8. klassi bioloogia täidetud tööleht vetikate, sõnajalgtaimede ja sammaltaimede kohta. Mille poolest erinevad taimed loomadest? Kirjelda vetikaid. Milline on vetikate tähtsus loodusele ja inimesele? Kirjelda sammaltaime. Mille poolest erinev sammaltaim vetikast? Miks on sammaltaimed tähtsad? Mille poolest on sõnajalgtaimed arenenumad kui samblad? Kollad, osjad ja sõnajalad - Kirjelda neid. Milline seos on kivisöel ja sõnajalgadel
laboratooriumites. Agari nimetus toiduainetetööstuses on E406. Kas tead, millistes toiduainetes sisaldub agarit? Toiduainete pakke uurides võid selle kergesti kindlaks teha! Kuna punavetikad elavad meelsamini soojades vetes, on meie jahedates veekogudes neid vetikaid vähe. Siiski, Väinameres elab meie piirkonna ainuke punavetikas agarik.Ka sellest vetikast toodetakse agarit, mis ei ole aga kahjuks nii kvaliteetne kui soojades piirkondades kasvavatest punavetikatest pärit agar. Sellisest agarist valmistatud maiustused oleksid hallikad.
Biotroofid - toituvad elusast org. ainest (kuuseriisikas) Hüüfid e. seeneniidid Mütseel e. seeneniidistik Üherakulised - pärmiseen, täpphallik Hulkraksed - kottseened Seened looduses: - Lagundajad: tagavad aineringe maal muutes lämmastik uuesti taimedele kättesaadavaks - Sümbiondid: aitavad talitleda teistel organismidel - Mükoriisa: seened elavad koos kõrgema taime juurestikuga - Samblikud: liitorganism, mis moodustub vetikast ja seenest - Parasiidid: toituvad teiste arvelt(majavamm)
Punavetikad põhiliselt kasvavad nad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad,s.o 200m sügavusel. Punavetikaid on ligi 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevees ainult 150 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit, mis on kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainetetööstuses ja meditsiinis. Eestis valmistatakse agarit frutsellaariast ehk punasest vetikast. Rohevetikad- enamik neist elab magevetes,vähemal määral leidub neid ka mullas,puutüvedes ja isegi lumel. Nende seas on nii üherakulisi,koloonialisi,kui ka hulkrakseid vorme. Osa neist elab sümbioosis vee algloomadega,selgrootute loomadega või seentega(samblikega). Teada on üle 8000 rohevetika liigi. Nad sisaldavad klorofilli ja säilitusaineteks on tärklis(nagu taimedelgi). Rohevetikate seas on liike,mis taluvad madalaid temperatuure,tugevat
saab kasu ja teine surma. Kiskluse puhul on tõesti mängus tugevamaõigus, eeldusel, et saakloom, ei lollita kiskjat kavalusega. Näiteks on liblikaid, kelle seljal oleks justkui silmad, on putukaid, kes on ümbritsevaga väga sarnased, tänu millele lihtsalt röövloom ei leia saaklooma. Nutikuse alla võib lugeda ka sümbioosi, mis on kasulik mõlemale osapoolele, kõige tuntum näide on ilmselt samblik, kes koosneb samblast ja vetikast või näiteks seenjuur mükoriisa, kus on põimunud taimede juured ja seened. Üks saab toitaineid ja mineraale, teine fotosünteesist ülejääva süsiniku, mida kasutatakse seeneniidistiku ehitamiseks. Kui kõi eelpool nimetatud kooseluvormid on liikide vahelised, siis liikide sisnene on konkurents, vähe sellest, konkurents on veel mõlemale osapoolele kahjulik ka. Konkurents ressursside pärast paneb isendid püüdlema paremuse poole, sest muidu nad lihtsalt häviks. Nagu ütleb
