sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale kohale väike laiguke/täpike, seejärel väike punn, mis areneb vesivilliks, mis omakorda lõpuks kuivades kattub koorikuga. Haiguse ajal võivad nahal esineda korraga kõik villi erinevad staadiumid – täpid/laigukesed, punnid, vesivillid ja koorikud. Löövet võib olla vähe (paar villi), aga ka väga palju üle kogu keha. Haigus algab paar päeva enne villide teket kõrge palavikuga, peavaluga ja väsimusega. Tuulerõugetega haige on olnud nakkusohtlik paar päeva enne vesivillide teket ning kuni selle ajani, kui kõik vesivillid on kuivanud ja kaetud koorikutega. Nakatumine tuulerõugetesse toimub 10 – 21 päeva enne haigestumist kokkupuutel tuulerõuge- või vöötohatise-haigega
Hendrik Päts Herpes on ohatis, viiruseline nahahaigus, mille tunnus on rühmiti paiknevad vesivillid. Eristatakse kaht vormi: 1)H.simplex, harilik ohatis näol, ninal, huultel ja suguosadel täheldatakse umbes hirsiterasuurusi ville, mis kipitavad ja mõnikord põhjustavad palavikku, enamasti nende teke kordub. 2)H.zoster, vöötohatis tekib ühe närvi piirkonnas, alati ühepoolne, väga valuline. Ravi: viirusevastased ravimid. Esimene haiguse episood on kõige väljendunum ja kestab kauem umbes 20 päeva. Esmase haigestumisega võib kaasuda
infektsioon, pneumonia, entsefaliit, hemorraagilised tuulerõuged). Vöötohatis: paapulite tekkimisele eelneb valu, paapuleid ümbritseb intensiivne punetus, kiiresti arenevad paapulitest villid, mis paiknevad kobaras, uusi ville tekib nädala jooksul, siis need kuivavad, tekivad koorikud.Huuleherpes: huule ja näo piirkonda tekib erütomatoossee põhjale kobar läbipaistvaid vesiville. Genitaalherpes: ulcereeruvad vesivillid genitaalide piirkonnas. Punetised: punased, väikesed nahast veidi kõrgemad laigud, lööve algab näolt ja ülakehalt ning levib kehale ja jäsemtele, püsib 2-3 päeva. Eriti ohtlik on haigusseisund raseduse algusperioodil, olulisi kahjustusi ei teki pärast 20. rasedusnädalat. Leetrid: 3-5 l päeval peale haigestumsit tekib tugev makulopapulaarne, laatuv lööve, mis algab näost ja laieneb kehale ning jäsemetele. Tüsistused-
nakatumist. Haigust saab kindlaks teha uuringutega. Haigus on välja ravitav. Sageli ei õnnestu ravi esimese korraga, mistõttu on vaja korduvaid analüüse. Ravida tuleb ka partnereid. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vi munandimanuste pletikuni. Naistel vivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sellisel määral, et tulemuseks on viljatus. Kolm kuni seitse päeva pärast nakatumist, ilmuvad genitaalide piirkonda väikesed, tugevalt sügelevad vi valulised vesivillid, mis sisaldavad nakkuslikku viirust. Viirust on vimalik tuvastada otse villist eralduva vedeliku kaudu vi kaudselt, vereprooviga. Hoolimata ravimist, mis viirust tapab (Aciclovir), on haigus suuteline närvirakkudes ellu jääma ning vib aastaid hiljem uuesti tekkida. Viimasel juhul on haiguse kulg enamasti leebem. Nakatunud rase naine vib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tsiseid haigusi.
