VILLU VÕITLUSED Eduard Bornhöhe Kõik pidasid Sepp Villust lugu. Ta oli kõige priskem, jumekam, tugevam, ausam ja rõõmsam mees kogu Viljandimaal olnud. Ta nägi umbes selline välja: üle kuue jala pikk, keha nagu tamme tüvi, käsivarred päris karu käpad, reied kui samblad, nägu rõõsk ja hästi joones, silmad lahked ja sügavad kui suvine taevas. Villu vanemad olid pärisorjad ja seega oli ka tema noorena pärisori. Kuid oma rammu tõttu võeti ta sõjaväkke ja ta aitas oma peremehe vaenlaste käest kätte saada.
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
Seal karjas olid lehmad, lambad ja mullikad. Ühel päeval tuli aga vahimees Kuuse peremehe ja perenaise juurde ning käskis neil koos Villuga minna opmani juurde. VI Kohu ja kaks muruneidu Villu pidi saab kakskümmend vitsahoopi, sest ta püüdis paeltega kinni jänese, mis oli lubamatu ja karistatav. Selle hoidis ära üks noorhärra Hugo, kes ei lubanud seda teha, sest see oli tema jänes. Hugo ja Villu vestlesid omavahel ja Hugo andis siis Villule kaks raamatud. Kui Villu hakkas minema kohtas ta puiesteel kahte muruneidu. Üks muruneiu jäi Villu pärast juustega puuoksa külge kinni. Villu märkas seda ning aitas muruneiu sealt lahti ja ulatas maast talle tema kübara tagasi. VII Teopäev Kõik töölised tegid põllul tööd. Väljas on väga palav ja päikesepaisteline ning töölised olid juba teopäeva tegemisest väsinud. Teopäeva tegid Räpsi Rein, Veni-Villem ja Villu. Räpsi
nõustuda. Villu oli päevad läbi Kivimäel kive purustamas ja ära vedamas. Tal isegi ei olnud aega süüa. Kõrbojal sai nüüd perenaiseks Anna. Annal oli jaanipäeval sünnipäev ning ta soovis sel sünnipäeval tähistada tema perenaiseks saamist. Ta lasi Jaanil kutsuda terve küla rahva kokku järve äärde. Anna ootas eriti Katku Villut. Kui pidu algas, ei näinud Anna Villut. Ta mõtles, et ehk Villu ei tulegi. Kuid lõpuks jõudis ka Villu kohale. Villul paluti laste rakette, kuna ta pidi olema selles kõige osavam. Seda Villu tegigi. Ta läks koos Annaga paati, aerutasid järve keskele ning lasid seal rakette. Nad ei rääkinud tee peal üksteisega sõnagi. Kui nad kaldale jõudsid hakkas Oskar oma ,,vasikaga" mängima muusikat, mille saatel Villu Anna, Mikk Leena ja Jaan Liisaga tantsisid. Kuid Villu oli natuke jälle joonud ning ta komistas kellegi jala otsa. Villu kukkus ühe paari peale, kes
poleks ta vangis istunudki. See oli Katku Villu. Lõpuks oli saanud ta vangist välja. Seal oli õppinud poiss tööd tegema. Nii ta rääkis vähemalt oma isale. Ühel päeval jooksis Villu järvele. Ta märkas teel jalajälgi, mis teda kohutavalt huvitasid. Imelik, kuidas inimesel saab olla jalajälgede vastu selline huvi. Ta uuris neid aina lähemalt ja lähemalt ning aina nuputas, kelle omad need olla võivad. Kümned, isegi sajad pisitillukesed märgid jälgedes jutustavad Villule metsanurga naabrite elust ja olust, nende töist ja toimetusist. Hakkasin aina kiiremini ja kiiremini seda lugu lugema, et teada saada kelle jäljed need on. Mina küll kunagi ei hakka uuristama jalajälgi ega mõtlema sellest kellele need küll kuuluda võivad. Võib- olla sellepärast see mind äkki nii huvitavama hakkaski. Raske seletada aga lõpuks jõudsin selleni välja, et need jalajäljed kuulusid naisele ja koerale. Lapsepõlve sõbra Kõrboja Anna ja tema vigase koera Mousi jäljed.
