lendlehti ja teeb jälgede segamiseks enne linnas tiire kui koosolekule läheb. Linnas kohtab Indrek vana koolivenda Otstaavlit, kes on nüüd politseijaoskonnas kirjutajaks, ja see kutsub ta endaga metsa koosolekule. Koosolekult linna jõuab mees haavatud kaelaga, kuna jäi soldatitele ette. Tagasi jõudes otsustab mees minna sööma ning kohtab härra Bõstrõid, kes olevat teda järve ääres näinud. Järgmisel kohtumisel annab Bõstrõi Indrekule teada, et tema sõber Viljasoo tahab temaga juttu teha. Indrek lähebki Viljasoo juurde. Mees oli kuulnud, et tsensor ei lasknud Indreku jutte Rahva sõbras läbi ning pakkus, et avaldab Indreku jutud oma raamatus. Indrek oligi nõus. Kord kõnnivad Kristi ja Indrek koosolekult enne selle lõppu koju ja märkavad turuplatsil rahvahulka ning mõistavad, et seal jätkatakse koosolekut. Järsku käib rahvamassist läbi ärev jutt, et soldatid on ühel rahvahulga küljel, kuid varsti levib mingi rahustav arvamus. Kuna soldatid
TÕDE JA ÕIGUS III OSA Tegelased: Indrek emand Lohk Kristi Lohk tütar Viidik apteekrist koolivend Otsaavli Kustas politseijaoskonnas kirjutaja, Indrek õppis temaga köstri juures vene keelt Hr. Lohk korteri peremees Bõstrõi proua Passelmann proua Kuusik söögimaja perenaine Viljasoo Indreku semu, avaldas Indreku jutud raamatus Joosua Rahva sõbra toimetuses Sillamäe Rahva sõbra toimetuses Käba poodniku töötaja Marie lastega lesk, kelle eest Viljasoo hoolitsema hakkas Hildegard ja Kunigunde Marie tütred Kröösus võttis vabadust kõige tõsisemalt, "vabadus pole enne sinu võimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala kõrile" Timofei sõdur, kellele Indrek võõrast rahast 47 rubla andis Kuru toimetusest
kuigi tal tepoolest polnud raha, et seda maksta. kitselt tuleb Indrekul nlg ning ta suundub sgikohta, kus ka ennist kidud. Seal kurdab proua Kuusik, et hrra Bstri ei ki enam tema juures smas. Katsun, kas saan mda, kui tahan. Kas saan tahta, kui tahan tahta. Kas olen vaba. Inimene peab oma vabadust alati proovima. (Bstri selle kohta, miks ta enam sgikohas ei ki.) Bstri siiski tuli, kuid lks proua Kuusikuga tlli ning lahkus ja lubas enam mitte tagasi tulla. Indrek aga kiirustas Bstri sbra Viljasoo poole, kes oli kirjastaja ning vajas Indreku abi. Viljasoo pakkus talle vimalust kirjastada oma lugusid, mida tsensor polnud lubanud ning kskis tal valida endale kirjanikunime. Raha selle kige eest Indrek aga ei saaks, mis omakorda valmistas talle pettumuse. 9. peatkk Kristi tuli Indreku juurde palvega, et too sepistaks leskutse proletariaadile ja kigile teistele. See oli vistlus, kus kige parem lekutse lheb jagamisele. Parimat aga ei valitud, vaid pandi ks kokku kigist esitatud tdest
Tõde ja õigus III A.H.Tammsaare 2014 Tegelased • Indrek • Kristi • Proua Kuusik • Viljasoo • Bõstrõi • Emand lohk ja isand lohk Tegevustik • Teos kirjeldab 1905.a sündmusi • Indreku ja Kristi osavõtt koosolekutel • Mäss- põletamine ja laamendamine • Verevalamine, Kristi haav, Bõstrõi surm • Rõõmusõnum • Matused • Kristi isa hoiatus • Sõdur Timofei • Rahaprobleem • Kiri ema haigusest • Ülemaaline kongress • Indrek koju • Ema pihtimus • Linna tagasi • Kristi enesetapp • Isa ja Ants soldatite käes • Isa kõne
CURRICULUM VITAE Name: Viljam Viljasoo Address: Leete 4-2 , Tartu , 51009 Mobile number: +372 58 303 883 Nationality: Estonian Date of birth: 27 April 1993 Email: [email protected] Education: 2009-2012 High school, Tartu Raatuse Gymnasium 2004-2009 Basic school, Tartu Raatuse Gymnasium 2000-2004 Primary school, Tartu Raatuse Gymnasium Employment history: 15-24 July, 2010 I worked in Iisaku. I rendered there different house walls. My employer was Ehitus OÜ.
