saab siit ometi – nii toona kui tänapäevalgi. Otsesõnalisi üleskutseid ning juhtnööre kodumaal rändamiseks hak- kasid analoogsed kirjutised pakkuma aga alles 20. sajandi alguskümnen- deil, mil suvistest põllutöödest vabade inimeste hulk tasapisi suurenes seoses eestlaste hariduslike ja ametialaste võimaluste mitmekesistumise- ga. Oma riigi piires rändamisele kutsusid trükisõnas üles eeskätt noored haritlased: Gustav Vilbaste (Wilberg 1923; Vilberg 1923–1924), Edgar Kant (1999a; 1999b), Villem Grünthal-Ridala (Ridala 1921); kodumaa terviklikule tundmaõppimisele oli orienteeritud ka Eesti Kirjanduse Selt- si kodu-uurimise toimkonna töö,4 et oma silmaga kodumaa eri paiku nähes selle piirid ja ulatus meelde kinnistuksid. Siin võib eristada põhimõtteliselt kaht eri tüüpi lähenemist: omaenese vahetutest matka- kogemustest kirjutamist, mis sobitub hästi artikli algul esitatud loodus-
Rahvuslik liikumine Saksamaal ja Saksa rahvusriigi loomine. Taavi Vilberg 11b Saksa Rahvuse Püha Rooma riigi keiser loovutas pärast Vestfaali rahu (1648) suveräänsuse välispoliitika ja sõjaväe küsimustes Saksa vürstidele. Saksamaa killustus paljudeks riigikesteks, mille elanikud hakkasid end tundma vastavalt siis ka preislastena, baierlastena, saksilastena jne. Sakslaste rahvusliku ühendamise idee võtsid kõigepealt omaks saksa tippharitlased ja seda eriti Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul
Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste Looduskaitse areng Eesti Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G
4) olulisemate kokkuvõtvate raamatute ilmumine. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund rahvuspark Ameerika Ühendriikides (1872), Saksamaa Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste)) 1947 moodustati 7 jahikeeluala: Vigala, Matsalu, linnukaitseseadus (1888) Nimetamata on jäänud nüüdisajal aktiivselt välja esimese looduskaitseseaduse projekti. Vilsandi, KursiKärevere, Tudulinna, Kuressaare ja 9 rahvusparki Rootsis (1909)
kaks maailmarekordit. Vabapussi standardis laks randkarikas Copa Argentina kull Soomele, kuid hobemedalid voitis Eesti meeskond koosseisus Jaak Karner, Ernst Rull, Endel Rikand, August Liivik ja Elmar Kivistik. Individuaalmedaleid voitsid veel Gustav Lokotar ning Johannes Vilberg. Kaks aastat hiljem, 1937 toimusid MM-voistlused Helsingis ning kujunesid Eesti laskuritele vaga edukaks. Vaba- pussi standardis voitis meeskond koosseisus Elmar Kivistik, Gustav Lokotar, Harald Kivioja, Alfred Kukk ning August Liivik esikoha ja hinnatuima trofee Copa Argentina. Selle igavesti randava auhinna valmistas kunstnik Torcuato Tasso ning selle pani valja kindral Pablo Richeri 1903
botaanikaaia taastamine. Bucholtzi eestvedamisel organiseeriti TÜ botaanikaaias 1920. aastal Eesti osakond, ning asutati LUSi looduskaitse sektsioon, mille esimeseks sammuks sai taimestiku kaitse vajaduse tõestamine. 1921. aastal asutati TÜ taimeanatoomia ja füsioloogia õppetool, mille juhatajaks valiti Richard Hugo Kaho. Aastatel 1923-1925 juhatas ta botaanikaaeda ja botaanikainstituuti. H. Kaho oli LUSi botaanikasektsiooni esimees aastatel 1928-1939. Gustav Vilbaste, aastani 1935 Vilberg, andis omal kulul välja ajakirja "Loodusvaatleja" (aastatel 1930-1938). Oma erinevate ametite kõrvalt on ta toimetanud ajakirju "Loodus", Eesti Looduskaitse", "Loodushoid ja Turism" ning mitmeid kogumikke, näiteks "Looduskaitse" I ja II. Vilbaste on trükis avaldanud vähemalt 1200 kirjutist. Ta koostas ka esimese tervikliku eestikeelse taimemääraja "Eesti taimestik", mis oli käibel üle kahekümne aasta.
