August Kitzbergi monument asub Karksi-Nuial. Karksi vallas asub ka August Kitzbergi tubamuuseum, mis on ainus Kitzbergile pühendatud muuseum. Endise nimega Karksi-Nuia Gümnaasium on saanud oma nime kirjaniku järgi, nüüdseks kannab kool nime August Kitzbergi nimeline Gümnaasium. A.Kitzbergi tõepärased humoristlikud pildid peamiselt tema kodukandi Lõuna- Viljandimaa elust panid aluse eesti külajutu traditsioonile. Kitzberg ei keskendu oma juttudes rahva viletsusele (nagu pärastpoole mõni tema noorem kolleeg), vaid vaatleb pigem elu päiksepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. Peamiselt näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid. Kitzbergi tähtsaimad teosed on tragöödia ,,Libahunt" ning draamad ,,Kauka
isikupärane vaatenurk.Käsitleb tolle aja probleeme ning elunähtusi. 7. Nimeta Liivi 5 luuletust ,,Üle vee", ,,Rändaja", ,,Must lagi", ,,Sügis", ,,Lumehelbeke", ,,Nõmm" 8. Liivi jutulooming ( teemad, pealkirjad ) Realitlik külajuttude looja. ,,Kümme lugu", sisaldab realistlikke pilte külaelust."Käkimäe kägu", ,,Nõia tütar" 9. Kitzbergi teemad kirjutamisel, pealkirjad Kitzberg ei keskenud oma juttudes rahva viletsusele, vaid vaatleb pigem elu päikesepaistelist poolt, jäädes aga ikkagi realistiks. ,,Maimu- ajalooline romantiline jutustus. ,,Libahunt","Rätsep Õhk ja tema õnneloos", Veli Henn" ja ,,Hennu Veli" 10. ,,Libahunt"- sisu probleemistik, tähtsus Armastuskolmnurk- Tiina,Mari, Margus. Eluhoiakute konflikt- Tiina ja tammarulased. Avati Endla teater. See on hinnatuim kirjandusteos. Selles on kasutatud kohalikke rahvaluulelisi üleskirjutisi libahuntidest.
Järjest tulid armukesed, kuid ka nendega läks ta lahku. Esimene läks tagasi Pariisi, teine tüdines naisest lihtsalt ära. Naine otsis õnne ja armastust, mida raamatutest lugenud oli, mujalt, kui oma mehe juurest. Ta ei rääkinud Charlesile, mida ta tegelikult tunneb. Leidis seda, mida otsis teiste juurest. Lahendus: õnn ja tõeline armastus jäid leidmata. Oma meest ta enam ju ei sallinud. Emma otsustas oma viletsusele ja kannatustele lõpu teha suitsiidi kaudu. See õnnestus kahjuks. Tagajärjed: Kuna lõpuks suri ka Charles, siis oli kõige suurem kannataja proua ja härra Bovary väike tütar Berthe, kes läks elama võõra vaese tädi juurde. Maha jäi ka teisi leinajaid, näiteks Emma isa. 2. Emma soovidest tingitud võlad Põhjus: Proua tahtis väga palju elegantseid riideid ja aksessuaare, eriti siis, kui käis kohtamas oma armukestega
Nüüd olen ma sind ka veel püssiga lasknud!... (Nutab.) TIINA: Ära nuta, Margus! Sina sina ei ole ju süüdi!... Vellekesed!... Vellekesed olid näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis... (Toibudes ja igaühele otsa vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.)
