12 XIX , 25 1840 . , , , . , , , . . , , , . , , , , , , , . 1847 . . 1848 . , ; .. , . , . 1849 . , . . , , . , , : .., .. ... . , 1855 58 . ... 1859 . . , , , (1861) .., " " . , 1862 ., . 1863 . , . ., . , , " , ", , . 1965 . . " ". (1866 79 .) . , , . , . , , , , , , . 1879 . . , ., . : ., , (3 000 .), . , , 1868 . "" . 1869 . , , "". "", "", , , . , , , , . : "" (1872 ., 18
1. Täisnimi: Jossif Vissarionovits Dzugasvili (Stalin) 2. Sünniaeg: Ametlike andmete järgi 21. detsembril (9. detsembril) 1879. Edvard Radzinski andmetel sündis 18. detsembril (6. detsembril) 1878 3. Sünnikoht: Gruusia, Gori 4. Vanemad: o Isa: Vissarion Dzugasvili (1850 - 1891?) o Ema: Jekaterina Georgijevna (1858 13. mai 1937) 5. Vennad: o Mikhail (1876 - 1876) o Georgi (1877 - 1877) 6. Haridustee: o 1888-1894 Gori vaimulik kool o 1894-1899 õppis Tiflise õigeusklikkus vaimulikus seminaris 7. Karjääriastmed aastatega: o 1899 Tiflisi Füüsikaobservatooriumi kontoriametnik o1901-1902 oli Tiflisi ja Batumi VSDTP komitee liige o 1906-1907 VSDTP Bakuuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis o 1922-1953 NLKP peasekretär o 1930-ndatel erinevad ametikohad (Rahvuste komissar ja Tööliste ja talupoegade järe
Impressionism kunstis Impressionismi (pr. k. impression mulje, impressioon) võib vaadelda realismi edasiarendusena. Realist Courbet ütles, et maalima peaks vaid seda, mida on võimalik näha. 1860ndatel hakkasid mõned kunstnikud seda põhimõtet rangemalt rakendama kui Courbet ise. Esimene impressionistide-maalikunstnike näitus toimus Pariisis 1874. Kokku korraldasid nad 8 rühmanäitust, viimane oli 1886. Tähtsamad impressionistid olid Claude Monet, Auguste Renoir, Edgar Degas. Taotlused: hetke jäädvustamine, mulje edastamine (muljed loodusest, maastikest aga ka linnast, inimestest). Impressionistid püüavad kujutada valgust, selle muutumist ja mõju esemetele. Impressionistid maalisid enamasti vabas õhus (nim plein-air) ning kiiresti, kandes värvi lõuendile kiirete pintslitõmmetega. Nad kasutasid puhtaid, segamata värve, oluline oli eri värvide kogumõju. Värv muutub impressionistidele tähtsamaks kui kontuur. Impressionistide kunstis sai reaalseks Delacroi
Marie Curie- 1867-1934; Poola teadlane; Koos abikaasaga uurisid Prantsusmaal radioaktiivseid aineid; Ainuke naine, kellele on antub Nobeli preemia kahel korral Charled Darwin-1809-1882; Inglise loodusteadlane; töötas välja põhjaliku õpetuse, mis tõi kaasa põhjaliku muutuse inimeste ettekujutuses maailmast; 1859.a ilmus temalt raamat ,,Liikide tekkimine loodusliku valiku teel" Wilhelm Conrad Röntgen-1845-1923; Saksa teadlane; 1895.a. avastas pooljuhuslikult katsete käigus röntgenikiired Ernest Rutherford-1871-1937; Inglise teadlane; oli üks teadlastest kes pani alguse tuumaajastule. Tänu sellele kiiritusravi, tuumajõujaamad ja tuumarelv. Albert Einstein-1879-1955; Relatiivsusteooria, muutis senised arusaamu ajast ja ruumist ; kõigi aegade targeim inimene Dmitri Mendelejev-1834-1907; Vene keemik; koostas 1869.a. nimekirja tol ajal tuntud keemilistest elementides, reastades need aatommassi suurenemise alusel Louis Pasteur-1822-1895; Prantsuse bioloog ja keemik; uuris
1818-1883 2007 1841 . 1842 ; , . «» 1891 « . . .», 1842 . . ; . ; . « », 1843 , . . (-), «». 1845 , «»; « » 1846 ( 1) «», « » (1846) -- «»; , « », (, ) «». 1847 , «»: « », 1876 . , , , , . « , », , « -- , ». . , . : , , . «» -- . , «», , , : «, ! , , ». «» ; . , -- «» , , . ; - «», «- », « ». , «» «», . «» ; «» , , «» -- , . , . , (1844). «» , ... , , , . «» : , , . , « ». , ,
