Indias on levihud põletusmatused. Laip pestakse mähitakse valgesse riidesse ja pannakse tuleriidale. Naissugulastel on keelatud osaleda mehe matustel, sest meeltesegatuses võivad nad kadunule tulle järele hüpata.Laiba põletamise eest hoolitsevad spetsiaalsed põletusmatjad kes kohendavad lõket ja vaatavad et aeglasemalt põlevad kehaosad nagu kolp ikkagi lõplikult tuhastatud saaks. Indialastele on väga tähtis teada ja tunda oma vestluspartnerit. Käitumine, kehakeel, kõnetamise vorm jne, sõltuvad sellest, millisel positsioonil kaaslane asub. Esimesel kohtumisel küsitakse tavaliselt kohe: Kus sa elad?, Kus sa õpid?, Kus töötad? jne. Sellised küsimused võõrastele on Indias tavapärased Indialased on alati olnud kahe jalaga maa peal ning vägagi materialistlikud. Raha ja jõukus on alati olnud hinnatud eesmärgid. Ka hinduism pole kunagi reaalset maailma eitanud. Isegi preestrid soovivad oma töö eest palka.
Peale töövestluse lõppu tee endale analüüs ja mõtle, mis oli hästi, mis halvasti Hea mulje jätmine Ära hiline, arvesta ajakulu ja püüa kohale jõuda täpselt Riietu olukorrale vastavalt Tervitades ära kõnni Püüa olla rahulik Ole viisakas Ole paindlik ja taktitundeline Ole aus Räägi endast, kuid mõtle, kuidas ja millest. Ära lobise. Õpi selgeks oskus ennast kuulata Kuula iga sulle esitatud küsimust hoolega, vajadustel esita täpsustav küsimus Jälgi oma vestluspartnerit Hoidu eelarvamustest Ära pea tööandjat sotsiaaltöötajaks Esmamulje tekib 4 sekundi jooksul, muuta on seda väga keeruline, mõnikord ka võimatu. Visuaalne esmamulje moodustub: Näoilme Kehakeel Riietus Hoolitsetus Positiivsus Kehakeele sõnad Silmside Kehahoid Zestid Miimika Hääle valitsemine Riietus, soeng, ehted Distantstsoonid Silmside On vajalik veenvaks esinemiseks. Kui on silmsidega raskusi, siis harjuta peegli ees endale silma vaatamist. Sirge kehahoiak
Isegi kohvi ei rüübanud. Lasin kasvatajal ennast tühjaks rääkida. Jälgisin pilguga tema vestlust aeg ajalt noogutades. Püüdsin hoida pilku neutraalsena ja sõbralikuna vältides ainiti otsavaatamist. Oma osavõtlikkust väljendasin ka miimikaga. Tähelepaneliku kuulamise tehnikana kasutasin veel kaja. Kasutasin tema lauses öeldud sõnade kordamist. Hoidusin aga kaja muutmist tungivateks küsimusteks, millega oleksin üles näidanud oma kõrgendatud huvi teema vastu ja võinuks vestluspartnerit eksitada. Kokkuvõtteks võin öelda, et sain tähelepaneliku kuulamisega enda arvates hakkama ning olulise kogemuse võrra rikkamaks. Kuulasin vestluspartneri juttu tähelepanelikult ja püüdsin võimalikult täpselt aru saada sellest, mida ta ütles. Jälgisin, et kuulamisprotsessis osaleks kogu minu keha (Krips 2010: 134). Aktsepteerisin rääkija väljaöeldut andmata sellele hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile
Vastupidine on siis tavaliselt positiivne kehakeel. Võiks ka mõnda asja otse vältida, et mitte välja paista peale tükkiv. Käed elavad sageli suhtlemisel oma elu. Kui meie käed ülemäära liiguvad, siis jätame endast ebakindla inimese mulje, samuti häirib põhjamaist inimest liigne zestikuleerimine. Käte liikumine peaks olema rahulik ja vastavuses meie meeleolu ning suhtlemispartneri liigutustega. Käed rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vestluspartnerit, arukas käeliigutus oigel ajal mõjub veenvamalt kui ükskõik milline argument. Paljud meist räägivad käte abil. Mõned inimesed kinnitavad, et nad ei suudaks üldse vestelda, kui nende käed peaksid paigal olemas. Zestid võivad olla kasulikud, kuni meil säilib kontroll nende kõne üle. Kui nad meie sõnu toetavad, lisavad nad tunderõhke ja huvitavust. Kui nad aga toimivad lekkena ja vastustavad meie soovitut sõnumit, siis jääme hätta. Miimika
Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Minu jaoks asub hea suhtlemise võti hoopis aktiivses kuulamises. Peab olema oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Suhtlemise käigus mõjutan mina oma vestluspartnerit ja vastupidi. Vestluspartneri juures on suhtlemisel võimalik mõjutada: tegelikud siin ja praegu toimuvat käitumist, emotsionaalset seisundit ja tundeid, suhtlemisvalmidust, hoiakuid, teadmisi, enesehinnangut, mina-kontseptsiooni ja rollitunnetust. Tänapäeva probleemiks on Internet ehk siis üha vähem suheldakse silmast silma. Läbi interneti suheldes ei saa leida ,,häid suhtlejaid´´ sest väga tähtis on näha, tunda inimese emotsioone suhtlemisel. Viimasel ajal olen tähele pannud
Osa võtsid ka Inglismaa, Prantsusmaa, Jaapan, Itaalia. Eesmärk: Vaikse ookeani demilitariseerimine, jaapan pidi oma väed välja viima neilt aladelt, ka teiste riikide mõjuvõim vähenes. 1) Saksamaa küsimus: Peale Ruhri vallutamist, suhtusid Antaanti riigid leebelmalt. Dawesi plaan Saksamaal vähendati reparatsioonimakseid ja koostati maksegraafik. Saksamaa sai USAlt laenu, et inflatsioonist jagu saada. See plaan võimaldas Saksamaad kohelda, kui normaalset vestluspartnerit. USA toetas sõda rahaga andis laenusid, aitab seeläbi ennast, nüüd on huvitatud raha tagasi saamisest. Suurimad võlglased Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1925a. Locarno konverentsil sõlmitakse Reini tagatispakt Saksamaa ning Belgia, Prantsusmaa vahel. Saksamaad hakatakse arvestama, piirid jäävad lahtisteks ja puutumatuteks. Lepingu garandid olid Suurbritannia ja Itaalia. Poola, Tsehhoslovakia ning Saksamaa vale leping - Saksamaa lubab lahtiseid piire. Garandiks Prantsusmaa.