Pärast jutuajamist läks Villu Sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta rääkis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna. Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. Ühel päeval läks Eevi oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks. Rääkisid Villu ja Eevi pojast Villust, kes juba oma esimesi samme tegi
Anna oli ainus kes teda tohterdas ja ta haiglasse viis. Sel ajal, kui Villu haiglas oli, oli Kõrboja perenaine äraolev ja ei teinud peaaegu midagi. Kui Villu siis lõpuks koju sa, oli Anna kohe rõõmsam aga tal oli kahju, et Villu oma sõrmed kaotas ja teine silm poolpimedaks jäi. Vahepeal olid jutud lahti läinud, et Villust saab Kõrboja peremees. Villule see eriti ei meeldinud. Ta läks hoopis Eevit ja oma poega vaatama. Eevi kohkus Villut nähes hirmsasti, aga siis võttis tema haige käe oma pihkude vahele ja silitas seda nii õrnalt, nagu seda saab silitada vaid Eevi. Villu ja Eevi rääkisid sellest, mis toimunud ja mis, alles ees. Villu lubas Eevi endale naiseks võtta, kuna temast Kõrboja peremeest nagunii ei pidada saama. Eevile meeldis see väga. Nüüd tuli aga ilmsiks üks mure. Villu ei teadnud kuidas sellest oma isale
Villu mõnda aega poiste seltskonnas ning seejärel jälle Annaga. Paar tantsu said korralikult tantsida kuid siis Villu kukkus ja sai teiste naerualuseks. Anna ütles, et nad katsuks uuesti ja seekord olid nad tantsuplatsil kahekesi. Peale tantsimist kõndisid nad järve suunas. Järve juures kutsus Anna, nüüd juba tõsiselt, Villut Kõrbojale. Villu peab end liiga sandiks ja ei taha enam Kõrbojale minna vaid pakub igasuguseid muid variante. Anna hakkas nutma ja rääkis Villule ausalt, mis ka temaga kunagi ammu juhtus. Nimelt oli ta Villule öelnud, et madu hammustas teda, tegelikult torkas sina mingi ork. Ta tahtis näha, kas Villu julgeks mürki imeda. Pähklipüha öösel kadus Kõrboja Mousi. Ning ka Katku koer Neero ulgus varahommikust teadmata miks. Peale pikka otsimist leidis Mikk koera aiast pingi alt, juba külma ja liikumatuna. Perenaine palus Mikul koer sinnasamasse matta ning ise läks Katkule vaatama, miks nende koer ulub
teineteise vastu. Hiljem Anna auks kive lõhates juhtus Villuga õnnetus, ning ta jäi ka oma tervest silmast pool pimedaks ning kaotas ühe oma käe ja sellepärast ei meeldinud mõte, et Villust saab Kõrboja Peremees Villu vanematele. Nad arvasid, et Villu on juba piisavalt kannatanud Anna pärast ning see Kõrbojale peremeheks minemine ei too ka midagi head. Kuid Anna ei olnud ainus naine Villu elus. Sauna Eevi armastas Villut väga, ning soovis temaga isegi abielluda, ka Villul mõtles sellele, ent Katku Jüri, Villu isa oli sellele kategooriliselt vastu. Sauna Eevi ootas Villult last, kuid tundub, et ka see polnud piisav põhjus Villu jaoks Eevile kosja minekuks ning sellest võin järeldada, et Villu armastas Kõrboja Annat ikka palju rohkem kui sauna Eevit. Ühel hetkel avastab Villu, et on tupikusse jõudnud ega tea, mida edasi oma eluga peale hakata. Anna soov Villu Kõrbojale peremeheks tulemine ning
