mõtlemine, kirjandus ja filosoofia on aga muutunud populaarseks ka mittehiinlaste seas. Olulisemad palverändurite sihtpunktid on viis taoismiga seotud mäge. Taoistidel on palju tekste. Üks tähtsamaid on luule- ja filosoofiateos ''Dao Dejing'' (autor Laozid) Budism Budistid järgivad Siddharta Gautama Buddha õpetust. Buddha elas India põhjaosas 6.-5.saj eKr. Ta pühendas aastaid otsingutele et mõista mis on kannatuste põhjuseks ja kuidas sellest vabaneda, kuni jõudis lõpuks virgumiseni. Budistid usuvad et inimesed on oma ihade kaudu seotud surmade ja sündide ringiga ning sünnivad ikka ja jälle uuesti erineval kujul. Buddha õpetas kuidas selles ringist vabaneda ning jõuda nirvaanasse. Budistid püüavad arendada endas täiuslikkuseni tarkust, kaastunnet ja vägivallatust, et virguda lõpuks kõrgema vabaduse ehk nirvaana jaoks. Buddha kõneles 8-osaliselt teest mis viib virgumiseni. Harilikult kujutatakse seda rattana millel on 8 kodarat. Enamin budiste elab Aasias
Sai alguse Põhja-Indjast,arvatavasti 5-6 sajandil ekr. Budism on usundi õpetus,elustiil,kultuur või traditsioon. Tänapäeval on ka Budism levinud mujale. Budism levis ka 19.sajandil esimeses pooles Euroopasse. Budism Budismlasi nimetatakse buddahadeks. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. ClickClick icon icon to add
süüa ja hoolitsege nende vajaduste eest. See oli enamasti suur koorem linnadele, kui ta saabus oma 500 j üngr iga. · Buddha mõiste on paljutähenduslik. Need kes õpetavad teisi inimesi ka virgumisele ja vabanemisele. On olemas õpilasbudad, kes järgivad eelmiste budade õpetusi. Lisaks on erakbudad, kes j õuavad virgumiseni aga kellelegi sellest ei räägi. On ka taevased budad, teatud v ägede kehastused, millel pole ajalooliste isikutega mingit pistmist. · Kui buddha oli virgunud, hakkas ta jutlustama: Dharmaratta p öörlema/veeremapanek õpetas nö kesktee õpetust. Ohjeldamatu elu nautimise ja liha suretamise vaheline tee. Oma kogemuse virgumisest s õnastas ta nelja õilsa tõena: 1)Õilis tõde kannatusest
kõikvõimast absoluutset Jumalat, ei räägi maailma loomisest/tekkimisest ning inimhinge olemasolust. Budism keerleb põhiliselt ümber sinu ja su arengu ümber. Elu jooksul üritatakse lahti saada kõikidest ihadest, et mitte taassündida ja seeläbi kannatusi kogeda. Budismi eluviis Põhimõte: Inimene sünnib lugematuid kordi ümber ning sellega kaasnevad paratamatult kannatused, püüeldakse virgumise poole Selleks, et jõuda virgumiseni tuleb läbida tee, mis jaotatakse kolme etappi: Kõlblus- on tee esimene etapp, kõlbelisuse järgimine tähendab tööd oma meeleseisundite kallal mitte ainult mõtlusasendis istudes, vaid ka igapäevaelus ning selle järgimiseks on loodus 5 erinevat lihtsat põhimõtet- Hoidumine teiste elusolendite kahjustamisest Hoidumine võtmast seda, mida pole vabatahtlikult antud Hoidumine seksuaalsest väärkäitumisest Hoidumine valelikkusest
Budism Mario Vaiksaar 10.b Budism on Buddha Skjamuni õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (pali: sagha; sanskr: sagha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning
Buddhaks peetakse seal olendit, kes aegajalt võtab inimkuju, et näidata teed virgumisele Õpetab, et buddhaks saamisel tuleb läbida mitmeid elusid Virgunud lugematu arv kordi. lmub maailma, et inimesi aidata Palju mütoloogilisi buddhasid (Amiitabha, Akšohja, Vairotšana) Kujunes buddha kolme ihu konseptisoon (maine ihu, seadmuseihu, õndsuseihu) Buddha vadžrajaanas, hinajaanas Toetub üldiselt mahajaana filosoofiale ja mütoloogiale Virgumiseni võib jõuda ühe elu jooksul Suurim vool mahajaana kõrval Nirvaanasse jõuab väike hulk inimesi Tunnisatab pühakirjana Tipitakat Buddha kolme ihu konspetsioon Ehk trikāja, mahajaana, vadžrajaana mütoloogia põhimõisteid Seadmuseihu – Väljendab budistlikku kultuuri ehk seadmust kõige puhtamal kujul Maine ihu – Nähtav inimkujuline keha, millega Buddha ilmub inimeste maailma, et aidata kannatavaid olendeid
