Kui Krõõt suremas oli, alles siis hakkas Andres mõtlema, kui oluline on Krõõt tegelikult tema jaoks. ,,Tee tüdrukuks see poiss [] ainult lase mu Krõõt elada. Ja tänasest päevast saadik tahan ma tema koormat kergendada [] Ma ei löö enam toaukse piitade külge kõrget lauda sigade takistuseks, ennem elan kas või sigadega ühes toas, et aga Krõõdal poleks vaja ämbreid üle selle laua rükkida." (160) 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Olgugi, et Andrest kujutati teoses selle parema peremehena, sest talle vastandus vingerpusse mängiv naaber Pearu, siis mind nii mõnigi kord vihastas teoses kohati Andrese tegelaskuju. Ma alguses hindasin seda omadust Andreses, et ta armastas enda töö ja vaevaga Vargamägi korda teha. Kui esimesed pettumused Andreses olid siis, kui ta näitas Krõõdale välja, et ta oli alati pettunud, kui sündis tütar. ,,"Ei tulnudki
Selle tõttu läksid Nipernaadi ja Joona tülli ning Nipernaadi lahkus parvevahi juurest. Ta läks kõrtsi, et Anne-Marile lõpuks armastust avaldada ja oma rasket elu kurta. Sinna jõudes kuulis ta heina krõbinat, millest ta järeldas, et Anne-Mari on seal ja ta alustas rääkimist. Kui ta lõpuks lõpetas, siis avastas, et Anne-Marit tegelikult polnudki seal ja ta rääkis jälle oma ilusaid sõnu hoopis lammastele, oinastele ja lehmadele. Selle peale Nipernaadi vihastas ja jooksis kõrtsist välja parve juurde. Küsimus: Miks Nipernaadi vihastas, kui avastas, et Anne-Marit kõrtsis polnudki?
Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos jälitab lahingust haaratuna troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi
viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale pojale Hektorile
6. USA kiire areng: USA Ülemkohus kuulutas põhiseadusvastaseks mõned varem vastu võetud seadused., mis piirasid ettevõtjate vabadust. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutusele võtmist. 7. Miks tekkisid diktatuurid. Paljudes riikides olid inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Tekkisid ühiskonnas muutused: naised said valimisõigused, töölisklass sai ka mõjutada riigi arengut. Paljud pettusid rahulepingus, mis vihastas kaotajaid riike ja mõningaid Antandi liitlasi. Parteide vaheline kemplemine. Paljudes Euroopa riikides oli palju erakonde, see segas parlamendi tööd. 8. Erinevused: Autoritaarses riigis oli kogu võim koondudud ühe isiku või väikese rühma kätte. Totalitaarses oli ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. 9.Diktatuurile iseloomulikud jooned: juhikultus, ei olnud mitmeparteisüsteeme, võistlevad parteid olid keelustatud, piirati kodanikevabadusi ning
Kuigi jumalad sekkuvad edu. Siin peitub ka põhjus, miks endiselt inimeste tegemistesse, sõltuvad Achilleus vihastab. tagajärjed üha rohkem tegelaste Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel,
MIS MÕTTES ON INIMENE VABA Tõeliselt vabad oleme vaid siis, kui tunneme oma jõudu ning julgeme olla need, kes me tõeliselt oleme. Meis kõigis on jõud olla vaba, kuid sageli anname oma jõu ja vabaduse ära, tegutsedes alateadlikult iseenda vastu. Näiteks, kui me mõtleme, et teatud inimene vihastas meid välja, siis oleme juba ära andnud vabaduse otsustada, kas olla selle inimese peale pahane või mitte. Me nagu kinnitaksime selle väitega, et oleme võimetud ise otsustama, millal me vihastume ja millal mitte. Aga me võime endale selle käitumismustri teadvustada, sellest vabaneda ning mõista, et antud olukorras oleks õigem hoopis tunnistada, mis meid tegelikult vihastas. Olla vaba ja iseseisev tähendab, et inimese sõltumine millestki või kellestki on minimaalne,
väga põnevaks ja kaasakiskuvaks. 2. Mis selles teoses pani sind kaasa mõtlema? Miks? Vastus: Teoses pani kaasa mõtlema see, et kui kerge on inimesi mõjutada, eriti lihtsameelseid nagu seda oli Dorian, sest see tekitab hirmutunde, kui kerge on ikkagi inimesi ümber sõrme keerata. Doriani oli lausa ülikerge mõjutada, mida tegid nii Basil kui ka Henry. Henry suutis minu arust mõjutamisega jõuda lausa kõrgtasemele. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Vihastas see, et Dorian lasi end nii kergelt mõjutada. Ta oleks pidanud olema tugevam ja enesekindlam ning mitte uskuma kõike, mida talle räägitakse. Kahjuks oli ta Henry ilujahtimisest ja Basili ülistamisest nii lummatud, et sattus meeltesegadusse. Doriani kasutati lihtsalt ära, eriti tegi seda (uudishimust, mitte heasoovlikkusest) Henry, kes muutis kõiki kellega kokku puutus. (,,Vanaduse tragöödia ei ole mitte selles,
sein, mis muutus ajapikku keerukaks arhitektuuriliseks taustaks. Vaatamispaik oli theatron publik paigutus kaarjalt mäenõlval ümber orkestra. Theatron mahutas tuhandeid vaatajaid. Algselt olid seal ainult astmed. 2. Prometheus Prometheus kingib inimestele tule, et saaks soojust, valgust ja süüa teha. Ta õpetas inimesi metalli töötlema ja majapidamis- ning sõjariistu valmistama. Ta õpetas ka laevadega meresid ületama, loomi taltsutama, haigustega võitlemist jms... Zeus vihastas ning võttis inimestelt tule tagasi. Prometheusi lasi ta aga igaveseks katkematute ahelatega kalju külge kinnitada. Ahelate üks ots oli Vägivalla käes. Oli vaja, et Prometheus piinleks ja seetõttu pandigi ta üksiku kalju külge, mis oli karmide ilmastike meelevallas. Võimas kotkas närib mitu sajandit iga päev Prometheusi maksa. Igal õhtul kasvab haav kinni ning hommikul saabub kotkas taas. Lõpuks saabub Herakles ja vabastab Prometheusi nendest ahelatest, Prometheus saab loa puhata.