kinnitanud otsust. o Eduard Magnus Jakobson (5. veebruar (24. jaanuar) 1847 2. august (21. juuli) 1903) Alates 1866 ilmusid esmakordselt puugravüüris illustratsioonid "Eesti Postimehes" Kujundas ajalehe ,,Sakala" ning selle lisalehtede ehistähtedega tiitlipead Illustreeris 1881. aastani ajalehte ,,Sakala" maastikke, linnavaateid ja portreid kujutavate puulõigetega Asutas Peterburis 1877 oma puulõiketöökoja 1884 kolis ta Riiga ja rajas seal kliseetöökoja o Rosalie Friedrike (30. oktoober 1858 189?) o Ida Alvine Jakobson (1. märts 1855 19?) 6. Haridustee o 1850-1856 omandas alghariduse Torma kihelkonnakoolis o 1856-1869 õppis Cimze seminaris o 1865 omandas gümnaasiumi üleõpetaja diplomi saksa keele ja kirjanduse alal Peterburis 7. Karjääriastmed aastatega o 1859-1862 Torma koolmeister o 1864-1871 Peterburis kooli- ja koduõpetaja
IMPRESSIONISM Aeg: u.1839 a. Tunnused: *Komataolised pintslitõmbed. *Vaba kompositsioon. *Edastati hetke emotsiooni. *Tööd olid elurõõmsad ja valgusküllased. Kunstnikud ja maalid: *Claude Monet(1840- 1926) ,,Tõusev päike" ,,Mooni väli" *Edouard Manet (1832- 1883) ,,Rõdu" ,,Emil Zola" *August Rodin(1840- 1917) ,,Mõtleja" ,,Jumala käsi" NEOIMPRESSIONI SM Aeg: u. 1885 a. Tunnused: *Välja võrsunud impressionismist. *Divisionism. *Püantilism. Kunstnikud ja maalid: *Camille Pissarro(1830- 1903) -,,Sild Rouenis" *Georges Seurat(1859- 1891) -,,Seine jõgi" *Konrad Mäg(1878- 1925) -,,Merikapsad" -,,Norra mäestik" POSTIMPRESSION ISM Aeg: u. 1886 a. Tunnused: *Säravad värvid. *Puhtad värvid. *Loodusvormid on geomeetrilised kujundid. Kunstnikud ja maalid: *Paul Cezanne(1839- 1906) ,,Suured suplejad" *Vincent van Gogh(1853- 1890) ,,Päevalilled" *Paul Gaugu
teoseid.Sealhulgas ooperid ,,Vojevood" (1869), ,,Undiin" (1870), ,,Opritsnik" (1874), ,,Sepp Vakula" (1876) jne. Väga suur osa Moskva aegsetest teostest olid seotud rahvalauludega. Peaaegu 12 aastat õpetas ta Moskva konservatooriumis muusikateooriat, harmooniat, orkestreerimist ja komponeerimist.Tema poolt on ka kirja pandud esimese vene kirjanikuna õpik konservatooriumitele- ,,Sissejuhatus praktilisse harmooniaõpetusse" (1871). Tsaikovski abiellus aastal 1877 Antonina Miljukovaga. See abielu aga ei olnud väga õnnestunud. Selle õnnetu abielu ning pingeliselt tööst tuleneva närvihaiguse tõttu lahkus Tsaikovski aastal 1877 välismaale. Itaalias lõpetas ta oma Neljanda sümfoonia ja ooperi ,,Jevgeni Onegin" (1879). 1880date ja 1890date alguses pöördus ta uute teemade, kujundite ja muusikazanrite poole. 1881 aastal kirjutas ta Schilleri tragöödial põhineva ooperi ,,Orleansi neitsi". 1883 aastal aga ,,Mazepa"
1920) ja esimene köide "Uue saksa laulu ajalugu "(saksa keeles: Geschichte des neuen deutschen Liedes; 1911), alapealkirjaga" Albertist Zelterini ", mis ei olnud jätkatud, kuid on osaliselt täiendatud varasemate töödega " Saksa laul pärast Schumanni "(saksa keeles: Das Deutsche Lied seit Schumann ) ja "Saksa laul pärast Richard Wagneri surma " (saksa keeles: Das Deutsche Lied seit dem Tode Rich. Wagners). On uurinud oratooriumi zanri arengut. Arnold Schering (April 2, 1877 in Breslau, Germany March 7, 1941 in Berlin, Germany) saksa muusikateadlane. Kasvas Dresdenis, õppis viiulit Annengümnaasiumis kuni 1896 aastal. Õppis Berliinis muusikakoolis viiulit Joseph Joachimi juures. 1898-1902 õppis muusikat Berliinis ja Leipzigis, kirjutas desertatsiooni Vivaldi instrumentaalkontsertite ajaloost (saksa, Geschichte des Instrumentalkonzertes bei Antonio Vivaldi), mis tõi selle helilooja taas tähelepanu keskpunkti. Ise tegutses Leipzigi konsis professorina, siis