Kõrbojale. Pärast jutuajamist läks Villu sauna Eevi juurde, et talle ka Anna plaanidest rääkida. Villu kõndis mälu järgi kõrvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures võttis ta oma kõnnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea kõrv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning läks vaatama. Villu ütles Eevile, et tema võtaks Kõrbojale minemise asemel hoopis Eevi ära ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta rääkis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba küsida, kas Eevi ja tema poeg võiksid Katkule elama minna. Järgmisel päeval järve ääres sai Anna teada, et just tema pärast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. Ühel päeval läks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule jätta. Jututeema aga keerleb kaugel selle ümber. Kordagi ei võetud Villut jutuks. Rääkisid Villu ja Eevi pojast
Villu lasi paadist Kõrboja perenaisega rakette ja lõbutses külarahvaga. Korraks oli kõigil meelest läinud, et Villu inimese tapnud. Ka perenaine Anna tundis ennast Villu seltsis mugavalt. Villu oli väga huvitav inimene,temas peitus midagi-mida Anna sõnastada ei osanud. Selleks ajaks kui Anna oli kaldale aerutanud ja Villu tüüris-oli tõrvatünn juba varda otsast maha kukunud.Laternad põlesid,pill mängis ja inimesed lõbutsesid. Küll kiljudes, küll karjudes. Ka Villule ning Annale oli peotuju tagasi tulnud ning terve õhtu nemad üksteisega tantsinud. Külarahvas viskas nalja, et Villu enese Kõrbojale peremeheks tantsi.Rein arvas aga teisiti,peremeheks ta kõlbaks,aga temale väimeheks mitte. Kisub teine rusikaid välgutama,kui perenaine Anna poleks sekkunud,oleks Villu tina saanud. Hoolimata sellest, et noored ise norisid. Kui laternad hakkasid kustuma ja jaanitulest olid alles hõõguvad söed,tegi Villu ettepaneku Kivimäele pauku tegema.
Kui oli viimane tulihänd süüdatud ja see taeva poole pagenud, tuli Villuga uuesti kohad vahetada. Kuid seekord ma tahtsin ise tagasi aerutada ja Villu oli sellega vaikimisi päri. Rääkisime juba vabamalt ja nagu vanad tuttavad. Kaldale jõudes juba tants ja laul käis täiel hool. Külarahvas oli peoga rahul. Ükshetk, kui aga noormehed ja olid parajalt purjus ja Villu vihtus ka tantsida niimoodi, et teised platsilt läinud olid, tegi keegi külapoistest nalja ja pani Villule jala taha. Ta komistas ja sai väga vihaseks. Poistel läks juba päris suureks riiuks, aga lõpuks sai kõik ikkagi korda ja pidu võis jätkuda. Rääkisime Villuga vanadest aegadest, tuletasime meelde mälestusi ja tehtud tegusid. Siis tuli Villul mõte minna ja lasta tänase päeva auks üks kivikamakas õhku. Meie astusime tõrvikuga kõige ees ja näitasime teed, teised meie järgi, aga tükkmaad tagapool koos pillimehega ja lõbutsesid. Kõndisime pikalt. Ennem veel Kivimäele
Kõige esimese öö magab ta lakas, sest ta ei julge koju minna, kuid siis kui ema ta avastab, et tema poeg lakas magab kutsub ema Villu koju. Enne sööki tahab Villu aga pesemas ära käija ja jookseb järve äärde.. Teel järve äärde leiab ta kingajäljed, mis talle huvi pakuvad, kuid läheb ikkagi järve äärde pesema. Peale vanglat muutus Villu, ta hakkas tööle, kohe nii et tema ema kartis, et too end ära kurnab. Kuid Villule tuli pähe idee, ta hakkas Kivimäel kive lõhkuma ja otsustas sinna põldu rajada. Villu ssoetaks ka töökoja endale, kus ta võik igasugu tööriistu ja masinaid parandada, sest teda huvitas rauakeetmine või vasega jootmine. Kätte jõudis Jaanilaupäev, kui Kõrboja peremehe tütar Anna tuli Kõrbojale. Kõrboja Rein pakub Annale Kõrboja perenaiseks hakata, sest muidu peaks ta selle maha müüma, kuid Anna ei