Miks? Vastus: Eriti pani mind kaasa mõtlema selle teose moraal. Don Jose oli täiesti aus ja hea inimene ning tal oli lootus seersandipaeltele. Hetkest, mil ta nägi Carmenit, armus Jose temasse, millest sai alguse Jose allakäik. Ta liitus salakaubitsejatega ning tappis inimesi. Kõik need teod oli Josele väga vastumeelsed, kuid see võimaldas tal koos olla Carmeniga, mida ta nii väga ihkas. (,,Kelmiks võib muutuda endale märkamatult.") 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Ei saa öelda, et vihastas, kuid pahaseks tegi Carmeni käitumine. Ta lollitas ja võrgutas kõiki mehi, et vaid ise ära elada. Ühel ja samal ajal oli tal olemas armastatu ning ka päris oma mees, kes ei olnud kunagi üks ja sama isik. Kui jõudis kätte aeg, mil armastatust sai tema mees, Carmen teda enam ei armastanud ning andis teada, et tal on uus armastatu. (,,Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna.") 4
kohtunikud ning strateegid. Kodaniku õiguse siaid kõik täisealised, meessoost põliselanikud. Spartas aga said kodaniku õiguse vaid spartaadid ning riiki valitses sõjavägi. 3. Vali kolm Kreeka jumalat/jumalannat ja iseloomusta neid. Hea , kui leiaks mõne loo nende kohta. Artemis Artemis oli jahijumalanna.Väidetavalt oli Artemis parim kütt. Artemisele meeldis väga loodus ja loomad ning ta oli nende kaitsjaks. Jahijumalanna vihastas aga kergelt ning vihselt oli ta väga ohtlik. Kord kui Niobe halvustas Artemise ema Letot kuna Niobel oli 14 last kuid Letol vaid kaks. Tappis Artemis koos oma kaksikõe Apolloniga kättemaksuks Niobe lapsed. Hephaistos Hephaistos oli tule ning seppatööjumal, ta oli seppade kunstnike ja käsitööliste kaitsjaks. Ta oli ühtlasi ka ainus inetu välimusega jumal, kuid see eest oli Hephaistos väga õiglane ning hea südamlik. Hepahaistos
Vargamäele saame aru, et 19.sajandil olid vajadused ja olud teised ja me ei ole objektiivsed kui võrdleme Indreku ja teiste laste elu tänapäevaste standarditega. Naise peksmisega, tõesti, ei saa nõustuda. Väga demagoogiline oleks väita, et Oru Pearu peksis ka, järelikult oli see sel ajal normaalne. Arvatavasti on kõik kuulnud ütlust, et kui peksab, siis armastab. Otseselt võttes ääretult jabur. Aga kui vaadelda laiemalt, ehk oli Andres lihtsalt laia tundeskaalaga mees? Kui vihastas, siis vihastas kõvasti ja peksis ja kui armastas siis oli armastus seda suurem. Olgu selle peksmise ja armastamisega kuidas on, aga teise täiskasvanud inimese peksmiseks ei suuda mina küll põhjendust leida. Hoolimata kuidas Andres oma perekonnaga käitus, ei tohiks me teda kohe hukka mõista. Ta üritas ikkagi oma perele parimat. Kogu nende elu sõltus ju sellest talust. Mille poolest on paremad tänapäevased noored pered, kes oma kodulaenu, autoliisingu ja kes teab millise võla tagasi
Santiago ei olnud saanud 84 päeva mitte ühtegi kala püüdnud kuid Santiago ei andnud alla, sest ta teadis, et ükskord peab ikka näkkama. Santiago otsis oma ''kuldkala'', mis tooks temale terve varanduse ning 85'ndal päeval ta leidis oma ''kuldkala'' aga kahjuks sõid haid tema kala tükkhaaval ära. Tsitaat : ,,Praegu ei ole aeg kõike seda taga nutta, mida sul pole. Mõtle parem, mida sa nende asjadega teha saad, mis sul on." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Selles teoses otseselt polnud midagi, mis mind vihastas. Ainuke moment oli see, kui poisi isa ei lubanud poisil Santiagoga kaasa merele minna, kuna isa arvas, et Santiago toob ebaõnne ja isa ei tahtnud, et poisiga midagi juhtuks. Muidu polnud sellist kohta, kus oleks vihastanud. Santiagol polnud lihtsalt õnne elus piisavalt. Tsitaat : ,,Õnn on ju selline asi, mis tuleb inimese juurde erineval kujul ja kes võib teda eales ära tunda" 4
Vaimudega seotud poe Maa Vägi omanik Ruth ütles, et Kahla ei ole petis ning et tal on palju võimu. 10. Logan, Matt ja Carrie läksid Ruthi juurde, et ka tema Joshiga kontakti looks. Joshi hing oli Ruthi läinud. 11. Logan sai oma isaga rääkida. Carrie ikkagi ei usu, et see päriselt Logani isa oli. Gretchen oli Jilly juures. 12. Logan ütles oma emale, et nad käisid Ruthi juures Joshiga rääkimas ning et Kahla on petis. Jilly vihastas sellepeale ning pani Logani koduaresti, sest ta polnud oma kodutöid ära teinud. 13. Pärast kooli veetis Logan jällegi paar tundi Maa Väes. Logan kutsus Gretcheni ja Tugi oma poole ning rääkis kõik ära k.a. selle, et Kahla on petis. 14. Järgmisl päeval läksid Matt, Carrie ja Logan Kahla juurde jutule, et ta Jilly rahule jätaks, kuidas tulemusteta. 15. Logan läks jällegi Maa Väkke tööle