Suhted ja raha Honore de Balzac kirjeldab väga reaalselt oma teoses ,,Isa Goriot" , kui rasked ja keerulised võivad olla lähedaste inimeste vahelised suhted. Kui lapsevanem kasvatab oma last valesti ja ei märka õigel ajal, et tema laps hakkab kalduma valedele arusaamadele elust, siis tulevikus võib see karmilt kätte maksta. Isa Goriot, jõuka kaupmehena, pidas materiaalseid väärtusi enda jaoks väga tähtsaks. Juba varajasest lapsepõlvest peale ei pidanud Goriot tütred millestki puudust tundma, sest nende isa armastus peegeldus alati raha kaudu. Isa Goriot täitis alati oma tütarde rahanõudmised. Tulemuseks oskasid tütred väärtustada ja armastada mitte oma isa, vaid tema rahakotti. Andnud tütardele nende abieludesse kaasa kopsaka kaasavara, lootis ta kindlasti pidevaid sooje suhteid ja kontakte, kuid tütred hakkasid häbenema isa kaupmeheametit ja hoidusid hoopis kõrvale. Isa Goriot kaudu n...
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works Tartu 2008 ABSTRACT Viljo Viljasoo, Triinu Nõu, Mariko Pedaja. The Guide for Composing and Presentation of Undergraduate Works. Tartu, 2008. Methodology Guide. 29 pages, with Appendices 51 pages, 4 figures. Format A4. In Estonian language. UNDERGRADUATE WORK, DRAWING UP, GUIDE, PRESENTATION The Guide deals with the presentation requirements of undergraduate's technical research papers and bachelor papers. Separate chapters are about the presentation of tables
Kartis viimsepäeva Isand lohk- kaotanud käe revolutsioonis. Ikka esirinnas. Kahepalgeline. Oli nuhk. Kehaehiuselt väga suur ja vägev. Proua kuusik- v koeramamma- pidas enda söögikohta. Oli väga laia ja jämeda kehaehitusega. Koera oli ka täis söötnud. Oli lahkus ise. Temalt sai indrek alati täiesti ootamatult abi. Nt sai raha. Sai ulualust. Ja ka süüa. Muretsev inimene. Seoses boströiga, kes oli talle nooruseas abieluettepaneku teinud. Kuusik aga keeldus ja nüüd kahetses. Viljasoo- tema oli ajalehe rahva sõber kirjastaja. Oli neljakümnendates vanapoiss. Kellel olid kindlad tõekspidamised ja käitus ainult nende järgi. Oli ka kaalutlev ja heatahtlil. Nt võttis kahelapsega ema enda kulule. Oli naistega suhtlemises saamatu. Suhteliselt must v ei olnud puhas inimene. Oli terava keelega. Ütles välja mida arvas Boströi- oli vanamees kes ei olnud oma elatud eluga rahul. Oli liiga rutiinne ja tahtis muuta seda. Andis indrekule head nõu. Oli jäärapäine
kuidas Tiina jalad paranevad. PÕHIPROBLEEM: Keskond mõjutab inimest erinevatel viisidel. Indrek muutis haigete jalgadega Tiina tervenemise tõttu oma eksiarvamust; vastikkus Mauruse koolis. TÕDE JA ÕIGUS 3.OSA PEAMISED TEGELASED: Indrek Kristi- Lohkude peretütar, kiindub Indrekusse Lohud- perekond (ema, isa, tütar) linnas, nende juures elab Indrek mõnda aega üürilisena Mari ja Andres Ants- Mari ja Andrese noorim poeg Otstaavel- Indreku sõber, töötab politseis Viljasoo- Indreku sõber, kirjastaja, revolutsionär Bõstrõi- vanamees, saab Indrekuga tuttavaks, sureb romaani vältel proua Kuusik- koeramamma, peab linnas kohvikut Marie- Viljasoo võttis ta oma juurde lastega elama Meigas- revolutsionär, juhtis mehi mõisate laastamises Viidik- apteeker, Indreku sõber TEGEVUS: Toimub 1905.a Tartus, revolutsiooni aeg. Indrek asus linnas uut elupaika otsima ning leidis selle Lohkude juures, sai tuttavaks peretütre Kristiga
