Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielised kultuurid. Tuleks jälgida, et samalaadsed (samade haiguste ja kahjustajatega) kultuurid asetseksid teineteisest vähemalt 500 m kaugusel harimine sobival viisil ja optimaalsel ajal looduslike väetiste kasutamine optimaalsel määral
Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida
Taimekahjustajaid välditakse nende looduslike vaenlaste abil ning kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega. Loomapidamisel arvestatakse loomade heaolu ja bioloogiliste vajadustega. Kasvu soodustamiseks ja toodangu tõstmiseks ei kasutata hormoonpreparaate. Keelatud on profülaktiline ravi antibiootikumidega. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamine on mahepõllumajanduses keelatud. 3. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) 1. Autotroofsuse seadus. - Ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja assimilatsiooniprotsessi käigus eluks vajalikke energeetilisi ressursse - orgaanilist ainet. 2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis
Vt jooniseid 4. Substraatide klassifikatsioon 1.Kompostid 2. Toormaterjalid: a) Puit ( muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit) see võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled c) Sõnnik- mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik d) Kliid jms viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) vanapaber g) olme jäätmed- linnareovete mudad settekaevudest h) mineraalained ( kriit, kips, lubi, min.väetised ) i) vesi 5. Seene kasvatamise protsessi peamised etapid: Seeneliigi valik · asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus Kultuurtüübi valik · koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist,
Vt. Joonist 4. SUBSTRAATIDE KLASSIFIKATSIOONID · Kompostid · Toormaterjalid: a) Puit - muuks otstarbeks kõlbmatu lehtpuupuit, sobib ka mädapuit.Võib olla nottidena, pakkudena, kändudena, laastudena, saepuruna vms metsa sae paberi möölitööstuse jäätmetest. b) Põhk kõigi teraviljade õled. c) Sõnnik mitmete koduloomade, eriti hobuse, tänapäeval ka kanasõnnik. d) Klii viljavahelduse jäätmed e) Pilliroog f) Vanapaber g) Olmejäätmed linnareovete mudad settekaevudest. h) Mineraalained kriit, kips, lubi, min.väetised i) Vesi 5. SEENE KASVATAMISE PROTSESSI PEAMISED ETAPID Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng
prügilad-eriti mürgised filtraadid. Vältimine? Puhta väetise kasutamine, taimekaitsevahendite normikohane kasutamine Muldade tallamine- muld pressitakse kokku, väheneb poorsus, õhustatus, veelöbilaskuvus. Taimedele: juurte arengu pidurdumine, saaagikuse vähenemine. Põhjused? Vihmapiiskade mõju Künnitihes künnikihi all Masinate liikumine põllul Viljavahelduse vähenemine Kindlaks tegemine? Rattajäljed, vesi mulla pinnal, taimed hõredad või heledamad. Vähendamine? Mitte liikuda põllul kui muld on märg, vähenda ülesõite põllult, teljekoormus alla 5t, loomade liikumise piiramine märgadel aladel ja rehvirõhk väiksem ja topeltrehvid. Üleujutused- Maalihked- Ehitudegradatsioon- maa katmine. Viljaka mulla kadu ehituse, rajatiste alla. Maa vähenemine põllumajanduslikuks otstarbeks. Vähendamine/vältimine.
vastupanuvõimet kahjustajate suhtes. Igale kultuurile külvikorras on tarvis luua agrotehniliste võtetega soodsad arengu- ja kasvutingimused, et nad oleksid konkurentsivõimelised umbrohtudega. Külvikord on maaviljelussüsteemi üks olulisemaid komponente, mis loob aluse melioratiivsete, organisatsiooniliste ja agrotehniliste abinõude kasutamiseks ning ratsionaalseks maakasutuseks. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/kulvikord#.U3uf7vmSxGQ Viljavahelduse rakendamine on oluline taimejäätmete ja mullas talvituvate haiguste ja väheliikuvate kahjurite (kartuli-kiduuss, lestad) tõrjel. Vältida mitmel aastal järjest ühel kasvukohal ühte sugukonda kuuluvate taimede kasvatamist. (nt. kapsanuutri tekitaja säilib mullas 3-5 aastat, kartulivähi tekitaja 13 aastat). Kasvatada liblikõielisi, kuna nende juurtel paiknevatel mügarbakteritel on seeni lagundav mõju – liblikõielised head vahekultuurid.
huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus) Autotroofsuse seadus- ainult rohelisel taimel on olemas fotsosünteesivõime, et toota org ainet. Optimumiseadus- suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinimumis olev taimekasvutegur.