Enkidu Samhat Humbaba Istar Taevajumal Anu Õhujumal Ellililt Utnapisti Kõrtsiemand Siduri Ursanabi Küsimused: 1. Millest valmistas Aruru Enkidu? 2. Kellelt said Gilgames ja Enkidu õnnistuse enne teele asumist? 3. mitu tandrit käisid Gilgames ja Enkidu päevas maha, kui nad läksid Humbabat otsima? 4. Mille või kelle saatis samas Humbaba vastu Päikesejumala käsul? 5. Kuhu panid sõbrad Gilgames ja Enkidu Humbaba pea? 6. Miks Istar vihastas Gilgamesi peale? 7. Kuidas ründasid Gilgames ja Enkidu Taevast härga? 8. Miks Gilgames lõpuks Enkidu maha mattis? 9. Kelle tapmise sai Gilgames hakkab pärast Enkisu surma? 10. Kellel jumalatest hakkas inimestest kahju ja kellele/millele ta kõneles jumalate plaanist? Vastused: 1. Aruru valmistas Enkidu savist. 2. Enkidu ja Gilgames said õnnistuse Uruki vanematelt. 3. Gilgames ja Enkidu käisid päevas maha viiskümmend tandrit. 4
kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Forselius hukkus maadest tagasi), kuid Liivimaa aadlikud ei teadnud seda ja hakkasid vastu (Lõuna-Eesti + Läti), keskusega Riias. Kummagi aadlikud moodustasid tormis Läänemerel, olles tagasiteel oma õpilaste kirjaoskust ja see vihastas kuningat ja võttis tagasi ka alad mis olid olnud aadlikel rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike demonstreerivalt järjekordselt visiidilt Rootsi kuninga juurde. JOHAN juba enne Rootsi aega (võeti tagasi5/6). NÄLG riik lasi jagada inimestele kolleegium. See oli ühtlasi ka kõrgeimaks kohtuks. Toimusid maapäevad, SKYTTE oli Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner ja 12000 tündrit vilja
KAHEKSAS RISTISÕDA Kaheksas ristisõda oli sõda, mida alustas Prantsusmaa kuningas Louis IX aastal 1270. Teda vihastas Mamelukkide sultan Baibars, kes ründas ristisõdijate riike Süürias. 1267 kuulutas ta sõja välja. Ei saanud eriti palju liitlasi sõjaks. Kõigepealt ründas Tunise linna, et saada tugevat baasi, kust rünnata Egiptust, et edasi minna Pühale Maale. 1270 juulis maabus Louis Aafrika mandril. Juba laevadel oli suur osa armeest haigeks jäänud merevee joomisest ja kuumusest. 25. augustil suri ka Louis IX mingisse kõhuhaigusesse
kes (riigid) lepingu sõlmisid, miks suruti Saksamaale peale just selline leping (lk 12) Lepingu sõlmisid sõja võitnud riigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja kaotajad, Keskriigid, (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria). Saksamaale suruti peale selline leping, sest ta kuulutati sõjasüüdlaseks ja ei tahetud, et Saksamaa tugevneks. kuidas mõjutasid Pariisi rahukonverentsil tehtud otsused rahvusvahelisi suhteid 1930. aastail (lk 10-11) Saksamaad vihastas Versailles´ rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Riikidevahelisi suhteid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga. Rahvusvaheline olukord muutus üha pingelisemaks. 2.Rahvusvaheline olukord 1920.-30. aastail: kes ja milliste põhimõtete järgi otsustas uued
Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal Teda kardeti Hüüdnimi:Maa-alune Zeus Nimi tähendas hiljem surnute riiki HESTIA(VESTA) Kodukoldejumal ja perekonna kaitsja Vähe lugusid Sümbol:Koldetuli HERA(JUNA) Zeusi naine(õde) Armukade Kättemaksuhimuline Taevakuninganna Abielunaiste ja sünnitajate kaitsja Sümbol:Lehm ja paabulind ARUS(MARS) Sõjajumal Vihatud(jumalate ja inimeste poolt) Sõdurite kaitsja
Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saades teada, et see on Proua de Beauseant, asub ta trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui Anestasie sai teada, et Rastignac elab ta isa Goriotiga ühe pansionis, ei tahtnud ta temast enam midagi kuulda. Ta vihastas. Kui Goriot sai teada, et Rastignac suhtleb ta tütre Anastasiega, oli ta väga elevil ja talle meeldis see. Kui Rastignac ütles Goriot´le, et Anastasie vihastas selle peale, kui ta kuulis et ta elab koos temaga ühes pansionis, selle peale ütles Goriot, et Restaud ei vihastanud, kui seda kuulis, ta tütred armastavad teda ja et ta on õnnelik isa. Väimehed on need, kes teda halvasti kohtlevad. Goriot eelistas oma tütreid jälgida salaja, väimeeste pärast. See oli tema jaoks
