Külvisenorm Külvisenorma all mõistetakse pinnaühikule külvatavate seemnete arvu või külvise massi kg/ha kohta. Külvisenormi arvutamine: 1.külvisenorm kg/ha= idanevate seemnete arv ruutmeetril korda 1000 s.m. jagatud külvise väärtuse protsendiga. 2.külvise väärtus= puhtus protsentides korda idanevuse protsent jagatud sajaga. Taliviljade hukkumise põhjused 1. külmumine 2. haudumine esineb kui talvituma läheb lopsaka kasvuga taim ja lumi sajab külmumata maale 3. vettimine toimub sügisel või kevadel. Vesi koguneb lohkudesse ja taimed seal vettivad, hiljem hukkuvad 4. jääkoorik vesi seisab põllu peal, see külmub koos taimse materjaliga 5. külmakergitus esineb kevadel, kus päevased temperaturrid on üle 10 kraadi ja öösel külmub läbi. Tulemusena taimed rebitakse mulla seest välja ja taimed hukkuvad. Kui märkate, et hakkab tekkima midagi sellist, tuleb põld ruttu rullida 6. Lumiseenehaigused 2009/2010 esines seda rohkesti
Kindlasti peab taime toitekeskonnas olema Ca, Mg, S, Fe, Mn, B, Cu, Zn jne. 6. Teraviljade kasvuaegsed hooldustööd Kevadel tuleb lämmastikuga pealtväetada kõiki taliteraviljapõlde. Väetakse kohe pärast lumesulamist. Taliteravilja oraste äestamine on vajalik mullapinna kobestamiseks ja umbrohutõusmete hävitamiseks. Äestatakse siis kui muld kannab masinad. 7. Taliviljade hukkumise põhjused Külmumine(temperatuur -20 C), haudumine, vettimine(vara kevadel või talvel, sajab vihm ja taim asub vee all), jääkoorik(lõikab taim pooleks), külmakergitus(taimed kuivavad ära), lumiseenekahjustus 8. Kartuli koostis Kartulimugulad sisaldavad rohkesti vitamiine mineraal ja teisi inimorganismile vajalike aineid(C ja B- rühma vitamiinid). Vesi 77,6%;kuivaine 22,4%;tärklis 19%;toorproteiin 1,7% 9. Kaunviljad (6tk) Hernes, sojauba, põlduba, lääts, aeduba, kollane uba 10. Liblikõielised heintaimed(2tk)
Kasvuaeg veel pikem kui rukkil. Pikapäevataim, isetolmleja. Teraviljade talvekahjustused: Päeva lühenemine – karastusperiood – suhkrute kogumine. Karastamist soodustavad jahe ja valguserikas periood. 1. Külmumine – rakuvaheruumidesse tekivad jääkristallid, purunevad rakumembraanid, vesi võetakse ära. 2. Haudumine – Lumi tuleb sulale maale, taimedel jätkub elutegevus, lõõtsutavad, kasutavad ära toitainetevarud, jäävad nõrgaks. 3. Vettimine – Upuvad, lämbuvad õhupuudusel 4. Jääkoorik – Mehhaanilised vigastused 5. Külmakergitus Mullas olev vesi jäätudes kerkib, rebib juured katki, kevadel sulades muld vajub tagasi, surub taime juured mullast välja. 6. Lumiseen – Parasiitseen, toitub elusa taime mahlast, kahjustab eelnevalt nõrgestunud taimi, normaalseid ei kahjusta, seeneniidistik. Kartul Tärkliserikas, tärklise ja piirituse valmistamiseks.Loomasöödaks sobib nuumloomadele
külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik). Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. 16.Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel. 1.Külmumine (selle eest kaitseb taimi lumikate) 2.Haudumine. (Tekib siis kui taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks. Selline olukord tekib lume all. Haudumine tekib ka siis, kui taimik on võimsa kasvuga, nt varajane külv.) 3.Vettimine.(selle põhjustab sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse) 4.Jääkoorik 5.Külmakergitus.(Esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja rebib juured katki.) 6.Lumiseen. (Levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed.) 17.Teraviljade koristusviisid. 1.Otsene ehk ühefaasiline- Niidetakse valminud vili ning kohe eraldatakse terad ja põhk.
külvisenorm, mis on ka majanduslikult seisukohalt kasulik). Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. 16. Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel. 1) Külmumine: tekib siis, kui karastumisperiood on jäänud lühikeseks. Selle eest kaitseb lumikate. 2) Haudumine: tekib siis, kui taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks. 3) Vettimine: seda põhjustab taimi kahjustav tohutu niiskus, nt sulavete kuhjumine madalamatesse kohtadesse. 4) Jääkoorik: tekib kui põllul on ebatasasusi, kuhu sattunud vesi külmub ning moodustub jääkoorik, mille all taimik hapnikku ei saa. 5) Külmakergitus: esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega ja juured rebenevad katki.