Vegetatiivse paljunemise korral olemas oleva seene hüüfide kaudu 3. Ka sugulisel teel Toitumine: 1. SAPROTROOFID- Toituvad surnud orgaanilisest ainest 2. PARASIIDID- Toituvad elusrakkudest, teevad peremeesorganismile kahju 3. SÜMBIONDID- Toitub elusrakkudest, vastastikku kasulik SAMBLIKUD Uurib Lihhenoloogia Seente sümbioos vetikatega = samblikud FOTOBIONT + MÜKOBIONT = SAMBLIK Samblik on sümbiootiline liitorganism mis koosneb seenest(mükobiont) ja vetikast (fotobiont) Seeneniidid saavad vetikatest org. ühendeid, vetikad kasutavad seeneniitidelt saadud mineraalaineid, vett ja süsihappegaasi Samblikuained- Vaid samblikus leiduvad ained mida sünteesib mükobiont ainult fotobiondi juuresolekul Lihhenoindikatsioon- Teadusharu mis tegeleb keskkonnasaaste määramisega samblike järgi SAMBLIKE KASUTAMINE: 1. Looduskaitses bioindikaatoritena 2. Parfümeeria tööstuses tooraine saamisel 3
Lihhenofloora uuringute põhjal on Eestis ja mujal maailmas kaardistatud linnade ja tööstuskomplekside ümbruses erisuguse õhusaastatusega tsoone. Indikaatorliikide kaardistamiseks kasutatavaid meetodeid on mitu. Liikide levikukaardid peegeldavad liigi leidumist või puudumist uuritaval alal. [1] 8 3. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm
õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO2, ka nemad surevad. Samblik hävib. 7 3. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm
Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Jalal krae (võib aga kergesti kaduda) Krae puudub Lehtpuude all, Lääne-Eestis sage Enamasti lehtpuude, eriti kaskede all. Tavalised kõikjal. Samblikud - Lichens Maailmas ~11 000, Eestis umbes 900 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on
vahaja kutiikulid ega õhulõhed. Lahustunud vääveldioksiid halvab samblikes vetikate võimet fotosünteesida ja kanda suhkruid vetikailt seentele. Seened surevad, nii ei saa enam vetikad seentelt vett, mineraalaineid ning CO 2, ka nemad surevad. Samblik hävib. 5 4. Samblikud Samblikud, sümbiootilised liitorganismis, mis koosnevad seenest (mükobiont) ja vetikast (füko- ehk aerobont). Samblike käsiltetakse Lichenomycota erirühmkonnana või seente süsteemi kuuluvate lihheoinseerunud seentena (mükobiondi viljaka keha tüübi järgi). Samblike on umbes 20 000, Eestis umbes 700 liiki. Nad on elutingimuste suhtes väga vähenõudlikud, asustavad puude tüvesid ja oksi (epifüüdid), puitu (epiksüülid), kive, kaljusid ja müüre (epiliidid), kasvavad taimejäänustel ja maapinnal (epigeiidid), erandikult isegi klaasil, luudel jm
Roheline kärbseseen Rohelised pilvikud Jala alusel kotjas tupp Jala alusel kotjas tupp puudub Jalal krae (võib aga kergesti kaduda) Krae puudub Lehtpuude all, Lääne-Eestis sage Enamasti lehtpuude, eriti kaskede all. Tavalised kõikjal. Samblikud - Lichens Maailmas ~11 000, Eestis umbes 1100 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud. Ketasseente moodustatud samblikel on
akvaariume. Magevee süsteemide hoolduse puhul tuleb esmalt välja võtta voolu võrgust pump. Seejärel võtta kaks ämbrit ja biloogiline filter ja svamm välja võtta (Pilt 3) .Vajadusel võtta ka pump lahti ja ka see ära pesta. Svammid pestakse kraanivee all puhtaks ning biopallid pestakse akvaariumi vees, et mitte baktereid, kes seal elutsevad, hävitada. Järgmisena tuleb alumine filtri boks ning samuti ka kolm akvaariumit harjaga vetikast puhtaks küürida ning voolikuga mustus ja väljaheited põhjast sifooniga eemaldada. Vahetatakse kolme akvaariumi peale ühe akvaariumi vesi välja. Kui kõik kolm akvaariumit on puhtaks tehtud , siis järgmisena tuleb akvaariumi ääred lubjakivist eemaldada. Selleks kasutatakse peenest traadist käsna. Ning kui eelnevad tööd on ära tehtud tuleb asemele lasta uus vesi. Diskuste vesi peab minema läbi osmoosifiltri (RO-filter- see muudab vee karedust madalamaks, ning eemaldab veest
