*1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a Stalini lõplik võim *1929. a- 1933. a küüdtamine (9 milj talupoega) *1930. aastate keskpaigas "suur puhastus" - mõeldi uutele vallutustele (Maailmarevolutsioon)(Punaarmee); ulatuslik näljahäda (7 milj inimest) *1930. a - 1941. a - Nõukogude Liidu valitsusjuht Molotov *1940. a - kandis vangilaagrites (GULAG) karistust 1,7 milj vangi
Tema asemel sai võimule Stalin. Ta kehtestas täieliku ainuvõimu. Ainuke usaldusisik oli Stalinil Molotov: Stalini võimuletulekuga muudeti ka majanduspoliitikt. ta asus tööstust eelisarendama. Arendati suurtööstusi- INDUSTRIALISEERITI. Selline arendamine pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse ja võimaldama edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduses toimis plaanimajandus, kõik oli paika pandud. Tekkisid aga probleemid viljavarumisega. Viljakokkuostuihind oli madal ja talupoeg ei tahtnud enam vilja müüa. Otsustati vägivaldse viljavarumise kasuks: talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Riik vajas vilja. eelkõige sõjaväe ja tööliskonna toitmiseks. Põllumajanduses toimus KOLLEKTIVISEERIMINE. Eraomadid ühendati ühismajanditesse ehk KOLHOOSIDESSE. Sellega kasnes ulatuslik vägivald, mille käigus likvideeriti rikkad talupojad omaette klassi
relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Selleks loobus ta uuest majanduspoliitikast ja tegi panuse suurtööstuse arendamisele- indrustialiseerimisele. Loobuti välismaistest investeeringutest ning majandus allutati tsentraalsele võimule. NSVL muutus tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus küll tööpuudus, kuid rasketööstuse eelisarendamine ning tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa elanike vaesumise. 1920. lõpul tekkisid raskused viljavarumisega. Madalate hindade tõttu ei olnud talupojad nõus seda müüma. Sõjavägi aga vajas toitu. Õiglase hinna kehtestamise asemel võeti vili talupoegadelt jõuga ära. Puhkes nälg ja suri palju inimesi. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror
Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni. Olukord muutus aina halvemaks, ning muutis inimesed meeleheitel metslasteks, kes viimases hädas ka üksteist sõid. Nendega Stalini teod veel ei piirdnud, ta alustas terrorit ka teiste eluvaldkondade esindajate suhtes, mida nimetatakse punaseks terroriks. Ka Saksamaal kehtestatud üheparteisüsteem tõi kaasa riigi majandusse sekkumise kasvamise
Majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjunud ka ülemaailmne majanduskriis. Kuna aga eelistati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema ja see põhjustas elanike vaesumise. Sundkollektiviseerimine 1920.aastate lõpus tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadel konfiskeeriti kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932- 1933.aastal puhkes NSV Liidus suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus ligi 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad
Ta pidi kõige paremini teadma, mida rahvas tahab, toetudes valitsevale või ainsale lubatud parteile. Nõukogude võimu esimeste aastate keskseks riigitegelaseks oli Vladimit Lenin, kes peale rasket haigust 1924.aastal suri. 1927. aastaks suutis Jossif Stalin oma konkurendid kõrvale tõrjuda ning enda võim lõplikult kindlustada. Stalin panustas suurtööstuse eelisarengule, mis pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks. Kui tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega otsustati minna üle kolhoosimajandusele. Majandusels juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnemisega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Tema veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik koostisosa. Samuti oli ta veendunud, et Punaarmee abiga suudab ta kogu maailma muuta kommunistlikuks. Korrigeeriti ka maailmarevolutsiooni stratreegiat. Saksamaad hirmutas kommunism. Selle põhivaenlasteks said
Stalin aga valis teise arengutee. Panus tehti industrialiseerimisele ning loobuti NEP-poliitikast. See pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks, tagama riigi sõjalise võimsuse kiire kasvu ja võimaldama tulevikus edukalt maailmarevolutsiooni teostada. Majanduse arendamine allutati tsentraalsele juhtimisele ja planeerimismajandusele. Massiline kollektiviseerimine 1920. aastate teisel poolel tekkisid tõsised probleemid viljavarumisega. Talupoega kohustati kõik vilja ülejäägid riigile andma. Vilja varjamine võis kaasa tuua surmanuhtluse. Riik vajas vilja eelkõige kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine, mis tähendas seniste eraomanduste tuginevate talumajapidamiste vägivaldset ühendamist ühismajanditesse- kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Tegutseti põhimõttel ,,Kes kolhoosi ei astu, on nõukogude võimu vastane".