Giuseppe Verdi . . -- . -- , , , , -- , , , , , . . , , . . -- , XIX . , , , , . 26 , , . , («», «», «», «») . , , , . , XIX ., , . , , -- . -- . -- . . « , », -- . , . , , , . , . , . , . , . , . . , , , , . «... , » -- . «, » ; «... -- , , -- ». . . . , . , , . . , : « , , ... , , , ... , , , , , ; , , , , , , ». «» 1839 . 3 «» («»), (1841). , (. -- ). . . , . 40 . -- «» (1841), « » (1842), « » (1848) -- . , , , , .
Laura Keidong 11C Carl Robert Jakobson CV Sünniaeg ja koht : Carl Robert Jakobson sündis Tartus 14. (26.) juulil 1841. aastal. Vanemad ja nende tegevusalad : Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, kes sündis 1. (13.) juulil 1817. aastal Võrumaal Haanjas, kus tema isa Jakob Torba töötas koolmeistrina. Lapsepõlves oli ta rohkem tänava kasvatada, sest ema suutis teda vaevaliselt toita. Päris noorelt hakkas ta rätsepa õpilaseks ja sai sealhulgas selgeks ka vene keele. Tema nime Torba halvustati, mistõttu see muudetigi Jakobsoniks. Alates 18. eluaastast alustas ta tööd rätsepana, mis ei tasunud aga eriti ära, niisiis asus ta uut tööd otsima ning sai Torma köstrikooli tööle. Adam Jakobson tõusis oma ajastu tähelepandavaks eesti koolmeistriks. E
Berdrich Smetana ( 2. märts 1824 - 12. mai 1884 ) Angelina Simo Kristina Strado Elulugu Tšehhi helilooja Sündis 2. märtsil 1824 Litomyšlis, Habsburgi impeeriumis František Smetana ja Barbora Lynkova esimene poeg Rootsis oli tal kaks abielu ning tal sündis kuus tütart, kellest kolm suri lapsena Habsburgide võimu all oli Böömimaa riigikeeleks saksa keel. Smetana isa František oskas tšehhi keelt, aga ta kasutas seda majanduslike ja sotsiaalsete põhjuste tõttu vähe Peetakse tšehhi muusika isaks Õppis muusikat Josef Prokschi juhendamisel Prahas 1848. aasta esimene rahvuslik heliteos Asus Göteborgis tööle õpetajana ja koorijuhina 1860. a tuli Prahasse tagasi 1866. a kaks esimest ooperit «Brandenburglased Böömimaal» «Müüdud mõrsja» Sai teatri peadirigendiks 1874. aastal jääb täiesti kurdiks Pühendus ennast muusikale 1884. aastal vaimne kokkuvarisemine (surm) Muusika Põhimaterjalid millele tuginedes Smetana oma kuns
Udune hommik. 1874. 1876. Üleujutus PortMarly's. 1876. Impressionismi maalikunst Teisi impressioniste. Berthe Morisot (18411895) Lorient'i sadam. 1869. Berthe Morisot (18411895) Gustave Caillebotte (18481894) Õmblev neiu. 1880. Pariis vihmas. 1877. Gustave Caillebotte (18481894) Põrandakraapijad. 1875. Armand Guillaumin (18411927) Armand Guillaumin (18411927) Loojang Ivry's. 1873. Valhubert'i väljak Pariisis. 1875. Frederic Bazille (184170) Noor aednik. 18661867. Impressionismi maalikunst Claude Monet. 1840-1926. Prantsusmaa.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liisi Peterson 021PK MEHHIKO ÜHENDRIIGID Referaat Juhendaja: Ülle Toots Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Üldandmed..................................................................................................................................4 Haldusjaotus................................................................................................................................6 Nimi............................................................................................................................................ 6 Pealinn..................................
