9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid. Nendele
9. Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. Veri kannab hapnikku nii hemoglobiiniga seotult kui ka füüsikaliselt lahustunult (vähe). Hemoglobiin koosneb neljast polüpeptiidahelast, millest igaüks sisaldab heemi. Igas heemis on üks kahevalentne raua aatom, mis seob hapnikku. Kergesti pöörduv ühend, hemoglobiinist saab oksühemoglobiin. Veri kannab süsihappegaasi * lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides * seotult valkudega * vesinikkarbonaadina * dissotseerumata süsihappena (vähe). 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Vere hapniku mahtuvus on 20,4 ml. Seda mõjutavad temperatuur, vere pH, O 2 ja CO2 osarõhk, oksühemoglobiini protsent. 11. Hingamise regulatsioon. Hingamiskeskuse talitlus. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse sisse- ja väljahingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja ekspiratoorseid neuroneid
Karbonaatpuhversüsteemis veri kannab süsihappegaasi, et veri ei 100 ml veres 15kg O2 muutuks liiga happeliseks. 1 gr Hb seob 1,36ml 1. lahustunud vereplasmas ja erütrotsüütides Hapnikumahtuvus -20,4ml 2. seotult valkudega:erütrotsüütides hemoglobiiniga ja Oksühemoglobiini protsent vereplasmas vähesel määral selle valkudega O2 ja CO2 osarõhk 3. vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides Temperatuur 4. väga väikeses osas ka dissotsieerumata süsihappena Vere pH CO2 ühineb veega, tekib süsihape CO2 + H2O → H2CO3 Süsihape dissotsieerub vesinikuks ja bikarbonaadiks, mis ühineb Na-ga H2CO3→H+ + HCO3- HCO3+Na→NaHCO3 (naatriumbikarbonaat) 10. Vere hapniku mahtuvus, seda mõjutavad tegurid Hapnikumahtuvus- Suurus- 20, 4 ml
tööt.: kopsuhingamine -- kopsude ventil. uuend. alveoolide gaasisegu, kopsukapillaarides rikast. veri hapnikuga, annab ära süsinikdioksiidi; koehingamine -- hapniku kas. bio. oksüd., energia transform. , lõpp-prod.: süsinikdioksiid ja vesi; hapniku trans. verega -- põhil. seotult hemoglobiiniga (erütrotsüüdid) O2 siduvate om. nõrgen. -> O2 äraandm. kudedele, süsinikdioksiidi trans. verega -- peam. vesinikkarbonaadina, CO2 ja H2O -> süsihape -> vesinikkarbonaat -> asend. Cl, vaban. H ja CO2, erütrotsüüdist lahk. Cl ja osal. vesi eripärad: kõva toes -- ninaõõs, neel - luud; kõri, hingetoru, bronhid - kõhred; => hingamisteed ei lange kokku, õhk saab vabalt liikuda; sisepinnal limaskest, ripsepiteel; puud. lihaskest regul.: piklikaju hingamiskeskus -- inspiratoorsed ja ekspiratoorsed neuronid ->
Kui osarõhk on 26mmHg, siis on umbes pool Hb hapnikuga küllastunud. Alates 60mmHg on ca 90% hapnikuga küllastunud. Süsinikdioksiidi transport verega. · Süsinikdioksiidi lahustuvus veres on parem kui hapnikul. · Süsinikdioksiidi on veres olevast koguhulgast:  Lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides 9...10%  Seotult hemoglobiiniga  karbaminohemoglobiinina 10...13%  Vesinikkarbonaadina vereplasmas ja pinalibledes 78...80% · Kõige olulisem on transport vesinikkarbonaadina vereplasmas: süsinikdioksiidist ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotseerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas erütrotsüütides olev ensüüm karboanhüdraas. Vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. · Arteriaalses veres on 1l-s 520ml, venoosses veres 580ml süsinikdioksiidi.
Kui osarõhk on 26mmHg, siis on umbes pool Hb hapnikuga küllastunud. Alates 60mmHg on ca 90% hapnikuga küllastunud. Süsinikdioksiidi transport verega. · Süsinikdioksiidi lahustuvus veres on parem kui hapnikul. · Süsinikdioksiidi on veres olevast koguhulgast:  Lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides 9...10%  Seotult hemoglobiiniga  karbaminohemoglobiinina 10...13%  Vesinikkarbonaadina vereplasmas ja pinalibledes 78...80% · Kõige olulisem on transport vesinikkarbonaadina vereplasmas: süsinikdioksiidist ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotseerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaatiooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas erütrotsüütides olev ensüüm karboanhüdraas. Vesinikkarbonaat difundeerub erütrotsüütidest vereplasmasse. · Arteriaalses veres on 1l-s 520ml, venoosses veres 580ml süsinikdioksiidi.