Lähetamine Eesti Vabariigi poolt välja antud otsuse alusel tähendab mõiste ,,lähetus" üldsõnaliselt, et tööandja saadab töötaja kokkulepitud perioodiks tööülesandeid täitma väljapoole töölepingus kindlaks määratud asukohta. Kuna avalikus sektoris ja erasektoris ei toimu töölepingu sõlmimine tervikliku sarnasusega, siis seadustiku alusel eristatakse üksteisest kolme liiki lähetamist: töölähetus, teenistuslähetus ja ametiähetus. Töölähetusest tuleb juttu eraettevõtete puhul ning teenistuslähetusest riigiametnike puhul. Erinevatest lähetusliikidest sisukama ja detailsema ülevaate andmiseks kasutan järgnevalt väljamõeldud näiteid. Mõiste ,,töölähetus" definitsiooni saab hästi selgitada järgnevate näitede abil. Ärimees Peeter on Tallinnas asuva ehitusfirma Haamer OÜ omanik. Ta on tööandjaks kümnele ehitustöölisele, sealhulgas ka Taavile. Vastavalt töötaja ja tööandja vahel kokkulepitud t...
kasvab vahel ootamatult suureks ja uhkeks, kehastades nõnda olude kiuste säilivat kustumatut elujõudu." 6 Kasutatud kirjandus 1. http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/kadakas2.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kadakas#Kasutamine 3. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9601/kadakas.html 4. Põldmaa, K. Kodumets.Tln.: Valgus, 1975. 244 lk. 5. Kask, M. Kuusk, V. Laasimer, L. Mäemets, A. Rebassoo, H. Talts, S. Viljasoo, Taimede välimääraja. Tln.: Valgus, 1975. 424 lk. 7
luua.edu.ee/pildid/kir_t_juh.doc Lõplik vormistamine toimub oktoobri kuus novembri sessiks. Töö köidetakse kiirköitjasse. Novembri sessil esitletakse oma töö kursuse ees ettekandena. SOOVITATAV KIRJANDUS Eesti metsakasvukohatüübid. Koostanud E. Lõhmus. Tallinn, 1984. Eesti metsad. Koostajad: U. Valk, J. Eilart. Tallinn, 1974. Eesti taimede määraja. Toimetanud M. Leht. Tartu, 1999. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, 1978. Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996. Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn, 1987. Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis
Indrek ja Kristi muutuvad järjest lähedasemaks, hoolimata vanusevahest. Nende omavahelistest vestlustest ilmneb Kristi suhtumine nuhkidesse, mis on äärmiselt negatiivne, ja Indreku oskus mõelda nö. väljas pool kasti, ehk ta ütleb asju ja teoretiseerib teemadel, mille peale küllaltki naiivne Kristi ei tuleks iial. Revolutsioon toob teisedki inimesed üksteistele lähemale. Peale linnaväljakul tulistamist lähevad Indrek ja Viljasoo, tuttav ajalehe toimetusest, matustele, kus nad hoolitsavd täiesti võõra naise eest, kes on leseks jäänud. Seal teeb Indrek jällegi võrdlusi Vargamäega, tõdedes, et kodus ainult nutt ja hala ongi. Vestluses hätta sattunud soldatiga, keda Indrek aitab, avaldub hästi see, kuidas on revolutsioon muutnud Indreku mõttemaailma. Ta annab ära oma viimased rahad, mille on isegi veel võlgu. Aga