Budism Budism on Buddha Šākjamuni õpetus. Selle põhjal Indias tekkinud ja pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärk on Buddha eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Buddha pärines PõhjaIndia valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni umbes 35 aastaselt. Peale seda lõi oma koguduse. Oma ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ja ka läände. Termin “budism” on pärit läänest ja võeti kasutusele 19. sajandil. Budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk
Räägib milline saab olema tuleviku puhas maa vms - N. Nägi tuleviku väidetavalt ette. Midagi läks tema ennustustest veits täppi ka. - Ainuke õige õpetus on lootus-sutra, mis aitab päästa Jaapanit hävinust. Hakuin Ekaku (1686-1768) - Ühe käe plaks - Suur kahtlus, suur virgumine o Daigi wa daigi no moto o Sekishu no onjo - Arvas, et need eelnevad tekstid olid liiga keerulised, et tuleks rohkem reformida. - Suur kahtlus viib suure virgumiseni Hakuini lemmik lause. - Kahtlus motiveerib edasi õppima ja tegutsema. Jaapanis religiooni jaotus 1000 in kohta o 107,559 shinto o 93,956 budism o 2,157 kristlus o 10,124 muu MIS ON PÕHILISED JAAPANI KOOLKONNAD?
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha
Budism · Budism on Buddha Skjamuni ( arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni · Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines PõhjaIndia valitsejasoost. · Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35 aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. · Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. saj. esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. · Buddha tähendab 'Virgunu'. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha
Budism Mongoolia Nepal Hiina Kamboodza Myanmar Mõiste · Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni õpetus. · Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. · Rajaja Siddhrtha Gautama (arvatavasti 6.5. saj eKr). Siddhrtha Gautama · Sündis praeguse Nepali alal väikest kuningriiki valitsenud Sakja suguvõsa printsina. · Jõudis virgumiseni, s.t sai sai buddhaks 35 aastaselt. · Hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. · Budda õpetus seletab, mis on meie elus tõde lõplikus mõttes ja mis sõltub tingimustest. · Termin tuletatud üldkasutatavast nimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu`. · Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks. Eesmärk
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud
eksisteerinud Gautama Buddha sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suuna-näitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud inimene peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Peamised usulahud Tänapäeva budism jaguneb erinevateks vooludeks, tuntumad on mahajana ja hinajana (theravada) budism. Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud – sellest ka nimetus 'suur sõiduk', samas kui hinajaana on mõeldud ainult vähestele, kes saavad järgida munga- või nunnaelu rangeid reegleid. Mahajaana ideaaliks on bodhisattva, kes toimib kaastundest ja mõistmisest lähtudes kõigi olendite hüvanguks. Bodhisattva on budismis olend, kes kaastunde tõttu on otsustanud mitte vaibuda nirvaanasse enne, kui on juhtinud sinna kõik kannatavad olendid, kes ekslevad sansaaras. Levik maailmas
Budism Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. sajandil eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oliSiddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, ehk sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budism Eestis Budoloog Alexander Staël von Holstein (18771937) ja filosoof krahv Hermann von Keyserling (18801946) olid
