Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vetikad ja samblad". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vetikad, samblad, emakas, sõnajalg, käbid, okaspuud, katteseemnetaimed, taimedest, vetikatest, veeloomad, mistõttu, toitude, risoidid, turvas, tooraine, sõnajalgtaimede, juhtkude, rakud, organid, seeme, moodustis, taimeriigis, kuusk, katteseemnetaimede, õistaimed, tolmukad, kroonlehed, tolmlemine, emakasuue, paljunemisviise, hulkraksed, lehtedekskui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, talitlus ja regulatsioon. 3. Aine- ja energiavahetus - väliskeskkonnast võetakse aineid, mis muudetakse välise või sisemise energia arvel keerulisteks kehaomasteks aineteks. Ainevahetus - organismi
kujuga paksenenud seintega rakud JUHTKUDE Trahheiidid on puitunud Puidus (okaspuud) seintega pikkadest surnud Moodustab koos tugikoega rakkudest; trahheiidid on ca 1 juhtkimpe (tugi- ja juhtkoest mm pikkused, ühest trahheiidist koosnev taime osa); juhtkude teise pääsevad ained pooride koosneb torukujulistest kaudu. rakkudest, need võimaldavad Trahheed e sooned on surnud, Puidus vedelike kiiremat liikumist omavahel liitunud (katteseemnetaimed) taimes; juhtkimbu seda osa, paksuseinalistest rakkudest; mille kaudu kulgeb tõusev trahheede kestad paksenevad vool (juurtega vastuvõetud ebaühtlaselt, nii tekivad näiteks
Põhikude, olemus, ülesanded ja asukoht taimes. Erituskoed. Kudede mõiste: · Rakkude kogumik · Ühesugune ehitus · Kindel ülesanne · Kindel asukoht taime organis · Lihtkoed ühtetüüpi rakud · Liitkoed erinevad rakud, keerulisema ehitusega, nt. floeem ja ksüleem Kudede jaotus: · Algkoed e meristeemid jaotus asukoha järgi taimes: apikaalne, lateraalne, interkalaarne ja marginaalne · Püsikoed kattekude, tugikude, juhtkude, põhikude, imikude, erituskude Meristeemide liigitus tekke ajajärgi: · Esimeristeemid viljastatud munarakk, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid · Püsimeristeemid kambium, sporogeenne algkude, meristemoidid, peritsükkel · Teismeristeemid korgikambium ehk fellogeen, sekundaarne paksemisrõngas, kallus Apikaalne meristeem: · Dermatogeen kattekoed · Peribleem esikoor · Pleroom steel ehk kesksilinder (floeem ja ksüleem koos säsiga)
Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja
vakuoolid puuduvad Ainevahetus autotroofsed heterotroofsed Varuaine tärklis rasvad Keha pindala suur valispind liigestatud sisepind Kasv piiramatu piiratud Närvisüsteem puudub olemas Hormonaalsed organid puuduvad olemas Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Taimed, tsüanobakterid, protistid (vetikad). Autotroofne toitumine, mille käigus suudab organism lihtsatest anorgaanilistest ühenditest kehavälise energiaallika kaasabil sünteesida eluks vajalikud
Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetikad. Vetikatel pole juuri, vart ega lehti; nad paljunevad eostega ning nende elukäigus on valdav gametofüüt. Gametofüüt sugulises, gameete moodustavas elujärgus toimuvad. Gamefüüdi rakutuumad on enamsti haploidsed. Teise rühma (kõrgemad taimed ehk soontaimed) kuuluvad hulkraksed juhtkoe, varre, lehtede ja juurtega sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed ehk õistaimed. Neil on valdav sporofüüt
Hüüfid on vaheseintega. Paljunemine toimub koniidide abil. Suguline paljunemine puudub. Klassi kuuluvad seened on parasiidid ja saprofüüdid. Paljud liigid on looduses laialt levinud, põhjustavad tihti põllumajandustaimede haigestumist ja hukkumist. Teisseeni liigitatakse koniidikandjate paiknemise ja koniidide kuju järgi. Koniidikandjad võivad paikneda väikeste kimbukeste ehk koreemiumidena, hüüfide põimikul ehk stroomal, kerakujulises või ovaalses pükniidis. 18. Vetikad- Algae. Vetikad on taimeriigi ürgsed esindajad. Nad on tekkinud vees ja elanud seal üle terveid geoloogilisi aegkondi. Veekeskkonna omaduste püsivuse tõttu on paljud vetikad nüüdisajani säilitanud esialgsest väga vähe erineva kuju. Need on üherakulised ja koloonialised vetikad, mis on lähedased algloomadele. Fülogeneesi käigus arenesid vetikad üherakulistest ja koloonialistest keerulise ehitusega paljurakulisteks hiidorganismideks, mille pikkus ulatub mitmekümne meetrini ja