,,see haava-arm oli minu silmis tõepoolest nii ilus, et ma vaevalt-vaevalt suutsin hoiduda teda suudlemast." Nad laususid üksteisele lihtsaid sõnu, mille taga peitusid tegelikult tohutult sügavad tunded, justkui kartes, et ühel hetkel võib see haihtuda. On võimalik suhtesse astuda ka inimesega, kelle vastu esialgu tundeid olla ei pruugi. Paljud noored teevad nii ning vaatavad asjade toimumise käigus, mis välja tuleb. ,,Tões ja õiguses" talitas niimoodi Viljasoo, kes revolutsiooni käigus üksi jäänud Marie koos tema kahe lapsega enda ülespidamisele võttis. Mees ütles, et ,,tema tahab ise vaadata ja laseb ka Mariel vaadata, kas nad kuidagi sobivad." Siiski ei tahtnud ta tunnistada, et teda armastama võiks hakata ning kasutas väljendit ,,meeldima". See ei pruugi aga mõlema osapoole jaoks sama tähtsusetu olla. Marie oli väga õnnetu, ootas armastust ning nuttis vahet pidamata. Sellised
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Eksport kui Eesti Vabariigi majandusliku edukuse mõõdupuu Referaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................1 Eesti ekspordi ajalugu....................................................
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Etanooli potentsiaal biokütusena Referaat Tartu 2011 Sissejuhatus: ,,Kõige käegakatsutavam võimalus meie autosid naftasõltuvusest tasapisi võõrutama hakata, on õpetada nad viina jooma. Isegi mitte viina vaid puhast piiritust" (Arko Olesk). Juba mõnda aega on maailma eri paikades kasutatud alternatiivse biokütusena bioetanooli.
Tartu Raatuse Gümnaasium Viljam Viljasoo Joseph-Maurice Ravel Referaat Tartu 2011 Sisukord Elulugu.....................................................................................................2 Looming...................................................................................................3 Kokkuvõte..............
Huvitavat botaanikast. Tallinn, Valgus, 1973. Ivtshenko, S. Kiinapuu mõistatused. Tallinn, Valgus, 1969. Kalda, A. Metspipar - pisut saladuslik salumetsataim. Eesti Loodus, 4, 1995. Kask, M., Kuusk, V. jt. Eesti õistaimi. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, Valgus, 1978. Kask, M., Kuusk, V. jt. Taimede välimääraja. Tallinn, Valgus, 1975. Krall, H., Kukk, T. jt. Eesti taimede määraja. Tartu, EPMÜ ZBI, Eesti Loodusfoto, 1999. Krall, H., Viljasoo, L. Eestis kasvavad pajud. Abiks loodusvaatlejale nr. 51. Tartu, ENSV TA ja ELUS, 1965. Kukk, T. Eesti taimestik. Tartu - Tallinn, Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999. Kukk, Ü. Eesti kaitstavad taimeliigid. Tartu, Huma, 1999. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn, Valgus, 1972. Kukk, Ü. Kaitsealused taimeliigid. II kategooria. Eesti Loodus, 4, 1995. Kukk, Ü. Kaitsealused taimeliigid. III kategooria. Eesti Loodus, 5, 1995. Kukk, Ü. Kaitsealuste taimede nimestik. I kategooria
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut TERAVILJA EELPUHASTUS - KUIVATUSPUNKT Ainetöö õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Energiakasutuse eriala Üliõpilane: " " 2009. a. ............ Juhendaja: " " 2009. a. ............dots. Viljo Viljasoo Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TERAVILJA KUIVATUSPUNKTI TEHNOLOOGIA ARVUTUS.................................4 1.1. Teravilja juurdevedu ja eelpuhasti tööparameetrid..................................................... 4 1.2. Sahtkuivati ja eelsäilituspunkrite tööparameetrid......................................................