Jooga Hinduism. Aatmani ühendamine brahmaniga, et tekiks tühjus. Mantra Hinduism. Lause või silpide kombinatsioon, millel on maagiline vägi viia selle kordajat muutunud teadvuse tasandile. Mandala Hinduism. Ringikujulise põhiplaaniga (kahe)kolmemõõtmeline sümbol-diagramm. Meeleplekid Budism. Meelt määrivad emotsioonid, mis on virgumise kõige suuremateks takistusteks. (Nõmedus, iha, viha, kadedus, uhkus e ülbus) Buddha Budism. Teadvuse kõrgeima seisundi e virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid. Selline inimene on vabanenud sansaarast ja jõudnud nirvaanasse. Meelerahu Budism. Teadvuse keskendumine ühele objektile nii, et kontrollimatu mõtte-ja tundevool peatatakse. Kujustamine Budism. Meeleharjutus, kus visualiseeritakse see objekt, millele ollakse keskendunud. Suutra Hinduism. Lühike aforistlik mõttesalm. Stuupa Budism
2. Kannatusel on põhjus (ihad ja soovid). 3. Kannatust saab kaotada (põhjuse kaotamisega). 4. Selleks on 8-osaline tee: 4.1. Õige arusaam 4.2. Õige kavatsus 4.3. Õige kõnelemine 4.4. Õige tegu 4.5. Õige eluviis 4.6. Õige püüdlemine 4.7. Õige mõtlus 4.8. Õige keskendatus Buddha Buddha tähendab virgumist. Tähistab teadvuse kõrgeima seisundini s.t virgumiseni jõudnud inimest- tema meel on puhas, kuna eemaldatud on meeleplekid. Müüdi järgi ilmub Buddha vahel inimeste sekka, et jagada õpetusi. Kui olevat inimene, siis peeti ateistiks. Džainism Tekkis enam-vähem üheaegselt budismiga, I at keskel e.m.a, mis oli Indias üldse vaimselt väga elavaks ja loovaks ajajärguks. Nii nagu budismis, puudub ka džainismis loova jumala
Visnu Samuti üks hinduismi kolmest tähtsamast jumalast, nimi tähendab hävitajat. Siva Ka hinduismi üks kolmest tähsamast jumalast, nimi tähendab kõike taastavat jõudu. Budd(h)a Buddha (563-483 e.Kr.) ehk ärganu-virgunu on budaismi rajaja, tähistab budismis teadvuse kõige kõrgema seisundi ehk virgumiseni jõudnud inimest. Tema meel on täiesti virge ja puhas, kuna sealt on kõrvaldatud kõik meeleplekid, vabanenud sansaarast ehk lunastusest ja jõudnud nirvaanasse. Laozi Taoismi rajaja, vana õpetaja, kes elas VI saj e.Kr. Peetakse põhiteose ,,Daodejingi" ehk kulgemise väe raamatu autoriks. Kong-Fuzi Konfutsius (551-479 e.Kr.), Vana-Hiina poliitik ja filosoof, tema on
jõua me ilmselt piisavalt keskenduda iseendale ning oma hingerahule. Budismi eesmärk ongi just keskendumine hingele, mis aitaks ilmselt nii mõndagi inimest. 3 BUDISM JA BUDDHA Budism on oma nimetuse saanud buda järgi. Buda ei ole isik, seda võiks pigem nimetada tiitliks, mis tähendab virgunut. Isik, keda teatakse Buddhana on 6.5. sajandil eKr Põhja- Indias elanud Siddhattha Gotama. Ta jõudis virgumiseni u. 35 aastaselt, temast sai Buddha. [1] Budistlik traditsioon ei tunne Jumalat-loojat, nii nagu seda teevad näiteks kristlased. Seega ei ole Buddha jumal, vaid õpetaja. Budism ongi Buddha õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. [2] Buddistid eelistavad rõhutada mitte Buddhat ennast, vaid tema õpetust. Nad ütlevad, et õpetus näitab asjade tõelist olemust ja selle mõistmine on tähendanud nende jaoks kogu
Näiteks Ma leian varjupaiga Buddhas, ma leian varjupaiga sanghas, ma leian varjupaiga dharmas. Peale seda kummardavad nad pühakuju ette 3 korda ja omakorda peale seda toovad annetuse või retsiteerivad. Sellega avaldavad nad austust Buddhale, sanghale ja dharmale. Mõtlus Mõtlusega vabastatakse vaim vägivallast, kirest, ükskõiksusest, uhkusest ja armukadedusest ja tänu neile saab särada loomulikul tarkusel. Kuna meditatsiooni ehk mõtluse kaudu jõudis Buddha virgumiseni, siis paljudes koolkondades on mõtlus tähtsaim usuline aspekt. Mediteeritakse vaikses kohas, istudes lootosasendis või jalad risti. Olemas on 2 mõtlusvormi- 1. samatha- meele täielik keskendumine ühele asjale. (Näiteks lill või küünlaleek). Teiseks vipassana, kus suurendatakse teadmist iseenda mõtete ja tunnete kohta, hoolikalt analüüsides. Peaaegu, et kõik budismi harud on arendanud edasi oma meditatsioonivorme ja selle tõttu on tänapäevaks