• Tutvustamine ei tähenda veel, et pärast võib hakata sinatama. • Kui teid esitletakse või tutvustatakse, võtke käed taskust välja, seiske sirgelt ja olge teise inimese suhtes tähelepanelik. • Pärast esitlemist öeldakse: Väga meeldiv! Väga rõõmustav! Meeldiv tutvuda! Hüvastijätt • Kõige olulisem on tänada: vastuvõtu, kostitamise, teenete, ärakuulamise, tutvumisvõimaluse ja kõige muu eest. • Kui vestlus lõpeb teile ebasoodsalt on põhjust vestluspartnerit tänada. • Hüvastijätu põhinõuded: •Tõuske püsti •Vaadake silma •Naeratage •Ulatage käsi •Tänage
6.2.1. Võõrkeelte valdkonna ainete hulka kuuluvad eesti keel teise keelena ja võõrkeel. Võõrkeelena õpitakse inglise, saksa, vene või prantsuse keelt. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides õpitakse eesti keelt teise keelena alates vähemalt 3. klassist. Eesti keelest erineva õppekeelega koolides ei pea kohustuslikuna õppima võõrkeelt. 6.6.9.2. Põhikooli lõpetaja: 1) suhtleb tavasituatsioonides adekvaatselt (kuulab vestluspartnerit, esitab küsimusi, selgitab oma seisukohti, otsib lahendust erimeelsustele, tunnistab oma eksimusi ja väärkäitumist); reageerib adekvaatselt kohatule käitumisele enda ja teiste suhtes; 5) mõistab inimtegevuse peamiste ressursside (aeg, teadmised/oskused, töö, raha) tähtsust oma elus; oskab planeerida ressursside täiendamise/kulutamisega seotud tegevusi; 8) hindab nõustaja suunamisel adekvaatselt oma võimeid, teadmisi, oskusi, jätkuõppevõimalusi ja
Kuulamisoskusega seoses on suhtlemispsühholoogia vallas välja toodud kolm partnerisse suhtumise aspekti, mis aitavad selle oskuse arengule kaasa. Esimene on tingimusteta aktsepteerimine, teine on empaatia ning kolmas on sotsiaalne soojus. (Antsov, 2005) Aktiivse kuulamise eeldused: sobiv aeg ja koht mitte iga aeg ja koht ei sobi kuulamiseks avatud hoiak ole valmis kuulama ka seda, mis sulle ei meeldi (nt kriitika) partnerisse eelarvamustevaba suhtumine püüa võtta vestluspartnerit ,,puhta lehena" tähelepanu ja keskendumine huvi mõnikord on endas vaja tekitada huvi teiste inimeste vastu tehnikate tundmine ja kohane kasutamine kontakt usaldus võrdne tasand, soovitavalt täiskasvanu tasand (Kuulamine, 2013) 1.1 Vaikne kuulamine Vaikne kuulamine on oskus tähelepanelikult kõnelejat kuulata teda katkestamata. Selline kuulamine eeldab vaimset ja füüsilist keskendumist ning aitab väljendada arusaamist, toetust ja huvi
patusta teadlikult ja kriitilised arutlused moraalsete väärtuste tegelike loomuse üle on hea elu osa Selle asemel, et näidata, kuidas asjad on, üritas Sokrates enamasti näidata, kuidas nad vähemalt ei ole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine see on Sokratese põhiline eripära. Sokratese tõmbejõuks on tema isiksuses. Sorkates oli väge hea ja kirglik vestleja. Sokrates tahatis vestluspartnerit küsimustega vahele võtta. Tema vestlustehnika on kaval, paindlik ja taibukas, mõnikord ärritavalt salakaval. Ta lähenes oma vestluskaaslastele väga hästi ja targalt. Küsis vestluspartneri käest küsimusi, nii et vastaja jääks lõksu ja peab tusistmama, et ei tea enam vastust. Nii sai hästi teada inimese maailma pildist ja tema mõtlemisest ning arusaamast maailams. 2 PLATON Kui Sokrtaes suri, oli Platon andekamaid õpilasi Sokratesel. Platon elas aastatel 427- 347 eKr
või organis 12 kuud või muul kõrgharidust nõutaval tööl asutuse või ametikoha töövaldkonnas 2 aastat. Keeleoskus: Eesti keele oskus kõrgtasemel. Vene keele oskus ametialase sõnavara valdamisega. Arvutioskus: Ametikohal vajalike teksti-, tabelitöötlus ja andmebaasi programmide ning elektrooniliselt peetavate andmekogude kasutamise oskus. Muud oskused: Suhtlemises olema tasakaalukas, säilitama rahu probleemsetes olukordades, oskama kuulata vestluspartnerit ning motiveerida oma seisukohti, oskama teavet ja oma seisukohta edastada selgelt suuliselt ning kirjalikult, ära kuulata kaastöötajaid ja vastuvõtule tulnud inimesi, hinnata situatsioone objektiivselt ning pakkuda välja võimalikke lahendusi tulenevalt seadusandlusest, teha kokkuvõtteid, üldistusi, selgitada erialaseid ja juriidilisi termineid; Isikuomadustelt olema kohusetundlik, tasakaalukas, aus ja usaldusväärne ning
