9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti
VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja ve...
Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitatav vibrat- siooni tingimustes töötada alla 20–aastastel isikutel. Pideval kokkupuutel vibratsiooniga võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused 5–10 aastaga. Enamasti esineb vibratsioontõbe pika tööstaaži puhul ehk 20 aastat ja enam. Vibratsiooniga seotud tööle ei tohiks asuda inimene, kes põeb närvisüsteemi haigusi, kõrgvere-rõhutõbe, luu-, liiges- või lihashaigusi. 4. Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. 5.Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide) võnkumisel. Samuti
65 sagedus (Hz) 60 55 40 60 80 100 3. Vibratsiooni mõju inimorganismile avaldub muudatustes närvi- ja vereringesüsteemis, sest jäikade kehade mehaaniline võnkumine kandub edasi luudele ja kudedele, kahjustades ja mõjutades neid negatiivselt. 4. Vibratsioontõbi on selline haigus, mida saab efektiivselt ravida vaid algstaadiumis ja taastumine toimub aeglaselt. Selle haigusega kaasnevad vererõhu tõus, organismi energiakulude suurenemine, lihaste nõrgenemine, nägemishäired ja luude ning liigeste kahjustused. 5. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, sest töötaja üldvibratsiooniga kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2 aga kohtvibratsiooni puhul on 5,0 m/s2. Üldvibratsioon mõjub suuremal määral kogu kehale.
Vibratsiooni kahjulikkus ei väljendu mitte ainult masinate ja mehhanismide kasuteguri vähenemises, detailide intensiivsemas kulumises, avariide tekkimise ohus jms, vaid ka kahjulikus toimes inimorganismi. Vibratsioon põhjustab mitmesuguseid muudatusi närvi- ja vereringesüsteemis. Inimese vererõhk tõuseb, organismi energiakulud suurenevad, lihaste jõud väheneb, esineb nägemishäireid, luude ja liigeste kahjustusi (valud, piiratud liikuvus, deformatsioonid) jne. Vibratsioontõbi kuulub selliste haiguste hulka, mille efektiivne ravimine on võimalik vaid haiguse algstaadiumis, kusjuures häiritud funktsioonide taastumine toimub väga aeglaselt. Teatud juhtudel tekivad aga organismis taastumatud protsessid, mis viivad invaliidistumiseni. Tööstusvibratsioon jagatakse: 1 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
Vali üks: a. Õhu mikrokliima iseärasused b. Keemilised ühendid c. Õhus levivad allergeenid d. Mitmed erinevad bakterid Mida võib mürarikkas keskkonnas pikemalt viibimine lisaks kuulmislangusele põhjustada? Vali üks: a. Vererõhuhäireid, südame ülekoormust, maohaavandeid. b. Krooniliste haiguste ägenemist. c. Nägemishäireid d. Kasvajalisi haigusi. Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Vibratsioontõbi on levinud kutsehaigus. Mis on selle haiguse esimesteks sümptomiteks? Vali üks: a. Õlavöötme ja käsivarte valud, liikumisprobleemid. b. Enesetunde kiire halvenemine, kaalukaotus, närvilisus c. Tasakaaluhäired, peavalud d. Käte tundlikkuse häired, "suremise" tunne kätes, kiire väsimine. Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Millised ohutegurid ei ole Tööohutuse ja töötervishoiu seaduses eraldi nimetatud? Vali üks: a
Rakestustööd toimuvad sild- või autokraana abil. Kraana peamised osad on kandekonstruktsioon ning tõste-, sõidu- ja pöördemehhanismid. Põhiliseks tervise riskiteguriks on kraanajuhi sundasend. Mõningate kraanade puhul peab juht tegema sagedasi pea- ja kerepöördeid (füüsilise ülekoormuse haigused). Vedudel rakendatakse tsemendi-, betooni-, pinnase- ja paneeliveokeid, kallureid, mootorkärusid ja kopplaadureid. Raskeveokite peamised riskitegurid: tõukeline vibratsioon (vibratsioontõbi), müra (vaegkuulmine) ja juhi sundasend (füüsilise ülekoormuse haigused). Müüriladumine: Müüriladujad (müürsepad) puutuvad tööl kokku telliste, betooni ja müüritsemendiga. Enne töö alustamist peab töötaja: - riietuma ettenähtud tööriietusse, nööpima kätised, kontrollima, et poleks lehvivaid otsi, katma juuksed peakattega ning seadma korda isikukaitsevahendid; - vaatama üle töökoha ja koristama sealt kõrvalised, tööd segavad asjad;
vibratsiooni korral sagedustel f=25-150Hz ja amplituudiga A=100mikronit.Kivilõhkumisvasar tekitab võnkumisi~63Hz, mootorsaag tühikäigul~125Hz,saagides~33-50Hz. Vibratsioonitõbi tuleb ilmsiks juba pärast5-aastast töötamist üldvibratsooni tingimustes. Mõnedes maades ei lubata üle 5aasta pneumovasaraga töötada.Jäsemete tundlikkuse vähenemine, krooniline nimmeristluu närvijuurde põletik, krooniline gastriit või haavandtõbi,neurasteenia. 1.3 VIBRATSIOONITÕBI Vibratsioontõbi on Eestis praegu kõige sagedamini diagnoositav kutsehaigus ja moodustab kõigist kutsehaigustest umbes1/3. Peamiselt avastatakse seda endistel traktoristidel,ekskavaatorijuhtidel,kraanajuhtidel,läbindajadel,puurijatel kaevandustes. Vibratsiooniallikaks võivad olla metalli-ja puidutöötlemise pingid, pumbad, kompressorid,ventilaatorid,puurmasinad,ehitusmaterjalide tõsteseadmed.Vibratsiooni võib kasutada kasulikult otstarbel vibromassaaziks,mis ergutab kudede talitlust. 1
Tuleb olla veendunud, et ühtlane madala tasemega müra ei segaks suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljud masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Valgustus Töökohtade valgustus peab vastama tehtava töö iseloomule. Mida täpsem on töö, seda suurem peab olema valgustatus. Kuna nägemise kaudu saab inimene ca 90% infost, mida ta töös kasutab, on valgustus üks tähtsamaid mõjureid töökohal. Halb valgustus madaldab tööviljakust, soodustab silmade väsimist ning silma-, närvi-, südame-veresoonte
madal temperatuur, müra ja niiskus. Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, vanusest, soost ja terviseseisundist. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanematele, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel. Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võib töötajal tekkida juba vibratsiooni kahjustused 510 aastaga. Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaazi (20 aastat ja enam) puhul. Vibratsiooni toime organismile Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikesi veresooni. Mikrokliima Mikrokliima hõlmab endas järgmisi näitajaid: õhu temperatuur, õhuniiskus, õhu liikumise kiirus ja soojuskiirgus. Siia võib liigitada ka erinevate tolmuosakeste, seenespooride ja kemikaaliaurude sisalduse töökeskkonna õhus. Halb mikrokliima soodustab ülekoormushaiguse kujunemist ja süvenemist.
