9. VIBRATSIOON Üldvibratsioon Kohtvibratsioon Vibratsioontõbi Vibratsiooni vähendamine Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide ...
VIBRATSIOON MAREK ARJU VIBRATSIOON PARAMEETRID võnkesagedus võnkeamplituud (m) võnkeperiood (s) kiirus (m/s) kiirendus (m/s2) VIBRATSIOON KLASSIFIKATSIOON sageduse järgi madalsageduslik kuni 35 Hz kesksageduslik 35-125 Hz kõrgsageduslik üle 125 Hz töötajaga kontakti järgi kohalik üldine VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Madalad sagedused (kuni 35Hz) kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 a perifeerne närvisüsteem veresooned tugiaparaat VIBRATSIOONI KAHJULIK TOIME ORGANISMILE KOHALIK MÕJU e. KOHTVIBRATSIOON Kõrged sagedused (üle 125 Hz) – kahjustused kujunevad 5 a. jooksul veresoonte seinte muutused kalduvus spasmidele Lai sageduste spekter - kahjustused kujunevad 3-8 a. struktuursed muutused veresoontes, närvides, lihastes, liigestes ja luudes ÜLDVIBRATSIOON Toime organismile kesk- ja ve...
Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitatav vibrat- siooni tingimustes töötada alla 20–aastastel isikutel. Pideval kokkupuutel vibratsiooniga võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused 5–10 aastaga. Enamasti esineb vibratsioontõbe pika tööstaaži puhul ehk 20 aastat ja enam. Vibratsiooniga seotud tööle ei tohiks asuda inimene, kes põeb närvisüsteemi haigusi, kõrgvere-rõhutõbe, luu-, liiges- või lihashaigusi. 4. Vibratsioontõbi on haigus, mida põhjustab mitmesuguste seadmete või töövahendite poolt tekitatava vibratsiooni mõju inimorganismile. Olulised on seejuures vibratsiooni parameetrid (võnkesagedus, -ulatus, -kiirus) ja vibratsiooni kestus tööpäeva jooksul. Arvestada tuleb asjaolu, milline on kontakt vibratsiooniallikaga - üldine või kohalik. 5.Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide) võnkumisel. Samuti
65 sagedus (Hz) 60 55 40 60 80 100 3. Vibratsiooni mõju inimorganismile avaldub muudatustes närvi- ja vereringesüsteemis, sest jäikade kehade mehaaniline võnkumine kandub edasi luudele ja kudedele, kahjustades ja mõjutades neid negatiivselt. 4. Vibratsioontõbi on selline haigus, mida saab efektiivselt ravida vaid algstaadiumis ja taastumine toimub aeglaselt. Selle haigusega kaasnevad vererõhu tõus, organismi energiakulude suurenemine, lihaste nõrgenemine, nägemishäired ja luude ning liigeste kahjustused. 5. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, sest töötaja üldvibratsiooniga kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2 aga kohtvibratsiooni puhul on 5,0 m/s2. Üldvibratsioon mõjub suuremal määral kogu kehale.
3. Kuidas ja miks avaldub vibratsiooni mõju inimorganismile? Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. 4. Mis on vibratsioontõbi? Vibratsioonitõbi on tugeva vibratsiooni pikaajalisel toimel tekkiv kutsehaigus. Paikse vibratsioontõve nähud on käe- või jalanärvide ja veresoonte kahjustused, üldvibratsioontõve korral lisanduvad kiire väsimine ja peavalu, enamasti kahjustub ka kuulmisnärv ja tekib nürmus. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vibratsioont%C3%B5bi1 5. Kumba loetakse ohtlikumaks, kas üld- või kohtvibratsiooni? Miks?
Milline haigus on Eestis levinud väga ravimresistentsena? Tuberkuloos Millise haiguse puhul on esimeseks staadiumiks gripitaolised nähud (palavik, lihasvalu, silmade kipitamine vms)? Puukentsefaliit Milline siin nimetatud haigus levib peamiselt seksuaalsel ülekandel? B-hepatiit Millist haigust iseloomustab algstaadiumis tekkiv ümar-ovaalne märklauasarnane lööve? Borrelioos Kontrolli Küsimus 2 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Radooni leidub kõige rohkem kus? Vali üks: a. Uutes majades. b. Majade keldrites ja esimesel korrusel c. Majade kõrgematel korrustel. d. Välisõhus. Kontrolli Küsimus 3 Väär 0,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Millisele elanike grupile on elavhõbe kõige ohtlikum? Vali üks: a. Rasedatele b. Vanuritele c. Krooniliste haiguste põdeja...
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Töölise juhendamine ehitusplatsil Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus lk. 3-4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: lk.5 Isikukaitsevahendid lk.6 Kokkuvõte lk.7 Kasutatud allikas lk.8 Sissejuhatus Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamise...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2.2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI ON IS...