on ka suured. Tema maalides on midagi järsku, teravat. Koloriit tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is" (6,65 x 3,14 m). Ornans oli Courbet` koduküla. Pealtnäha tavaline sündmus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks omaette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see kõik oli klassitsismi ja romantismiga harjunud kunstipublikule vastuvõtmatu. ,,Kivilõhkujad" juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Courbet on maalinud ka omapäraseid, lihtsate motiividega maastiku- ja meremaale. Courbet`l oli eluajal vähe pooldajaid, talle heideti ette labasuse ja inetuse maalimist. Siiski on Courbet`l kunstiajaloos väärikas koht, ta on olnud paljudele eeskujuks. Skulptuuris realism eriti läbi ei löönud. Belglane Constantin Meunier /mönjee/ (1831-1905) kujutas kaevureid ja töölisi. (Kaks tema reljeefi on Tallinnas Mere pst 4 ühe tööstushoone väraval). Venemaa
Kandimees arvas aga, et seal oleks ikka parem, kui siin põrgus. Seal on HINGEMAA, mis tähendab hobust, lehma, oma peavarju, vabanemist maksudest, vabanemist orjusest, samas on see nii kurvatooniline sõna. Kuni surmani unistasid inimesed Hingemaast. Kandimees kurtis aga edasi, kui vilets on siine tasu töö eest. Vaja teha 16 tundi tööd päevad, vahel ka öösel. Perenaine arvas aga, et Jumal ei aita, et oled kord juba vaesusele ja viletsusele müüdud. Lõpuks ei vastanud keegi enam, kõik mõtlesid, miks on elus nii palju vaeva, viletsust, nälga? Millal see ometi lõpeb? Kas pole siis enam mingit lootust. Remmelgas aga magas rahutult, mõeldes ikka sama mõtet, et milles on selle viletsuse põhjus? 5. Oli hommik, pererahvas tõusis üles. Söödi sedasama mis eilegi. Noorem vend viskas kirve õlale ja läks kuhugi tööle. Ka kandimees võttis oma leivakoti ja astus mõisa poole. Remmelgas läks temaga kaasa
Järgmise päeva hommikul pidi neid ohvriks toodama. Kõigile tundus öö pikk olevat. Võõrasema ei saanud magada rõõmu pärast, et tal homme julm tegu korda läheb, kuningas ei saanud sõba silmale kurvastuse tõttu ja lapsed surusid end ööpimeduses teineteise ligi ja vaevalt hingasid hirmu pärast. Niipea kui hommikused päikesekiired silmapiiri puudutasid, tulvasid rahvahulgad ohverdamispaigale. Rhavas tundis rõõmu, et ohver vabastab põllud needusest ja et näljale ning viletsusele tuleb lõpp. Phrixos ja Helle toodi kambrist välja, nad ehiti pärgadega ja viidi altari ette. Rahvasumm jäi vaikseks. Phrixos laskis pilgul viimast korda ringi käia ja tõstis silmad sinise taeva poole. Seal märkas ta taevavõlvil säravat pilve.Pilv kasvas ja kasvas, laskus maa peale ja mähkis endasse nii rahvamurru kui ka altari ja peitis endasse mõlemad lapsed. Valkja udu seest kargas välja kuldne jäär ja laskus põlvili kohkunud Phrixose ja Helle ette. Udu seest kõlas nende
Nüüd olen ma sind ka veel püssiga lasknud!... (Nutab.) TIINA: Ära nuta, Margus! Sina sina ei ole ju süüdi!... Vellekesed!... Vellekesed olid näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis... (Toibudes ja igaühele otsa vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!...Margus, ma armastansin sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Karjatades.) Ära löö! (Kõne asemel valus inisemine, pea langeb longu.)
Romantiline ilustamine on täiesti kadunud. Nooruse illusioonide hingestatud poeesiast ei jää enam varjugi. Elutunnetus on lepitamatult realistlik. Kuid võitlus realismi pärast on nõudnud ka suuri ohvreid: kadunud on usk inimestesse ja tsükli põhimeeleolu on sünge, isegi traagiline. Juurde on tekkinud kibe protestinoot sotsiaalse ülekohtu vastu, vaenuliku ja ebainimliku ühiskonna vastu, milles elas Schubert ise juba haigena, tunnustamatuna, määratud viletsusele ja varasele surmale. Ka siin lahkub noormees kodust ja rändab läbi maailma. Kuid algusest peale pole tal lootust. Ka siin on kangelase saatus ja elamused lahutamatult seotud looduse meeleoludega. Ta mässab saatuse vastu, leiab kaaslase ja erinevalt romantilisest surmast, millega lõpeb "Kaunis möldrineiu", ta elab edasi ja jätkab mehiselt võitlust. 4. Väiksemaid tsükleid moodustavad 7 laulu Walter Scott`i sõnadele (1825) ja 4 laulu Goethe teosest "Wilhelm Meister" (1826) 5
21. Refereerige M.de Montaigne arutluskäiku ,,Sellest, et hea ja kurja..." ning seostage see renessansi üldiseloomust.-ga Arutleb, et inimesi piinavad arvamused, mis neil asjade kohta on, mitte asjad ise. Hädad (või haigused) pääsevad meisse ainult meie arusaama kaudu, meie võimuses on neid põlata või heaks pöörata. Meie kujutlusvõime on see, mis annab kurjusele või kohutavale niisugused omadused, meie võimuses on seda muuta. Meie ise omistame haigustele ja viletsusele, solvangutele kibeda maitse, kuid võiksime omistada hea maitse, see on meie endi kätes. Mõned inimesed peavad surma, vaesust ja valu oma peamisteks vastasteks, samas teised peavad seda maise elu piinade ainsaks pääseteeks. See, mida väidetakse, mis paneb inimese surma kartma, on valu, surma tavaline eelkäija. Kuid tegelikult püüab inimene end valede põhjustega välja vabandada. Just see, et me ei suuda taluda ettekujutust surmast, muudab valu talumatuks