VEISEFARMI TEHNOLOOGIA PROJEKTEERIMINE Ainetöö Õppeaines ,,Tehnoloogia projekteerimise alused" TE.0006 Tootmistehnika eriala TA BAK 3 Üliõpilane: "....."..................2010.a ..............................? Juhendaja: "....."..................2010.a. ................................Viljo Viljasoo Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV............................................................. 4 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL...................................
Aastane töökulu on 1606 h. 24 KIRJANDUS 1. Lember, A., Luts, V., Roosmaa, Ü., Oja, A. Seakasvatus ja sealiha tootmine. Kättesaadav: http://www.eau.ee/~vl/materjalid/seakasi/index.html (31.10.2010). 2. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk. 3. Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. –119 lk. 4. Viljasoo, V. Tehnoloogia projekteerimise alused. Eesti Põllumajandusülikool. Tartu, 2000. –49 lk. 5. Reppo, B. Farmiseadmete tehnohooldus. Tallinn, Valgus, 1984. – 240lk. 25 LISAD 26 Lisa A Jõusööda Rohujahu Suhkrupee- di punker Lõssipaak punker punker
liikidest. Kasulike teadmisi sain ka perekondade ja liikide määramistunnuste alal. Antud uurimustöö andis ettekujutuse, millised liike antud sugukondasest võiksin kasutada Eesti tingimustes haljastuses ning mida tuleks arvesse võtta neid liike kasvatades. KASUTATUD KIRJANDUS JA VEEBILEHED 1. Alanko, P. Püsililled. Tallinn: Varrak, 2009. 2. Hackstein, H., Wehmeyer, W. Kiviktaimlaleksikon. Sine loco: Maalehe Raamat, 2006. 3. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Talinn: Varrak, 1978. 4. Kukk, T. 101 Eesti lille. Tallinn: Varrak, 2010. 5. Kukk, Ü. Looduslikke dekoratiivtaimi. Tallinn: Valgus, 1972. 6. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn: Valgus, 1987. 7. Lundevall, C. F., Björkman G. Põhjamaa õistaimed. Tallinn: Varrak, 2007. 8. Masing, V. 100 tavalisemat taime. Tallinn: Koolibri, 1999. 9. Roht, U. Lehtpuud I osa. Sine loco: AS Atlex, 2007. 10. Seidelberg, Mari. Väike püsililleraamat. Tallinn: Valgus, 1995. 11
4. Üks eriline ehituslik joon, mis käsitletule on lähedal, on jäänud seni mainimata. See on eriskummalised tegelased, kellel ei ole romaanis suurt korda saata, aga kes oma drastilise omapäraga erutavad lugejat, teevad loo põnevamaks, koguni salapärasemakski. Nad tunduvad tihtipeale kunstlikkude komponentidena teoses. ,,Tões ja õiguses" koguneb neid kenake salgake (näit. III-s osas Bõstrõi, Viljasoo, pr. Kuusiku koer jne.). Nad toovad romaani küll huvitava laigu, aga neil pole sedapuhku aktiivset kujundavat jõudu teose ehituse mõttes. Seepärast jätame nad vaatlusest välja. ,,Elus ja armastuses" (1934) aga on kummaline isik tõstetud romaani üheks peategelaseks. Tema nimegi alguses ei nimetata; siis tuleb ristinimi Rudolf ja lõpuks perekonnanimi Ikka. Juba sellest välisest küljest ta on kummaline ja salapärane. Tema rääkimised on keerutamised, tema sammud ootamatud (näit
annaabi.ee 