Peamiseks väike aeratsioon, stress, tihendamisega võib luua umbrohule tööorganiks on tihendusseadis rull. Sellele on lisatud soodsama keskkonna kui kasvatatavale kultuurile. 4. Tõsisemat andmeanalüüsi, kui on olemas vedrupiid, mis kobestavad ja segavad mulda. Rull tihendab ja Vähendamise võimalused- Vältida põllul liikumist, kui muld andmed kolme viljavahelduse ringi järel. tasandab mulda. Rullkultivaatori üheks kasutusalaks on on märg, vähendada põllust ülesõite, põld ei ole tee !!, 3.Täppsiviljeluseks vajalikud seadmed ja tarkvara kevadine taliviljaoraste rullimine. Sellega parandatakse teljekoormused hoida väiksed (alla 5 t), vähendada survet
Mullaharimise tehnoloogia ei ole dogma, vaid keskkonnatingimusi ja viljeldava kultuuri bioloogilisi iseärasusi arvestav dünaamiline süsteem. Mullaharimissüsteem peab tagama väetamissüsteemi maksimaalse efektiivsuse konkreetsetes keskkonnatingimustes, arvestades konkreetse kultuuri nõudeid keskkonnatingimuste suhtes. Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks. Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist Mullaharimissüsteem arvestab ka kasutatavaid pindasid (tootmise ulatust) Mullaharimissüsteem jaguneb: *sügisene mullaharimine *kevadine mullaharimine *kultuuride hooldus *kesade harimine SÜGISENE MULLAHARIMINE 1. KÕRREKOORIMINE 2. SÜGISKÜND Aeg - künnitöödega peaks Eesti mullastikklimaatilistes oludes ühele poole saama oktoobri lõpuks. Künniaja valikul tuleks arvestada:
1. Autotroofsuse seadus(Ainult rohelised taimed on võimelised tootma orgaanilist ainet) 2. Miinimumiseadus(Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel) 3.Üheaegsuse ja vastastikuse mõjutamise seadus Kõik kasvutegurid mõjuvad taimele üheaegselt, mitte isoleeritult. Iga tegur eri kombinatsioonis teistega mõjub isemoodi. 4. Asendamatuse seadus ( nt vett ei saa asendada soojusega) 5. Toitainete tagastamise seadus 6. Viljavahelduse seadus 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus 6. Soojusreziim ja sademed taimede kasvu ja arengu mõjutajana optimaalne temperatuur 20...30 C, temperatuur üle 35C kahjustab taimi ning alla 10 C takistab fotosünteesi protsessi. 7. Efektiivsed ja aktiivsed temperatuurid, nende summa arvutamine Efektiivsed temperatuurid on ööpäeva keskmised temperatuurid, mis on > + 5 C. Lisaks on taimekasvatuses kasutusel ka mõiste ,,efektiivsete temperatuuride summa"
Taimekaitsevahendite kasutamise ohutust saab tõestada ainult nende keskkonnaseirega mullas, põhjavees ja vee-elustikus. Keskkonnasäästlik majandamine eeldab selles osas ka taimekaitsevahendite kasutajate omaseiret. 9 . M AA K A S U T U S E K O R R A L D U S Agronoomiliste abinõude hulgas, mis taimede kasvutingimusi mõjutavad, on tähtsal kohal külvikord ja viljavaheldus. Viljavaheldus on kultuuride agrobioloogiliselt põhjendatud vaheldumine põllul. Viljavahelduse peamine eesmärk on ära hoida saagikuse langus, kuid see võimaldab ka mineraal- ja orgaanilist väetist efektiivsemalt kasutada. Külvikord on pikemaks ajaks ette planeeritud põllumajanduskultuuride (ka mustkesa) paiknemise ja järgnevuse süsteem külvikorraväljadel. Kultuuride süsteemikindel paiknemine ruumiliselt ja järgnemine üksteisele ajaliselt kindlal maa-alal moodustabki külvikorra. Külvikorra koostamisel peab lähtuma konkreetsetest mulla-