Saavutatud teadmiste tasandid erinevad valdkonniti. Demokritos (460-370 eKr). Kreeka filosoofia materialistliku suuna esindaja. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest. Eeskuju on oluline, mitte niipalju sõna. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemisviisi algus antiikajal? Poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus. Kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed. KUID sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega. Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu. Haridus oli priviligeeritud. Hoolimatus laste suhtes. Keskaeg (s.saj-15.saj), Uusaeg (16.saj-1914/18). Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Hakati uskuma oma saatuse kujundamisesse. Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendamine. Sotsiaalpedagoogilise mõtlemise ja tegevuse algust võib täheldada kesk- ja uusaja piiril. Püüdlused lahendada
loomuse. Heaks inimeseks saadakse pigem tänu harjutamisele kui loomu poolest." See on mõtteviis, töövahend, uskumine, mis aitab sotsiaalpedagoogil oma tööd hästi teha!!! Kas sotsiaalpedagoogilise mõtlemise alguse võib paigutada antiikaega? + poliitika, pedagoogika, eetika kokkukuuluvus + kasvatuse ja ühiskonna vahelised seosed - Sotsiaalseid probleeme ei lahendatud pedagoogiliste vahenditega! (näljasele ära anna kala, vaid õng) - Viletsusele/vaesusele ei pööratud tähelepanu - Haridus oli priviligeeritutele - Hoolimatus laste suhtes Keskaeg, uusaeg. Esimesed katsed abivajajate toetamiseks pedagoogilises mõttes pärinevad kesk- ja uusaja vahetusest. Oma saatuse kujundamine? Töökasvatus sotsiaalprobleemide leevendajana. J. L. Vives (Hispaania humanistlik filosoof): nõudis rahvakoolituse laiendamist riigi toel. Rõhutas valiku võimu vastutust sotsiaalsete probleemide likvideerimise eest
Nüüd olen ma sind ka veel püssiga lasknud!... (Nutab.) TIINA. Ära nuta, Margus! Sina - sina ei ole ju süüdi!... Vellekesed!. Vellekesed olid näljas, ei tahtnud enam sõna kuulda! Siis!... (Toibudes ja igaühele otsa vaadates.) Oh! Nüüd olen ma jälle siin, kus ma... kus ma õnnelik olin! Ja... kõik olete jälle mu ümber! (Püüab naeratada.) Ah, Margus, mul ei ole enam palju aega... Ma tänan sind! Kõige eest! See on minu viimane õnn... et sinu käsi minu viletsusele ja vaevale otsa peale tegi!... Margus, ma armastan sind ja armastan sind ikka ja igavesti! (Tema silmad vajuvad kinni, kõne muutub sonimiseks.) Kus ma siis olen? Ema! Ema, ma olen ju jälle sinu juures! Kust ma tallekese sain? Metsapeni tuli tallekesega, tahtis pesasse viia. Metsapeni andis tallekese minule. Mina andsin ju vahel tema poegadele leiba... (Suures erutuses.) Mis te tahate minu emast! Mis te tahate... (Korjudes.) Ära löö
tume. Tuntuim töö ,,Matus Ornans`is". Pealtnäha tavaline sünd mus kaljuse maastiku taustal üle 40 elusuuruses figuuri, igaüks o maette portree. Maali ülesehitus ka väga tavaline, lihtne see k õik oli klassitsis mi ja ro mantis miga harjunud kunstipublikule vastuv õtmatu. ,, Kivilõhkujad" juhtis tähelepanu töörahva viletsusele ja raskele tööle. Skulptuuris realis m eriti läbi ei löönud. Belglane C onstantin Meunier. Venemaa Vene maal oli realiseriti m ühiskonnakriitilise hoiakuga, sest Vene maa poliitiline korraldus oli võrreldes Euroopaga maha jäänud ja sotsiaalsed vastuolud teravad. Et kunst rahvale lähe male viia, asutati
Skisofreenia puhul on intuitsioon teravdunud, tundlikum. Teemad: loodus, looming, armastus. Üks Liivi kaanonisse kuuluva loomingu tunnusteks: tegemist on looduse intiimse peegeldamisega, loominguga. Tuglase kehtestatud tõlgendus. Võtab looduslüürika, mõtestab selle läbi oma tunnete jmt, nt “Lumehelbeke”. Lüürilise mina ja looduse erinevate aspektide, loodusliku keskkonna vahel on tihe side. Isamaateemalised tekstid kujutavad Eestit reaalsena, näidates Eesti varjukülgi, osutades viletsusele ja probleemidele. Isamaaluule on isamaakriitiline. Juhan Liivil on ka armastusluule. Liivi luuletuste „Üle vee“ ja „Sa tulid“ erijooned: idealistlik, puhtuse taotlus, valguse metafoor. „Üle vee“ luuletuses on vee-kujund (vesi, lained), luige-kujund (armastus, naine). Armastust ja naiseigatsust toonitatakse kordustega. Igatsuse motiiv, armastuse kadumine ja sellest ilmajäämine, toonitatakse inimeste omavahelist kaugust (üle vee).