Ergonoomiliselt hea töökoht Tõnis Kalda AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, e...
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra võib olla pidev, impulsiivne, madal-, kesk-, kõrgsageduslik, tonaalne. Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350800 Hz...
täpset koordineerimist ja düskineesia arvutitöötajad, 8 sooritamist kiires tempos. (kordinatsioonineuroosi) vormid. masinakirjutajad, telegrafistid, arvutusmasinate operaatorid. Paikne ja üldine vibratsiooni Vibratsioontõbi (angioneuroos, Töötamine pneumaatiliste toime, süstemaatiline angiotrofo-neuroos) ja teiste instrumentidega, liigjahtumine. mis genereerivad üld- ja paiksest vibratsiooni (neetijad, neetija-abid, valu puhastajad,
Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002 Vvm nr 54(viimane muudatus 30.04.2007) "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna piirnormid ja müra mõõtmise kord" Vvm 12.04.2007 nr 108 Õigusaktid 2 "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõju...
suhtlemist ega häiriks inimesi. Mürarikastes töökeskkondades on töötajate omavahelise suhtlemise võimalused väga tähtsad. Vajadusel oleks soovitatav kasutada valgussignaale. Paljus masinad või elektrikäsitööriistad kannavad oma vibratsiooni üle töötaja kehale. Vibratsioonid on koos müraga organismile kahjulikud. Nad võivad kahjustada lihased ja kõõluseid ning mõjutada vereringet. Valuline näide on vibratsioontõbi, mis on tekkinud töötajatel pikaajalisest tööst vibreerivate elektrikäsitööriistadega. Üldised vibratsioonid, mis mõjutavad kogu keha töötajatel, kes töötavad sõidukitega, kraanadega jne, on samuti probleemiks. Nad võivad põhjustada ebamugavustunnet, nägemishäireid ja isegi siseorganite kahjustusi. Neid vibratsioone on tavaliselt raske 8
sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel. • Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 – 10 aastaga Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaaži (20 aastat ja enam) puhul. Vibratsiooniga kokkupuude EL töötingimuste uuring 2010-Vibratsiooniga puutub kokku 33% meestest, kuid ainult 10% naistest (võrreldes 2000.a. olukord muutuseta); Eestis vastavalt 45% ja 18%; Sisekliima • Õhutemperatuur• Õhu relatiivne niiskus• Õhuliikumine • Õhus tolmu kontsentratsioon Alates 01.07.2009.a. ei kehti Eestis Rahvatervise seaduse alusel sotsiaalministri poolt 28.12.1995.a
Kutsehaigus on haigestumine, mille peamiseks põhjustajaks on üks või mitu (eraldi või kombineeritult) aastate jooksul toimivat tervistkahjuliku töökeskkonna tegurit. kahjutegur kutsehaigus tolm pneumokonioos krooniline tolmbronhiit bronhiaalastma keemilised ained mürgistused allergilised nahahaigused müra nürikuulmus vibratsioon vibratsioontõbi Kutsehaigus võib olla äge või krooniline. Ägedaid esineb harva. Kutsehaigustele on iseloomulik aeglane, järkjärguline areng. Seega peaks olema võimalik haigusprotsessi õigeaegselt avastada. Negatiivne on aga see, et haiguse hiiliva iseloomu tõttu ei pööra inimene pisimuutustele tähelepanu. Üheks abinõuks kutsehaiguste õigeaegseks avastamiseks on tervistkahjustavates tingimustes töötajate meditsiinilised läbivaatused. 8
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimest...
-sundasendis töötamine, madal temperatuur -müra -niiskus · Vibratsiooni mõju sõltub ka töötaja kehaehitusest, tervise seisundist, vanusest. Noorele inimesele avaldab vibratsioon suuremat mõju kui vanemale, seetõttu ei ole soovitav vibratsioonitingimustes töötada alla 20 aastastel isikutel. ·Vibratsioonist tingitud kutsehaigust nimetatakse vibratsioontõveks. Pidevas kokkupuutes vibratsiooniga, võivad töötajal tekkida vibratsioonikahjustused juba 5 10 aastaga. Enamasti tekib vibratsioontõbi pika tööstaazi (20 aastat ja enam) puhul. - Sisekliima ·Õhutemperatuur ·Õhu relatiivne niiskus ·Õhuliikumine ·Õhus tolmu kontsentratsioon - Õhutemperatuur Optimaalne temperatuurivahemik 18 24º C ·Sõltub teistest mikrokliima parameetritest, töötaja füüsilisest aktiivsusest, töö- ja töökoha iseloomust, riietusest, aastaajast; ·Kaebuste suurenemine algab üle 25º C ·Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C - Õhu relatiivne niiskus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