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit · 5 ballaadi
KREUTZWALD Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.detsember 1803 - 25.august 1882) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli, Hageri ja Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815-1817 kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823-1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833. 1833. Aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus arstina (linnaarstina) tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema tõlkelised jutustused "Reinuvader Rebane" ja "Kilplased" on tänapäeval lasteraamatud. Kreutzwaldi värsiloomingul (kogu Viru lauliku laulud, poeem Lembitu), mis tugineb saksa eeskujule, oli omal aja eesti luule arengule suur tähtsus. Tema peateos, rahvaluuleainest töödeldud rahvuseepos Kalevipoeg, sai eesti rahvuliku kirjandus
Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Biograafia,aastaarvulised faktid...............................................................................................3-4 Lapsepõlv ja noorus....................................................................................................................5 Le Havre'i aastad.........................................................................................................................6 Camille Doncieux.......................................................................................................................7 Viimased eluaastad.....................................................................................................................8 Mõningad Monet`i maalid.....................................................................................................9-11 Kokkuvõte.........
Antoni Plàcid Guillem Gaudí i Cornet (25 June 185210 June 1926) AntonioGaudioliHispaaniaarhitekt, keskuulusjuugendistiilijärgijatehulkaningolikuulusomaunikaalsestiilijaeripärasteindividua alsetedisainidepoolest. Antonio Gaudi sündis 25. juunil 1852. aastal erinevate allikate kohaselt Reusi või Riudomsi linnas maakonnas Hispaanias. Ta ristiti päev peale sündi Reusis. AntonioGaudiisaGaudí Serra ja ema Antònia Cornet Bertran on mõlemad pärit vaskseppade perekonnast. Mis arvatakse on mõjutanud Gaudit tema hilisemas loomingus. Gaudioliperekonnasviiestlapsestnoorim. TalolikaksvanematõdeRosajaMarianingkaksvanematvendaja Francesc. LapsenakannatasGaudireumaatilisteprobleemidekäesningseetõttuolitalvaludepärastvägara skeliikuda. Kunataeisaanudkorralikultkäia, puudustapaljukoolistningveetisselleasemeltundeloomi, taimijakiveuuridesningvaadeldes. KooliajalolidGaudihindedüsnakehvad. Kuidaastatejooksulsuuretöötulemusenatahindedparanesid. Geomeetriaoliainukeaine, kustaolial
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud 13.saj eelrenessanss Itaalia, Eneseteadvus, humanism, ideaal on üksikisik, viimane Madalmaad isikuvabadus, ühtne ja ühemõõtmeline maailm, veerand ja eesmärgi saavutamiseks vahendeid ei valita, 14.saj algus hinnatakse keha, isiku egoistlik saavutamisvajadus. 15.saj vararenessanss Itaalia Arhitektuur: proportsionaalsus, baasi ja Arhitektuur: kapiteeliga sambad, poolsambad ja dekoratiivsed Leon Battista Alberti (1404-1472) pilastrid, viilud akende ja uste kohal, simissid Filippo Brunelleschi (1377-1446)