501 ateenlast hääletasid tema surma poolt, need otsustajad valiti hääletades. Süüdi mõisteti tema isiku ümber tekkinud poleemika tõttu ja et ta käitus kohtus julmalt ega tundnud kahetsust. Enne surma saatmist ja peale ahelaist vabastamist räägib Sokrates veel hinge ja keha vastandlikkusest, hinge surematusest ja filosoofia olemusest. Filosoofia on tugevam kui surm –osa Sokratese müüdist. Ta hukati mürgi joomise läbi. Sokraatiline meetod – ta kuulab vestluspartnerit mingit teemat rääkimas, tehes nägu nagu ei tea sellest midagi. Seeläbi saab kaasvestleja selgeks omaenese mõtted. Sokratese filosoofia põhiküsimus on „Mis on teadmine?“. Ta pärib seletust ja analüüsimist asjadele, mida igapäevases elus peetakse iseenesestmõistetavaks. I püütakse teadmine ankurdada selle kogemuse külge, mille vahendab meile vaatlus. Sokratest see vastus ei rahulda. Teadmine sisaldab mõistelist elementi, mis puudub aistingus. Seega ei saa teadmine olla vaatlus
käitumine on teile vastuvõetamatu. See ärritab või haavab teid te soovite väga, et rääkija jõuaks ,,õige" lahenduseni teil on parasjagu endal väga aktuaalseid ja häirivaid probleeme, mis ei lase teil jäägitult rääkija murele keskenduda. in. vajab lihtsalt teavet, mida teie valdate ja tema mitte rääkija sõnastab probleemi või tunded niivõrd selgelt ja üksikasjalikult, et nende tagasipeegeldamine mõjukus kohatult ja üleolevalt (sellisel puhul on parem vaikida või vestluspartnerit tunnustada) 1.7. Minatasandid Eric Berne väidab, et igal inimesel on 3 minatasandit: laspevanem, täiskasvanu ja laps. Iga päev oled sa mõnda aega igal minatasandil ja kõik kolm mõjutavad sinu käitumist. Sinu reaktsioonid ja edasine käitumine probleemsetes olukordades sõltubki sellest, kas räägid parajasti lapsevanema, täiskasvanu või lapse tasandilt. Lapsevanem: siia kuulub suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja juhtnööre, mis on pärit sinu enda vanematele
ma tee – “kullakaevamistee”. Nõustamise teooriad ja praktiline nõustamine 21 Nõustamise meetodid ja abivahendid 1. Aktiivne kuulamine Aktiivne kuulamine on kommunikatsioonitehnika, mille eesmärk on: • anda vestluspartnerile teada, et sa oled tõepoolest aru saanud, mida ta räägib; • näidata, et sa austad vestluspartnerit; • näidata, et sa saad aru vestluspartneri käsiloleva teemaga seonduvatest tunnetest. Praktikas tähendab see vääritimõistmiste hulga vähenemist. Aktiivne kuulamine tagab ka sel- le, et sa edastad vestluspartnerile oma sõnumi alles pärast seda, kui oled aru saanud temalt sinule lähetatud sõnumist. KUIDAS NÄIDATA, ET OLED AKTIIVNE KUULAJA: • vaata rääkijale otsa; • ole huvitatud, näita välja oma sõbralikku suhtumist (kehakeel); • mõtle läbi, mida ta rääkis;
- vältida tähelepanu hajumist - oodata enne, kui vastata - partneri poolt öeldu ümbersõnastamine - pidevalt mõttes peegeldada, mida partner tahtis öelda - olla valmis vastama siis, kui õige aeg on. Küsitlemise oskus Küsitlemise eesmärgid: Küsimused, mille eesmärgiks on koguda, täpsustada, üle kontrollida, korrata teadmisi, fakte, infot; -NT: Millised on psühholoogia erialale sisseastumise tingimused? Küsimused, mille eesmärgiks on suunata vestluspartnerit reflekteerima informatsioon (leidmaks seletusi, tagajärgi, põhjusi jne) ning õppima oma kogemusest. - NT: Missugused suhtlemisolukorrad on Sinu jaoks keerulised? Küsimused, mille eesmärgiks on vestluse protsessi juhtimine. -NT: Nii, ja mis siis edasi sai? Küsimuste tüübid: - Kinnised vs avatud küsimused - Kas sa kohvi tahad? VS Mida sa juua tahad? - Kirjeldavad ja täpsustavad küsimused - Kuidas sa täna kooli tulid?