Referaat Pirita Majandusgümnaasium 02.19.2006 9.klass Herpes Herpes on ohatis, viiruseline nahahaigus, mille tunnus on rühmiti paiknevad vesivillid. Eristatakse kaht vormi: 1)H.simplex, harilik ohatis näol, ninal, huultel ja suguosadel täheldatakse umbes hirsiterasuurusi ville, mis kipitavad ja mõnikord põhjustavad palavikku, enamasti nende teke kordub. 2)H.zoster, vöötohatis tekib ühe närvi piirkonnas, alati ühepoolne, väga valuline. Ravi: viirusevastased ravimid. HSV1 on väga levinud viirus. Erinevatel andmetel on selle viiruse antikehad veres kuni 80% kõigist inimestest
Hepatiidiga seondub järgnev probleem: paljud kannavad haigust, aga ise ei haigestu,nakatades samas teisi. Lisaks seksile levib ka vereülekannetel, süstalde korduvkasutusega ning vahel ka lä'bi otsese kontakti kehavedelikuga. Euroopas on enammus nakatunud inimesed kas narkomaanid või medõed. GENITAALHERPES Selle herpese vorm on laialt levinud ja sarnaneb vesivilliga huultel. 3-7 päeva pärast nakatumist tekivad genitaalide piirkonda väikselt (?), tugevalt sügelevad või valulised vesivillid. Lisaks võib olla lümfisülmede paistetus ja palavik. Viirust võimalik tuvastada villist eralduva vedeliku kaudu või vereprooviga. Hoolitama ravist võib viirus närvirakkudes alles jääda ja aastaid hiljem taas avalduda. Nakatunud rase naine võib oma lapsele tekitada isegi ka entsefaliidi. SUGUELUNDITE NÄSAD Umbes 4 nädalat pärast nakatumist tekivad suguelundite juurde näsad, sageli lillkapsa kujulised. SEENNAKKUSED Kiõge sagedasem nakkushaiguste kandja
mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Eriti leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv hingamisteede kahjustus, mis halvemal juhul võib põhjustada hingamisteede tursumise ning hingamisseiskuse. SÜMPTOMID EHK AVALDUMINE · Punetav nahk ja valu kahjustatud piirkonnas 3 · Kiiresti tekkivad vesivillid · Valge või söestunud nahk · Laialdase või sügava põletuse korral tekib sokk: kahvatus, külm higine nahk,hingeldamine, kiire pulss, peapööritus, teadvuse kaotus. DIAGNOOSIMINE Põletuse diagnoosimisel selgitatakse põletuse suurus ning aste. Hingamisraskuste korral võidakse teostada hingamisteede vaatlus. RAVIVÕIMALUSED Ravi sõltub põletuse suurusest ning astmest. Esmalt tuleb kannatanu toimetada turvalisse kohta,
Retsidiivid on harilikult pehmema kuluga. (Vahter, 1994) Genitaalherpes on Herpes Simplex Viiruse 1 ja üldisemalt viiruse 2 poolt tekitatud suguhaigus. See on üks kiiremini levivaid nakkushaigusi maailmas. Seda annab edasi nakatunud inimene sugulise vahekorra ajal, olenemata sellest, kas tal herpese haavandeid on. Seetõttu võib herpest edasi anda ilma, et teaksite, et te seda kannate. Selle tagajärjel tekivad suguelunditele ja nende ümbrusesse vesivillid, mille lõhkemisel tekkivad haavandid paranevad umbes kuu aja jooksul. Nakkus püsib närvirakkudes kogu elu. Seega võib esineda mitmeid haavandiperioode, mis iga korraga muutuvad vähem tõsiseks ja ajapikku harvemaks. (Powell 2005) Inimese papilloomviirus (HPV) Suurem osa papilloomviiruse tüüpidest tekitab healoomulisi muutusi nahal ja limaskestadel, kuid osa papilloomviiruse tüüpe tekitab pahaloomulisi kasvajaid.
