Tagapere peremees tuli eespere Andreselt aru pärima kuidas oli sattund rukkisse. Pärast kõrtsis lubas Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega. Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. . Oma jultunud valedega lehvitab Pearu ka kohtus, niiet Andres oma tõega õigust kuidagi kätte ei saa. Ometi on tõde ja õigus talle kõige tähtsamad asjad: on pettumus teada, et tõega ei jõua ta mitte kuhugi, mitte siis kui teine valega vastu hakkab. Pearuga
tarbe korral, surma puhul kaupa ja viisi ainsuse Nädalakaupa=nädala kaupa, kaupa ja viisi mitmuse Nädalate kaupa, kuude viisi omastavas kas kokku või tükiviisi=tüki viisi omastavas alati lahku lahku pealt, peale, pärast Korrapealt (otsekohe), pealt, peale, pärast Käigu pealt, päeva pealt, viguri eritähenduslikes väljendites käepärast, jaopärast, käändsõnast harilikult lahku pärast, nalja pärast või kui vorm nõuab mispärast, seepärast mööda eritähenduslikes Aegamööda, kordamööda, mööda käändsõnast lahku Teed mööda, serva mööda väljendites pikkamööda mööda võib nii kokku kui Meelt mööda=meelt mööda, -
Vorm nõuab kokkukirjutamist:mispuhul, seepuhul (mille puhul, selle puhul) Eritähenduslikud väljendid kokku:otsakorral - kaupa ja viisi ‘kaupa' Ainsuse omastava puhul kaheti:nädalakaupa-nädala kaupa, kahesakaupa-kaheksa kaupa, tükiviisi-tüki viisi Mitmuse omastavast alati lahku:nädalate kaupa, kuude viisi - pealt, peale, pärast: Käändsõnast harilikult lahku:hüppas sõidu pealt maha, une pealt, päeva peale paistab, viguri pärast; mõnel juhul kaheti:Päeva pealt-päevapealt Eritähenduslikud väljendid kokku:kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otsekohe' Vorm nõuab kokku kirjutamist:mispärast, seepärast, mispeale - mööda: Käändsõnast harilikult lahku:teed mööda Eritähenduslikud väljendid kokku:aegamööda, pikkamööda Kaheti võib kirjutada: meelt mööda-meeltmööda
■ kaupa ja viisi ainsuse omastavas Nädalakaupa =nädala kaupa, ■ kaupa ja viisi mitmuse omastavas Nädalate kaupa, kuude viisi kas kokku või lahku tükiviisi =tüki viisi alati lahku ■ pealt, peale, pärast Korrapealt (otsekohe), käepärast, ■ pealt, peale, pärast käändsõnast Käigu pealt, päeva pealt, viguri eritähenduslikes väljendites või kui jaopärast, mispärast, seepärast harilikult lahku pärast, nalja pärast vorm nõuab ■ mööda eritähenduslikes väljendites Aegamööda, kordamööda, ■ mööda käändsõnast lahku Teed mööda, serva mööda pikkamööda ■ mööda võib nii kokku kui lahku Meelt mööda =meelt mööda, jõudu -
nõuab selle eest kohtus kahjutasu, mida Pearu ka maksma peab, teadmata, kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga. Andres ütlebki Pearule, kuid sosinal. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle nihukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest
· Vorm nõuab kokkukirjutamist mispuhul, seepuhul ·Eritähenduslikud väljendid kokku otsakorral Kaupa ja viisi 'kaupa' · Ainsuse omastava puhul kolaki vaba nädala kaupa-nädalakaupa, tükiviisi-tüki viisi, tosinaviisi-tosina viisi · Mitmuse omastav kirjutatakse alati lahku nädalate kaupa, kuude viisi Pealt, peale, pärast · Käändsõnast harilikult lahku käigu pealt, päeva pealt, päeva peale, viguri pärast, moe pärast, nalja pärast · Eritähenduslikud väljendid kokku kõigepealt, korrapealt, käepärast, jaopärast, priipärast · Vorm nõuab kokkukirjutamist mispärast, seepärast, mispeale, seepeale Mööda · Käändsõnast harilikult lahku teed mööda, serva mööda · Eritähenduslikud väljendid kokku aegamööda, kordamööda, pikkamööda