Valgusidanevatele seemnetele valguse võimaldamine Taimede stress Abiootilised stressifaktorid a) Temperatuur Külmakindlus on taimede võime taluda madalat miinustemperatuuri ilma, et nad eluohtlikult kahjustuksid. Taimedel madalate temperatuuride taluvus: jaheduskindlus 0…5 ºC külmakindlus kuni -20 ºC pakasekindlus alla -20 ºC. Talvekindlus – taimede võime taluda lisaks madalatel miinustemperatuuridele teisi ebasoodsaid tingimusi nagu vettimine, kopitamine, lämbumine, suured ööpäevased temperatuurikõikumised, sula ja pakase vaheldumine Kevadised või varasügisesed öökülmad on sageli suureks ohuks aiakultuuridele. Kui talvel puhkeolekus taime osad võivad taluda madalaid miinustemperatuure, kuid kevadel kasvu alustanud veerikkad taimeosad (lehed, õied) saavad kahjustatud juba paari miinuskraadi juures. Samuti ei talu valminud viljad külma ning võivad vajada kaitset sügisel.
nõrgaks.niisugune olukord tekib lume all, kus on suhteliselt kõrge temperatuur ja taimede hingamine on intensiivne, kuid puudub võimalus fotosünteesiks. Lumerikkal soojal talvel püsib temperatuur võrsumissõlme juures 0...2°C juures. Ka lopsakas talivilja lehestik takistab mulla külmumist. Sulas mullas jätkub toitaineid taimele maksimaalselt 2...3 kuuks, seejärel nad hukkuvad. Koos lumiseenega on haudumine üheks suurimaks probleemiks taliviljade hukkumisel; 3. Vettimine sellisel juhul hukkuvad taime õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas. Hukkumine on kiirem seisvas soojas (üle 5°C) vees. Talirukis kannatab selle all rohkem kui talinisu või tritikale; 4. Jääkoorik põhjustab taimede hukkumise madala temperatuuri ja mehaaniliste vigastuste läbi. Jääkoorik lõhub füüsiliselt taimed ära; 5. Külmakergitus esineb peamiselt kevadel, kui niiske muld korduvalt külmub ja sulab.
See korrutatakse liigi 1000 seemne massiga ja jagatakse külviseväärtusega (puhtuse ja idanevuse % / 100-ga) 16.Taliviljade hukkumise põhjused talvitumisel 1.Külmumine (selle eest kaitseb taimi lumekate-kui lund pole, külmuvad; talirukis kannatab külma kuni -35 C) 2.Haudumine (tekib lumekooriku all; taimed kasutavad hingamiseks ära varuained ja jäävad nõrgaks, samuti võimsa kasvuga taimed, nt. varajane külv; aitab niitmine, samuti loomadel süüa laskmine) 3.Vettimine (sula-või vihmavate kogunemine madalamatesse kohtadesse, vesi tuleb juhtida mujale) 4.Jääkoorik (kooriku serv lõikab taime katki) 5.Külmakegitus (esineb peamiselt varakevadel, kui mulla pindmine kiht korduvalt külmub ja jälle üles sulab. Külmudes muld paisub, kerkib koos taimedega üles ja rebib juured lahti; aitab rullimine) 6.Lumiseen (levib põllul kolletena, hävitades tihti kõik taimed) 17.Teraviljade koristusviisid Teravilja koristamine
On ikkagi soovitav vältida metatsentrilise kõrguse ja taastavate õlgade ülemääraseid suurusi, kuna see võib viia selliste kiirendusjõudude tekkeni, mis põhjustavad lasti kinnitusdetailidele ebasoovitavaid pingeid ning võivad seega ohustada laeva püstuvust lastinihete riski näol. 4. Väljasõidu püstuvuspiiride määramise juures peab hindama ja arvesse võtma püstuvuse vähenemist eelseisva reisi jooksul järgmiste asjaolude toimel: · Tekilasti vettimine · Jäätumine · Kalakoguste pardaletõstmine · Varude vähenemine/ümberjaotus · Ballastvee vahetus Püstuvuse hindamise meetodid 1. Enne väljumist või mõnel muul vajalikuks peetud juhul peab püstuvust hindama ühel või rohkemal alljärgnevatest meetoditest: · Võrreldes kavasolevat lastiplaani või tegelikku lastiseisundit sarnase lastiseisundiga, mille püstuvusparameetrid on juba tuntud · Olemasoleva lastipaigutuse ja tankide seisundi põhjal tehtud masside ja momentide
Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele · võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel · alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti · kasutavad paremini mulla veevarusid · avaldavad umbrohtudele suurt survet · valmivad varem Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile · varasem koristusaeg annab aega põldu harida Taliviljade hukkumise põhjused 1. Külmumine 2. Haudumine 3. Vettimine 4. Jääkoorik 5. Külmakergitus 6. Lumiseen Karastumine Esimene faas - päeval üle +5C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva) · intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega · fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3
miinuskraadi. Sisuliselt tähendab see, et antud miinuskraadide tulemusena kirjeldatav taim ei hukku. Küll aga võib taim hukkuda mitmete erinevate tegurite kokkulangevuse tõttu. Külmetusvigastused toovad kaasa metabolismi häired külmatundlikes kudedes, nt kahjustatud protoplasma, aeglustunud hingamine, muutused valgu sünteesis. Kliima. Talvekindlus. Külmakindlus ja puhkuserütm – süvapuhkefaas (ei saabu õigeaeglselt) ja sundpuhkefaas (katkeb enneaegselt). Lämbumine ja vettimine. Külmakohrutus. Füsioloogiline põud. Toitainete puudus või üleküllus. Toitained mõjutavad eelkõige biomassi, fotosünteesi ja energia tootmist. C sidumine: CO2 välisKK; õhulõhede avatus; ensüümi Rubisco hulk ja aktiivsus, N hulk; neeldunud valgusenergia. Produktsioon: N, CO2 hulk jt. Oksüdatiivne stress. Seisund, kus taimes on oksüdantide poolt tekitatud vabu radikaale. Antiüksüdandid. Fotoinhibitsioon. Põhjused: valgus, O2, O3, UV, radioaktiivne kiirgus.