Nii- nimetatud kolmanda-maailma maades on hepatiit B laialt levinud just tavainimeste hulgas. Euroopas on enamus nakatunud kas narkomaanid vi meditsiinitöötajad. Praegusel hetkel on hepatiit B ainus STD, mille vastu on suudetud luua vaktsiin. Genitaalherpes See herpese vorm on väga laialt levinud ning on sarnane herpes labialisega (palavikuline vesivill huultel). Kolm kuni seitse päeva pärast nakatumist, ilmuvad genitaalide piirkonda väikesed, tugevalt sügelevad vi valulised vesivillid, mis sisaldavad nakkuslikku viirust. Lisaks vib tekkida lümfislmede paistetus ning palavik. Viirust on vimalik tuvastada otse villist eralduva vedeliku kaudu vi kaudselt, vereprooviga. Hoolimata ravimist, mis viirust tapab (Aciclovir), on haigus suuteline närvirakkudes ellu jääma ning vib aastaid hiljem uuesti tekkida. Viimasel juhul on haiguse kulg enamasti leebem. Nakatunud rase naine vib sünnituse ajal nakatada enda
niisutavad kreemid. Enamus patsientide nahk on täiesti normaalne päev peale koorimist. Järgneva 2 nädala jooksul on vajalik korralik päikesekaitse. Pindmise koorimiste järgselt: 1. Niisutamine ja taastamine 2. SPF toote kasutamine (minimaalselt SPF 15) 3. Happeid ja retinooli sisaldavaid tooteid võib kasutada uuesti kui nahk on taastunud (enamasti alates 5.päeva pärast hooldust). NB! Kui protseduuri käigus tekivad mikro-vesivillid või naha tugev punetus võib nahk ketendada ja kindlasti tuleb kasutada koduhoolduses niisutavat ja taastavat kreemi. 10 KESKMINE KOORIMINE Keskmise sügavusega koorimist soovitatakse püsivate hüperpigmentatsiooni probleemidega, akne-järgsete armide, sügavate kortsude ja enneaegse vananemise puhul. Keskmine DKK ulatub derma papillaarkihini läbides tervenisti epidermist ja
põletik ja haav hakkab mädanema. Villi ei ole soovitav lõhkuda . Tõmmake vill kinni sidemega (võimalusel elastiksidemega). See vähendab survet ja hõõrdumist. Rännakul olles peske võimalusel ka jalgu. Hui sokk ärritab jalga (tekib tunne nagu oleks okas sokis) ja ärritustegurit ei ole näha , võib sokid vahetada ühest jalast teise. Tegemist võib olla lõimega , mis vajutab närvile. Soovitav on katta villiplaastriga kinni kohad , kus teil tavaliselt tekivd vesivillid. Kui jalad on mahajahtunud pikemat aega, väheneb neis veretsirkulatsioon. Jalad muutuvad kahvatuks ja väheneb tundlikkus. Lõpuks tursuvad nad üles ja valutavad tugevalt. Se on ohtlik ja võib üle minna kudede suremiseks (gangreen). JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS: Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid saapaid või liiga väikseid sokke. Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus. Riided ei tohi olla jalgadel liiga pingul.
Tõmmake vill kinni sidemega (võimalusel elastiksidemega). See vähendab survet ja hõõrdumist. Rännakul olles peske võimalusel ka jalgu. Hui sokk ärritab jalga (tekib tunne nagu oleks okas sokis) ja ärritustegurit ei ole näha , võib sokid vahetada ühest jalast teise. Tegemist võib olla lõimega , mis vajutab närvile. Soovitav on katta villiplaastriga kinni kohad , kus teil tavaliselt tekivd vesivillid. Kui jalad on mahajahtunud pikemat aega, väheneb neis veretsirkulatsioon. Jalad muutuvad kahvatuks ja väheneb tundlikkus. Lõpuks tursuvad nad üles ja valutavad tugevalt. Se on ohtlik ja võib üle minna kudede suremiseks (gangreen). JALGADE KÜLMETUSE VÄLTIMISEKS: Ärge takistage vere tsirkulatsiooni sellega , et kannate kitsaid saapaid või liiga väikseid sokke. Lõdvenda saapapaelu ja püksirihma, kui on vajadus.