" Kuid vanamehel oli suur tahtekindlus kala kinni püüda ja ta tahtis ka end tõestada, et ta suudab seda. Lisaks hakkasin ma teost lugedes mõtlema loodusele ning selle suhetele inimesega. Vanamees tundis loodust väga hästi (oskas pilvede järgi ennustada tormi tulekut) ning oli austas ja hindas loodust. ,,Kala on samuti inimese sõber. // Ükski inimene ei ole väärt seda üllast, suursugust ja väärikat kala sööma." 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Mind natukene vihastas teose lõpp, kus vanamehe püütud kalast jäi järele ainult saba, pea ja selgroog. Vanamehesse ei uskunud enam keegi, et ta oleks võimeline kala püüdma, kuid vanamees seilas oma venega kaugemale merele ja haakis end suure kala külge ning püüdis teda mitu päeva. Ta kannatas valudes ja nägi kurja vaeva, et ta kinni püüda. Kuid siis otsustas saatus, et teised haid söövad tema püütud kala ära
· Austria-Ungari keisriiriigi aladel loodi Austria Vabariik, Ungari kuningriik ja Tsehhoslovakkia vabariik · Venemaal lagunes tsaariimpeerium, mille koosseisust iseseisvusid Eesti Vabariik, Läti VR, Leedu VR, Poola VR, Soome VR · Sõdade edaspidiseks vältimiseks -> Rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit · USA ei astunud Rahvasteliitu · 1920.aastad rahulikud · 1930.aastal hakkas maailm liikuma uue sõja suunas 1) Sakslasi vihastas Pariisi rahuleping 2) Itaalia ja Jaapan soovisid rohkem asumaid 3) Meelevaldselt kehtestatud riigipiirid tekitasid rahvastevahelisi pingeid 4) Rahvasteliit ei suutnud lahendada kriise, kui neis osalesid suurriigid 5) 1929.a. Tabas maailma suur majanduskriis. Inimesed pettusid demokraatias. Võimule said diktaatorid · diktatuur- ühe inimese või grupi ainuvõim · demokraatia- rahvavõim
Ilias ● Sõja alguse põhjuseks on Sparta kuninga Menelaose naise Helena röövimine Trooja kuningapoja Parise poolt. ● Eeposes on tähtsal kohal on Achilleuse ja Agamemnoni vaheline tüli, mis tekib kohe teose alguses. Selle tagajärjel keeldub Achilleus edaspidisest võitlusest. Räägib põhiliselt Trooja sõja viimasest aastast. Odüsseia ● Odüsseia on otsene järg Ileasele. ● Odüsseia on Odüseuse 10 aastane teekond tagasi Ithacasse. Odüsseia ● Odüseus vihastas trooja sõja jooksul poseidonit kes ta koduteelt kõrvale viis. ● Teel Ithacasse sattus ta kontakti kükloopidega, nümfidega ja mere koletistega. ● Ta kuulas ka sireenide laulu. ● Koju naastes tappis ta oma poja abiga ta naist ahistanud kosilased. Täname kuulamast!
" Linnas on palju rohkem kuritegevust ja kahtlaseid jõukude liikmeid, kui seda on linnast väljas. Maakohas on õhtuti elu palju rahulikum ja vähem ohtlik, kui seda on linnas. Maakohas liigub õhtuti vähem autosid ringi, mis tekitaksid müra ning on lihtsam magama jääda, sest pole ülemist korterit, kus toimuks hilisõhtune pidu või alumist korterit, kus keegi otsutab õhtul remonti tegema hakata. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Antud teoses vihastas mind see juhtum, kus August Kask piilus oma pikksilmaga teiste inimeste korteritesse ja uuris, mida inimesed teevad. ,,August Kask tegigi nii. Ta oli ostnud suure pikksilma ja uuris sellega öösiti vastasmaja aknaid." Minu arvates on selline teguviis labane. Inimesed, keda jälgitakse salaja kuskilt kaugelt, ei saa tunda end turvaliselt isegi mitte oma kodus, sest iial ei või ju teada, mida jälgija tegelikult tahab
põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10
põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmadega,sakslased võitsid Jaanus jäi kadunuks, Tambet viidi lossi. 10
