Otsingumootorid on internetileheküljed, kus kasutaja saab sisestada päringureale sõnad või väljendid, mis peaksid otsitavas materjalis sisalduma. Vastuseks antakse loetelu päringutingimustele vastavatest lehekülgedest. Ükskõik mis sõna ma peaksin otsingumootorisse trükkima peaks andma see mulle leheküljed kus see sõna esineb. 17. Mis on teemakataloogid? Tooge näited Teemakataloogid on internetileheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. Kõigi nende põhimõte on üks teemad jagunevad aste astmelt kitsamaiks alateemadeks, mille viidetele klõpsates jõutakse järjest ,,sügavamale". Näiteks www.yahoo.ee, www.neti.ee 18. Mis on portaal? Tooge näited Portaal on peamiselt suuremate teenustepakkujate poolt loodud internetileheküljed, kuhu on koondatud värsked uudised, artiklid, meelelahutus ja mitmesugused teenused. Näiteks www.delfi.ee 19. Mis on spämm?
· Üldist (http://infocenter.nlr.ru/databases/science/?item_id=553) DOAJ sisaldab 990 SPARC Europe Seal'ga (Open Access'i standart ajakirjadele) tähistatud ajakirja . Peale ajakirju, sisaldab OA ligi 1300 ingliskeelset raamatut, konverentsimaterjale, debatte, ajakirjade artikleid ja terveid e-ajakirju. Enamik ressursse on avaldatud 1999-2002. aastatel. Võimaluse korral on lisatud lingid Internetis vabalt kättesaadavatele allikatele (u. 78% kogu bibliograafia viidetest) Väga kiire kasv OA kirjastamine ajavahemikul on 1993-2009. Viimase Aastal, hinnanguliselt, avaldati 191 000 artikleid4769 ajakirjades. Aastast 2000 keskmine aastane kasvumäär oli 18% arvu ajakirjad, 30% aga artiklite arv. Võrdluseks võib tuua, et teatatud 3,5% aastas mahu kasv ajakirja kirjastamise üldiselt. Aastal 2009 moodustatud artiklid OA ajakirjades, kõik eelretsenseeritud ajakirja artiklid, jõudsin 7,7%-ni. Üldiselt
Otsingumootor on arvutiprogramm , mille väljundi abil saab veebis infot kiiremini Mida tähendab www? leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu www ehk veeb on ülemaailmne võrk ja on vastused esitatakse nimekirjana, mis võib kogumik arvutitesse salvestatud koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, informatsioone, mida saab mingi aadressi dokumentidele, videotele jt objektidele abil esile kutsuda, oma arvutisse kopeerida võrgus. ja mis on kindlal viisil omavahel seotud. Selleks on vaja spetsiaalset tasuta Kuidas toimib hiir? arvutiprogrammi, nn. brauserit ja ühendust internetiga. Hiir on väga kasulik lisaseade arvutile.
Arvutid ja arvutivõrgud KPE-12 Juhendaja: Luisa Pani Tallinn 2013 1. Sissejuhatus Otsingumootor ehk otsimootor on programm (tavaliselt otsinguprogrammide- andmebaaside süsteem), mille abil saab Internetis veebis infot leida. Otsimootor otsib kindlate tunnustega andmeid veebist ja FTP-serveritest. Päringu vastused esitatakse nimekirjana, mis võib koosneda viidetest veebilehtedele, piltidele, dokumentidele, videotele jt objektidele võrgus. Otsingumootori otsitavaks informatsiooniks võib olla kellegi Facebook'i konto, perekonnanimi, sünniaasta või kasvõi elukoht (muidugi selline info rikub inimese privaatsust) või näiteks millal Steve Jobs on sündinud. Peaaegu kõik on võimalik teada saada. Tuleb vaid osata otsida. Kõige effektiivsem on seda teha märksõnadega näiteks,
muutub ning tegelased ja sündmused kaotavad oma väärikuse ja ülevuse. Sageli allikaks eeposed, müüdid. Nt A.Kivirähki ,,Romeo ja Julia" 44. Pastiss mänguline imiteerimine, milles teadlikult jäljendatakse ühe või mitme kirjaniku, koolkonna või ajastu stiili, sõnavara või lausestust. Pole pilkav ega naerutav, vaid tunnustav. Nt Jaan Kross ,,Mardileib" 45. Võltsing hoidutakse liigsetest viidetest alustekstile, sest eesmärk on tõsiseltvõetavus. Oluline on imiteerida alusteksti autori sõnakasutust, lausete ülesehitust, jutustamislaadi jms. Nt O.Lutsu ,,Talve" 46. Apokrüüf ehk apokriivraamat oli antiikajal salaõpetusi sisaldav ja ainult pühendatuile määratud usuteos. Taotluseks on mingil moel olemasoleva, valmis teose jätkamine, täiendamine. Nt A.Ripley ,,Scarlett" (Mitchelli ,,Tuulest viidud" järgi) 47
jne). Viidata tuleb iga lõiku või lauset, mis ei ole töö autori oma kirjutatud või välja mõeldud. Töö lõpus esitatakse kasutatud allikate loetelu. Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja vastupidi. Tartu KHK tekstitöödes kasutatakse IEEE 2006 viitamise laadi. See sisaldab numbriviiteid, mis on esitatud nurksulgudes, nt [3] - number tähistab kasutatud kirjanduse loetelus 3. kohal paiknevat infoallikat. Viitamine koosneb kahest osast: 1) Tekstis asuvates nurksulgudes viidetest, nt [7]. 2) Töö lõpus olevatest kasutatud allikatest, kus kõigi allikate viitekirjed on esitatud viitamisjärjekorras. Elektrooniliseks viitamiseks valida menüüst Viited viitamissüsteemi laadiks IEEE 2006. 11 Sele 4 Viitamissüsteemi laadi valik [Autori kuvatõmmis] Viidatakse järgmistele erinevatele allikatele:
või artiklile lisatud kasutatud kirjanduse loetelu 33.Kuidas jagunevad Interneti otsivahendid? Infootsing elektroonilises keskkonnas, Internet kui mittestruktureeritud infoallikas, inimese poolt garanteeritud indeksiga otsivahendid, Masina poolt genereeritud indeksitega otsivahendid, Tehisintelligentsil põhinevad otsivahendid, 34.Mis on teemakataloog? Teemakataloogid on interneti leheküljed, mis koosnevad alateemadesse jaotatud viidetest. 35.Nimetage teemakatalooge (3) www.neti.ee, www.ee www.yahoo.com 36.Mis on Internet? Internet on võrkude võrk. Ta on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus. Arvutivõrk on hulk üksteisega ühendatud arvuteid. Olemas on kohtvõrgud ja laivõrgud. Esimesed on võrgud, mis ühend avad arvuteid näiteks kuskil kontoris, mingis asutuses jms. Kui kohtvõrgud omavahel telefoniliinide, valguskaablite või raadiolainete (sh satelliitside) kaudu ühendada saab laivõrgu
modernistlikku stiili, vabavärssi ning ei leia stroofidel mingisugust mõtet. Tahes tahtmata pean tunnistama, et tegelikult pooldan ise stroofidega eraldatud mõtteid ja lauseid luules ning riimi, kuid Elo V. luuletused on huvitavad. Kõiki tema luuletusi ei oska ma lahti mõtestada, kuid on näha, et igaüks saab need endale isemoodi lahti seletada. Vabadusetunnet ning maailmakäsitlust on ta luules ka parasjagu. Andekas inimene. Kasutatud kirjandus: Kasutatud kirjandus pärineb viidetest tulenevatest allikatest ning biograafia alginfo on wikipediast. Biograafiasse on teistele isikutele lisatud hüperlingid, et ka nende kohta leiaks hõlpsasti infot. 10 11
Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 6 1.8 Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada
Märke lisamiseks pange kursor kohta kuhu tahate panna viidet joonealusele märkele. Seejärel valige 'Insert' menüüst 'Footnote'. Avanenud dialoogiaknas on teil võimalus valida, kas tegu on lehekülje all oleva märkega (Footnote) või dokumendi lõpus oleva märkega (Endnote). Selleks, et Word neid ise automaatselt nummerdaks valige 'AutoNumber'. Automaatse nummerdamise eeliseks on see, et isegi juhul, kui te panete uue viite ettepoole teistest viidetest või nende sekka, arvutab Word ise automaatselt teised numbrid üle. Peale 'OK' vajutamist, võite alustada viite trükkimisega. Kui teil juba on dokumendis mõni joonealune märge, võite uusi sisestada vajutades Ctrl+Shift+F lehealuse märke jaoks ja Ctrl+Shift+E dokumendi lõpus asuva märke loomiseks 1.8. Tihti esinevate vigade automaatne parandamine Kui juhtub, et mingi sõna saab pidevalt valesti sisse trükitud, on võimalik õpetada Wordi seda sõna automaatselt parandama
jutumärkideta. Erandina võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkides ja kirjutada suure algustähega, kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav. Viide Euroopa Liidu õigusaktile peab sisaldama viidatava õigusakti andjat või andjaid, akti liiki ja numbrit. Otse viidates välditakse viitamist viitavale sättele ja korduvat viitamist samas paragrahvis. Üldjuhul loobutakse otsestest viidetest ka Eesti Vabariigi põhiseadusele ja Euroopa Ühenduse või Euroopa Aatomienergiaühenduse direktiivile (selles lõikes lühendatult Euroopa Liidu direktiiv). Põhiseadusele võib viidata selle ja Euroopa Liidu akti koostoime avamise või muu seesuguse vajaduse korral. Erandina on lubatud otsesed viited ka Euroopa Liidu direktiividele, mis kuuluvad Eestis üks üheselt kohaldamisele ja mille sätete kordamine seaduseelnõus pole otstarbekas
peaks oma lubadust. Kuningas oli Josquinile lubanud benefiitsi. Nagu kirjutab Heinrich Glareanus 1547. aastal teoses "Dodecachordon", täitis kuningas motetti kuulnult oma lubaduse ning Josquin kirjutas oma tänu väljendamiseks moteti "Benefecisti servo tuo, Domine" ('isand, oled olnud teenrile armuline'). 1.5 Ferrara Josquin jäi kuningas Louis XII teenistusse 1503. aastani, kui Ferrara hertsog Ercole I d'Este võttis ta tööle oma kapelli. Sellest ajast on pärit üks väga haruldastest viidetest Josquini isiksusele. Ferraras kirjutas Josquin mõned oma kõige kuulsamatest teostest, muu hulgas karmi ja askeetliku, Girolamo Savonarolast mõjutatud "Miserere", mis sai üheks levinumaks 16. sajandi motetiks; täielikult vastanduva "Virgo salutiferi"; ja ilmselt ka "Missa Hercules Dux Ferrariae", mille cantus firmus on tuletatud tähtedest hertsogi nimes (soggetto cavato tehnika). Ta ei jäänud Ferrarasse kauaks. Katkupuhang 1503. aasta suvel
Viimases tarneklauslite variandis jaotatakse tarneklauslid kaheks: kõikide veoviiside jaoks seitse kolmetähelist klauslit ning veetranspordi jaoks ülejäänud neli. Järgnevalt väga üldsõnaline ja lihtsustatud meie tõlgendusega tabel tarneklauslitest. Seda ei tasu lepingut sõlmides võtta 100%-lise tõena vaid ikkagi juhinduda ICC detailsest lehekülgedepikkusest kirjeldusest mille inglise- ja eestikeelse allika leiate tabelialustest viidetest. TARNEKLAUSLID KÕIKIDE VEOVIISIDE PUHUL EXW (tarnekoht) Ex Works Kasutatakse riigisiseses kaubanduses. Müüja hooleks Tarnitud tehasest on kaup vaid oma territooriumil või muus kokkulepitud kohas kättesaadavaks teha. Ka laadimise peab organiseerima ostja.
on uurimustesse peidetud: 1. Nimekirjas teisena mainitud autor kujundas uurimuse. Kolmas viis uurimuse läbi ja kirjutas sellest. Esimesena nimetatud autor oli neist kõige mõjuvõimsam. 2. Eelnevalt on artikkel saanud kommentaare kolme erineva ajakirja toimetajatelt (kokku 27 lehekülge) ning artikkel on korduvalt tagasilükatud. Autorid on siinkohal kõiki kommentaare eiranud ning ei soovi ühtegi toimetajat tema tobedate märkuste eest tänada. 3. Suur osa töös kasutatud viidetest ei ole tegelikult antud töö teemaga üldse seotud. Me lisasime need siiski, et jätta rohkem teadustöö muljet. 4. Uurimuse hüpoteesid on tagantjärele välja mõeldud, et selgitada uurijate jaoks täiesti ootamatuid ja muidu seletamatuid tulemusi. 5. 57 uuritavat jäeti uurimusest välja kuna nad ei sobinud nimelt ei olnud nende tulemused kooskõlas tõestatava hüpoteesiga. 6. Originaalküsimustikus oli 100 erinevat skaalat. Avaldatud uurimuses räägime nendest
-JAH Valemite vormistamisel tuleb kasutada valemiredaktorit, lisades vastava objekti (MS Office puhul kasutatav objekt kannab nimetust Microsoft Equation). Kogu too ulatuses tuleb jargida valemite uhtset kirjutusviisi. Valtida tuleb definitsioonide esitamist valemi kujul ja valemite esitamist tekstina. 2) Kuidas järjestatakse viidatud allikad? - Tähestikulises järjekorras - Alustatakse autoritega viidetest ning siis liigutakse autorita viidete juurde. - Autorite nimede puudumisel pealkirja esimeste tähtede järgi. Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede tahestikulises jarjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel pealkirja esimes(t)e sona(de) jargi. Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas jarjekorras. Autori(te) nimed tuleb trukkida rasvases kirjas (Bold).
maailmanimega psühholoogil saatuse iroonia tõttu mahti osaleda ainsalgi psühholoogia loengul. Talle anti USA presidendi medal ja APA kuldmedal. Skinner suri 1990.a. Käitumist kujundavad tegurid Toetudes Pavlovi ja Watsoni õpetustele, seadis Skinner endale eesmärgiks luua universaalne inimkäitumist seletav teooria. Tema sihiks oli vabastada psühholoogia kahtlase ja kontrollimatu ,,subjektiivse teadvuse" mõistega opereerimisest ja mis tahes viidetest desifreerimatule ,,psüühele". Tema meelest on paljude meeleseisundite eristamisest ja defineerimisest tähtsam fikseerida võimalikult täpselt, usaldusväärselt ja ulatuslikult säärased välist. Iga liiki situatsioon kutsub esile ja kinnistab ise laadi käitumisviisi. Inimeste individuaalsed reaktsioonid olenevad aga täielikult varasematest kogemustest ja geneetilisest taustast. Siinkohal on huvitav märkida, et Skinneri õpetusel on mõndagi ühist..
Väga kriitiline oli ka CEDAWi raport olukorra kohta Eestis5, kus peamiseks kitsaskohaks peeti seadusandliku baasi nõrkust diskrimineerimise vähendamisel. Usun, et surve Eestist seestpoolt ei oleks suutnud tuua endaga kaasa seaduse vastuvõtmist lähiaastatel, sest puuduvad piisavalt tugevad huvigrupid. Eks eelnõu algatamise motiividest anna aimu fakt, et eelnõu seletuskirja peatükk, mis kirjeldab eelnõu vajalikkust, koosneb pea eranditult Euroopa Liidu nõuete kirjeldamisest ja viidetest rahvusvahelistele aktidele. Alles kaheleheküljelise peatüki viimase lõigu eelviimases lauses on nenditud, et "seadust on vajalik Eesti ühiskonna kaasaegsemaks ja inimkesksemaks muutmisel". Muidugi ei saa eitada eelnõu suurimat positiivset mõju ta on vallandnud Eestis tavatult laiapõhjalise diskursuse võrdõiguslikkuse teemadel. Eesti puhul tuleks kasutada küll sõna 'laiapõhjalise' jutumärkides, kuid Eesti mõistes on teema suutnud siiski natukenegi välja murda.
päises, vastuvõtu akna suurus) Saatja hoiab meeles saadetud kinnitamata (unACKed) segmentide andmemahtu, mis on väiksem viimati vastuvõetud RcvWindow väärtusest (et suudaks otsustada, millal võivad vastuvõtja puhvrid täituda). 27. TCP koormuse juhtimine Lõpp-punktidevaheline koormuse juhtimine (võrguseadmed ei paku infot hetkekoormuse kohta, koormusinfo tuletatakse klient-server suhtluses jälgitavatest kadudest, viidetest). Ülekandekiirust reguleeritakse congestion window (saateakna) suurusega (kontrollib korraga maksimaalselt saadetavate kinnitamata segmentide hulka). Läbilase = w*MSS / RTT [B/s] w – ühe RTT jooksul saadetud segmentide arv MSS – maksimaalne segmendi suurus RTT – Round Trip Time Üldine strateegia: suurendada w väärtust, kuni esinevad kaod, seejärel vähendada väärtust tagasi 1-ni ja hakata vaikselt jälle suurendama, pidevalt kadusid kontrollides.
A B v¨aljadega --> C <
näidata kogu või peaaegu kogu sihtartiklit, et ta saaks teadlikult valida. Lisaks võiks koostajal olla võimalus viidatav kohe ka baasi lisada, kui seda seal varem ei ole. • Viidatava kustutamisel on tarvis kustutada talle viitavad viited, võibolla selleks ka koostaja nõusolekut küsides. Näiteks võib koostaja loobuda viidatava artikli kustutamisest, kui saab teada selle sissetulevatest viidetest. • Viidatava muutmisel on tarvis koostajalt üle küsida, kas viited endiselt kehtivad. Võib ju viidatav muutuda sellisel viisil, et viide pole enam asjakohane. Samuti võib muutuda viidatav märksõna ise, näiteks näpuvea parandamisel või koostaja eelistuse muutumisel – sel juhul tuleb muuta ka viidet. Duplikaadikontroll Lihtne ja levinud funktsioon on sõna sisestamise puhul tehtav kontroll, ega samakujulist sõna juba varem baasis pole
annaabi.ee 