Nende mürkidele puudub vastumürk. Tegemist on rakumürgiga, valgusünteesi blokeerija. Maailmas olulisimad kasvatatavad seened: austerservik, enortifake (?) e samettõrges (?), sampinjonid. Seenekasvatusel on oluline, et ei moodusta mükoriisat SAMBLIKUD 09/11/09 Kandsambliku peal on seene viljakeha /...Loengu salvestus kuulamatu..., / ©TP: Maailmas ~11 000, Eestis umbes 900 liiki. Liitortganismid, koosnevad seenest ja vetikast. Seen ja vetikas on sümbiootiliselt seotud: seen saab vetikalt orgaanilisi aineid, vetikas seenslt kaitset teiste organismide eest (teiste, parasiitsete seente, jm.), vett ja mineraalaineid ja kaitset ebasoodsa keskkonna (kuivamine) eest. Samblikus on juhtiv, keerukam pool seen (Samblik on lihheniseerunud seen). Samblikku moodustavad seened: Kottseened (eriti ketasseened) (enamus, "tüüpilised") ja kandseened (vähe). Vastavalt kott- ja kandsamblikud
Need seened asustavad taime juuri. On olemas kolme sorti: 1. ektomükoriisa(väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. 2. erikoidne mükoriisa kanarbikulistel. 3. arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb fotosüntaate. Esineb rohttaimedel üldiselt. Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen. Kompleksorganism, mis koosneb seenest ja vetikast. Vetikas on vees elav autotroof. Võib olla nii rohevetikas(taim) kui ka tsüanobakterid(sinivetikad). Kõik organismid on samblikud. 06.04.09 Tarbimine (+-) Predatoorlus, kisklus, herbivooria, parasitism. Kolm tarbimise meetodit. Parasitism peremees(suur), parasiit(väike) on elujooksul seotud ühe või mõne peremeesorganismiga. Ressursid liiguvad parasiidi suunas(süsinik ja energia). On üks suur tarbija ja palju väikseid saake, mis täies mahus liiguvad
154. Kas sümbioosi näiteks on? A. Ahven ja haug? B. Koolibri ja troopiline taimeliik? C. Mükoriisa? D. Kuusk ja jänesekapsas? Mnjaa, C vast õige; 155. Samblikud ehk jägalad on: A. Puude ja sammaltaimede sümbioos? B. Sambatootja sümbioos levitajaga? C. Korallide ja vaguviburvetikate sümbioos? D. Seente ja vetikate sümbioos? E. Sammalde ja tsüanobakterite sümbioos? Samblikud koosnevad seenest ja vetikast, D on õige; 156. Miks nimetatakse laguahelat doonor-kontrollitud süsteemiks? A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C. Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas. A ja A ja veelkord A; 157
· ektomükoriisa (väline) seened elavad juure pinnal. Okaspuud ja muidu puud. · erikoidne mükoriisa kanarbikulistel, mustikas, pohl. · arbuskulaarne ehk endomükoriisa seeneniidid tungivad ka rakkudesse, moodustades puu kujulisi arbuskuleid, millega imeb suhkruid. Üldiselt rohttaimedel. (Taimed said tänu sellele vallutada Maa.) Samblik ehk jägal ahk lihheniseerunud seen fotosünteesiv liitorganism, mis koosneb seenest ja vetikast (rohevetikas(taim), tsüanobakter (sinivetikas)). Seened loovad vetikatele KK-a ja on hea vee kinnipidamisvõimega, seentel on organid (haustorid), millega vetikate toodetud suhkrut imeda. 20. Kisklus, herbivooria. Kiskja-saakloom dünaamika Lotka-Volterra tüüpi võrrandsüsteemide kohaselt; I tarbimise klassifikatsioon: 1. Kisklus (röövlus) - Kiskjad üldjuhul söövad oma saagi ära ja tapavad selle esimesel õnnestunud rünnakul. Saak
sellest kasu ega kahju. Parasitism ühele osalisele kasulik (parasiit e nugiline), aga teisele kahjulik. 59. Liitorganismid: samblikud, sümbiontidega loomad, mükoriisa jne. mükoriisa soontaimede ja seente mutualistlik kooselu. Enamus taimede, sh. puude ja juurte peal või sees elavad sümbiontsed seened, kelle niidistik toimib otsekui juurte pikendusena. Arvatakse, et mükoriisa aitas kunagi suurtaimedel maisaad asustada. Samblikud liitorganismide tuntuim näide, seenest ja vetikast. Mõlemad komponendid võivad eraldi elada. 30% seeneliikidest võivad samblikke moodustada. Samblikes on teada nii rohe kui sinivetikad, kokku umbes 50 perekonnast. Kummagi osa suguline sigimine toimub eraldi; pärast peavad mõlemad uuesti kokku saama. Samblike suguta sigimine toimub soriitidega, kahest komponendist koos. Seen aga on agressiivsem: mõni vetikaliik võetakse sümbiondiks, mõni teine seeditakse ära. 60.Sümbiontidega loomad nt:Habeloomad on alla 60 aasta tagasi avastatud