2. PÕLETUSE SÜGAVUSE MÄÄRAMINE Pindmine põletus: naha puutetundlikkus on säilinud või alanenud IIB põletusastme korral , kapillaaride reaktsioon ilmneb (nahale vajutades punetav haava pind kahvatub ja punane värv taastub kohe pärast vajutuse lõpetamist), haava pinnad on niisked, villid ilmnevad 4-16 tundi pärast vigastust. Sügav põletus: naha tundlikkus puudub, kapillaaride reaktsioon puudub. haava pinnad on kuivad, vesivillid ilmuvad <2 tunni jooksul pärast vigastuse tekkimist. 3. PÕLETUSPINNA SUURUSE MÄÄRAMINE Tänapäeval kasutatakse põletuspinna suuruse määramiseks kolme meetodit: põletuspinna ulatuse määramine “ 9% seaduse” järgi - on kasutatav vaid täiskasvanuil põletushaava ulatuse esmaseks määramiseks, nt kiirabi tingimustes; põletuspinna ulatuse määramine peopesa-sõrmede pindalaga võrdlemisel:
Herpes levib ka siis, kui herpeshaigel puudub lööve. Nakatumise järel jääbki viirus organismi immuunsüs- teemi ning püsib varjatud kujul kogu elu. Organismi imuunsüsteemi ajutisel nõrgene- misel, liigub viirus tundenärve kaudu nahale või limaskestadele. Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne, valu. Sellele järgneb vesivillide teke. Suguelundite ohatise puhul tekib esmalt sügelus, valulikkus suguelundite piir- konnas, seejärel tekivad haavanduvad vesivillid. Soolatüügas on samuti viiruslik, pealisnaha healoomuline nahamoodustis. Tüükad tekiad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vihamisest ja papillomatoosist. Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus (
omandab lillakaspunase varjundi ja muutub tundetuks. Umbes tunni möödumisel võib tekkida peavalu, peapööritust ja iiveldustunne, vahel ka oksendamine. Võivad tekkida kõhulahtisus, hingeldus, nõrkustunne, nahk kattub külma higiga, kannatanu võib muutuda rahutuks ja teadvuse kaotada. Võib tekkida punetus ja paistetus hammustuse piirkonnas. See koht valutab tugevalt. Turse hammustuskohal saavutab maksimumi 48-72 t jooksul pärast hammustust. Võivad ilmneda vesivillid. Hammustuskohale lähedal olevad lümfisõlmed suurenevad. Mürgi 13 imendudes võivad tekkida muutused mitmete elundite talitlustes, näit kopsudes. Võib kujuneda neerukahjustus. Verevalandid ning kahjustatud kudedest vabanevad ained mõjutavad vere hüübimist ja tekitavad hemolüüsi. Osal patsientidest kannatanutel tekib kohe pärast hammustust näo, huulte või keele tursede
Nii-nimetatud kolmanda-maailma maades on hepatiit B laialt levinud just tavainimeste hulgas. Euroopas on enamus nakatunud kas narkomaanid vi meditsiinitöötajad. Praegusel hetkel on hepatiit B ainus STD, mille vastu on suudetud luua vaktsiin. Genitaalherpes See herpese vorm on väga laialt levinud ning on sarnane herpes labialisega (palavikuline vesivill huultel). Kolm kuni seitse päeva pärast nakatumist, ilmuvad genitaalide piirkonda väikesed, tugevalt sügelevad vi valulised vesivillid, mis sisaldavad nakkuslikku viirust. Lisaks vib tekkida lümfislmede paistetus ning palavik. Viirust on vimalik tuvastada otse villist eralduva vedeliku kaudu vi kaudselt, vereprooviga. Hoolimata ravimist, mis viirust tapab (Aciclovir), on haigus suuteline närvirakkudes ellu jääma ning vib aastaid hiljem uuesti tekkida. Viimasel juhul on haiguse kulg enamasti leebem. Nakatunud rase naine vib sünnituse ajal nakatada enda vastsündinud last, mis toob kaasa tsiseid haigusi