talle usaldatud ülesandeid. 1905. aasta detsembris kehtestati seoses revolutsiooni algusega Baltimaadel sõjakohus ja algas politseiterror Eesti linnades. Tartus vahistatakse massiliselt inimesi, ,,Uudiste" toimetuses tehakse läbiotsimine. Vildel õnnestub otsesest allikast teada saada, et varsti on tulemas korraldus tema arreteerimiseks. Koos naisega sõidab Vilde Tartu lähedasse Haage mõisa, kus elas Linda tädi T. Vilberg. Kui olukord muutub veelgi pinevamaks, otsustavad nad rongiga Peterburisse sõita. Enne minnakse veel Tallinnast läbi, et vanematelt ja õelt raha laenata ja 1906 aasta eesimestel päevadel suunduvad nad Peterburi ning algab Vilde 14 pagulaspõlv, mis kestab üle üheteistkümne aasta. Vilde vahistamissüüdistuse aluseks olid järgmised süüdistused: osavõtt Eesti Sotsiaaldemokraadide Tööliste Ühistu Tartu osakonna
1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
1924 Harilaid, Järvselja reservaat; 1925 Hiiumaa jugapuud; 1927 Linnulaht; 1930 Abruka lehtmets jt. Looduskaitse areng Eesti Vabariigis (1918-1940) 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg- Vilbaste. 1927 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav
Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon, mille aktiivsemad liikmed on zooloog Johannes Piiper, geoloog ja paleontoloog Hendrik Bekker, metsateadlane Oskar Daniel, metsateadlane Andres Mathiesen, zooloog Heinrich Riikoja, palünoloog Paul William Thomson, ornitoloog ja konservaator Mihkel Härms, botaanik Gustav Vilberg-Vilbaste 1 Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated 1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt Kaitsealad: 1924 Harilaid, Järvselja reservaat 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets jt Ajakirjad: Loodus (1922-1925), Loodusvaatleja 1930-1938 G. Vilbaste, Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja
Artur Toomi algatusel. 14. augustil sõlmisid Kihelkonna pastoraat ja Riia loodusuurijate selts saarte rendilepingu eesmärgiga kaitsta neil pesitsevaid linde. Vilsandi linnuriik kujuneb Baltimaade esimeseks looduskaitsealaks. 1913 Saaremaa loodussõprade selts -Saaremaa koolide inspektor Aristokli Hrebtov. 1920 Fedor Bucholtz algatusel loodi LUSi juurde looduskaitse sektsioon 1931 trükiti nende ülevaated „Eesti loodusmälestusmärke“, mille koostas Gustav Vilberg LUS-i looduskaitsesektsioonile saadetud teadete põhjal. 1929 töötas komisjon (Andres Mathiesen, Edmund Spohr, Artur Luha, Gustav Vilberg (Vilbaste) välja esimese looduskaitseseaduse projekti. See ei leidnud valitsuse heakskiitu, sest kardeti riigieelarvele lisanduvaid kulusid.T.Lippmaa - Looduskaitse seaduse uusprojekt, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist
pilvik, harilik põdramokk, lehmatatik. PUUDE KÕRVALPRODUKTIDE VARUMINE TÕRV Ülevaade traditsionaalsest kasutusest 16. 18. sajandini tegeles tõrvaajamisega peamiselt talurahvas. 19. sajandil hakati sellega hoogsalt tegelema ka paljudes mõisates. 20. sajandi alguses kasutati tõrva ajamiseks juba peamiselt tehastes toodetud tõrvaahje. Näiteks 1921. aastal oli Eestis teada 45 sellist ahju ( K. Vilberg, 1921). Tõrvaajamine hääbus Eestis 20. sajandi esimesel poolel. Puutõrva on Eestis sajandeid aetud ja kasutatud väga mitmesugustel eesmärkidel. Majapidamises tõrvati rautamata vankrirataste ja reejalaste osi. Rasvaga segatud tõrva kasutati vankri- ja saapamäärdeks. Saaremaal tõrvati ka riidest tööjalatsite, pättide taldu, et neid vastupidavamaks muuta. Lahtisel lõkkel tõrva keetes saadi sellest pigi. Pigi oli vaja lõngast pigitraadi valmistamiseks
J. Wiedemann-Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid ,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud. 19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid kultuurigeograafilisi uuringuid: (Need uurimused on juba pigem eestlaste enda tehtud, mittte niivõrd baltisakslaste poolt tehtud) Oma Maa- Postimehe kirjakogu; Vilberg- Kodumaal rännates; Kampmaa- Eesti kodumaa; ajalehtedes- digiteeritud eesti ajalehed. Geograafia algus tartu ülikoolis- Kuni aastani 1919 puudus geograafia institutsioon. TÜ geograafia kabineti kroonika 1919 oli Eestis veel Vabadussõda. Augustis 1919 otsisti Granö üles, eestlaste hulgast polnud võtta. Granö alustas kartograafia põhikursusega, kultuuri geograafiat otseselt polnud, aga oli antropogeograafia-õpetati inimest tema kultuuri tundma
1461 1381 Kallemets Mati Läänemaa 04:18:24 M60 1445 1496 Kapp Riho Järvamaa 04:17:33 M60 1976 1681 Külaots Edgar Tartu 04:51:39 M60 1903 2146 Liivak Olav Hiiumaa 04:46:15 M60 1122 1463 Parve Ain Tallinn 04:01:59 M60 1337 1759 Serapinas Jonas Leedu 04:11:56 M60 686 2408 Valk Hillar Lääne-Viru 03:40:25 M60 2309 1969 Vilberg Voova Harju 05:32:15 M60 2134 2037 Hänni Uku Tartu 05:04:50 M65 1432 1274 Juva Antti Soome 04:16:46 M65 2433 1774 Kallavus Jaan Põlva 06:36:09 M65 291 269 Koch Kalju Tallinn 03:17:53 M65 1369 1111 Laas Johan Harju 04:13:08 M65 1843 1707 Laikoja Ilmar Viljandi 04:41:05 M65
, Sørensen, P., Kuuba, R., (comp.)
2001. Eesti metsakaistealade võrgustik. Eesi metsakaisealade võrgustiku projekti lõpparuannet. Triip Grupp,
Tartu. 326 lk.
15. Viilma, K. (ed). 2004. Management of forest habitats in protected areas. Background paper for the LIFE-
Nature cooperation project "Exchange of experiences in habitat management among Baltic LIFE-Nature
projects". BEF, 52 p. (manuscript)
16. Vilbaste, G. 1940. Looduskaitse inspektori aruanne - Looduskaitse II: 278-285.
17. Vilberg, G. 1929. Kastre-Peravalla looduskaitse reservaadi taimkattest - Tartu Ülikooli Metsaosakonna
Toimetused 15: 1-28.
18. Örd, A. 1993. Eesti Metsainstituudi looduskaitse labor (sektor) 1970-1992. - Eesti Mets, 4, 21-26.
19. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. 2003. Keskkonnaministeerium. 31 p.
20. http://eelis.ic.envir.ee/avalik/el_fil/Kait
st_territ31122007.htm
21.
annaabi.ee 
