10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-12-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Lilluuu
Õppematerjali autor
Viimane neljakümne kaheksast näitusest toimus aastal 1923. Nende eesmärk oli tutvustada ja propageerida Venemaal vene realistlikku kunsti. Kunstnikud kujutasid stseene rahva elust ja Venemaa ajaloost, esitasid progressiivsete kultuuritegelaste portreid, näitasid kodumaa looduse ilu. Sageli olid teosed teravalt kriitilised ja tsarismi väärnähtuste vastased. Materiaalset abi saadi P. Tretjakovilt. Peredviznikute juht oli Ivan Kramskoi. Nende hulka kuulusid veel Makovski, Maksimov, ikin, Vassili Perov,Vassili Surikov ja Ilja Repin. (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29) Kõige ühiskonnakriitilisem oli realism Venemaal. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid/maalikunsti_ajaloost_merle.htm) Esindajad · Ilja Repin. Burlakid Volgal. 1872 · Ivan Kramskoi. Lev Tolstoi portree. 1834 · Vassili Surikov. Bojaarinna Morozova. 18811887 · Vassili Perov. Matus. 1865 · Nikolai Ge (http://et.wikipedia.org/wiki/Realism_%28kunst%29)
Kõige ühiskonnakriitilisema hoiaku võttis realism Venemaal. 19.saj. II poolel omas Venemaa kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnike ühendus, kes korraldas rändnäitusi üle maa lootuses, et aitavad nii kaasa töötava rahva elu parandamisele. Tuntuks said nad peredviznikute nime all. Eriti paistis silma Ilja Repin (1844-1930). Suuri rahvarikkaid maale Venemaa ajaloo murrangulistest sündmustest ja silmapaistvatest isikutest maalis Vassili Surikov (1848-1916). Oma töödes ei ilustanud minevikku vaid säilitas tõetruuduse. Maalides rõhutab dekoratiivset elementi. ,,Streletside hukkamise hommik", ,,Bojarinna Morozova".Vassili Perov (1833-1882) Oli parun Krideneri sohipoeg ja esialgu oli Perov tema hüüdnimi. Hiljem võttiski selle oma nimeks.Oppis Moskvas kunstikoolis, kus oli hiljem õppejõuks. Täiendas ennast Saksamaal ja Pariisis. Armastas maalida lihtrahvast. Talupoegi kujutas tõepäraselt ja suure kaasaelamisega
Tööd on tugeva heletumeduse kontrastiga ja lihtsustatud vormiga. ,,Vaene Prantsusmaa!"- tüvi on purunenud, aga juured on veel head. Kõige ühiskonna kriitilisem oli realism Venemaal. 19 saj teisel poolel omas sealses kunstielus määrava tähtsuse demokraatlikest ideedest vaimustatud kunstnikeühendus, kes korraldas rändnäitusi üle kogu Venemaa lootuses, et aitavad nii kaasa töörahva elu parandamisele. Neid tuntakse ,,peredviznikute" nime all. Ilja Repin- intranetis Vassili Surikov (1848- 1916) Maalis ajaloo teemadel, oli põhiliselt ajaloo maalija. Oma töödes ei ilustanud minevikku, vaid säilitas tõetruuduse. Maalidel rõhutab dekoratiivset elementi. Tema töö: ,,Bojaaritar Morozova", ,,Streletside hukkamise hommik" Vassili Perov (1833- 1882) Kujutas oma maalides talupoegade rasket elu ja kritiseeris vaimulike silmakirjalikust. Maalis ka portreid ja kaastunnet rahvale. Tema tööd: ,,Jahimehed puhkamas", ,,Matus". SKULPTUUR
Ilja Repin. kirjutamas. 1891. Ivan Julm ja ta poeg. 1885. Ilja Repin. Autoportree. 1887. Ilja Repin. Krahvinna Natalja Golovina. 1896. Vene realism 19. sajandi II poolel Ivan Kramskoi (18371887) Ivan Kramskoi (18371887) Vassili Perov (18331882) Ivan Siskini portree. 1880. Lev Tolstoi portree. 1873. Matus. 1865. Vassili Surikov (18481916) Ivan Siskin (18321898) Streletside hukkamise hommik. 1881. Hommik männimetsas. 1886. Vassili Surikov (18481916)
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Baltisaksa maalikunstnikud Referaat 12klass **** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistuskooli rajamine 1803. a. Kujutava
Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Mussorgskil olid realistlikud kunstivaated. Teda huvitas vene talupoja saatus. 1861 oli talurahvareform. Tsaar andis inimesed pärisorjusest vabaks. Mussorgski sõbrad olid realistlikud kunstnikud: Repin, Surikov, Siskin. Nad tahtsd kuulutada elu ilma kassikullata. Looming põhineb rahvalaulu elementidel kare, konarlik, vaba kompositsioon, põhiliselt vokaallooming. Satiirilised, sotsiaalsed teemad. Laulud moodustasid portreed vaestest inimestest: "Vaeslaps", "Hällilaul Jerjomuskale", "Kalistrat", "Seminarist", populaarseim on "Kirp" (õukonna lipitsemine ja rumalus). Ooperid "Boriss Godunov" ja "Hovanstsina" on muusikalised rahvadraamad, selles osalevad
Moskva konservatooriumi avamise tähtsust (Peterburi konservatoorium asutatud 1862 Anton Rubisnsteini ja Moskva konservatoorium 1866 Nikolai Rubinsteini poolt), arvates , et liigne koolitatus võib surmata elava muusikatunnetuse. Aja jooksul arusaamine muutus. Modest Mussorgski loomingus peegelduvad kõige selgemini 60-70-aastate sotsiaalsed konfliktid. Tema loomingus võib vedada paralleele kirjandusega L.Tolstoi, Dostojevski, Nekrassov ja kunstiga Repin, Surikov, Kramskoi. Eelkõige vokaalhelilooja, eeskujuks Dargomõzski. Mussorgski lähtub vene talupojalaulust ja inimkõnest. Helikeeles suur novaator, kelle loomingut eluajal ei mõistetud ega hinnatud, tunnustus tuleb pärast surma. Isiklik saatus traagiline nagu enamusel, kes ajast kaugele ette näevad. ,,Mineviku kaudu näidata olevikku see on minu ülesanne", on Mussorgski öelnud. Loomingu keskpunktiks on inimene olgu see siis lihtne inimene või tsaar
poleemika. Viimane kandus kaugele väljapoole Prantsusmaad. Realism mujal Euroopas (§ 33) 1) Kes olid peredviznikud ja mida nad taotlesid? Peredviznikud olid rändnäituste ühingu liikmed ning kes taotlesid, seda et väljaspool Moskvat ja Peterburi saaksid ka külastada kunstinäitusi, ning selle rändnäitustega nad seda tegid. 2) Kes olid ja millega läksid kunstiajalukku * Vassili Surikov Nimekaim vene realist. Maalis nii ajaloo-kui oma kaasaja ainelisi töid,portreid jne. Ajalukku on läinud ta maali nimega ,,Burlakid Volgal", kus kujutas ränka tööd. * Ilja Repin Kuulus vene realist, kujutas enamasti dramaatilisi ja murrangulisi hetki Venemaa ajaloost. Ning ajalukku on läinud sellise maaliga nagu ,,Streletside hukkamise hommik", kus Peeter I viib läbi temavastase vandenõu osaliste hukkamist. KORDAMINE
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid