valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. valguslaineid neelab. Külm gaas neelab sellise lainepikkusega Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese valgust, mida ta kuumalt kiirgab. Vikerkaar tekib siis, kui suhtes = ns Absol. murdumisn. nim. keskkonna murdumisn. kusagil sajab vihma ja paistab päike. See tekib sellepärast, et vaakumi suhtes na= c-valguse kiirus vaakumis; v-valguse valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. kiirus suvalises keskkonnas. Dispersiooniks (Newton)nim. Üleminekul optiliselt hõredamast keskkonnast tihedamasse abs. murdumisn. sõltuvust valguse lainepikkusest. Valguse valguse lainep. väheneb, vastupidisel levikul lainep. suureneb. spekter näitab, millistest asjadest valgus koosneb. Väiksema Suhteline murdumisn. ehk teise keskkonna murumisn. esimese lainepikkusega valgus kaldub prismat läbides rohkem kõrvale suhtes = ns Absol. murdumisn. nim
pidev-ja joonspektriks. Näitab, millise lainepikkusega ja intensiivsusega valgust keha kiirgab. Kasutatakse samuti meditsiinis. 8. Holograafia. Holograafia on esemete ruumilise kujutuse fotografeerimine. Fotole jäädvustatakse eseme tasapinnaline kujutis, mis on projekteeritud filmile või fotoplaadile. 9. Kuidas tekib vikerkaar ? Vikerkaar tekib kui kusagil sajab vihma ja samaaegselt paistab ka päike. See tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 10. Valguse peegeldumis-ja murdumisseadused. Valguse peegeldumisseadus-Peegeldumisel on langemisnurk võrdne peegeldumisnurgaga ja langenud kiir, peegeldunud kiir ning langemispunkt tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. Valguse murdumisseadus-Valguse üleminekul ühest kohast teise valguskiir murdub nii, et langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on jääv suurus. Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis.
peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks.
dispersiooniks. · Valguse spekter näitab millstest koostisosadest valgus koosneb. · Prisma ei muuda valget valgust vaid lahutab selle koostisosadeks. · Aine murdumisnäitaja on seda suurem mida väiksem on valguse lainepikkus. · Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. 2. vikerkaar: · Vikerkaar tekib siis kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. *SPEKTRAALAPARAADID JA SPEKTRID 1. spektraalaparaat: · Valguse spektri uurimine annab meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre. · Uuritav valgus suunatakse kollimaatorisse (vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks) · Prismas toimub valguse dispersioon. · Absoluutselt must keha ehk absoluutneeldur. 2
Selleks, et seda näha peame olema Päikese ja vihmapilve vahel nii, et Päike jääks meile seljataha. Vikerkaar on seda kõrgem, mida madalama horisondi kohal asub Päike. Kui Päike on horisondist üle 45°, siis me vikerkaart ei näe.Vahest võime taevas näha kahte vikerkaart teineteise kohal. Kõrgemal olevas vikerkaares on värvid vastupidiselt alumisele. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Kuna kõik piisad on sarnased, siis võime vikerkaare tekkepõhjust seletada ühte vihmapiiska jälgides. Jälgime vikerkaare olemuse mõistmiseks silma jõudva valguse teed. 1. Piisale langev päikesevalgus murdub 2. Osa sellest peegeldub piisa tagaküljeslt 3. Ülejäänud osa läheb piisast läbi (see meie silma ei satu) 4. Peegeldunud valgusest väljub osa piisa meiepoolsest küljest. 5. Toimub valguse murdumine
difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks.
lainepikkusest nimetatakse dispersiooniks. 2. Mida teeb prisma valge valgusega? Prisma ei muuda valget valgust, vaid lahutab selle koostisosadeks, mille liitmisel saab taas valge värvuse. 3. Kuidas väheneb peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja? Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. 4. Miks tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 5. Mida näitab valguse spekter? Valguse spekter näitab, millistest komponentidest liitvalgus koosneb. 6. Kuidas saab infot aine aatomite kohta? Uurides aatomitest kiirguva valguse spektrit, saame infot ka aine aatomite kohta. 7. Mis on spektraalaparaadi põhiosaks? Spektriaalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. 8. Mis spektrid iseloomustavad ainete kiirgust? Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid. 9
murdumisnäitajasse. Murdumine on valguse suuna muutumine kahe keskkonna piiril. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest (või sagedusest) nimetatakse dispersiooniks. (seaduspärasus?) Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Pidevspektris on esindatud kõik lainepikkused, seega seal ei esine tühje kohti. Pidevspektrit annavad kuumad tahked kehad ning pidevalt hõõguvad gaasid. Joonspektor koosneb eredavärvilistest joontest tumedal taustal. Gaasilised ained madalal rõhul. Neeldumisspekter on kiirgusspektri ,,negatiiv" st gaas neelab samadel lainepikkustel, mis ta kõrgel temperatuuril kiirgab. (?)
Joonised valguse läbiminekul läbi läbi klaasprisma ja klaasplaadi- Valguse suund ei muutu, kui valgus läbib tasaparalleelset plaati. Valguse dispersioon valge valguse lahutumine värvilisteks valgusteks. Kõige enam ja vähem murduvad valguskiired- Kõige enam murdub väiksema lainepikkusega valguskiir(violetne). Kõige enam suurema lainepikkusega(punane) valgus. Vikerkaare tekkimine- Tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Tekib kui paistab päike ja sajab vihma. Spektraalaparaadid ja spektrid: Spektraalaparaadi ehitus ja ülesanne- Spektraalaparaati kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. Selle põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre ning kollimaator. Tähtsamad osad ja nende ülesanne Prisma või difraktsioonivõre seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest. Kollimaator vajalik paralleelse valgusvihu saamiseks. Spektrite liigitus ja nende kirjeldus-
Oxfrodi ülikooli professor Roger Bacon. Ta esitas väite, et oskus katseid teha on teadusest ja kunstist kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Ta oli ka palju tulevikukujutlusi. Ta oli kindel, et kunagi on iseliikuvad sõidukid nii maal, merel kui ka õhus. Ta armas, et hakatakse kasutama potilise suurendusseadmeid selleks, et taevakehi vaadelda. Roger Bacon oli see mees, kes tegi kindlaks selle, et mis on vikerkaar(päikesekiirte murdumine vihmapiiskades) Tuleviku koha pealt on ta küll kõik õigesti arvanud. Roger Bacon oli oma mõtlemisega ajast liiga palju ees. Kirik mõistis teda hukka ja pani vangalsse selle eest. Kuigi ta oli täiesti geniaalne mees. Samuti on keskajast pärit kuulus kunstnik, arhitekt, insener, leiutaja ja looduseuurija Leonardo da Vinci. Ka tal oli suuri plaane sõjanduse vallas. Kuid tema suurtükid, katapuldid, soomusvankrid ja liikuvad silad jäid paberile
sellisena ei näe. Vikerkaare efekt · Vikerkaare efekti võib sageli näha purskkaevude ja koskede läheduses. Kuuvikerkaar · Väga tugeva kuuvalgusega ööl võime näha ka kuuvikerkaart, mis ilmub kuule vastaspoolsel taevaosal. · Kuna inimese visuaalne värvitaju on vähese valguse käes kehv, nähakse kuuvikerkaart sageli valgena. Vikerkaare tekkimine · Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. · Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. · Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. Seos valguse langemise ja vikerkaare tekke vahel · Tänu dispersioonile väljuvad erineva lainepikkusega valguslained piisast erinevates suundades. · Sinakas-violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem,
nim. selle murdumisnäitaja vaakumi suhet ja see oleneb valguse lainepikkusest. 12. Kuidas sõltub murdumisnäitaja valguse lainepikkusest, mis on disperrioon? Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Disoersiooniks nim. absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkust. 13. Kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 14.Milised on spektrite liigid? a) Kiirgusspekter: pidevspekter ja joonspekter b) Neeldumisspekter, 15.Mis on spektraalanalüüs, kus ja milleks seda kasutatakse? Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlakstegemist(farmaatsias, metallurgias, loodushoid, kaamia, masinaehitus jne) selle kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Spektraalanalüüsi abil on kindlaks tehtud päikese ja tähtede keemiline koostis.
· Murdumisnäitaja erinevus on suhteliselt väike, kuid siiski piisav. Erinevatle ainetel on dispersioon erinev. Lainepikkuse suurenedes peaaegu kõigil vähenevad murdumisnäitajad. · Mida madalam on päike, seda kõrgem vikerkaar. Punane üleval, violetne all. Topeltvikerkaar on vastupidi. · Vikerkaar tekib, kui valguskiirt peegeldub vihmapiisast 2 korda. · Vikerkaar tekib, sest valguskiired murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Esineb dispersioon. · Valguse spektrid annavad meile infot aatomite ja aine ehituse kohta. · Spekter näitab, valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Põhiosa spektraalaparaadil on prisma või difraktsiooni võre. · Spektrograaf spektri jäädvustamiseks · Spektromeeter mõõdetakse spektri üksikuid paromeetreid · Spektraskoop on spektri vaatlemiseks. · Absouluutselt must keha kasutatakse spektri intensiivsuse määramiseks. Neelab
Absoluutseks murdumisnäitajaks nimetatakse antud keskkonna murdumisnäitajat vaakumi suhtes (na=c/v). Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektrite liigid on kiirgusspekter, mis jaguneb pidevspektriks (annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist) ja joonspektriks (annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul; mustal taustal on värvilised jooned) ning neeldumisspekter (annavad külmad gaasid; pideval spektri taustal on mustad jooned). Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise kindlaks tegemist
difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart
puhkeperioodi kevadel. Katleia õied on mitmevärvilised, säbrulised ning paljude hübriididega. Sellel on paar nahkjat lehte varremugula tipus. Väetada tuleb õitseperioodil 1-2 korda kuus. Pärast õitsemist vajavad nad lühikest, kuiva puhkeperioodi. 1.1. Orhidee kasvamine Kasvades puuoksal, on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on harjunud lühema või pikema läbikuivamisega. Selleks on nende juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud ning paljudel liikidel on välja arenenud ka mugulaid meenutavad varrepaksendid. Niisuguse sukulentse kehaehituse juures ei suuda nad taluda pikemalt seisvat liigvett. Läbikuivamistega kohanemine teeb orhideest ühe vähenõudlikuma ja vastupidavama toataime. Nõuanded: · Kasvata orhideed sellises soojuses, mis sobib sullegi elamiseks.
difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on kõik spektrivärvused. Miks ja kuidas me näeme vikerkaart? Kui päike särab läbi vihmapiiskade, jaguneb valgus mitmevärvilisteks kiirteks. Vikerkaart
valge värvuse. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Peaagu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurenedes. Vikerkaar Vikerkaar tekib siis,kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Selleks ,et vikerkaart näha,peame olema päikese ja vihmapilve vahel,nii et päike jääks meile seljataha. Vikerkaar tekib sellepärast,et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektraalaparaadid ja spektrid Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lsinepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosaks on prisma või difraktsioonivõre. Prismas toimub valguse dispersioon ehk erineva värvusega valgusvihud hakkavad levima erinevais suundades. Spektrite liigid Ainete kiirgust iseloomustavad kiirgusspektrid,mida võib jaotada 2-ks liigiks: pidev- ja joonspektriteks.
vaakumi suhtes (na=c/v). Suhteline murdumisnäitaja näitab teise keskkonna absoluutse murdumisnäitaja suhet esimese keskkonna absoluutsesse murdumisnäitajasse. Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse lainepikkusest või sagedusest. Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. Vikerkaar tekib, kuna valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Spektrite liigid on kiirgusspekter, mis jaguneb pidevspektriks (annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist) ja joonspektriks (annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul; mustal taustal on värvilised jooned) ning neeldumisspekter (annavad külmad gaasid; pideval spektri taustal on mustad jooned). Spektraalanalüüsiks nimetatakse aine keemilise koostise
üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus , et otsene päikesevalgus langeb vihmasajule. · Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. · Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Ka paljud loomad suudavad neid värve näha. KUIDAS TEKIB VIKERKAAR? · Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja Päike paistab. · Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Mõnikord võib vikerkaar tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika abil · Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks piisab, kui jälgida, mis juhtub valgusega ühes vihmapiisas, sest kõik piisad on sarnased. · Päikesevalgus murdub piisas, peegeldub selle tagaküljelt ja väljub siis vihmapiisast. · Sinakas-violetne valgus kui kõige lühiajalisem murdub kõige rohkem, punane valgus seevastu kõige vähem. Seepärast ongi
Optiliselt kõige tihedam on teemant. Ta murrab valgust kõige rohkem ning valguse kiirus on kõige väiksem. Kui valgus langeb optiliselt tihedamast keskkonnast hõredamasse siis murdub ta pinnanormaalist eemale. Valguse murdumise tõttu näeme veekogu põhjas olevaid esemeid seal, kus nad tegelikult ei ole. Valgus ei murdu siis kui ta langeb piki pinnanormaali või kui keskkonna optilised tihedused on võrdsed. Valguse murdumist vihmapiiskades tekib vikerkaar. Täielik peegeldus Valgus langeb tohedamast keskkonnast hõredamasse ja murdub n-ist eemale. Kui suurendada langemisnurka siis suureneb ka murdumisnurk. Mingist langemisnurgast alates suureneb murdumisnurk 90 kraadini. See tähendab, valgus jääb kulgema piki keskkondade lahutuspinda. Seda nim. täielikuks peegelduseks. Valgus enam ei pääse õhku vaid peegeldub täielikult tagasi esimesse keskkonda. Täielik peegeldumine leiab kasutust optikaseadetes
toimel. Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°. Päike peab olema seljatagant. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 41. Mis on spekter? Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Saab uurida väga väikeseid koguseid laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi
Selle punapiir on lainepikkus, millest pikemad lained ei suuda antud aines fotoefekti tekitada. 39. Dispersioon ja selle seaduspära? Murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Mida suurem on lainepikkus, seda vähem ta murdub. 40. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib siis, kui kusagil sajab vihka ja päike paistab. Päike peab olema horisondist alla 42°. Päike peab olema seljatagant. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 41. Mis on spekter? Selle liigid. Spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. · Kiirgusspektrid (Pidev- ja joonspektrid) · Neeldumisspektrid 42. Mis on, miks ja kuidas kasutatakse spektraalanalüüsi? Aine keemilise koostise kindlaks tegemine kiirgus- või neeldumisspektri järgi. Saab uurida väga väikeseid koguseid laserspektroskoopia meetodil. 43. Kujutise läbi läätsede joonistamine. Tekkinud kujundi iseloomustamine.
välja elektroni. f=A/h. Fotoefekti punapiir on selline lainepikkus, millest pikemaid lained ei ole suutelised ainest elektrone vabastama. 40. Dispersioon, selle seaduspära. Aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest või sagedusest. Mida väiksem valguse lainepikkus, seda suurem murdumisnäitaja. 41. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib, kui kusagil sajab vihma ja päike paistab. Valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 42. Spekter, selle liigid. Spekter näitab valguse intensivuses jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. 1) pidevspekter - esindatud kõik lainepikkused. annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad ja tihedad hõõguvad gaasid. 2) joonspekter - annavad kõik gaasilised ained madalal rõhul. 43. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi? Joonspektri alusel tehakse kindlaks aine keemiline koostis. 44
Langenud kiir, murdunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal asuvad ühes tasandis. 10. Valguse disperisoon. Valguse disperisoon-aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Aine murdumisnäitaja on seda suurem, mida väiksem on valguse lainepikkus. 11. Vikerkaar. Vikerkaar- tekib siis, kui kusagil sajab vihma ja paistab päike. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 12. Spektraalaparaat. Spektrite liigid. Spektraalanalüüs, mis ja kuidas? Spektraalaaparaat- riist spektrite saamiseks. Spektrite liigid-on kiirgusspekter, mis jaguneb kaheks liigiks: pidevspektriks ja joonespektriks. Pidevspekter on selline , kus on esindatud kõik lainepikkused. Katsed näitavad ,et spektrid annavad kõrge temperatuurini kuumutatud tahked kehad, vedelikud ning tihedad hõõguvad gaasid. Kuju oleneb aine temperatuurist.
tegi keemia ja füüsika valdkonda kuuluvaid katseid ,,Oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõelise lahenduse" esitas tulevikukujutlusi iseliikuvad sõidukid maale ja veele lennumasinad optilised suurendusseadmed, mille abil saab vaadelda tevakehi tegi kindlaks, et vikerkaare tekitab päikesekiirte murdumine vihmapiiskades istus 14aastat vanglas, kuna paljud tema väited olid vastuolus piibli tõdedega peale vangist pääsemist jäi vähe elada Keskaja suurimaks saavutuseks on trükikunst tuleneb juba 200 aastast Euroopas kuulub trükikunsti leiutamise au J.Guttenberg 1445/1446 1456 ilmus tema trükituna piibel igal lehel tekst kahes veerus o kummaski 42 rida
42. Valguse dispersioon ja selle seaduspära. Valguse dispersiooniks nim murdumisnäitaja sõltuvust lainepikkusest. Mida väiksem on lainepikkus, seda suurem on murdumisnäitaja ja mida suurem on lainepikkus, seda väiksem on murdumisnäitaja. 43. Vikerkaare tekkimine. Vikerkaar tekib, kui inimene seisab ja tema selja taga olev päike pole kõrgemal kui 42 kraadi ning ees sajab vihma. Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ning peegelduvad vihmapiiskades. 44. Mis on spekter ja miks kasutatakse? Spekter on valgusriba, milles on 7 erinevat valgust ning mis näitab, millistest koostisosadest valgus koosneb. Spektrit kasutatakse väga erinevates valdkondades, kuna spektreid on väga erinevaid. Tänapäeval on spektrite saamine ja uurimine väga laialt levinud, alustades teadustega ja lõpetades kriminalistikaga. Füüsikas öeldakse, et spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi.
tõrjuda ainest välja elektroni. Valem: 44. Dispersioon, selle seaduspära. Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Kõigil ainetel, mis on nähtavas valguses läbipaistvad, väheneb absoluutne murdumisnäitaja lainepikkuse kasvades. 45. Millal ja kuidas tekib vikerkaar? Valgus murdub ja peegeldub veepiisas ja meie silmas tekib vikerkaar. Vikerkaar tekib valguse murdumisest ja peegeldumisest vihmapiiskades. Tekib tavaliselt õhtpoolikuti või hommikul. Üäike peab olema kinsdla nurga all. 46. Spekter, selle liigid. Spekter on värvuste skaala. Sõna "spekter" hakati ilmse analoogia põhjal kasutama ka muud liiki lainete, näiteks helilainete kohta ning ka muude juhtude kohta, kus midagi lahutatakse sageduskomponentideks 47. Mis on, miks ja kus kasutatakse spektraalanalüüsi? Spektraalanalüüs on aine keemilise koostise kindlakstegemine kiirgus- või neeldumisspektrite abil
74. Mis on dispersioonikõver? Graafik Dispersioonikõver on murdumisnäitaja sõltuvuses lainepikkusest 75. Kuidas on seotud aine murdumisenäitaja ja valguse lainepikkus? Peaaegu kõigi ainete murdumisnäitaja väheneb valguse lainepikkuse suurendes. 76. Kuidas ja miks tekib vikerkaar? Vikerkaar tekib, kui sajab vihma ja päike paistab ja selleks, et näha vikerkaart peame olema päikse ja vihmapilve vahel. Tekib sest valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. 77. Milliste optiliste nähtustega vihmapiisas on tegemist vikerkaare tekkimisel? Tegemist on dispersiooniga, et erineva lainepikkusega valguslained väljuvad vihmapiisast erisuundades. 78. Mis on spektraalaparaat? Aparaat, millega saab kindlaks teha valguse spektri. 79. Milline on spektraalaparaadi ehitus? Joonis 1.Spektraalriista ehitus 2.Kollimaatori lääts 3.Prisma 4.Koondav lääts 5.Mattklaas 80. Mis on spekter
kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi. Õige kastmine, regulaarne väetamine, sobilik toatemperatuur ja võimalikult valge kasvukoht kindlustavad orhidee hea tervise ning pikalt kestva õitsemise. (Kuidas kasvatada... 2011) Tänu kasvukohale on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on rohkem harjunud lühema või pikema läbikuivamisega, kui teised orhidee liigid. 5 Joonis 1. Orhidee väliskuju (Siibak 2007: 11) Taime juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud ning paljudel liikidel on välja arenenud ka mugulaid meenutavad varrepaksendid. Sellise kehaehituse juures ei suuda nad taimed pikemalt seisvat liigvett. See pärast teeb läbikuivamistega kohanemine orhideest ühe vähenõudlikuma ja vastupidavaima toataime. 1.3
Kui sisendpiluks oleks ümmargune auk, siis näeksime spektris joonte asemel erivärvilisi ringe. Kokkuvõte. Dispersioon- Dispersiooniks nimetatakse aine absoluutse murdumisnäitaja sõltuvust valguse sagedusest või lainepikkusest. Kõigil ainetel, mis on nähtavas valguses läbipaistvad, väheneb absoluutne murdumisnäitaja lainepikkuse kasvades. Vikerkaar-Vikerkaar tekib valguse murdumisest ja peegeldumisest vihmapiiskades. Vikerkaares on kõige kõrgemal punane värvus ja kõige madalamal violetne (lilla) värvus. Teist järku vikerkaares on värvused vastupidised, st. kõige kõrgemal on lilla värvus ja kõige madalamal punane värvus. Spekter-Spektriks nimetatakse diagrammi, mis näitab valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalriist-Spektraalriist on seade spektri saamiseks, vaatlemiseks ja mõõtmiseks. Spektraalriistas kasutatakse valguse komponentideks lahutamiseks
• pH skaala varieerub 1-14, kusjuures 7 on neutraalne (puhta vee pH) • Happelised mullad kui pH < 7; aluselised mullad kui pH >7 • Happelisust põhjustavad H+ ja kaudselt ka Al3+ ioonid; aluselisust põhjustavad peamiselt Ca2+, Mg2+, K+ ja Na+ ioonid • Seega, mulla happelisus sõltub sellest, millised katioonid on mulla osakestega seotud (või mulla lahuses) Happesuse allikad • CO2 mõju (juurte ja mulla mikroorgamismide hingamine, lahustumine vihmapiiskades) • Mineraalainete neelamine taimede poolt (vesinikioonide eraldamine mulda) • Väävli ja lämmastiku ühendite oksüdeerumine (vabaneb vesinikioone) • Inimtegevus (happevihmad) Mulla puhverdusvõime – mulla võime vastu panna pH muutustele ükskõik millise teguri mõjul (sõltub mulla katioonide neelamismahutavusest ja küllastusastmest) pH ja mineraalainete kättesaadavus
Valge värvus teeb kellukesekujulised õied roheliste lehtede vahel hästi nähtavaks. Magus lõhn meelitab õitele palju putukaid. Pärast esimest kevadist sooja äikesevihma lõhnavad rohi, mets ja lilled oivaliselt. Linnud sädistavad puude otsas kui meeletud. Vanarahvas ütles, et pärast sooja äikesevihma on kevadel kuulda, kuidas rohi kasvab. Tumesinisel pilvetaustal sädeleb suur värviline look vikerkaar. Vikerkaar tekib päikesekiirte murdumisel vihmapiiskades ja nende peegeldumisel piiskade pinnalt vihmasaju ajal pilve taustal. Vikerkaare värvid on: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja lilla. Vanarahva arvamuse järgi joob vikerkaar merest vett, et siis vihmaga maad kasta. Sedamööda kuidas kevad saab võimust, muutub puude lehekroon ikka paksemaks ning ühel päeval puhkeb õide toomingas. Saabub valgete õite pidu. Aedades hakkavad õitsema krookused, tulbid ja nartsissid. Roosas õievahus on õunapuud.
õpetajale" sisaldab süstematiseeritud infot loodunähtuste kohta. Järgmine küsimus, mis üles kerkib on ,,kuidas?". See, mis täiskasvanule populaarteaduslikust kirjandusest loetuna otsekohe arusaadav on, tundub lapsele mõistmatu. Täiskasvanute teadmiste lapsele mõistetavasse vormi valamine on meile kui õpetajatele kõige põnevam. 3. Materjal õpetajale 3.1. Loodusnähtused VIKERKAAR Vikerkaart õpitakse tundma vaadeldes. See, mis toimub üksikus veetilgas, toimub ka miljonites vihmapiiskades ja see tekitabki värvilise kaare. Kuidas tekib vikerkaar? Ükskõik, millal vikerkaar ilmub, ikka põhjustab seda valguse mänglemine veetilkadel. Harilikult on nendeks vihmapiisad, harva ka udupiisad. Kõige väiksematel piiskadel, millest koosnevad pilved, vikerkaar ei teki. Seetõttu ei teki vikerkaar ka lumel. Lumesaju või selgesse taevasse ilmuva vikerkaare puhul on lumi pooleldi sulanud või peegeldub vikerkaar piiskadel, mida sajab mõnikord ka selgest taevast.