Mõlemas järgitakse iganädalasi paastupäevi kolmapäeval ja eriti reedel (Jeesuse surmapäeva mälestuseks). Reeglina ei tarvita õigeusklikud veretoite. BUDISM Budism Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Budism on levinud suuremal osal Aasiast. Usundi tähelepanu on keskendunud inimesele st. inimlikele kannatustele. Budismi rajajaks on Indiast pärinev munk Siddhartha Gautama
tõest ja 8-osalisest teest, otsustab oma õpetust jagada ja esimesed järgijad on tema 5 sõpra. Temast sai virgunu ehk BUDDHA. 4 üllast tõde: 1. elu on kannatus-surm, sünd, õnnepüüdlused 2. kannatusel on põhjus-põhjuseks on elujanu, soov elada meelelises maailmas 3. kannatus ja ümbersünd lakkavad, kui elujanu lakkab 4. virgumiseni viib 8-osaline tee, teadmine, kuidas elujanu lakkab Inimeste lunastuseks pole jumalatel mingit tähtsust-lunastus tuleb saavutada enda pingutusega. Kellegi peale ei saa loota ega toetuda, siin vastandatakse budismi selgelt kristlusega. Ümbersünnib see seisund, mis oli enne surma. Kogudus ehk sangha koosneb ilmikutest ja munkadest, kes külastavad kodusid, õpetavad, viivad läbi usulisi toiminguid (matus), mediteerivad ja õpivad
on kindlasti Kamasuutra, mis tõlkes tähendab armastuse raamatut. Linnart Mäll toob välja, et vadžrajaana ehk teemantvälgu sõiduk on tuntud kui tantristlik budism, mis kujunes Indias esimese aastatuhande teisel poolel. Antud koolkonna pühakirjaks on tantrad, mille õpetus lähtub mahajaanast. See rõhutab erilisi kujutamisviise, kus kasutatakse palju antropomorfseid sümboleid ehk idameid. Teemantsõiduki pooldajad väidavad, et tantra järgmine on kiireim ja efektiivseim tee virgumiseni jõudmiseks. Vadžrajaana õpetused antakse vahetult edasi õpetajalt õpilasele. Paljud tehnikad on salajased 14 ning nende valel praktiseerimisel võidakse end füüsiliselt ja vaimselt kahjustada. Samuti ei tohi pühendamatutele selgitada praktika kogu sümboolikat ja psühholoogiat. Seetõttu tunduvad tantrislikud rituaalid kõrvalseisjatele arusaamatute rituaalidena
Kui aeg sai täis, sündis ta kuningapoeg Siddhrthana viimast korda ja saigi inimkujul Buddhaks. Olles oma töö siin teinud, st pannud alguse õpetusele ehk lükanud käima dharmaratta, vaibus ta parinirvaanasse ehk pärisnirvaanasse. Dharma kestab ja dharmaratas veereb aga siiamaani.Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja- India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena
Theravaada kohaselt jõudvat nirvaanasse ainult väike hulk inimesi, samal ajal kui mahajaana avarad meetodid andvat selleks võimaluse palju rohkematele olenditele. Pühakirjana tunnistab theravaada paali kaanonit ehk Tipitakat. 2.2. Mahajaana Mahajaana ('suur sõiduk') on budismi üks kahest suuremast voolust. Mahajaana tekkis 1. saj e.Kr vastandusest konservatiivsema budismi pooldjate õpetuse ehk theravaada vastu. Mahajaana pooldajad väitsid, et nende õpetuse kaudu võivad virgumiseni jõuda paljud sellest ka nimetus 'suur sõiduk', samas kui theravaada on mõeldud ainult vähestele, kes saavad järgida munga- või nunnaelu rangeid reegleid. Mahajaana ideaaliks on bodhisattva, kes toimib kaastundest ja mõistmisest lähtudes kõigi olendite hüvanguks. Mahajaana pooldajad leidsid, et Buddha sõna ei saa olla muutumatu dogma, mida pimesi korrata, vaid et see peab olema arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Seetõttu lõid
6)inimese tasand taassünd inimesena on positiivne, sest inimene kogeb nii naudinguid kui kannatusi ja inimesel on võime mõtestada maailma (sinine) 4. Jaguneb 12 sektoriks, mis kirjeldab karma protsesse: 1)kujutab pimedat inimest vaimupimeduse sektor, 12)kujutab laipa tassivat inimest, mis viitab, et kõik mis on sündinud lõpeb surmaga. 12 sektorit näitavat eelmise, praeguse ja tulevase elu sõltuvussuhteid. Eesmärk on jõuda virgumiseni, milleni viib 8-osaline spiraal: I etapp) rahulolematus (ei ole oma eluga rahul), 2)usk, et oled võimeline olema parem inimene, 3)rahulolu, et oled teinud juba head, 4)ekstaas (innustus), - põhjuseta rõõm, 5)vaikuse ja rahu seisund, 6)põhjuseta õnne tunne, 7)mediteerimine, 8)maailma tunnetamine -> inimeset saab ARIA väljavalitu, kõike loov hing, 9)rahulikkus. NIRVAANA ma olen virgunu ehk Buddha, mina olen sinus ja sina minus kõike loov seisund TAOISM