6) ,,Villu oleks heameelega ümber pööranud ja järele vaadanud, kui kaugele järljed viisid ja kust nad tagasi olid tulnud" (lk..11) Kui aga Villu vanglast naases, siis abistas Katku Jüril töödel, mida ta varem ei teinud. Villu tegi Kivimäe kividest puhtaks. Ta oli justkui teine inimene. 2.Külarahva suhtumine Villusse oli halb. Villut kardeti. Selle halva maine oli määranud vanglas istumine, joomine, peksmine. ,,Villu tantsis tantsumuru lagedaks, sest Villut kardeti". Villule taheti ka halba. ,,Villu pifi kukkuma just siis, kui külapoiss oma neiuga lähedalt mööda vuras, lähemalt kui oleks pidanud." See külapoiss pani Villule jala alla, ning Villu komistas. 3.Villu elukäiku mõjutasid kõige rohkem: 1) Eevi vastu armastus. ,,Eevi silmade pärast istus Villu vangis."(lk.6) Nad omasid ka ühist last. 2)Venna surm Villu vend hukkus sõjas. 3)Lapsepõlve aeg, kui Villu oma silma kaotas.4)Samuti mõjutas ka aastapikkune vanglakaristus. 4
Selle jättis Rein otsustada oma tütrele. Jaanipäeval oli ka Anna sünnipäev,aga seda ei teadnud mitte keegi. Kui Villu oli tantsinud ja laulnud koos Annaga kõvasti lõkkeääres tuli Villule mõte minna ise ja kutsuda teised ka kive põmmutama. Anna ei olnud alguses nõus aga peagi sai Villu ta nõusse ja kõik üheskoos läksid kivimäele. Kivimäel juhtus Villuga suur õnnetus kuna dünamiit läks enneaegselt lahti ja Villu ei jõudnud kivi juurest ära joosta. Villul ambuteeriti randmest käsi ja ta nägi veel halvemini kui enne, kuna paar aastat tagasi jooksis ta endal silma peast välja ja nüüd sai teine silm ka kahjustada plahvatuse käigus. Villu oli invaliid ja ta ema ega ise ei lootnud temast enam midagi saada, kuid Anna tahtis teda Kõrbojale peremeheks. Villu ei olnud sellega nõus, aga Anna survestas teda nii võrd palju, et paar päeva hiljem lasi Villu ennast ise maha. Kõrboja peremeheks sai Villu eelmise naise
lõpeb sellega, et Anna kutsub Eevi ka Kõrbojale elama ning hakkab endale Kõrboja peremeest väikesest Villust kasvatama. PEATEGELASE VÕI ENAM MEELDINUD TEGELASE ISELOOMUSTUS: Mulle meeldis kõige enam Katku Villu, sest ta oli väga töökas mees. Kuigi oma isa arvates tegi ta alati tühja tööd. Näiteks tema ehitatud ilmatusuur kelder oleks sobinud hoopis Kõrbojale, mitte Katkule. Samuti ei meeldinud isale, et poeg Kivimäel koguaeg kive põmmutas ning ta ei tahtnud üldsegi Katkut Villule pärandada, vaid igatses taga surnud poega Juhanit. HINNANG LOETUD TEOSELE: Järjekordne Eesti suurkirjaniku väärtteos. Soovitan soojalt! Sisukokkuvõte Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nd elab Kuusiku talu saunas ema juures
Kirjandusteose analüüs Koostaja: XXX 05.12.08 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Tallinn 1976 1. Teose sisu lühikokkuvõte Pärast seda kui Katku Villu vanglast tagasi Katkule tuli, hakkas ta Kivimäel kivisid lõhkuma, lootes sellest kohast põllumaad saada. Katku kõrval Kõrbojal sai uueks perenaiseks Anna, kes otsis Kõrbojale peremeest. Jaanipäeval juhtus õnnetus, mille tõttu sai Villust sant. Sandina ei tahtnud Villu saada Kõrboja peremeheks, kuigi tal oleks olnud Kõrbojaga suuri plaane. Villu otsu
Raamatus ,,Kõrboja peremees" olid kaks peategelast Katku Villu ja Kõrboja Anna. Nad olid ühe küla elanikud, kes nooreseas said läbi nagu ikka külanoored, kuid hiljem tekkis nende vahele väike säde. Halb asi nende külas oli veel see, et nende isad oli riius, kuna ammu tahtnus Kõrboja Rein Katku Jüri talu ära osta. Katku Villu oli tore ja töökas mees, kes elas oma vanemate juures Katku talus ning oli emale ja isale abiks. Villul oli ka üks halb külg, talle meeldis napsitada. Ta oli istunud ka vangis, kuna ühel külapeol kakluse käigus tappis ta mehe. Villul oli veel muresid. Ta nimelt oli ühest silmast täiesti pime, kuna noorena jooksis ta omal silma peast välja. Vanemas eas, aga lõhkus ta aasal kive, kuna seal all olla viljakas muld, ning plahvatuse käigus jäi Villu ilma oma paarist sõrmest. Peagi selgus ka see, et plahvatuse käigus sai viga ka tema teine silm ning Villu jäi poolpimedaks
noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata
(27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei usalda Kõrboja rahvast ning tunneb halba eelaimust. Isa peab Kõrboja vastu vimma sellest ajast, kui sealne endine peremees tahtis tema talu maid ära osta. Vangist naasnud Villu sukeldub parimate kavatsustega hoogsalt talutöösse ja teeb talu arendamise plaane. Talu kõige viljakamad maad on kiviseljandiku all - Villul tekib plaan kivid õhku lasta. Kaevab ja puurib, aeg-ajalt näeb järve ääres Kõrboja Anna jälgi. Kõrboja vana peremees Rein plaanib tütart linnast koju talu edasi pidama kutsuda, kuna tal endal puudub oma suurte plaanide ja unistuste elluviimiseks energia. Kommenteerib Annale, et Katku rahvas ei salli neid kui mujalt sisserännanuid. Rein on nõus ka talu tükeldama ja müüma, kuid Anna ei nõustu kodutalu võõrastele jätma ja otsustab ise perenaiseks hakata
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13
samuti ka vasaku silma pool pimedaks. Kõik rääkisid järgmisel päeval, et Katku Villu tantsis ennast kõrbojale peremeheks. Aga Villut ärritab see jutt. Kuna ta tahab võtta Eevi ja oma poja, kelle nimi on samuti Villu, enda tallu ja et isa korraldaks neile pulmad. Kuid kui Eevi ema ära sureb, siis peab Eevi saunast välja kolima koos oma pojaga, kuna sauna peremees ei taha, et saunas nõnda siis elataks. Kuid teeb ka Maret Villule pakkumise, et ta peremeheks tuleks Kõrbojale. Kuid Villu ei vasta midagi sellele, kuigi Maret ütles, et ta võib võtta Eevi ja oma poja siia kaasa. Kuid Villu läks koju ja lasi end maha.. enne seda rääkis ta Maretile, kuidas ta paremast silmas pimedaks jäi.. ja Maret tundis end nüüd eriti süüdi. Eevi ema suri samal päeval, millal Villu ja ka Kõrbojal olev koer suri ära. Seal kus koer ära suri(Pingi all) pani uus pink ja selle alla maeti koer
Villu on nõrk inimene Kõrboja peremees peidab ridade vahel keerukat armastuslugu, kus seisus ja uhkus mängivad olulist rolli. Kolmnurk Kõrboja Anna, Kuusiku Eevi ja Katku Villu vahel osutub Villu jaoks kogu tema uhkuse juures liialt koormavaks. Kas Villu oli nõrk tehes enesetapu ? Villu oli veetnud aasta vanglas ning koju jõudes leidis ta tuttavalt teelt eest vana Mausi ja Anna jäljed. Villule meeldis vaadata jälgi ja nende järgi otsustada, kes käija oli. Anna oli tema lapsepõlvesõber, kellest sai linnapreili. Kui nad veel väikesed olid ja ringi jooksid, kukkus Villu Anna pärast oma silma peast. Kolmnurga kolmandal osapoolel Eevil, kelle tõttu Villu vangi sattus, oli Villuga poeg. Kuusiku Eevi oli lihtne saunanaine. Temaga oli Villul kerge, sest ta ei esitanud kunagi nõudmisi, vaid uskus pimesi Villu lubadusi. Peagi selgus, et Anna isa Rein annab talle talu üle
KÕRBOJA PEREMEES Villu saabus vanglast. Ta oli sinna sattunud inimese tapmise tõttu, enda sõnul kaitses ta selle teoga Eevit, sest Künka Otto oli tüüdanud teda. Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest, vennast, p