Näiteks geomeetria ülesanne lahendamisel uuri ise mis vigur see on, ära usu teistele, kes võivad sind segadusse panna. · Teiseks tuleb probleemide uurimisel jaotada need väiksemateks osadeks. Väikseid probleeme on kergem lahendada. Siit on parem jaotada kõik probleemid osadesse nii väiksematesse kui võimalik on. Selleks, et oleks kergem pindalad leida, jaga ülesannet osadeks. Esiteks leida viguri külge, siis tuleta meelde valemit jne. · Kolmandaks tuleb mõelda süsteemselt ning tunnetamist alustada lihtsamatest asjadest, liikudes aina keerukamate poole. On vaja osata juhtida oma mõtteid nii kindla korra järgi, et see viimaks muutuks harjumuseks ja oleks süsteemne. Alustada tuleb kergematest asjadest pöördudes keerukamate juurde, arenedes ise enda. Alusta kõige pealt ülesanne teksti
Erandid: imeväel, võluväel Jooksul ja kestel käändsõnast lahku: aja jooksul, elu kestel. Korral ja puhul käändsõnast lahku: tarbe korral, surma puhul Erandid: mispuhul, seepuhul, otsakorral Kaupa ja viis ainsuse omastava puhul on vaba: nädalakaupa = nädala kaupa Mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa Pealt, peale, pärast käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, viguri pärast Eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt, päepärast Vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepeale, mispeale Mööda käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda. Eritähenduslikud väljendid kokku: aegamööda, kordamööda, pikkamööda Kaheti võib kirjutada: meelt mööda = meeltmööda, jõudu mööda = jõudumööda, konti mööda = kontimööda
F on ristlõile pindala ning I gradient ehk rõhumuutus jagatud teepikkusega (Vargamäe mehed rääkides kraavitusest kasutasid terminit vee kukkumine) Darcy seade: 1 ja 2 kraan ja anum, 3 ja 4 kõverad torud millede abil mõõdeti veetasemeid h1 ja h2 ning määrati liivakihi paksus ehk filtreeruva vee teekonna pikkus l. h1 - h2 I= ning vastavalt Q = kFI . Selleks, et aru saada mis see filtratsioonimoodul l siis on teeme järgmise viguri: · pinnavee vooluhulga mõõtmisest teame, et jagades vooluhulga ristlõike pindalaga saame voolukiiruse · teeme sama Darcy seadusega ning saame v = kI . Nagu näha on filtratsioonimoodul võrdne filtratsioonikiirusega kui gradient võrdub ühega. Filtratsioonimoodul sõltub oluliselt kivimi tühemelisusest ja lõimisest: · veerised üle 100 m/ööp · veeristega liiv 20...100 · mitmesugused liivad 1..60
Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega
Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega.
kaupa ja viisi ‘kaupa’ ainsuse omastava puhul on kokku- ja lahkukirjutamine vaba: nädalakaupa ja nädala kaupa, kaheksakaupa ja kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi, tosinaviisi ja tosina viisi mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa, kuude viisi pealt, peale, pärast käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, päeva pealt (lahti), päeva peale (paistab), viguri pärast, moe pärast, nalja pärast eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt ‘esiteks’, korrapealt ‘otsekohe’, (abi oli) käepärast, (annab leiba) jaopärast, priipärast vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepärast (vrd mille pärast, selle pärast), mispeale, seepeale (vrd mille peale, selle peale) mööda käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda
Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega
teadmata, kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega.
põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega
a) veinitehase poolt ostetud viinamarjade maksumus; b) pizzaahjude soetamismaksumuse mahaarvestus (kulum) pizzarestoranis; c) lennukompaniis töötavate lennukimehaanikute palgad; d) turvameeste palgad linna kaubamajas; e) kulud kommunaalteenustele tootmistsehhis; f) tootmisseadmete kulum; g) müügijuhi ametiauto kulum; h) tootmishoone kindlustus; i) tootmisjuhi palk; j) turustusjuhi põhipalk; Ülesanne 1.2 Viguri valmistamise kulu tooteühikule on järgmine: 1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu
kaupa ja viisi `kaupa' · ainsuse omastava puhul on kokku- ja lahkukirjutamine vaba: nädalakaupa ja nädala kaupa, kaheksakaupa ja kaheksa kaupa, tükiviisi ja tüki viisi, tosinaviisi ja tosina viisi · mitmuse omastavast kirjutatakse alati lahku: nädalate kaupa, kuude viisi pealt, peale, pärast · käändsõnast harilikult lahku: käigu pealt, päeva pealt (lahti), päeva peale (paistab), viguri pärast, moe pärast, nalja pärast · eritähenduslikud väljendid kokku: kõigepealt `esiteks', korrapealt `otsekohe', (abi oli) käepärast, (annab leiba) jaopärast, priipärast · vorm nõuab kokkukirjutamist: mispärast, seepärast (vrd mille pärast, selle pärast), mispeale, seepeale (vrd mille peale, selle peale) mööda · käändsõnast harilikult lahku: teed mööda, serva mööda
kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega
kuidas ta sattus naabrimehe põllule. Pärast kõrtsis lubab Pearu maksta Andresele hulga raha, kui ta ütleb, mis oli kogu selle tembu taga (mõistagi valjusti, arvati). Andres ütlebki, kuid Pearule sosinal. See aga midagi nii häbistavat korrata kohe kuidagi ei saa. Pettumusest vihane, kargab ta naabrile kallale, kuid ka sellest ei ole eriti lugu: mõlemad karjusid, Andres jämedama, Pearu peenema häälega.-->"...Kõrtsmik peatas ja nüüd mõistis ta asja: Andres karjus vist viguri pärast, ainult Pearul oli tõsi taga. Ta oli valu pärast vastase habemest juba lahti lasknud ja tahtis tõusta, aga ei saanud, sest Andres hoidis teda kusagilt hellast kohast kinni, nii et tal silmad pahempidi pähe läksid. "Litsid mehed need Vargamäe omad" irvitas kõrtsmik ja läks leti taha tagasi. "Põle niisukesi sindreid enne näind." ..." See teeb Pearu veidi ettevaatlikumaks, sest sinnani oli ta olnud kindel, et ta ise on viguritega, Andres aga ajab oma asja ikka tõe ja õigusega
Mõistad -- pikem! Õige oleks olnd ju raha minu kätte anda, sest mina olen juba pisut kooliõpetaja -- sa kuulsid ju -- ja oskan rahaga linnas ümber käia. Ja nüüd, mõtle ometi seda meie vana: tema annab raha koolipoisi kätte ja see peab siis kooliõpetaja eest maksma. Lihtsalt naeruväärt! Niisukeste tempudega saab ainult meie vana toime. Tean küll, mis ta sellega mulle tahtis öelda. Ütles: mine veel teise eest vastutama, siis saad teise näppude vahelt oodata. Tead, mis viguri mina talle tahtsin vastu mängida? Tahtsin lihtsalt öelda: Ei, härra Maurus, ma ei või täna napooleoni süüa, sest mu kõht valutab. Nõnda tahtsin ma öelda. Aga miks ma seda ei teinud? Ainult sinu pärast mitte, puhtpaljalt sinu pärast. Sest esteks ei oska sa selle rahaga üksi kuhugi minna ja teiseks oleks ta selle raha sinu käest tagasi võtnud, see on enam kui kindel. Ning siis mõtlesin ma: olgu pealegi, vanale maksan teinekord kätte, aga nüüd ei jäta sõpra hädasse