112.​Millisest seedeelundkonna osast imenduvad toitained kõige rohkem? Peensoolest 113.​Milline alltoodud väidetest on väär? Hüpotermia​ tähendab ülekuumenemust, hüpertermia aga alajahtumist. 114.​Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Jämesool 115.​Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Maksas 116.​Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi? Vesinikkarbonaadina 117.​Millised alltoodud väidetest hingamiselundite anatoomia kohta on tõesed? *​Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga. *Kopsualveoolides toimub gaasivahetus. *Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes. 118.​Millised alltoodud väidetest hingamise kohta on tõesed? *​Füüsilise​ töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu arvel. *Kui hapniku​ osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia.,
Temp tõus,CO2 osarõhu tõus,ning pH langusviivad Hb hapniku sidumise nõrgenemiseni. Veri kannab CO2: · Lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides,transporditavast koguhulgast on CO2 lahustunult ~10%,erütrotsüüdites rohkem. · Seotult valkudega-väheselt vereplasma valkudega,erütrotsüütdes Hb, plasmavalkudega transporditakse 1% plasmas olevast C02st,erütrotsüütidega ~11% erütrotsüütides olevast CO2st. · Vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides,kantakse kõige suurem osa CO2st. · Kudedes tekkinud CO2 difundeerub-verre-erütrotsüüti · Erütrotsüüdis:C02+H2O-H2CO3-HCO3+H,tekib süsihape · HCO3 difuneerub erütrotsüüdist tekkinud konsentrat erinevusele, HCO3 väljumisel siseneb Cl- ja vesi · Väga väikeses osas ka dissotseerumata süsihappena.
osarõhust,temp,vere pHst.Temp tõus,CO2 osarõhu tõus,ning pH langusviivad Hb hapniku sidumise nõrgenemiseni. Veri kannab CO2: Lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides,transporditavast koguhulgast on CO2 lahustunult ~10%,erütrotsüüdites rohkem. Seotult valkudega-väheselt vereplasma valkudega,erütrotsüütdes Hb, plasmavalkudega transporditakse 1% plasmas olevast C02st,erütrotsüütidega ~11% erütrotsüütides olevast CO2st. Vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides,kantakse kõige suurem osa CO2st. Kudedes tekkinud CO2 difundeerub-verre- erütrotsüüti Erütrotsüüdis:C02+H2O-H2CO3-HCO3+H,tekib süsihape HCO3 difuneerub erütrotsüüdist tekkinud konsentrat erinevusele, HCO3 väljumisel siseneb Cl- ja vesi Väga väikeses osas ka dissotseerumata süsihappena. Hingamise regulatsioon:kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv
pöörduv protsess. Kudedes, kus hapniku osarõhk on madal, annab veri kiiresti hapniku ära ja kopsudes, kus allveolaarõhus on hapniku osarõhk kõrge, küllastub veri hapnikuga peaaegu 100%selt. SÜSINIKDIOKSIIDI TRANSPORT VEREGA ·Süsinikdioksiidi lahustuvus veres on parem kui hapnikul. Süsinikdioksiidi on veres olevast koguhulgast: 1) lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides 9...10%, 2) seotulthemoglobiiniga -karbaminohemoglobiinina10...13% 3) vesinikkarbonaadina vereplasmas ja punalibledes 78...80%. ·Kõige olulisem on transport vesinikkarbonaadina vereplasmas: süsinikdioksiidist ja veest tekib punalibledes süsihape, mis dissotsieerub vesinikiooniks ja vesinikkarbonaat iooniks. Reaktsiooni kiirendab mõlemas suunas erütrotsüütides olev ensüüm karboanhüdraas. Vesinikkarbonaat difundeeruberütrotsüütidest vereplasmasse. ·Arteriaalses veres on 1l-s 520 ml, venoosses veres 580 ml süsinikdioksiidi. Süsinikdioksiidisisaldus
Hapnik difundeerub sealt, kus seda on kõige rohkem (alveooliõhk) , sinna, kus seda on kõige vähem(veri). Gaaside transport veres: 1. plasmas lahustunud kujul 2. erütrotsüütide sees (hemoglobiini küljes) Hapnik Hapnil on vees halvasti lahustuv, mistõttu on 98% hapnikust erütrotsüütide sees, ja 2% lahustunud. Süsihappegaas Süsihappegaas sisaldub veres kolmes vormis: • Lahustunud kujul • Hemoglobiiniga seotud kujul • Vesiniku ja vesinikkarbonaadina Süsihappegaas lahustub veres paremini kui hapnik, aga rakud toodavad süsihappegaasi suurtemates kogustes kui seda on võimalik plasmas lahustunune kopsudesse transportida. Seega lahustub plasmas vaid 7%. Süsihappegaas difundeerub kudedest verre lahustunud kujul, millest 20% seondub hemoglobiini külge. Erütrotsüütidesr reageerib süsihappegaas veega karboanhüdraasi juuresolekul ning moodustub süsihape, mis edasi dissotsieerub vesinikuks ja vesinikkarbonaadiks.