plaanidest r��kida. Villu k�ndis m�lu j�rgi k�rvalistel teedel, sest ta ei tahtnud kellegagi kokku puutuda. Sauna juures v�ttis ta oma k�nnakut vaiksemaks, ta teadis kui hea k�rv Eevil on. Eevi sai siiski aru, kes sauna juures on ning l�ks vaatama. Villu �tles Eevile, et tema v�taks K�rbojale minemise asemel hoopis Eevi �ra ja kutsuks ta Katkule perenaiseks. Eevi hakkas nutma. Ta r��kis Villule, mis lood tema ema ja temaga on ning Villu lubas oma isalt luba k�sida, kas Eevi ja tema poeg v�iksid Katkule elama minna. J�rgmisel p�eval j�rve ��res sai Anna teada, et just tema p�rast kaotas Villu oma esimese silma. Ja Villu seletas talle ka kuidas. �hel p�eval l�ks Eeva oma pojaga Anna juurde, et paluda tal Villu rahule j�tta. Jututeema aga keerleb kaugel selle �mber. Kordagi ei v�etud Villut jutuks
1.Kirjelda sündmust Villu lapsepõlvest, mille tagajärjel halvenes ta nägemine Villul oli väga vilets nägemine tänu lapsepõlves aset võtnud sündmusele. Nimelt jooksis ta koos Annaga ja too haaras joostes puuokstest kinni ja lasi need nagu vibuga Villule vastu silmi. Seetõttu jäi Villu ühest silmast ilma ja näeb kehvasti. 2. Miks oleks Villu Kõrboja peremeheks sobinud ja miks mitte? Nimeta 2+2 isikuomadust 1) Oleks sobinud, sest ta oli väga töökas. Ta nautis töö tegemist ning tal oli visioon, milline võiks Katku tulevikus välja näha ja oli valmis selle nimel pingutama. Isegi ta isa oli Villu jõu ja püsivuse peale rahul. 2) Ta oli ka väga kangekaelne. Villu üritas kodus parimat mulda kivide alt kätte saada
Raamat saab alguse kui raamatu põhitegelane Katku talu perepoeg Villu, kes on kõva purjutaja ja kõva kakleja, saabub vanglast koju. Ta veedab esimese öö lakas. Järgmisel hommikul äratab teda ema tulek, kes läheb sahvrist perele hommikusöögikraami otsima. Pere ei ole just eriti vaimustunud Villu tagasituleku peale, eriti isa kes väidab, et kaikaga löömine polnud kuigi mehe tegu ning, et öigemees oleks rusikatega vastu hakanud. Villule tuleb mõte minna järve äärde hommikusele suplusele. Järve ääres näeb Villu võõraid jalajälgi liival, mis võiksid kuuluda kellelegi preilile. Neid jälgita ei ole ta varem nende kandis kohanud. Koju jõudes küsibki Villu emalt et: "Kelle jäljed need järve ääres võiksid olla?". Ema teadis pojale öelda et: "Anna on koju tulnud. Rein tahab Kõrboja talu Anna kätte anda sest tema enda jõud enam Kõrbojast üle ei käi
Albu Põhikool Katku Villu referaat koostaja: Katri-Kaisa Konrad juhendaja: Enda Trubok 9. klass 2004 Sisukord sisukord……………………..…2 sissejuhatus……………………..…3 Katku Villu……………………..…4 minu arvamus Katku Villust……………………..…5 kokkuvõte……………………..…6 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…7 lisa 1 A. H. Tammsaare……………………..…8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pära
Katku Villu referaat koostaja: Anita Kivest 9. klass 2004 Sisukord sisukord.............................2 sissejuhatus.............................3 Katku Villu.............................4 minu arvamus Katku Villust.............................5 kokkuvõte.............................6 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................7 lisa 1 A. H. Tammsaare.............................8 2 Sissejuhatus: Katku Villu oli 29-aastane mees, kes elas Katku talus koos oma ema ja isaga. Villu oli ainus Katku talu pärija, ta üks vend hukkus sõjas. Noorel peremehel oli laps, sauna Eeviga, kes elas koos emaga Kuusiku saunas, ta ema oli väga haige, suremas, kui ema suri, pidi Eevi välja kolima. Villu sattus vangi, kuna ta tappis teibaga ära ühe inimese, kes teda pussiga ähvardama oli tulnud ning osati ka sauna Eevi pärast. Kui ta vangist saabus, oli tal see s