Kuid ühelpäeval ema teatab talle , et kavatseb uuesti abielluda ( isa surnud) . Uus mees ja selle mehel oli laps eelmisest suhtes koliseid nede juurte elama. Uue mehe laps on Alex , ta oligi kooli poppoiss , keda oli peategelane armastand. (armastab raamatu lõpuni ) Kui üks kord läks Alex välja sõpradega , siis ta läks tema tuppa ja leidis päeviku , mida poiss pidas, seal oli kirjas et see perekond on mõtetu , igav , ajab närvi. ( halvustas perekond ühesõnaga). Sellepeale neiu vihastas ja läks ta vanaema juurde Tartu elama. Kätte jõudis 12 klassi lõpetamine, kõik tundus ilus, pidi olema ilus päev kuid eiii. Tüdruku said vanemad, vend ja vanaema autoavariis surma said ja 18a. tüdruk jääb oma 21a. pool"venna"(surma saanud kasuisa poeg endisest abielust) ja 5a. kaksikutega omaette majja. Räägib kuidas ta tuleb nüüd toime kui kõik on kokkuvärisenud . Pool"vend" korraldab läbusid, mistõttu kaksikud võetakse neilt käest ära. Peategelane hakkab
merevahtu. Seetõttu usutakse, et tal on ka võim mere üle ning just Aphrodite võib kinkida head mereilma. Aphroditet peetakse üheks suurimaks Trooja sõja põhjustajaks. Antheia lubas Trooja kuninga pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodite oma tahtmist ei saanud, vihastas armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphrodite kõige suurimaks armastuseks peetakse Adonist, keda imetles ka surnute riigi kuninganna. Kahe jumalanna vahel tekkis suur riid, millele tegi lõpu peajumal Zeus. Antheiale sarnaseid viljakusjumalannad on ka foiniikia mütoloogias olev Astarte ning babüloonia mütoloogias Ištar. Aphrodite vasteks vanarooma mütoloogias on jumalanna Venus. Etruskide jumalanna Turani ja roomlaste Venuse kujutised on sarnased Aphrodite kujutistele
Jumalanna Athena kinkis inimestele hinge, kuid nad liikusid kui unes. Prometheus läks inimeste sekka ja õpetas neid maju ehitama, lugema, ravitsema jne. Zeus kutsus Prometheuse enda juurde ja ütles, et ta peab õpetama jumalate kummardamist. Prometheus õpetas inimesi, kuidas ohverdada, kuid mängis jumalatele vingerpussi, kattes luud rasvaga. Ta tappis härja ning mässis selle naha sisse ja pani sisikonna peale. Zeus nägi ta läbi ja valis luud rasvaga. Peajumal vihastas ninapidi vedamise pärast ja otsustas inimkonnalt tule võtta. Prometheus sai sellest teada ja varastas selle tagasi. Zeus vihastas kõvasti ja laskis Hephaistosel meisterdada ilusa naisekuju. Athena andis talle riided ja hinge, Aphrodite veetluse ja Hermes ilusa hääle. Nimeks sai ta Pandora. Ta toimetati Prometheuse venna Epimetheuse kätte koos õnnetust sisaldava kastiga. Mees oli uudishimulik ja avas kasti. Kuid siis hakkas rahvale õnnetu põli
läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali ta sisse laseks. Kustal oli külm, sest ta oli aluspükstes ainult. Maali ütles, et Kusta läheks siis lakka Mari juurde magama. Mari ootavat igat poissi enda juurde. Kuid kust palus Maalit edasi. Maali käskis tal ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast jälle Kusta palub Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmatas ning küsis, et kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, sest muidu kutsub ta paremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist üles ning avas ukse. Kusti pigistas Maalit, sest midagi muud ta ei osanud teha. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ning siis ta jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid pärast tundus see talle naljakana, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud. Siis läks Kusti teisest kohast sisse
Luik / Suur Rist Aastaid tagasi ajal, mida keegi ei mäleta, pesitsesid Eestimaal kaunid luiged. Igal aastal said nad rahulikult pesitseda ega keegi neid ei seganud. Ühel aastal aga sattus Eestimaale jumalanna Adorphes, keda polnud kusagile märgitud. Tema olemasolust teadsid ainult tema isa Zeus ja ema Leda. Adorphes oli igasuguse vägivalla vastu ja seepärast ei lubanud ta Zeusil kedagi karistada. Zeus vihastas ja käskis Adorphes'el seni risti kanda, kuni ta ümber mõtleb. Kui Adorphes Eestimaale sattus, hakkas luikedel temast kahju ja nad tahtsid teda aidata. Üks luikedest võttis Adorphese'lt risti ning hakkas sellega ringi lendama. Kui Zeus seda nägi, karistas ta luike sellega, et muutis ta tähtkujuks. Luige seljas olev rist aga haihtus.Luige tähtkuju saigi sellest omale nime Suur Rist. Tähtkuju meenutab igal ööl luike, kellel oli hea süda ja kes püüdis maailma rahu tuua.