65. Organismide vastasmõjud: mutualism Mutualism on mõlemale osapoolele kasulik kooselu vorm, seda vaadeldakse ka kui vastastikust pärasitismi. Kumbki mutualismi osapooltest proovib oma kasu suurendada, milleks kasutatakse ebaõiglasi võtteid. Mutualism on enamasti obligaatne ehk kohustuslik ja päratamatu, liigid on teineteisega väga tihedalt seotud ning enam eraldi hakkama ei saa. Tuntud mutualismi näide on samblikest, kes on liitorganismid – koosnevad seenest ja vetikast. Seen pakub vetikale soodsa elukeskkonna ja varustab teda vee ning mineraalainetega. Vetikas omakorda pakub seenele fotosünteesil saadud suhkruid. 66.Ökoloogiline amplituud – erinevad liigid on kohastunud erinevate elutingimustega ja elavad vaid seal, kus neile on sobivad tingimused. Organismid on sunnitud ka olema oma eelistustes paindlikud, sest tingimused ajas ja ruumis on muutlikud. See tähendab, et organismidel on keskkonnatingimuste suhtes teatav taluvusvahemik, mida nim
Viljastatud munarakust tekib sügoot (oospoor), mis läbib puhkeperioodi. Tema idanemisele eelneb meioos. Seejärel tekib lühike harunemata haploidne niit, millest kasvab uus taim. Elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 48. Samblikud. Nende ehitus, eluvormid, kasutamine, lihhenoindikatsioon. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt – vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne – iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad
rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem
rohevetikal (?), kuid rakustruktuur teistes vetikatest äämiselt kauge. Auto-ja heterotroofe. Taime- ja loomavahepealsed. Kahetine olemus esineb ka teistel sekundaarsete plastiididega rühmadel. Rammusamates ja reostutatud vetes. Meioosi ei ole. > 1000 liigi. Ilmselt kunstlik rühm. Iseloomulik mitokondri ehitus. 25. Hk. Sambliktaimed- Lichenophyta. Liike üle 20 000. Ehitus. Samblikud on sümbiootilised liitorganismid. Nad koosnevad kahest komponenidt vetikast ja seenest. Vetikas moodustab eluks vajalikke süsivesikuid, mis ladestuvad talluses lihheniini kujul, seene hüüfid aga imavad ja säilitavad vett, mis on samuti eluks vajalik. Samblike tallus koosneb seenehüüfide põimikust, mille vahel paiknevad rohe- või sinivetikad. Eristatakse kaht talluse ehituse tüüpi: homöomeerne iidsem ja ehituselt primitiivsem, kus vetikarakud paiknevad kogu talluses korrapäratult või enam-vähem
seevastu ühte osalist teise arvel. Tarbimine - üks organism elatub teisest. Parasitism - üks organism elatub teisest ja tema piir tarbimisega on ebaselge (paeluss, kirp, voodilutikas). Parasiit on tavaliselt väiksem, kui emastaim või - loom, keda ta enamasti ei tapa. Vastastikku kasulikku tööd kutsutakse mutualismiks ehk sümbioosiks Kasepuravik ja kask moodustavad mükoriisa. Samblik on kaksikorganism, mis koosneb vetikast ja seenest. o Vetikas - fotosünteesib o Seen - loob kihi,mis kaitseb kuivamise eest. o Nende kahe koostöö võimaldab elada ekstreemsetel tingimustel. Kisklus on röövlus, predatsioon, üks loom sööb teisi. Herbivoorlus- taimetoitlus Neutralism on kahe erineva liigi vaheline suhe ökosüsteemis, mille korral liigid üksteist märkimisväärselt ei mõjuta pärssivalt ega soodustavalt.
annaabi.ee 