Enamik majandusest jäi riigikontrolli alla. Majandus hakkas taastuma, eriti põllumajandus. 22. Isikukultus Stalini lõputu ülistamine. 23. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine. 24. Kollektiviseerimine talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania. Tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ja saadeti Siberisse või sunnitöölaagritesse. Algas 1920. aastal kui tekkisid raskused viljavarumisega ja talupojad polnud enam huvitatud jääkide müümisest. 25. Punane ehk suur terror 1934.a alustas Stalin vägivallakampaaniat, et oma võimule tulekut enne uut maailmasõda kindlustada oma võimuletulek. Stalin hakkas puhastama Venemaad oma vastastest. 26. GULAG ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem. 27. Lapua liikumine 1920. aastal tekkinud rahvuslik-parempoolne liikumine, mis tekkis kommunistlike põhimõtteid toetavatele erakondadele. 28
Mussolinil piiramatu võim, salapolitsei, koonduslaagrid. Intensiivne propaganda. Saksamaa- juht Adolf Hitler, natsid. Hitler üritas 1923 võimu haarata, pandi vangi. 10 aastat hiljem nimetati kantsleriks, diktator/füürer. Algas riiklik meelsusjärelvalve, rassilise puhtuse tagamine, telvastatud rühmitus SS. Venemaa- jugt Jossif Stalin, kommunism. Lenini surma järel tuli võimule Stalin, sai ainuvõimule, isikukultus. NEP-i lõpp, Stalin panustas tööstuse arengule, probleeme viljavarumisega, nälg. Toimus sundkollektiviseerimine (kolhoosid). 1934 vägivallakampaania- suur terror. Loodi GULAG- ülemaailmne sunnitöölager. Demokraatlike riikide olukord maailmas peale I maailmasõda USA- majanduskriis, riigivõlg. Abinõud- toetused, töökohad, põllumajanduse reguleerimine, Reesvelt saab presidendiks, naised saavad valimisõiguse, kuritegevus kasvab
maailmarevolutsioonile Eesmärgiks vallutada maailm, Stalin käivitas relvastusprogrammi ja hakkas Punaarmeed ette valmistama pealetungsõjaks, tegi panuse suurtööstuse eelisarendamisele-industrialiseerimisele Hakati kehtestama viisaastakuplaane (esimene 1928.1932), mis nägi ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest Hoogsalt arenes sõjatööstus, kadus tööpuudus Sundkollektiviseerimine 1920.a lõpul tekkis raskused viljavarumisega, selle asemel, et viljale õiglane hind panna, hakkas Stalin kasutama vägivalda, konfiskeeriti jõuga kõik viljavarud, varjamise eest surmanuhtlus 1932.-1933.a tekkis suur nälg, esines inimsöömist, hukkus pea 7 miljonit inimest Talupoegi hakkati vägivallaga sundkollektiviseerima, st kolhoosid, jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks ning saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati 1929-1933.a 9miljonit talupoega
Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisele- industrialiseerimisele, seega loobuti välismaistest investeeringutest ning eraettevõtlusest. Kehtestama hakati viis-aastakuplaane. Mahult oldi küll Euroopa riikidest üle (v.a USA), kuid kvaliteet jäi arenenud maadele alla. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, eelisarendati rasketööstust, sõjatehnikat, kuid turgu ei reguleeritud ja see tõi kaasa elanike vaesumise. Kodusõja keskpaigas (1920.a) tekkisid Nõukogude Liidus raskused viljavarumisega. Viljale õiglase hinna panemise asemel, hakkas Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt võeti ära kõik viljavarud, millele järgnes mõne aja pärast nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tõttu hukkus ligi 7milj inimest. Talupoegi hakati vägivallaga sundkollektiviseerima, mis tähendas kolhoose. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse. Kokku küüditati ligi 9milj talupoega. Kollektiviseerimisega langes
tulemas, algab rasketööstuse arendamine. Sotsialistlikes riikides seisneb industrialiseerimine suurtööstuse, esmajoones rasketööstuse ja selle südamiku – masinatööstuse plaanipärases arendamises. See kindlustab sotsialistlikku korda, tagab riigi tehnilise ja majandusliku sõltumatuse kapitalistlikust maailmast. NVSL alustas industrialiseerimist 1926. aastal. Sundkollektiviseerimine. 1920. aastate lõpul tekkisid NSVLs raskusi viljavarumisega. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Stalin asus tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuda kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Selle tulemusena puhkes NSV Liidus 1932. aastal suur nälg. Tahtlikult tekitatud näljahäda tulemusel hukkus ligi 7 miljonit inimest. Fašistlik Itaalia. Esimene riik LääneEuroopas, kus kehtestati diktatuur
investeeringutest, majandus range tsensurse juhtimise all, viisaastaku plaanid (eesmärke ei saavutatud) NSVL tööstusriigiks 2. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ei mõjunud eriti ülemaailmne majanduskriis, hoogne sõjatööstuse areng, eelistati rasketööstust, puudus tururegulatsioon, tootlikkuse langus, elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine. 1. 1920-ndate lõpp raskused viljavarumisega Stalin kasutas vägivalda, konfiskeeriti talupoegadelt kõik jõuga, vilja varumise eest ähvardas surmanuhtlus 2. 1932-1933 Suur nälg (inimsöömise esinemine) 3. Sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse: jõukamad talupojad kulakuteks, saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse (Kokku küüditati 1929-1933 ligi 9 miljonit talupoega) 4. Raske hoop põllumajandusele Suur Terror 1
Käivitati ulatuslik relvastusprogrmm. Alustati industrialiseerimist loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (I 1928-1932). Tootmismahtude poolest oli NSVL tipus, kuid kvaliteet oli väga madal. Kadus tööpuudus. Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Sundkollektiviseerumine 1920.a. lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus stalin konfiskeerima talupoegade viljatagavarasid. 1932-1933 tehislik näljahäda, 7miljonit hukkunut. Alustati sundkollektiviseerumist, mille käigus ühendati majapidamised loodi kolhoosid. Jõukamad talupojad kuulutati kulakuteks. Kollektiviseerumine andis põllumajandusele raske hoobi. Suur terror Stalin alustas 1934 suurt terrorit. Ta hakkas komparteid oma vaenlastest puhastama. NSVL hakati pidama näidispotsesse.