käsnad). · Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. · Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. · Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku
käsnad). Eoseline paljunemine Sugutu paljunemise viis. Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk – eos e spoor. Eoseid moodustavat ajajärku nimetatakse sporofüüdiks. Edasi areneb eosest sõnajalal eelleht ja samblal eelniit, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ e gametangium. Sugurakke moodustavat ajajärku nimetatakse gametofüüdiks. Eoseliselt paljunevad sõnajalad, osjad, kallad, samblad. Apomiktne paljunemine Sugutu paljunemise viis. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, aga seemned tekivad viljastamata, seepärast nimetatakse seda paljunemisviisi ka neitsisigimiseks. Seeme võib moodustuda vegetatiivsest rakust, lootekoti rakust, viljastamata munarakust. Apomiktne paljunemine esineb võililledel, kortslehtedel, maranatel. Suguline paljunemine Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil
Ka toiduks, nt Kaug-Ida rahvad hapendavad neid, kilpjalahehed on söödavad vaid noorelt. PALJASSEEMNETAIMED Need on esimesed seemnetega taimed. Enamik on neist nõeljaid lehti ehk okkaid kandvad igihaljad puud või põõsad. Vartes ja lehtedes on juhtkude üsna hästi arenenud ja on täiuslikum kui sõnajalgadel. Tugevakestalisse seemnesse on pakitud uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. Käbid-paljasseemnetaimede paljunemisorganid on käbid. Kahesugulised: isaskäbid-areneb palju õhupõitega varustatud tolmuteri, levivad tuulega, emaskäbid- paikneb iga soomuse ülemisel pinnal üks või mitu seemnealget, nende sees on munarakk. Pärast viljastamist: emaskäbide soomused sulguvad, käbid muutuvad jämedamaks ning vaiguseks. Isaskäbid kuivavad ja varisevad maha. Seemneid levitavad tuul, linnud, närilised. Paljasseemnetaimed on puit taimed. Okaspuud-kodu on enamasti põhjapoolkeral. Karilik mänd-eesti metsade levinum puuliik
........................................................................................................................................................16 Vili....................................................................................................................................................................20 Fotosüntees.......................................................................................................................................................23 Katteseemnetaimed...........................................................................................................................................25 Sammaltaimed..................................................................................................................................................27 ALGLOOMAD....................................................................................................................................................30 SELGROOGSED........................
puudel. Samblikud kasvavad soojades, kuivades kohtades, kuid ka polaaraladel. Samblikud vajavad kasvamiseks puhast õhku, kuna nad saavad oma elutegevuseks vajaliku niiskuse ja toitained just õhust. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud (tsüanobakterid) eri organismid elavad samblikus vastastikku kasulikus kooselus ehk sümbioosis: vetikad (või sinikud) saavad seeneniitidelt eluks vajalikku vett ja mineraalaineid, seeneniidid tarbivad vetikate (või sinikute) poolt fotosünteesil toodetud orgaanilisi aineid. Samblike tüübid on: 1.Kooriksamblad moodustavad u 80% kõigist samblikuliikidest ning kasvavad sileda või teralise koorikuna, kinnituvad kõvasti ning nad on ka samblikest kõige vastupidavamad õhu saastatuse suhtes. (kaartsamblik) 2