täpset koordineerimist ja düskineesia arvutitöötajad, 8 sooritamist kiires tempos. (kordinatsioonineuroosi) vormid. masinakirjutajad, telegrafistid, arvutusmasinate operaatorid. Paikne ja üldine vibratsiooni Vibratsioontõbi (angioneuroos, Töötamine pneumaatiliste toime, süstemaatiline angiotrofo-neuroos) ja teiste instrumentidega, liigjahtumine. mis genereerivad üld- ja paiksest vibratsiooni (neetijad, neetija-abid, valu puhastajad,
vähendamiseks Väikese vibratsioonitasemega töövahendid Ergonoomilise käepidemega tööriistad vähendamaks jõu rakendamist Töövahendite korrashoid Töötamine soojas Sagedase puhkepausid, lõdvestusharjutused Soolavannid Võimalused vibratsiooni toime vähendamiseks Vibratsiooni vähendavad kindad Vibratsiooni vähendavad matid Tervisekontroll Sisekontroll nõuete täitmise üle Kaasnevad tegurid Füüsiline koormus, sundasend, tööriista tagasitõuge, müra, kroonilised haigused Vibratsioontõbi I staadium Paresteesia nähud kätes- "sipelgate jooksmine" Käte ja õlavöötme väsimine- töövõime langus Kapillaaride ahenemine Vibratsioontõbi II staadium Valud õlavöötmes, käte sinakus, higistamine, jahtumine KNS nähud Südame- veresoonkonna häired Vegetatiivse närvisüsteemi häired Vibratsioonitõbi III staadium Tugev valu kätes Veresoonte spasm Lihaste krambid kätel Südame- veresoonkonna kahjustus Kilpnääre Ainevahetuse häired Heli ja vibratsiooni kasulik toime
suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljus masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Üldised vibratsioonid, mis mõjutavad kogu keha töötajatel, kes töötavad sõidukitega, kraanadega jne, on samuti probleemiks. Nad võivad põhjustada ebamugavustunnet, nägemishäireid ja isegi siseorganite kahjustusi. Neid vibratsioone on tavaliselt raske 8
sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel. • Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 – 10 aastaga Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul. Vibratsiooniga kokkupuude EL töötingimuste uuring 2010-Vibratsiooniga puutub kokku 33% meestest, kuid ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%; Sisekliima • Õhutemperatuur• Õhu relatiivne niiskus• Õhuliikumine • Õhus tolmu kontsentratsioon Alates 01.07.2009.a. ei kehti Eestis Rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri poolt 28.12.1995.a
Kutsehaigus on haigestumine, mille peamiseks põhjustajaks on üks või mitu (eraldi või kombineeritult) aastate jooksul toimivat tervistkahjuliku töökeskkonna tegurit. kahjutegur kutsehaigus tolm pneumokonioos krooniline tolmbronhiit bronhiaalastma keemilised ained mürgistused allergilised nahahaigused müra nürikuulmus vibratsioon vibratsioontõbi Kutsehaigus võib olla äge või krooniline. Ägedaid esineb harva. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Seega peaks olema võimalik haigusprotsessi õigeaegselt avastada. Negatiivne on aga see, et haiguse hiiliva iseloomu tõttu ei pööra inimene pisimuutustele tähelepanu. Üheks abinõuks kutsehaiguste õigeaegseks avastamiseks on tervistkahjustavates tingimustes töötajate meditsiinilised läbivaatused. 8
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimest...
-müra -niiskus · Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel. ·Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 10 aastaga. Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaazi (20 aastat ja enam) puhul. - Sisekliima ·Õhutemperatuur ·Õhu relatiivne niiskus ·Õhuliikumine ·Õhus tolmu kontsentratsioon - Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 24º C ·Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast; ·Kaebuste suurenemine algab üle 25º C ·Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C - Õhu relatiivne niiskus
annaabi.ee 