taim.Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1- 2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10-12C. Tärkamisest seemnete valmimiseni kulub 100-150 päeva. Soojanõõudlik, külmakartlik, valguslembene lühipäevataim. 54) Lina agrotehnika põhiküsimused. Külvikorras nõudlik eelviljade ja viljavahelduse suhtes, tahab suuresaagilist ristikurohket umbrohupuhast põldheina.Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega.Leetkihti ei eohi mullale tuua. Põld küntakse kohe peale saagi koristamist. Väetamiseks tuleb mulda panna kergesti kättesaadavaid taimetoiteelemente- lämmastikku, fosforit,kaaliumi, boori. Org aineid ei anta.Lina tuleb külvata varakult , kui mulla temp on 10 cm sügavusel 7-8C. Vajab kasvux rohkesti vett
Isastaimed on peenemvarrelised , valmivad varem kui emas. Seeme idaneb aeglaselt 1-2C juures, tärkab 8-10 C. Soodne temp kasvux 20-25C. Niiskusenõudlik, valguslembeline lühipäevataim, vajab toitaineid. Puuvill: nii mitme-kui üheaastane, kasvab 1-1,5 kõrguseks. Seemned idanevad 10- 12C. Tärkamisest seemnete valmimiseni kulub 100-150 päeva. Soojanõõudlik, külmakartlik, valguslembene lühipäevataim. 54) Lina agrotehnika põhiküsimused. Külvikorras nõudlik eelviljade ja viljavahelduse suhtes, tahab suuresaagilist ristikurohket umbrohupuhast põldheina.Põldheina jäänused tuleb mulda viia, kamar purustatakse randaaliga, siis tuleb künd atradega.Leetkihti ei eohi mullale tuua. Põld küntakse kohe peale saagi koristamist. Väetamiseks tuleb mulda panna kergesti kättesaadavaid taimetoiteelemente- lämmastikku, fosforit,kaaliumi, boori. Org aineid ei anta.Lina tuleb külvata varakult , kui mulla temp on 10 cm sügavusel 7-8C. Vajab kasvux rohkesti vett
isemoodi. Vastavalt tegurite kombinatsioonile muutub ka teguri mõju optimum. Järelikult tuleb kõrgema saagitaseme jaoks leida uus, kõige soodsam kasvutegurite vahekord. 4. Asendamatuse seadus Taimele vajalike kasvutingimuste kompleks pole erinevatel liikidel ja sortidel ühesugune, see muutub taime iga kasvufaasi vältel. Ükski kasvutegur pole teisega asendatav ja oma füsioloogilise toime poolest on nad kõik taime eluks vajalikud (vett ei saa asendada soojusega) jne. 6. Viljavahelduse seadus Agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem, mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral. 7. Idanemiskeskkonna mõju seadus Kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus. 6
teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus 5) Toitainete tagastamise seadus saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees 6) Viljavahelduse seadus agrotehniliste võtete efektiivsus ja sellest tulenevalt ka kultuuride saagikus on seda suurem mida agrobioloogiliselt põhjendatum on kultuuride vaheldumine konkreetsel kasvukohal. Oluliseks kujuneb see tagasihoidliku väetamise ja pestitsiidide kasutamise korral 7) Idanemiskeskkonna mõju seadus kultuuride saagikus sõltub olulisel määral idanemiskeskkonna tingimustest. Puudujääke seemne idanemisfaasis pole võimalik täielikult korvata taime edasises kasvus ja arengus
annaabi.ee 