1853-1856 Paljastab impeeriumi nõrkused Administratiivne Baltisakslaste positsiooni Aleksander III vene keiser alates 1881, venestuse elluviija nõrgendamiseks Nt linnaseadus 1877 Kultuuriline Vene keele, kultuuri ja õigeusu propaganda USULISE VENESTAMISE ILMINGUD NEVSKI KATEDRAAL
viieteistkümneaastane poiss nimega Dick Sand. Algul oli ta laeval nimega ,,Pilgrim’’ lihtsalt õpipoiss, kuid hiljem sai laeva kapten surma ning Dick pidi ise kapteni ametisse astuma kuna kapten oli enne püügile minekut öelnud, et laev on tema käsutuses kuni kapteni tagasi jõuab põuab kuid tema ja kaasaarvatud ka kogu meeskond ei jõudnud tagasi. 4. Tegevuse toimumise aeg ja kohad. Tegevus toimus aastatel 1873 kuni 1877. Tegelased olid peamiselt merel kuid oli ka teisi kohti. Reisi alguses oldi Aucklandi sadamas Austraalias. Edasi oldi pikka aega merel. Hiljem oli kokk Negoro laeva meeskonna valesse suunda viinud katkise kompassi abil ning nad jõudsid Peruu ranniku asemel hoopis Angoolasse, kus käis orjadega kauplemine. Pärast pika retke Angoola metsades said orjapüüdjad nad kätte ning nad saadeti Kuanza laagrisse, kust edasi viidi nad Kasondesse, kus toimus suur
Romaan Romaani alaliigid Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil. [http://et.wikipedia.org/wiki/Romaan 18.10.12] See on pikk eepiline teos; ulatuslik jutustav proosavormis kirjandusteos. Romaanile on iseloomulik avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik, keerukas sündmustik, probleemirohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine. Vahel moodustab see mitmeköitelisi sarju: di-, tri-, tetra-, pentaloogiaid jne. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste „romaan” võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.– 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatak
). , . -- , . . -- , , -- , , . 4 1869--1871 , . 9 (, , .). 1870 , -- «» ( 1875 ), «» ( 1879 ) «» ( 1885 ). , «» -- ( 1898 ), «» -- ( 1942--1943 ), «» -- ( 1937 ), «» -- ( 1939 ). 1900 , . . . . 1885. 1859 -- . 1865--1887 . . , 1874 , , 1834 . . . ( -- ). 1877 , , , ; . 1880 . , , . . . 1890--1892 . . , , . . . , - , . « » (1903 ). . . . 7 -- 7 [1]: * 1. , , . * 2. , . * 3. , . * 4. , , , , , * 5. , . * 6. , . * 7. , , , [1]. 5 . -- (1893) (1894); - (1865), (1884) (1896) , -- (1904); (1894); (1887); --
Juba väiksena huvitas teda tehnika ning hakkas õppima relvassepaks. 1852 otsustas ta õppima hakata masinaehitust ja lahkus kodulinnast 1872 Daimler ja Maybach läksid tööle maailma suurimasse püsimootorite tehasesse mis oli poolenisti Nikolaus Otto oma, kes otsis uut tehnilist direktorit. Kui Otto ja Daimler olid direktorid, arendasid nad gaasimootoreid ning samal ajal oli Maybach peadisainer. 1876 leiutas Otto nelja takti tsükli mis sai patendi 1877 kuid see kohe taandati kui Karl Benz leiutas töötava kahetaktilise gaasimootori samal printsiibil1878 Samal ajal läksid Otto ja Daimler tülli ja Daimler vallandati 1880 ja sai 112 kuldmarga väärtuses firma osakuid kompensatsiooniks patentide eest. 1882 hakkasid Daimler ja Maybach koos töötama Otto naljataktilise tsükli korralikult tööleseadmisega. 1885 said nad valmis mootori ning sellele ka karburaatori. · Üks horisontaalne silinder 264 cc (58×100 mm) · õhkjahutus
24 1848 , . 11 1868 - 1869 1875 . . 4 1875 . , 1877 . 25 1878 : ,,. 6 1916 . .