,,Hinge palango", Semperi ,,Pierrot", Visnapuu ,,Amores", Gailiti novellikogu ,,Saatana karussell". Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Rühmituses tekivad omavahelised vastuolud: 1)väljast kritiseerivad nende tegevust need, kes pooldasid ajaluulet; 2)ilmuvad mitmed följetonid ja paroodiad. Neile heidetakse ette, et sõja hädadele ja viletsusele vastandavad armastuse ja looduse; 3)ka Gailit teeb kaaslaste kohta epigrammi, millele vastab Visnapuu lahkumisega. 1919 minnaksegi laiali. Tähtsus: 1)tõstis luule avalikkuse keskpunkti; 2)astuti vanameelse elukäsitluse vastu; 3)anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; 4)esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) tähendab Taara avita ehk jumal aita. Liikmed: Artur Adson, August Alle, J-V Barbarus, Johannes Semper, Gustav Suits, Fr. Tuglas, M
reduktsioonide eest vastavaca komisjoni juhatajaks ( Liivimaa+ Eestimaa, Saaremaal polnud reduktsioon võimalik).Lichton tuleb Liivimaale ja räägib kavatsustest, need aga ületavad piire, millest oli räägitud riigipäeval. Kuninga soov/tahe olivõtta riigile tagasi kõik läänimõisad. Sinna kuulusid ka liivimaalastele antud väiksemad maavaldused. 1682 tuleb kokku Liivimaa maapäev võetakse reduktsiooni suhtes täiesti eitav seisukoht. Viidatakse oma teenetele, viletsusele, vaesusele( mõisad olid nende ainuke sissetulekuallikas), viidati kehtivatele privileegidele. Mängu tuleb taas privileegide kinnitus ja Ljungby lubadused. Esile kerkis Mengelm, kes kirj märgukirja, kus seletas, et kuningasõna on liivimaalastele olulisim. Mitmeid tõlgendusi liivimaa kuulumisest rootsi riiki. juulis 1681 esiles Lichton kuninga nimel 3punktilise propositsiooniga : · reduktsiooni. Puhtalt kuninga tahe, ära ei jää · revisjon
29 Siin leiab kinnitust ka W. Laade väide, et akulturatsiooniprotsess vajab piisavalt aega. Eelmainitud teostest suur osa nägi ilmavalgust aastaid pärast nimetatud sündmust. 30 Saksamaal tunti nimetuse tingel-tangel all, Soomes melujazz. 31 Sakslased ise vaatavad sellele küll pisut leebema pilguga. Nii on Volker Kühn kirjutanud: “Sõda on läbi. /.../ Tahetakse ometi taas lõbutseda, vaatamata näljale, vaesusele ja viletsusele. Seda ka kabarees. Ja tõepoolest 24 pikaaegse autoriteediga on seletatav ka sellise väärtusetu muusikažanri kiire levik paljudes maades üle Euroopa. Kirjeldades Soomes toimunut, kirjutab Pekka Jalkanen: “Tantsumeistrid ja orkestrid põletasid piinlikkust tundes omi noote... asemele osteti mängutrompetid, lehma- kellad, mängupüssid ja nimetati endid häbenemata Original-Yazz või Shimmy Band’ideks /.../
" ,,Lähen, ärge muretsege," vastas Indrek. Indreku ja Jürka vaheline kõne sündis eesti keeles, mida Voitinski ei mõistnud. Aga kui ta nägi, et Jürka oma pambuga ära läks, aimas ta, et tema palve täidetud, ja värisevate sõrmedega haaras ta Indreku käe, silmis peaaegu pisarad. Ka Indrek sai liigutatud, sest Voitinski käed tuletasid talle millegi pärast meelde tema isa käsi, kuigi nad olid palju väiksemad ja painduvamad. Saunas Indrek sai tunnistajaks inimlikule viletsusele, mille sarnast ta tänini kunagi polnud näinud. See viletsus masendas ta sedavõrt, et ta ei pannud mikski temaga kaasas käivat mustust ja kasimatust. Kõik oli viimse võimaluseni kulunud, kõik oli närus, särgist kuni sokideni, ja igal pool roomasid loomad, mis ei andnud rahu ei päeval ega ööl. Need olid mingisugused pisitillukesed, kõhetud ja eluväsinud, elust tüdinud helevalged roomajad, nagu ei suudaks omanik enda karja enam õieti toita. Oo
annaabi.ee 