paistab. kus ei ole suuri temperatuuride palju soojem kui lumikatteta maapind tõusuga värvus muutub. Mägedes ja Valguslained murduvad ja peegelduvad erinevusi. Nii näiteks troopikas ja (parasvöötmes). suurtes kõrgustes on taevas tumesinist ning violetset värvi, mis kõrgusega vihmapiiskades. Mõnikord võib vikerkaar soojades piirkondades on harva nii tekkida ka kuukiirte või tehisvalgusallika külm, et termomeeter näitaks neg Pinnase temperatuuri sesoonsed muutused läheb üle tumevioletseks. Mitmesaja abil .Vikerkaare tekkepõhjuse mõistmiseks temperatuuri
Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor, lähtus vanaaja, ka araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi ka keemia ja füüsika katseid, esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse; esitas ka tulevikukujutlusi, et kunagi tulevad iseliikuvad sõidukid, et valmistatakse seadmeid taevakehade vaatlemiseks, tegi kindlaks, et vikerkaare tekitab päikesekiirte murdumine vihmapiiskades, koostas esimese püssirohuretsepti; paljud väited tundusid olevat vastuolus Piibliga, oli vanglas 14 a. Leonardo da Vinci projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme, kruviga liikuva paadi; "Mona Lisa", "Püha õhtusöömaaeg" 34.Suured maadeavastused Maadeavastuste põhjused vajadus väärismetallide järele kulutati palju sõdadele, ülikkond tarbis palju idamaiseid kaupu, mille eest tasuti rahaga, sest Euroopa kaupade väljavedu ei katnud sissevedu; Genova
Niisugused suuremastaabilised õhuvoolud moodustavad atmosfääri üldise ehk globaalse tsirkulatsiooni (Jürisaar 2011: 68). Õhu liikumine sellisel kujul võimaldab ka saaste liikumist üle maailma. Osade saasteainetega, aga seda ei juhtu, sest nende eluiga ei pruugi piisavalt pikk olla, et jõuda levida üle maakera. Keemilise ühendi eluiga sõltub reaktsioonidest ja sadenemisest. Mõningad ained võivad lahustuda näiteks pilvede ja udu tilkvees või vihmapiiskades (määravaks saab õhuniiskus) ja seejärel maha sadada (näiteks happevihmana) või muutuda mõneks teiseks aineks, reageerides juba õhus olevate ühenditega (Maasikmets 2004: 11). Väga ohtlikud ja sageli ka pikaajalised saasteainete kontsentratsioonid võivad tekkida temperatuuri inversiooni tingimustes. Tavaliselt õhutemperatuur maapinnast kõrgemale tõusmisel langeb, siis inversiooni korral tekib aga alumistest õhukihtidest soojem vahekiht
1214-1294 ) oli üks esimesi kes väitis, et teadustest ja kunstidest kõrgem vorm on oskus teha katseid. Ta arvas, et tõese lahenduse saab ainult kogemuse teel. Juba enda eluajal ennustas ta ette meie aja tehnika imesid nagu näiteks maa, vee ja õhusõidukeid, mis on võimelised ise liikuma ning ka teleskoope, mille abil on võimalik vaadelda kaugeid taevakehasid. Ta valmistas ka maailma esimese püssirohuretsepti ja oskas seletada esimesena vikerkaare olemust päikesekiirte murdumisena vihmapiiskades. 2.2 Teaduse tunnetusvaldkonnad Tavamõistes mõistavad inimesed teaduse all teadmiste avastamist, selle süstematiseerimist ja kontrollimist. Sellise protsessi eesmärgiks on aga tõe tunnetamine. Kuid kõik, mida inimene teab, ei ole siiski teaduslik. Teaduslik teadmine on ratsionaalne, objektiivne, kontrollitav, loogiliselt ühe- tähenduslik ja süstematiseeritud. Kuid teadustöös tuleb ette ka vigu ja eksimusi, mis vajavad ületa- mist
annaabi.ee 