Kümnendliigitus 1876 American Library Association (ALA) 1876 Esimene raamatukogunduslik ajakiri "American Library Journal ". Esimene raamatukoguhoidjate kool New Yorgi Columbia ülikooli juures 1887 AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE RAAMATUKOGUNDUS Raamatu- ja lugejakaardi süsteem (Newarc) Andrew Cagnegie. Erialaraamatukogud. Special Library Association. Ajakiri Special Libraries. Rahvusvahelise koostöö algus raamatukogunduses. Rahvusvahelised raamatukogunduse konverentsid aastatel 1877 ja 1897. Maailmanäitused. 20. SAJAND 1918 Rahvusvaheline koostöö. Deutsche Bücherei 1913 Leipzigis Berliini Keiserlikus Raamatukogus koostama teadusraamatukogude koondkataloogi Trükikaartide koostamine (Kongressi rk) Raamatukogude vaheline laenutus Esimese Maailmasõja mõjud 1918-1945 Rahvusvaheline koostöö. Rahvaste Liit. Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja Raamatukogude Föderatsioon. Rahvusvaheline Dokumentatsiooniföderatsioon 1937
Johann köler · Esimene eetsi soost akadeemilise haridusega maalikunstnik · Pani aluse prtree-ja maastikumaalile ning osati ka olustikumaale · Tööde kunstistiiliks oli vene akadeemiline maalikunst ja realism · Ta sündis 1826 viljandimaal · Õppis võnnus maalriks ning 1848 siirdus peterburi kunstiakadeemiasse mille lõpetas 1855a toga"herakles toob Kerberose põrguväravast" · Pärast lõpetamist läks sksle,belgiasse jne · Töötas pärast täiendusikeisriperekonnas kunstiõpetajana ja peterburi kunstiakadeemias õppejõuna · 1867 sai riigiametniku korsakovi portree est tiitli · Ei kaotatud sidet eesti haritlastega ningosales ka ärkamisaja sündmustes · Maalid: ketrajad,hiiu naised kaevul,truu valvur ema isa portree · Teoste sisu oli seotud eesimaaga · Lõpupäevil elas siiski peterburis 1899 suri August Ludwig weizenberg(skulptuur) · Tema looming arenes realism suunas
P H: X C H: C 2011 O 1. B........................................................................cmp 4 2. pmy ...........................................................................cmp 5 3. ...............................................................cmp 6-8 4. ..........................................cmp 9 5. P...........................................................................cmp 10 6. Y ........................................................................cmp 11 B , u . "", . , , , . Tapmy (. Tartu, . Dorpat, Dörpt; 1030--1224 1893--1919 ) , 1224-- 1893 . (, ) -- (. ). 1030 ( , « ». , . : 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 58°2200 . . 26°4300 . . / 58.366667° . . 26.716667° . . (G) (O) () 1030 , 98 561 (2011) (80%) (16%) UTC+2, UTC+3
IMPRESSIONISM 1) MILLE JÄRGI SAI IMPRESSIONISM OMA NIME? V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julge
Vassili Surikov Vassili Ivanovits Surikov sündinud 24. jaanuar 1848 - 19. märts 1916. Oli üks suurim Vene ajaloo maalikunstnik. Surikov sündis Krasnojarskis, Siberis. 1869-1871 õppis Peterburi Kunstide Akadeemia 1877 Surikov asus elama Moskvasse. Aastal 1878 abiellus ta Elizabeth Charais- ga. Tema tütretütar on Decembrist Svistunov. Aastal 1881 liitus ta Peredviznikud liikumisega. Alates 1893 oli ta täieõiguslik liige Peterburi kunstiakadeemias. Surikov on maalinud pilte venemaa minevikust, mis keskendusid tavaliste inimeste ellu. Tema teostes esindatakse ruumi ja inimese liikumist.