ja häbeneb armetute olemasolu, ja siis hävitab Zeus ka nemad. Kuid isegi siis on veel võimalik midagi päästa, kui tavalised inimesed üles tõusevad ja kukutavad valitsejad, kes neid rõhuvad. Need kaks erinevat loomislugu - viie ajastu müüt ja jutustus Prometheusest ja Epimetheusest - ühtivad siiski ühes punktis. Pikka aega, kindlasti kogu õnneliku kuldse ajastu jooksul, elasid maa peal ainult mehed, naisi polnud. Zeus lõi naise hiljem, kui vihastas Prometheuse peale, kes inimeste eest liiga palju hoolitses. Vähe sellest, et Prometheus varastas inimestele tule, ta korraldas ka seda, et inimesed pidid saama parema osa igast ohverdatavast loomast ja jumalad halvema. Ta tappis suure härja ja peitis head söödavad osad naha sisse, et pettus välja ei tuleks, toppis ta kõige peale sisikonnad. Selle kõrvale kuhjas ta osavasti kõik kondid ja kattis need läikiva rasvakorraga. Seejärel laskis ta Zeusil valida
isa. See ei ole oluline, et ta ei teadnud, et ta oma isa tapab. Tapmine ise juba on väga väär ja kui see ei oleks tema isa olnud, siis ta oleks ikkagi süüdi jäänud mehe mõrvamises. Oidipus sai oma emaga ka 4 last! Minu arvates peaks iga laps tundma enda ema ära, isegi siis kui ta pole emaga kunagi kohtunud. Oidipus oleks pidanud tundma, et midagi on väga valesti kui ta oma naise ehk enda emaga lapsi sai! Veel, Oidipus oli süüdi selles, et ta vihastas liiga kiirelt kuulsa pimeda ennustaja Teiresiase peale, kes süüdistas teda isa ehk Laiose tapmises, ta ei uskunud teda ja lubas ta surmata kui ta veel räägib selliseid jubedusi. 2. Oidipus ei olnud süüdi oma toimepandud kuritegudes, sest ta ei teadnud et ta tapab oma isa või saab lapsi oma emaga. Ta küll kuulis seda juttu Delfi oraakli käest aga ta ei teadnud, et see ka täide läheb ja ta neid asju teeb
läheb tema onule. Marke oli päästnud Tristani elu, kui ta oli laps ja oli Isolde vastu lahke. Kuid siiski hakkasid Tristan ja Isolde Marke'i seljataga kohtuma. Lõpuks üritavad nad oma suhet lõpetada, kui jäävad kõikide kuningate ees vahele. Siis lõpetavad kuningad Markega tegelemise, jättes liidu tegemata. Kui Tristan seletab Markele asja ära, pakub too, et nad võiksid koos Isoldega põgeneda. Tristan aga otsustab jääda ja võidelda. Marke hea sõber Melot vihastas liidu ebaõnnestumisel tema peale ja näitas Wictredile salajase sissepääsu lossi. Marke'i meestel pole lootustki ellu jääda, aga siis tuli Tristan ja päästis olukorra ja Marke saab ennast kindlustada lossi. Seal saab ka Tristan surmavalt haavata, kuigi tal õnnestub ka Wictred tappa. Markel õnnestub liita kõik Inglise kuningad ja koostada ühtne armee Donnchadhi vastu. Siis puheb seal suur lahing Iirimaa ja Suurbritannia vahel. Marke kannab Tristani jõe äärde, kus on Isolde. Marke
Tumemustake (lumivalguke viitab valge rassi üleolekule ja on seega taunitav) "Peeglike, peeglike seina peal, kes on kõige diskrimineeritum maamuna peal?'' küsis Tumemustakese kuri eksnatsist võõrasisa. ''Sa oled küll väga diskrimi- neeritud, aga sinu tütar Tumemustake, keda sa regulaarselt ahistad, on veel diskrimi- neeritum,'' kostis peegel julgelt. Võõrasisa vihastas ning otsustas kasutütre Auswitchi hukkamisele saata. Õnneks elas Auschwitzi kõrval väikeses majakeses seitse kääbusmehi- kest, kellel hakkas Tumemustakesest kahju ning ta gaasikambrist välja aitasid. ''Tere,'' ütlesid kääbused kooris, kui Tumemustake oli silmad lahti teinud. ''Äkki ma saaksin natuke aega siin elada,'' ütles Tumemustake ''Aga ainult katsuge mind ahista- da ja ma kisun teil munad küljest ja topin need teile pärasoolde.'' ''Mis sa nüüd,''
*Soodom ja Gomorra-linnad,mis kerkisid peale veeuputust, Jumal hävitas uuesti taevast langend tulega. Põhjustasid rüvetatud elu nendes piirkondades. *Paabeli segadus-jumal segas keeled ära et omavahel ei saaks rääkida *Taavet ja Koljat- Taavet võitles hiiglase Koljatiga ja võitis kuna surus koljatile kivi otsaette ja surmas ta oma mõõgaga. *Kain ja Aabel-Eeva ja Aadama pojad. Kain ohverdas jumalale vilja ja aabel looma oma karjast. Kaini ohvrit ei võetud vastu ning kain vihastas ja tappis oma venna. Jumal tegi kaini kodutuks. *Käsulauad-kivilauad,kuhu oli kirjutatud 10 käsku *egiptuse vangipõlv-iisraeli rahval oli raske orjus,kuna vaarao arvas et nad on ohtikud kui neid nii palju on. Jumal saatis vabastaja. *kuldvasikas-rahvale kummardamiseks,kui moosest pole.Rahvas hakkas ohverdama ja mooses hävitas selle. *taaniel lõvikoerte koopas-taaniel ei kuulanud kuningat ja visati koopasse, ta palvetas
naistega. Raamatus on kirjeldatud kogu seksaalsuse teemat vabalt, see ei olnud enam nii kindlaid piire ja see ei tekitanud mingeid skandaale. Romaanis oli ka irooniat ja pilkamist, see väljendus kõige rohkem August Kase tegelaskuju juures. August Kase suhtumine teistesse inimestesse ja ühiskonda oli veidi sallimatu. Ta ei sallinud endast vaesemaid ning kodutuid ja alkohoolikuid põlgas eriti. Kuna ta oli juuksur, siis ta ikka kuulis, kuidas teised inimesed kurtsid oma elu üle ning see vihastas teda. Raamatust tooksin näite:,,Loomulikult ei armastanud August Kask inimesi, kes kõndisid väljaspool teeradu.''(lk 108)
1. PRANTSUSE KANGELASLAUL ''ROLANDI LAUL'' ,,Rolandi laul" on prantsuse kangelaseepos. See on kirjutatud umbes 1100. Jutus on vastamisi Karl Suur ja kristlik maailm Marsiliuse ja muhameedlusega. Karl Suure ja Marsiliuse vahel oli sõda. Karl Suur tahtis muhameedlasi sundida ristiusku vastu võtma ja sõda sellega lõpetada. Ta valis Ganeloni saadikuks, et see tema otsuse Marsiliusele teatavaks teeks. Ganelon arvas, et Karl Suur tahab temale halba ja vihastas. Ta otsustas Karl Suure välja anda Marsiliusele. Ta läks vastaste kantsi ja lasi ennast Marsiliuse telki juhatada. Marsilius oli väga rõõmus, kuuldes kui lihtne on tal vastast võita. Nad leppisid kokku, et Marsilius lubab Karl Suurele ristiusku astuda. Karl Suur jääb tema valet uskuma ja hakkab tagasi Prantsusmaale minema, jättes maha väikese järelväe, eesotsas oma õepoja Rolandi ja tema sõbra Oliveriga. Ganelon teatab Marsiliusele järelväest, mida too ründab
Püsivate rahulepingute väljatöötamiseks kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased. Versailles' rahulepinguga määrati Saksamaale suured reparatsioonid, riik pidi loobuma suurtest aladest, ei võinud omada suurt armeed ning liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna. 1930. aastail rahvusvaheline olukord aga teravnes. Suuresti oli see seotud Versaillles' süsteemiga. Sakslasi vihastas rahuleping ja see, et prantslased ja inglased ei tahtnud tunnustada Saksamaad suurriigina. Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise. Saksamaal oli päevakorras rahulolematus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine, poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine
Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga (need olid enamasti sellised, kus osalesid väikeriigid). 1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid nii poliitilise, kui ka majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga: · Sakslasi vihastas see, et nende riiki ei tahetud tunnustada suurriigina. Üleskutse tühistada see rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu. · Jaapan ja Itaalia tahtsid endale asumaid jõuga haarata, sest nad ei saanud neid maailmasõjas osalemise eest piisavalt. · Pärast Esimest maailmasõdameelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt
Kuid tal olid kõik omadused, mis peaksid ühel õigel Taanimaa printsil ja peategelasel olema. Hamlet oli tohutult julge. Ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Kuigi tema vaenlaseks ja isa tapjaks oli kuningas, siis sepitses ta ikkagi kätemaksu plaani, tegi kõik, et tõestada Claudiuse süüd ega peljanud midagi. Ka see oli paras julgustükk, kui Hamlet lasi kuningale etendada näidendi, kus toimus Hamleti isa mõrvaga sarnane stseen. Kuningas vihastas ning saatis Hamleti riigist välja. Enne lahkumist jõudis Hamlet sooritada mõrva, mis käis tema au pihta. Kuid viimaks jätkub Taanimaa printsil ikka julgust, et naaseda taas kodumaa pinnale. Laertesega duellile minek polnud ka mingisugune lapsemäng. Hamlet oli ustav, lojaalne ja sõnapidaja mees. Ustavus väljendub suhetes Horatioga. Horatio oli Hamleti ainus usladusalune. Ta rääkis ainult temale, mida isa vaim oli öelnud.
Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud
Ta tahtis kõigest sellest eemal olla. Ta tuikus mööda toomevõsa ning jättis endast maha ,,kuningatütred". Varsti kõrvetab päike need nukud nii mustaks nagu Mooramaa mehed. Leeni jooksis nurmedele. Ta käis talirukki ja ristikuvälja vahel. Ta lootis kedagi näha ning ta nägigi. Ta nägi Vidrikut. Vidrik oli imelik poiss. Vidrik käis mitmes talus sulaseks, sest ta ,,vallandati" enamustest, sest tal olid teist sugused vaated. Leeni hõikas ,,Tere Vidrik!", kuid Vidrik vihastas Leeni peale, sest Leeni olevat ajanud kala minema. Leeni istus Vidriku kõrval ja jälgis korki. Järsku läks kork vee alla. Vidrik tõmbas konksu välja, kuid lähemal vaatamisel selgus, et kala oli viinud konksu ära. Vidrik pani uue konksu. Leeni küsis Vidrikult, et ega ta ei taha võileiba. Vidrik vastas, et soovib küll. Leeni nägi, et Vidrik oli nälginud. Leeni jooksis koju ja lõikas kodus suure, paksu viilu leiba ning määris paksult võid peale
Väiksematel põldudel annab võitluses kartulimardikaga kasu ka nende ärakorjamine, suuremate kartulimaade vabastamiseks on aga vajalik keemiline tõrje. Samas on kartulimardikas toiduks palju- dele lindudele ja ka loomadele. Kartulimardikas See juhtus öösel, kui lind külas käis ja kartulimardika naise ta ära sõi. Kõmm-kõmm kartulimardikas, kes põllul väga vihastas. Kõik lehed ära sõi ja lindu tugevalt ta lõi. Interneti aadressid. http://et.wikipedia.org/wiki/Kartulimardikas http://www.miksike.ee/docs/referaadid/ kartulimardikas_elis.htm http://images.google.com/images? hl=en&q=Leptinotarsa+decemlineata&btnG=Search
Oma poja Erose nooltega oli Aphrodite võimeline muutma kirglikuks nii surelikud kui ka jumalad. Tema abiliste hulka kuulus noor pulmajumal Hymenaios. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Trooja sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise juurde
küsimuse mis kahelt eelmiselt õpilaselt . Noormees nimega Mart ütles , et tema meelest peaks usk olema vabatahtlik ja ei tohiks olla kooliprogrammis , kasvõi sellepärast , et uske on erinevaid ja kõik inimesed ei usu samasid uske . Mardi vastusega lõpetasime ka meie oma töö tänaseks ning panime nende vastuste põhjal kokku väikese artikli õpilaste arvamusest usuõpetuse kohta. Õpilaste vastuseid oli erinevaid , võib öelda , et isegi väga erinevaid . Kes vihastas , et selliseid küsimusi tänapäeval meedia küsib või siis vastupidi oli rõõmust lakke hüppamas. Järelduse põhjal ütleb Õhtulehe toimetus koostöös reporteritega , et usuõpetus peaks siiski olema koolides olemas , kuid mitte kõigile õpilastele. Õpilastele ei tohiks seda uut õppeainet kohustuslikuks teha vaid lasta õpilastel valida ja otsustada kas soovivad teada usuõpetusest ja sellega kaasnevast.