See mida te omavahel räägite, on teie omavaheline asi, st vestluse sisu on konfidentsiaalne. Kummalgi vestluskaaslasel pole õigus teistele edasi rääkida, mida vestluspartner teile ütles. Teistele võib edastada enda mõtteid ja arvamusi. Küsimusi esitate ja nendele vastate vaheldumisi. Üks vestluspartneritest alustab näiteks paaris numbritega ning teine paaritute numbritega küsimustest ja kui need saavad läbi, siis vastupidi. Vestluspartnerit tuleb tähelepanelikult kuulata. Kui vastaja on lõpetanud, siis küsija võtab lühidalt kokku, kuidas ta vestluspartnerist aru sai ning nüüd saab veel vastaja oma vastust täpsustada. Järgmise küsimuse juurde tohib minna siis, kui vastaja on veendunud, et küsija on temast õigesti aru saanud. Mõne küsimuse võib ka vahele jätta, kuid siis peaks küsija seda põhjendama, miks ta seda teeb
6) Suunitlemata intervjuu - initsiatiiv on respondendi käes, uurija laseb respondendil end tühjaks rääkida püüdes suunata respondendi monoloogi teda huvitavas suunas. Sellise lausteksti mõte on selles, et jutus leidub mõnikord infot, mida poleks võimalik teiste meetoditega kätte saada. Puht tehniliselt kujutab intervjuu endast vestlust uurija ja respondendi vahel, kuid tegemist on pseudovestlusega, kus üks osalistes (so. intervjueerija) imiteerib võrdset vestluspartnerit, tema eesmärk on leida vastused teda huvitavatele küsimustele. Respondendi suhtumine uurijasse on korrelatsioonis respondendi haridustasemega - mida rohkem haridust, seda positiivsem ja mõistvam on tema suhtumine uurijasse ja küsitlusse endasse. Ka intervjuu on vahendatud uurimise liik, uurija kannab kirjalikult paberile respondendi vastused, anonüümse uuringu käigus pole diktofoni kasutamine lubatud. KÜSITLUS: Küsitlusel on kaks liiki 1. Anketeerimine 2. Intervjueerimine
valikuid eri väärtuste vahel. Kommunikatsioonivahendid, koolitus ja kirjaoskus annavad võimaluse tutvuda erinevate mõtlemisviisidega inimesest ja maailmast. Kuidas täiskasvanu saab toetada noort selles arenguülesandes? Kodu ja kasvukeskkonna väärtused loovad aluse, mille najal noor läheb otsima oma . Ta vajab oma maailmavaate kujunemisel täiskasvanu turvalist malli ja vestluspartnerit, kes toetab noort tema enda lahendustes, kuulajat, kellele ta saab peegeldada oma nägemusi. Täiskasvanu põhjendatud käsitlused võivad toimida noorele suundaandva mõtete algena. Täiskasvanu ülesanne on toetada, hinnata ja kasutada noore mõtteid ja seisukohti ja väljendada oma põhjendatud seisukohta nende suhtes. Noore mõtete vähendamine,
annaabi.ee 