Georges Clemenceau Georges Benjamin Clemenceau sündis 28. septemberil ning suri 24. novemberil 1929. Clemenceau oli prantsuse riigimees , arst ja ajakirjanik . Ta oli Prantsuse peaminister 1906- 1909 ja uuesti 1917-1920. Juba peaaegu viimasel I maailmasõja aastail juhtis ta Prantsusmaad ning oli üks peamisi hääli tagades Versailles 'rahu. Clemenceau sündis Mouilleron-en-Pareds , Vendées , Prantsusmaal. Clemenceau ema Sophie Eucharie Gautreau (1817-1903) oli pärit Huguenoti perekonnast. Tema isa Benjamin Clemenceau (1810-1897) oli küla arst, kes lootis, et tema poeg käiks tema jälgedes. Tema isa toetas 1848. aasta revolutsiooni, mis taga selle, et ta kasvas üles tugevas vabariiklike vaadetega peres. Pärast õpinguid Nantes Lycée sai Georges bakalaureuse 1858 aastal. Seejärel otsustas ta registreeruda meditsiinikooli nagu tema isa. Oma esimese paari aasta jooksul Nantes koolis, nagu ta ise märkis, oli segadusttekitav. Aastal 1861 Clemenceau la
IMPRESSIONISM 1874-1886 8 näitust Claude Monet (1840-1926) ,,Impression. Tõusev päike’’ 1873 Edouard Manet (1832-1883) ,,Eine murul’' 1863 E. Manet ,,Olympia’’ 1863 Aktimaal (Kurtisan), Veenuse poos Alfred Sisley (1839-1899) ,,Suurvesi’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir ,,Kiik’’ 1876 Pariis, Louvre Auguste Renoir "Tants Le Moulin de la Galette'is" 1876 Orsay muuseum, Pariis Auguste Renoir ,,Terassil’’ 1881 Chicago Kunstiinsituut Edgar Degas (1834-1917) ,,Tantsutund’’ 1
USA Osariigid Alabama pealinn: Montgomery liige alates: 14. dets. 1819 (22) lünend: AL Alaska pealinn: Juneau liige alates: 03. jaan. 1959 (49) lühend: AK Arizona pealinn: Phoenix liige alates: 14. veeb. 1912 (48) lühend: AZ Arkansas pealinn: Little Rock liige alates: 15. juuni 1836 (25) lühend: AR California pealinn: Sacramento liige alates: 09. sept. 1850 (31) lühend: CA Colorado pealinn: Denver liige alates: 01. aug. 1876 (38) lühend: CO Connecticut pealinn: Hartford liige alates: 01. jaan. 1788 (5) lühend: CT Delaware pealinn: Dover liige alates: 07. dets. 1787 (1) lühend: DE Florida pealinn: Tallahassee liige alates: 03. märts 1845 (27) lühend: FL Georgia pealinn: Atlanta liige alates: 02. jaan. 1788 (4) lühend: GA Hawaii pealinn: Honolulu liige alates: 21. aug. 1959 (50) lühend: HI Idaho pealinn: Boise liige alates: 03. juuli 1890 (43) lühend: ID Illinois pealinn: Springfield liige alates: 03. dets. 1818 (21) lühen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