Maali ütles Kustale et too ära läheks, kuid Kusta palus edasi, et Maali sisse laseks. Kustal oli külm kuna ta oli aluspükstes. Maali ütles et Kusta läheks Mari juurde. Mari olevat igaühega voodis. Kuid Kusta palus Maalit edasi. Maali käskis ära minna. Maali jäi magama. Mõne minuti pärast Kusta palub jälle Maalit, et ta sisse laseks. Maali ehmata ja küsis kas ta pole ikka ära läinud. Maali palus tal ära minna, muidu kutsub ta peremehe. Kusti vihastas ning ütles, et ta läheb siis ära. Maali tõusis voodist püsti ja avas ukse. Kusti pigistas Maalit ja hakkas suudlema. Maali kartis. Ta siples Kusti süles, kuni maha sai ja jooksis mööda põlde minema. Alguses kartis Maali teda, kuid hiljem tundus see naljakas, et tüdrukut ajab taga aluspükstes mees. Kuid siis muutus olukord jälle kardetavaks. Maali jooksis vanasse veskisse. Kusti tahtis sisse saada, kuid Maali oli ukse kinni pannud.
Toorja Sõda Sõda sai alguse kuningas Peleuse ja Thetise pulmades. Nad olid kutsunud pidustustele peaaegu kõik jumalad, jätsid aga kutsumata Erise, tülijumalanna. Eris vihastas ning tuli kõigest hoolimata kutsumata külalisena pidustustele ning viskas kuldse õuna külaliste sekka, millele oli kirjutatud "Kõige kaunimale". Jumalannad Hera, Athena ja Aphrodite püüdsid õuna kinni samal ajal ning hakkasid omavahel tülitsema selle üle, et kes on neist kõige ilusam. Kuna nad ei jõudnud selles küsimuses lahenduseni, läksid nad jumalate kuninga Zeusi juurde. Zeus ütles, et Paris peab otsustama, kellele õun kuulub. Jumalannad läksidki siis Parise
Jupiter Jupiter oli rooma peajumal, keda nimetati Optimus Maximus(Suurim ja Parim). Alates kõige varasemast ajast oli ta viinamarjaistanduse ja viljasaagi kaitsja. Kui Rooma linnaks arenes, kaotas Jupiter järk-järgult seose põlumajandusega ja temast sai linna jumal ning viimaks kontrollis ta kõiki inimeste tegemisi. Jupiteri naine oli Juno(samastati kreeka jumalanna Heraga). Nende suhe polnud nii keeruline kui Hera ja Zeusi oma, ehkki Junot vihastas Minerva sünd Jupiteri peast ilma ema abit Mõndadest Zeusi järglastest Apollon: Vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli ka valguse-, ennustamise- ja muusika kaitsja. Talle allusid muusad. Apollon tappis Delfi lähedal draakon Pythoni (või Typhoni), kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas
värvimist ja tikkimist. Kiivalt pidas ta silmas, et teda nende tekstiilikunstide meistrina tunnustataks. Müüt: Kui surelik naine Arachne väitis, et ta on kudumises parem, kui kudumiskunsti jumalanna (Athena) ise, ja kutsus Athena võistlema. Athena oli nõus ning kudus oma rätikusse stseene, mis jutustasid karistusest surelikele, kes olid jumalatele väljakutse heitnud. Arachne kudus aga oma riide sisse kuningate kõlbmatutest seiklustest. Kui Athena seda nägi, vihastas ta ja käristas häbematud pildid puruks, Arachne muutis ta ämblikuks. Ämblikuna koob Arachne aina edasi: ämblikulaadste teaduslik nimi on Arachnida e. „Arachne järeltulijad“. Athena sümbolid Ateena oli tema linn, öökull oli tema lind ja oliivipuu (õlipuu) oli tema puu. Öökull: Öökullid on targad linnud. Kreeklaste jaoks oli öökull Athena püha lind. Öökullide maine pärineb suuresti Athenalt
annaabi.ee 