Kehtestati viisaastaku plaane, kuid neid ei õnnestunud saavutada. Suurendati rasketööstuse osa ning NSVL muutus tööstusriigiks. Tootmismahtude poolest möödus teistest riikidest (va USA), toodangu kvaliteedi poolest jäi alla. Kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud riiki ka ülemaailmne majanduskriis. Hoogsalt arenes sõjatööstus. Kuna eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema. Elanike vaesumine. 1920ndate lõpus raskused viljavarumisega. Riiklikud kokkuostuhinnad madalad ja talupojad polnud huvitatud jääkide müügist. Riik aga vajas vilja ning hakkas kasutama vägivalda selleks. Viljatagavarad konfiskeeriti jõuga, varjamise eest surmanuhtlus. Viidi ellu sõjaväeüksuste abil. 1932-33. nälg, esines inimsöömist, hukkus 7miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist kolhoosideks. Jõukamad talupojad saadeti sunnitöölaagritesse või Siberisse
· Käivitati relvastusprogramm, valmistas Punaarmee ette pealetungisõjaks. · Tehti panus suurtööstuse eelisarendamisse - industrialiseerimisele => kadus tööpuudus · Majandus allutati riigile · Viisaastaku plaanid muutsid NSVL tööstusriigiks · Eriti hoogsalt arenes sõjatööstus · Kuna puudus tururegulatsioon, langes tootlikkus => elanike vaesumine 1920. a lõpus tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riik vajas vilja (tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks), aga talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, sest kokkuostuhinnad olid madalad. Stalin tarvitas vägivalda. Konfiskeeriti talupoegadelt kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932.-1933. a puhkes NSVL suur nälg. Esines isegi inimsöömist. Hukkus 7 miljonit inimest. Sundkollektiviseerimine - talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse
tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane, mis nägid ette NSV Liidu möödumise kapitalistlikest riikidest. Kuigi plaane ei suudetud täita, suurendas kõigi ressursside suunamine rasketööstusesse selle osa majanduses ning muutus NSVL tööstusriigiks. Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, palju ei mõjutanud NSVL-i ka ülemaailmne majanduskriis. 1920.a. lõpul tekkisid NSVL raskused viljavarumisega. Riiklikud kokkuostuhinnad olid madalad ja talupojad polnud huvitatud jääkide müügist. Riik aga vajas vilja kasvava tööliskonna ja sõjaväe toitmiseks. Õiglase hinna kehtestamise asemel asus Stalin tarvitama vägivalda. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. Seda poliitikat viidi ellu sõjaväepoliitikaga. 1932-1933 puhkes NSVL suur nälg, suri ligikaudu 7 miljonit inimest. Talupoegade vastu
majandus range tsensuuri all 3. viisaastaku plaanid: NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest 4. ressursside suunamine rasketööstusesse--->tööstusriik 5. möödus teistest riikides (va USA), kvaliteet aga kehv 6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema--->elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine: · 20-ndate lõpul raskused viljavarumisega: riiklikud kokkuostuhinnad madalad, talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil · 1932-1933 suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest · sundkollektiviseerimine talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse,
3. viisaastaku plaanid: NSV Liidu möödumine kapitalistlikest riikidest 4. ressursside suunamine rasketööstusesse--->tööstusriik 5. möödus teistest riikides (va USA), kvaliteet aga kehv 6. kadus tööpuudus 7. arenes sõjatööstus, rohkem toodangut kui üheski teises riigis, kuna aga eelisarendati rasketööstust ja puudus tururegulatsioon, hakkas tootlikkus langema--->elanike vaesumine Sundkollektiviseerimine: 20-ndate lõpul raskused viljavarumisega: riiklikud kokkuostuhinnad madalad, talupojad polnud huvitatud jääkide müügist, riik aga vajas vilja, õiglase hinna kehtestamise asemel vägivald-->konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, varjamise eest surmanuhtlus, sellist poliitikat viidi ellu sõjaväe abil 1932-1933 – suur nälg- hukkus ligi 7 mln inimest sundkollektiviseerimine – talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse e kolhoosidesse,
Saavutamaks täielikku kontrolli ühiskonna üle, otsustas Stalin likvideerida igasuguse eraettevõtluse, kaasa arvatud põllumajanduses. · Stalin käivitas ulatusliku relvastusprogrammi ja asus Punaarmeed ette valmistama pealetungisõjaks. Industrialiseerimine. Viisaastaku plaanid. Kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis Nõukogude Liitu ei mõjutanud. Sundkollektiviseerimine · 1920.aastate lõpul tekkisid Nõukogude Liidul raskused viljavarumisega. Talupoegadelt konfiskeeriti jõuga kõik viljatagavarad, vilja varjamise eest ähvardas surmanuhtlus. 1932.-1933.aastal puhkes NSVL'is suur nälg. Kannibalism. · Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine, mis tähendas talumajapidamiste ühendamist ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Kokku küüditati 9 miljonit talupoega. Kollektiviseerimine andis põllumajandusele raske hoobi
annaabi.ee 
