Kui viimane on vertikaalne (seega paralleelne VV-ga), jääb vesiloodimull kõigil vabalt valitud asenditel keskele. Kui mulli kõrvalekalle on väga suur (üle kahe jaotise), siis tuleb instrumenti kasutada kui lihtteodoliiti, sest limbi ja alidaadi telgede omavaheline asend ei ole muudetav. Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega (vvHH). Selle nõude täitmine võimaldab viseerida vertikaalniidiga kogu selle pikkuses. Kontrolliks viseeritakse selgelt nähtavale punktile ja liigutatakse pikksilma üles-alla, kusjuures vertikaalniit peab jääma kogu aeg nimetatud punktile. Juhul kui vertikaalniit eemaldub punktist, või instrumendiga töötada, kuid viseerida tuleb ainult niitristiku keskpunktiga. Justeerimiseks tuleb keerata ära okulaari kaitsetuubus ja pöörata okulaarikorpus koos niitristikuga, vabastades eelnevalt veidi okulaarikorpuse kinnituskruvisid.
pannakse justeerimisnõelaga vesiloodi mull keskele. Kui nivelliiri mistahes asendis jääb mull keskele, on pööramistelje ja ümarvesiloodi telje paralleelsusnõue täidetud. *Horisontaalniit peab olema risti instrumendi vertikaalteljega. Suunan niitristi niitide lõikepunkti latile (mull keskel), teen lugemid vasaku ja parema otsa järgi. Kui lugemid on võrdsed siis on nõue täidetud. Lubatud vahe võiks olla 0.5 1mm. Ka võib nõuet kontrollida, kui viseerida vertikaalniit ca 20 25 m kaugusele riputatud ripploodile. Vertikaalniit peab kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristi keskkoha järgi. *Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Keskelt ja otsast
tegevusi. Oluline on ka inventuuri vaatlus. 4. järelpäringud- eesmärk on saada vajalikku infot seda omavatelt isikutelt, nii firma sisestelt kui ka välistelt. Järelpärimised võivad olla formaalsed st. kirjalikud pöördumised, just välisinformatsiooni saamiseks, või ka suulised reeglina siseinformatsiooni saamiseks. Selline dokument tuleks osapoolte poolt viseerida. 5. analüütiline kontroll- seisneb põhimõtteliselt finantsnäitajate, nende hälvete ning muutuste analüüsis, et kindlaks teha aruande näitajate ebaloogilisi muutusi, või erinevate näitajate sisemisi vastuolusid. Kutsetegevuse dokumendid tuleb süstematiseerida selliselt, et nad on ülevaatlikud ning kergesti leitavad. Kui on tegemist pikaajalise auditeerimissuhtega, on otstarbekas koostada
- geomeetrilisel põhimõttel töötavad – puu kõrgus leitakse sarnaste kolmnurkade külgede suhte abil. Kõige levinum selline kõrgusmõõtja on laudkõrgusmõõtja. - trigonomeetrilisel põhimõttel töötavad. Need on tänapäeval enim kasutatavad kõrgusmõõtjad metsanduses. Sisuliselt mõõdetakse kaldenurki. Kõrguse mõõtmisel tuleks silmas pidada järgmist: * kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on puu. Kõige täpsem on viseerida puu latva 45o nurga all. * kaugus puuni määratakse kas optilise kaugusmõõtjaga v. lindiga. Sammudega mõõtmine on üldiselt ebatäpne, 1m viga kauguse (baasi) määramisel tingib 1m vea puu kõrguses. * tasasel maal liidetakse saadud kõrgusele oma silmade kõrgus (1,5 m) juurde. * kui puu kasvab kallakul, siis viseeritakse puu latva ja juurekaelale ja tulemused liidetakse või lahutatakse. d) Puu mahu määramine Kui on teada puu kõrgus ja rinnasdiameeter saab määrata puu mahu.
· kõrguse mõõtmisel peab mõõtja seisma puust seda väiksemad on kvartalid. (Näit. Järvselja mida majandatakse ühte moodi. Vanemas ligikaudu samal kaugusel kui kõrge on Õppe-Katsemetskonnas on majandatavad kirjanduses (takseerkirjeldustes) oli kasutusel puu. Kõige parem, täpsem on viseerida puu kvartalid 300x600 m; sookvartalid - termin: litera. Minimaalne eraldise pindala latva 45o nurga all. 600x1200 m.) alampiir on 0,1 ha ja eraldise keskmise laiuse · kaugus puuni määratakse kas optilise alampiir on 20 m
Nad lähenesid kiiresti aadlikule, kellel näis olevat tuline rutt. Tema säärsaapad olid tolmused ja ta päris järele, kas ta ei saaks otsekohe Inglismaale sõita. 216 «Ei oleks midagi lihtsamat,» vastas ühe sõiduvalmis kuunari peremees, «kui täna hommikul ei oleks tulnud käsk, et ükski isik ei tohi lahkuda ilma kardinali eriloata.» «Mul on luba,» ütles aadlik ja tõmbas taskust paberi, «siin ta on.» «Laske see sadamaülema juures viseerida ja tulge siis tagasi minu juurde,» ütles laevamees. «Kust ma leian sadamaülema?» «Ta on oma suvemajas.» «Ja kus see asub?» «Veerand ljööd linnast eemal. Näete, seal, see kivikatusega maja väikese kingu jalal.» «Väga hea!» ütles aadlik. Ja teenri saatel sammus ta sadamaülema maja poole. D'Artagnan ja Planchet läksid talle järele viiesaja sammu kauguselt. Niipea kui nad linnast välja jõudsid, kiirendas d'Artag-nan sammu ja jõudis aadlikule
annaabi.ee 