Villu elu pole just eriti eeskujulik olnud: ta on salakütt, purjutaja ja mitte eriti tööst huvituv mees. Ta satub ka alatihti naiste pärast kaklustesse ja tal on vallaslaps vaese teenijanna Eeviga, kes elab ilma mingi toetuse ja meheta Kuusiku talu saunas oma emaga. Villu on seda tüüpi mees, kes tahab edu ja rikkust saavutada lihtsalt kasvõi seadusevastaselt. Katku Villu ema armastab teda palju, kuid isa jaoks pole ta just lemmik. Võiks öelda, et isa toob Villule Vabadussõjas langenud venda eeskujuks. Ja kui Villu raamatu lõpus enesetapu teeb, ütleb ta isa, et see oli mehe ainus õige tegu. Ta ütles, et ta poeg oli seda teinud nagu aumees. Raamatus tekib suhete puntraid. Kõrboja peretütar Anna naaseb linnast tagasi maale, isa Reinu tallu.(Rein teeb hiljem ka Annast Kõrboja perenaise, Anna jääbki maale.) Villu oli aga Annaga väiksena hea sõber olnud. Ükskord oli ta Annaga metsas ringi tormates ka oma ühe silma kaotanud
"Orjakivi", et eesti müüdid ja rahvapärimused unustusse ei vajuks. Ta tahtis oma lugejatele meelde tuletada folkloori võlu ja selle juuri. 6. Villu elu traagika seisneb selles, et ta on lihtne talupoeg, kellel on raske kõrgustesse pürgida. Tahtmatult tunnevad saksid või temast kõrgemal redelipulgal asuvad inimesed end ohustatuna, kui Villu neile vastu julgeb hakata. Seepärast surutakse teda maha ja suhtutakse temasse eelarvamustega. 7. Helenel ja Hugol oli õigus Villule haridust anda, hoolimata sellest, et 19. saj polnud kohaseks endast alamatele seesuguseid võimalusi kinkida. Nad olid uuendustemeelsed saksid ja omast ajast ees ning sellepärast neid tihti ei mõistetudki. Helene ja Hugo uskusid võrdsusesse ja õiglusesse. 8. Villu jäi oma sünnikodu juurde Kukulinna, kuid ta ei saavutanud oma unistusi heast haridusest. Teose lõpus unistab ta endiselt kaugematest maadest ja avaramast maailmast, mis tema jaoks kättesaamatuks jäid. 9
temast teinud oli, temast enam ei saa. See viis ta endast välja. Ta tundis end abitult ja ei tahtnud teistele risuks kaela jääda. "See oleks pidanud varem olema, ütleb Villu viimaks, siis võibolla, kui mul alles teine silm peas ja mõlemad käed otsas. Aga nüüd, mõtelge ometi isegi, kuhu ma nõnda kõlban." Villu ei suutnud võtta üht ega jätta teist. Poleks olnud Annat, oleks ära jäänud õnnetused, segadus. See kõik, Anna pealesurumine ja mineviku varjud olid Villule liiast. Suutmaks selgusele jõuda ja otsuseid teha, lõpetas ta enda elu. Võibolla tõesti õige tegu tema poolt, nagu arvas tema isa. "Isa seisis natukene aega liikumatult paigal, pöördus siis toa poole ja ütles eidele: "Esimene mehetemp tema elus." Võiks öelda, et armastus võttis Villult elu. Kuigi arvan, et enda elu lõpetamine on probleemide eest põgenemine ja ei pea seda õigeks, pani see teos mind mõistma, et kui inimene on jõudnud emotsionaalselt sinna, kus tekib
Kirjandusteose analüüs 08.04.2009 Kõrboja peremees Anton Hansen Tammsaare Eesti, 1980 1. Teose sisu lühikokkuvõte Katku Villu vabanes vanglast, kus ta istus kinni inimese tapmise eest, mida ta tegi oma lapse ema kaitseks. Külas oli tema maine maas. Peale vangast vabanemist hakkas ta kodus kõvasti tööd tegema ning oli oma vanematele talus suureks abiks. Oli jaanipäeva õhtu, kui Villu hakkas Kõrboja uue perenaise Annaga juttu rääkima ning tantsima. Hiljem mingi kivimäele, kus Villu tahtis paar kivi õhku lasta, kuid selle tulemusel sai ta viga ning ta toimetati haiglasse. Villu alles oleval silmal läks nägemine tuduvalt halvemaks ning ta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