Külmumine: külma tõttu tekivad rakuvaheruumidesse jääkristallid, edasel külmumisel võtakse vesi rakust ära. Rakumembraanid purunevad. Haudumine : Kui lumi tuleb sulale maale ja jääbki sinna ja siis taimed jätkavad intensiivset elutegevust, kulutatakse ära toitainete varud, jääb nõrgaks, külm, haigused. Taimik lopsakas siis takistavad mulla külmumist ja lume sajamisel võib taimedel sooja hakkata. Vettimine: uppuvad ära ja surevad õhupuudumisel. Soevesi on hapnikuvaesem. Jääkoorik: tekivad mehaanilisi vigastusi, vesi ära juhtida põllult Külma kergistus- rebib juured katki, kevade mulla pind vajub, ja juured surutakse mullast välja, aitab rullimine. Lumeseen: parasiidid, toituvad elusa taime mahlast, normaalselt arenenud tugevaid taimi ei kahjusta, küll aga nõrgendunud taimi. Seeneniidistik peal. Päästaks rullmine ja
Bioloogilised: · kasvuperiood on pikk (270-360 päeva) · areneb tugev juurestik · suudavad vastu pidada ebasoodsatele tingimustele · võrsumine võib toimuda nii sügisel kui kevadel · alustavad kevadel kasvu varem ja kiiresti · kasutavad paremini mulla veevarusid · avaldavad umbrohtudele suurt survet · valmivad varem Organisatsioonilised: · tööd jaotuvad pikemale perioodile · varasem koristusaeg annab aega põldu harida Taliviljade hukkumise põhjused 1. Külmumine 2. Haudumine 3. Vettimine 4. Jääkoorik 5. Külmakergitus 6. Lumiseen Taliteraviljade karastumine e. talvekindluse kujunemine Esimene faas - päeval üle +50C ja öösel 00 C (5 - 7 päeva) · intensiivne karastumine selgete päikeseliste ilmadega · fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · assimilaate kasutatakse vähe, võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1
Kui liiga lopsakas taimik ei lase mullal enne lume tulekut külmuda. Tulemuseks võib olla taimede haudumine. (rooside puhul ei tohi väga vara kinni katta, vähemalt mitte enne seda kui maapind on külmunud 4...5 cm.) Selle kahjustuse vältimiseks peab taimik minema lume alla normaalse pikkusega. Enne seda võib ka niita. (Rukkist võib kergelt lammastega karjatada). Talvel võib lund rullida, tuhka lumele külvata. Vettimine taimed hukkuvad õhupuudusel. Seisvas soojas vees hukuvad taimed kiiremini, sest seal on hapniku vähem. Jahe ja liikuv vesi on selles suhtes parem. Vettimise all kannatab rukkis rohkem kui talinisu. Selle vältimiseks tuleks teha vesivagusid, juhtida vesi põllult minema. Jääkoorik, taimedele tekivad mehhaanilised vigastused. Külma kergitus esineb peamiselt kevadel, mulla pind kerkib kui vesi jäätub. Kahjulik on see, kui pealmine osa
(Ca2+, Mg2+). Seega on parema struktuuriga neutraalsed ja leeliselised mullad. Kui mullas on ühevalentseid katioone (näiteks naatriumi) siis see pidurdab mulla struktuursust. 3) Orgaanilist ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks Milliste protsesside toimel tekivad mulla struktuuragregaadid? - füüsikalis keemiline protsess paisumine ja kokkutõmbumine, vettimine ja kuivamine, külmumine ja sulamine - bioloogiline protsess mikro- ja makroorganismide mõju ja orgaanilise aine liitumise mõju 2 Struktuuri tekkeks on olulised nii makroorganismid (eelkõige hooghännalised ja vihmaussid) kui ka mikroorganismid (seened ja bakterid), kellest kõigist sõltub orgaaniliste jäänuste muundumine, eeskätt lagundamise teel.
annaabi.ee 