satu emakale (erikaelasus) Isesteriilsus - taim ei viljastu oma sordi õietolmuga. Isesteriilne sort annab saaki ainult siis, kui õitsemise ajal satub tema õitele tolmuandja sordi õietolmu; isefertiilsus - on taime omadus viljastuda oma õietolmuga; Tolmeldamine - Põllul, eriti seemnepõllul, rakendatakse tuul- ja putuktolmlemisele lisaks tolmeldamist, et suurendada kasvatava kultuuri õite viljastumist ja selle kaudu saaki; Emakas ja tolmukas - Õies asuvad tolmukad moodustavad tolmukkonna. Tolmukas on õie osa, kus arenevad tolmuterad. Tolmukas koosneb tolmukapeast(koosneb kahest tolmukotist. Ühes tolmukotis paikneb tavaliselt kaks tolmupesa, sel juhul on tolmukas neljapesaline.) ja tolmukaniidist (juhtkimpu ümbritseb põhikude, mida omakorda katab kutiniseerunud epiderm) 4
Juuremügarad esinevad peamisel liblikõielistel, kuid ka lepal ja veel ca 200 liigil teistest perekondadest Õhulämmastikku omastada suutvad bakterid elavad taimede juurtes – tekivad kasvajataolised moodustised Bakterid toituvad taime orgaanilistest ainetest, taim kasutab bakterite sünteesitud lämmastikuühendeid Vars Tüüpilisel juhul piiramatu kasvuga polüsümmeetriline telgelund. Koosneb enamasti sõlmevahedest ja sõlmekohtadest, millest võivad välja kasvada pungad, käbid, juured. Kannab lehti ja pungi; ühendab lehti ja juuri; võimaldab lehtede tohutu assimilatsioonipinna moodustamist; varuainete kogunemise koht. Varte tippudes asuvad kasvukuhikud. Ristlõikes tavaliselt ümar, kuid ka kandilised, tiivulised ja lamedad. Aastarõngad Aastarõngas tekib kambiumi perioodilise tegevuse tagajärjel Kevadel toodab kambium õhukeseseinalisi suure valendikuga trahheiide, mis talitlevad juhtkoena,
paindlikumalt vastavalt vajadusele jagada ressursse emas- ja isassugurakkude moodustamisele sõltuvalt keskkonnatingimuste muutustest. Monoöötsiline e. ühekojaline (isas- ja emasõied või hermafrodiitsed õied- andromonoöötsiline – isas- ja kahesugulised õied günomonoöötsiline – emas- ja kahesugulised õied Günodiöötsia (Selle puhul koosneb populatsioon kahest erinevast seksuaalvormist – hermafrodiitste õitega ja emasõitega taimedest. ) Günodiöötsilistel liikidel on emasisendid sageli “edukamad vanemad” kui hermafrodiidid - toodavad rohkem ja/või paremaid seemneid. 9. Hierarhiline süsteem, binaarne nomenklatuur Hierarhiline süsteem ja binaarne nomenklatuur Iga liik kuulub ainult ühte perekonda Iga perekond ainult ühte sugukonda Iga sugukond ainult ühte seltsi jne Binaarne ehk binominaalne nomenklatuur on liigi nimetamine kahe sõnaga Teaduslik ladinakeelne liiginimetus on binaarne, s.t. koosneb kahest
LUUA METSANDUSKOOL METSABOTAANIKA KOOSTAS: EVELIN SAARVA LUUA 2003 EESSÕNA Käesolev "Metsabotaanika" õpik on mõeldud Luua Metsanduskooli esimeste kursuste õpilastele metsakasvukohatüüpides kasvavate taimede tundmaõppimiseks. Õppevahendi koostamise aluseks olid Jaanus Paali ning Erich Lõhmuse metsatüpoloogiat käsitlevad monograafiad. Metsataimede tutvustamine toimub kasvukohatüüpide järgi, kusjuures lisatud on ka kasvukohatüüpide kirjeldused. Igale taimekirjeldusele on lisatud taime või sambla-sambliku joonis. Teksti olulisematele märksõnadele on joon alla tõmmatud, see hõlbustab informatsiooni kättesaamist. Lühend (K) tähistab antud kasvukoha karakterliiki, (KD) karakter-dominanti ja (D) domineerivat liiki. Metsad jaotatakse vastavalt mullastikule ja veereziimile metsa kasvukohatüüpideks (kkt). Need on enamkasutatavad üksused metsade korraldamisel, sest kasvukohatingimused määravad puistute tagav
liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: ● Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. ● Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. 8. Zooloogilise, botaanilise ja bakterioloogilise nomenklatuuri koodeksite erinevusi. 9. Milliste elusolendite rühmade nimesid reguleerib botaanilise nomenklatuuri koodeks? Taimed, seened, vetikad 10. Liigi, perekonna ja sugukonna tase zooloogilises ja botaanilises nomenklatuuris. Sugukonna taseme teaduslik nimi moodustatakse tüüpperekonna nimest, lisades tolle sõnatüvele (omastavas) vastava lõpu: sugukonnal idae,ülemsugukonnal oidea, alamsugukonnal inae,triibusel ini.Sugukonna taseme nimedes tuleb jälgida, et lõpp (idae, inae jne.) oleks lisatud põhisõna (perekonna nime) omastavale käändele, milles võib esineda laadivaheldust
annaabi.ee 