*pH  pH langus (happelisuse tõus) põhjustab hapniku afiinsuse vähenemist. O2 afiinsus on hapniku ühinemisvõimelisus hemoglobiiniga. CO2 trantsport veres. CO2 partsiaalrõhk kudedes ja kopsu alveoolides. Ainete transport lahustatuna vereplasmas. *veri kannab süsihappegaasi: 1)lahustatult vereplasmas ja elektrolüütides (VP 5%; E 7%); 2) seotult valkudega  erütrotsüütides Hb-ga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega (11%); 3)vesinikkarbonaadina (peamiselt Na ja K sooladena) vereplasmas ja erütrotsüütides (VP 94%, E 82%); 4) väga vähe ka dissotseerimata süsihappena. Hapniku üleminek verest kudedesse ja süsihappegaasi eemaldamine kudedest toimub tänu nende gaaside difusioonile läbi kapillaaride seinte. Gaaside difusiooni põhjuseks on aga partsiaalrõhkude erinevus. Kudedes on partsiaalrõhk (O2) tunduvalt madalam kui kapillaaridesse voolavas veres. Vereplasmas lahustunud O2 difundeerub koevedelikku ja sealt rakkudesse
CO2 transport verega Peamiselt kolm transpordiliiki: 1) füüsikaliselt lahustunud kujul (alla 10%). a. Kuna CO2 lahustuvus on palju parem kui hapnikul, on isegi suhteliselt madala osarõhu juures lahustunud CO2 hulk palju suurem kui lahustunud O2 hulk. 2) füüsikaliselt lahustunud kujul (alla 10%) 3) seotult valkudega a. Peamiselt hemoglobiiniga erütrotsüüdi sees, plasmavalkudega üsna vähe. 4) enamus vesinikkarbonaadina (HCO3–) ka CO2 + H2O H2CO3 HCO3– + H+ ka – ensüüm karboanhüdraas, asub erütrotsüütides! Haldane’i efekt: CO2 sisaldus veres sõltub Hb oksügeneerimise astmest. 42 Arteriaalse ja venoosse vere CO2 sisaldus CO2 - sisalduse arteriovenoosne diferents on kahe kontsentratsiooni erinevus: Ven. veres 550 ml CO2/ liitri vere kohta -Art
määral. *pH  pH langus (happelisuse tõus) põhjustab hapniku afiinsuse vähenemist. O2 afiinsus on hapniku ühinemisvõimelisus hemoglobiiniga. CO2 trantsport veres. CO2 partsiaalrõhk kudedes ja kopsu alveoolides. Ainete transport lahustatuna vereplasmas. *veri kannab süsihappegaasi: 1)lahustatult vereplasmas ja elektrolüütides (VP 5%; E 7%); 2) seotult valkudega  erütrotsüütides Hb-ga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega (11%); 3)vesinikkarbonaadina (peamiselt Na ja K sooladena) vereplasmas ja erütrotsüütides (VP 94%, E 82%); 4) väga vähe ka dissotseerimata süsihappena. Hapniku üleminek verest kudedesse ja süsihappegaasi eemaldamine kudedest toimub tänu nende gaaside difusioonile läbi kapillaaride seinte. Gaaside difusiooni põhjuseks on aga partsiaalrõhkude erinevus. Kudedes on partsiaalrõhk (O2) tunduvalt madalam kui kapillaaridesse voolavas veres. Vereplasmas lahustunud O2 difundeerub koevedelikku ja sealt rakkudesse
Süsinikdioksiidi transport verega Veri kannab süsinikdioksiidi: - lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides - seotult valkudega: erütrotsüütides hemoglobiiniga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega 20 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks - vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides (nii kantakse kõige suurem osa CO2) - väga väikses osas ka dissotsieerumata süsihappena 3. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse: * inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd * ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd.
 seotult hemoglobiiniga (Hb) Vere hapnikusisalduse määrab  Hb kontsentratsioon  selle küllastus hapnikuga (oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka)  veres lahustunud hapniku hulk (hapniku kontsentratsioon) Süsinikdioksiidi transport verega Veri kannab süsinikdioksiidi:  lahustunult vereplasmas ja erütrotsüütides  seotult valkudega: erütrotsüütides hemoglobiiniga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega  vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides (nii kantakse kõige suurem osa CO2)  väga väikses osas ka dissotsieerumata süsihappena C. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse:  inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd
Igas heemis on üks on üks kahevalentne raua-aatom, O2 seotakse ilma raua Âaatomi valentsi muutmata kergesti pöörduvasse(ebapüsivasse) ühendisse heemiga. Hb muutub oksühemoglobiiniks ja seda reaktsiooni nimetatakse oksügenatsiooniks. *veri kannab süsihappegaasi: 1)lahustatult vereplasmas ja elektrolüütides 2) seotult valkudega erütrotsüütides HB-ga ja vereplasmas vähesel määral selle valkudega 3)vesinikkarbonaadina (peamiselt Na ja K sooladena) vereplasmas ja erütrotsüütides 4) väga vähe ka dissotseerimata süsihappena. Oksühemoglobiin on ebapüsiv ühend, mis tekib O2 ühinemisel hemoglobiiniga . üks hg molekul on võimeline siduma 4 O2 molekuli, kuna üks Hb sisaldab 4 heemi, milles igas on I raua-aatom, mis seob endaga O2. Gaasivahetus kapillaarvere ja kudede vahel. Hapniku üleminek verest kudedesse ja süsihappegaasi eemaldamine
annaabi.ee 