(Bogovski jt 1989.) PROFÜLAKTIKA Hoidumaks nahavähi tekkest, parimaks viisiks on vältida päikesest põhjustatud nahakahjustusi. 1. ultraviolettkiirguse kahjustus on nahavähi tekke põhiliseks teguriks. 2. nahakahjustused enne kümnendat eluaastat on eriti ohtlikud. 3. heledanahalistel on oht haigestuda suurem, kuna nende naha kaitsepigmendi melaniini hulk on väiksem kui tumedama nahaga inimestel. 4. vähiriski tõstavad viie kordselt korduvad I II astme (vesivillid) nahapõletused enne 20- ndat eluaastat. 5. mõistlik oleks mitte võtta päikest paar tundi enne ja paar pärast keskpäeva, kuna siis on päikese intensiivsus kõige tugevam. 6. päevitades tuleks alati kasutada päikesekaitsekreemi ning peakatet. 7. ei ole tõeststud, et solaariumid on nahavähi tekke aspektist ohutud! 8. jälgi regulaarselt oma nahka ja sellel tekkivaid moodustisi. 9
Veised on arvestatavad SST indikaatorid, sead on arvestatavad SST võimendajad. Ka inimesed võivad nakatuda suu- ja sõrataudi. Nakkusallikaks on haiged ja viiruskandjad loomad, nende eritised. Viirusega saastunud sööt, vesi, allapanu, inimesed, loomsed saadused, transpordivahendid jne. Kui leitakse viirus farmis, siis tuleb veretu tapmine, kogu kari likvideeritakse. Kliinile pilt: Haavanduvad villid suuõõnes, keelel, ninamokapeeglil, sõravahes- ja piirdel, udaral. Vesivillid lõhkevad kiiresti (24 tunniga). Vasikatel ei teki kunagi ville, neil on tugev kõhulahtisus. Noorloomadel üksikjuhtudel raskekujuline müokardiit, täiskasvanud loomadel komplikatsioonina “tiigersüda”. SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Laboriloomadest on vastuvõtlikud merisead ja 2-5 päevased imikhiired. Patogenees: Viirus satub organismi hingamisteede, suu kaudu, naha kaudu. Viiruse esmane replikatsioon toimub limaskesta epiteelirakkudes
loomadel komplikatsioonina "tiigersüda". · SST-le on vastuvõtlikud kõik veislased, lambad, kitsed, sead ja inimesed. Hobused ei nakatu SST. · Palavik Lonkamine · Anoreksia · Depressioon Sekundaarne bakteriaalne · Piimatoodangu langus nakkus · Stomatiit, matsutamine · Salivatsioon Kõrge haigestumus (kuni · Vesivillid (aftid) lõhkevad 24 tunni jooksul100%) · Erosioonid (narmendav serv) Täiskasvanud loomade · madal suremus Viirus satub organismi: · Hingamisteede · Suu · Naha kaudu · Viiruse esmane replikatsioon toimub limaskesta epiteelirakkudes. Nukleiinhapete süntees ja uue viiruse põlvkonna moodustumine algab 80-
(scalded skin syndrome) naha deskvamatsioon § Toksilise soki sündroomi toksiin TSST-1, olemuselt superantigeen, geenid ~ 20% tüvedest. § Enterotoksiinid A-F, ~ 50% tüvedest, superantigeenid, põhjustavad toidumürgitust. Impetigo ja püodermia § Naha pindmise kihi infektsioon § Tekitajaks tavaliselt § Staphylococcs aureus § Streptococcus pyogenes § Kontingent enamasti lapsed § Kuum ilm, väikesed traumad soodustab § Algselt vesivillid, hiljem koorikud (kärnad). Tselluliit § Äge, kiiresti lainev infekt-sioon § Haarab nii nahka kui naha-alust kude § Soodustanb naha eelnev trauma § Lokaalne kuumatunne ja erüteem (punetus) Stafülokokiline toidumürgitus § 20% ägedatest toidumürgitustest § Põhjustab S. aureus toidul kasvav toksigeenne tüvi § Produtseerib tremostabiilset enterotoksiin B-d § Toit visuaalselt muutusteta § Inkubatsiooniperiood 2-6 kuud §
annaabi.ee 