Ei, mitte ainult tema, vaid vastavalt budistide õpetustele asub ta meie kõigi sees, kuid kõik meist ei näe ega tunneta teda. Et seda leida, on vaja inimesel vaadata enese sisse - viimast teostatakse meditatsiooni abil (2). Budismi eesmärgiks on Buddha Sakjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Sakjamuni, kelle sünninimi oli Siddhartha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna buda vastena
Budistlikus traditsioonis on samuti Kolmikaare: · Buddha õpetaja/Virgunu · Dharma õpetus/Seadmus · Sangha kogukond/Kogudus Võtan varjupaiga Buddhas, võtan varjupaiga dharmas, võtan varjupaiga sanghas. Veelkord võtan varjupaiga... (Kolmekordne pühendusmistõotus) On olemas kolme tüüpi budasid: täielikud budad (Buddha) teevad virgumise läbi ja hakkavad seda õpetust õpetama; õpilasbudad (arhant) kuulevad virgunu õpetust ja jõuavad virgumiseni; erakbudad ei räägi sellest, et nad on virgunud; Taevased budad valitsevad buda väljasid, valitsevad kehastused (nt buda Amithaba). Buddha esimene jutlus Dharmaratta pöörlema/veeremapanek; budismis on neli õilsat tõde: 1. õilis tõde kannatusest inimene on terve oma elutee kannatustes 2. õilis tõde kannatuse põhjusest janunemine 3. õilis tõde kannatuse vaibumisest 4. õilis tõde teest kannatuse vaibumisele
kust on võimalik vastavalt karmale järgmises elus kõrgemale v madalamale liikuda. Kastid: preestrid, sõdalased, talupojad ja käsitöölised, teenijad. Sikhism on hinduismist kaugele eemaldunud sekt. Tekkis 15.saj, nõuab liikmetelt isiklikku vaprust, tugevat võitusvaimu, sihkide omavahelist vendlust. Pooldajaid on ligi 20milj. Sikhid olid ühed parimad võitljejad Briti armees. Budism tekkis 5-6 saj eKr Indias. Eesmärgiks jõuda virgumiseni. Buddha jõudis virgumiseni umbes 35. aastaselt ja hakkas seejärel teisi õpetama. Budism domineerib maailma vaesemates piirkondades. Budismi kõrgaeg ja suurim levik jäi 500.aastani. „Budism“ on läänesõna, võeti kasutusele 19.saj Buddha vastsena. Usutakse saatusesse, passiivne suhtumine ellu, äärmine kanntalikus ja tolerants. Usutakse, et elu on nii või naa raske, see on ka kehva majanduse põhjuseks. Budism on väga tolerantne. Oluline, et kõik saaksid aru, tekstide tõlkimine kohalikku keelde
mudelile. Enno väärtuse tunneb ära Visnapuu 1920ndatel, kui rõhutab Enno luule intuitiivset alget. Enno ei sobi Eesti kirjanduskaanonisse, sest I EV ja Nõukogude ajal oli moes realistlik kirjandus, sest seal on religioossed motiivid. Enno pole kunagi olnud Eesti luule keskne tegelane. Enno luulet läbib kodu-motiiv (avaldub isegi pealkirjades: „Kojuigatsus“, „Õhtu kodutalus“). Looming: maailm on helisid täis, igatsu, tee virgumiseni, loodusluule (mina; seletamatu tasand, metafüüsiline tasand), religioossus (huvi idamaise religiooni vastu, eriti budismi). Enno oli modernsem kui Tuglas ja Suits. Loodus, hall värvus. Rahvaluule ja folkloor. Tunnetab talupojamaailma kadumist. luuletus „Õhtu kodutalus“ – unenäolisus, ebamäärane kodu. Kodusolemine peaks olema vastandus rändamisele. Nukrus, üksindus, kannatamine, kodutunde puudumine.
sajandi I poolel. India saavutas 1947. aastal sõltumatuse. BUDISM Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Skjamuni (Siddhrtha Gautama; arvatavasti 6.5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur. Budismi eesmärgiks on Buddha Skjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Skjamuni, kelle sünninimi oli Siddhrtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Asoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände. Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Skjamuni
annaabi.ee 
