Leidub laialdasemalt Kesk- ja Lõuna-Eesti jõgedel Tuntumad lamminiidud paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres, kus on halb vee- ja õhureziim 6. Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii
Samblarinne: metsakäharik, islandi käosamblik, laanik, palusammal, põdrasamblik, harilik, mets-põdrasamblik Kl-kastikuloo KKT Muld on viljakam, paksem huumuse kiht. Kuiv karbonaat muld. Boniteet 3-4 Peapuuliik: mänd, kuusk, tamm Puhmarinne: pohl Rohurinne: angerpist, lamba-aruhein, punane-aruhein, sulg- aruluste, langus helmikas, mets kastik, verev kurereha, lillakas, lubikas, hobumadar, värv madar, maikelluke, kevadine seahernes, sinilill, mägi tarn, vesihaljas tarn, ussilakk, värv varjulill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal Laanemetsad Jk- jänesekapsa KKT Parasniisked, kahkjad mullad, happelised mullad.. Peapuuliik: kuusk ja arukask on võimalik kasvatada ka tammikuid. Alusmetsas iseloomulik laanemetsale on pihlaks. Boniteet 1a-1 Puhmarinne: mustikas, pohl Rohurinne: jänesekapsas, jänesesalat, metskastik, kuldvits, laanelill, leseleht, lillakas,
richmond.edu/~jhayden/landscape_plants/ornamental_grasses_2013.html) Joonis 58. Igihaljas kaerand Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Igihaljas kaerand. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=387&cid=158&cgid=. 15.09.2013. Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=387&art=306. 15.09.2013. Järvselja. Igihaljas kaerand. Kättesaadav http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700. 15.09.2013. 2.6 Haguhein (Koeleria) Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca) (joon. 59, joon.60) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 40 cm, laius 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madala kasvuga puhmikuline. Lehed: sinakashallid lehed, moodustavad kõvu mättaid. Mätta seest kasvavad jäigad kõrred. Õied või õisikud: kitsad, kollakasrohelised pöörised. Õitseb mais-juulis. Liigi eritunnused: annab isekülvi. Kasvukoha nõuded: päikseline, kuivemapoolne vett läbilaskev, liivakas muld.
lõigata rohelise osani (mitte madalamale kui 20 cm) Kasvukoha nõuded: Päikeselembene, eelistab kuivemat mulda Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda- kiviktaimlasse Joonis 58. Igihaljas kaerand (http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=387&cid=158&cgid= ) 62 Joonis 59. Igihaljas kaerand 63 Haguhein (Koeleria) Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca) Taime kõrgus ja läbimõõt: 20 - 40 cm kõrge, 20 - 30 cm lai Taime välislaadi kirjeldus: puhmik Lehed: hallikassinised, püstised või pisut keerdus lehed Õied või õisikud: helerohelised õisikud Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: moodustab lehtede-õisikutega kõva mätta, külmakindel Kasvukoha nõuded: Eelistab kuivi päikselisi kasvukohti kehval liivasel pinnasel, ei talu liigniiskust
Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, Loomets niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus kuiv; viljakad helmikas; lubikas, vesihaljas tarn liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, veega hästi varustatud, viljakatel Salumets sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, muldadel suured sõnajalad, angervaks mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik
Lehed: sinakasroheline, talvehaljas. Õied või õisikud: kõrged, suured, kõrrevärvi. Liigi eritunnused: külmakindel. . Kasvukoha nõuded: Täispäike või poolvari, parasniiske ja toitainerikas kasvukoht. Kasutamine haljastuses: väikestes aedades üksiktaimena, suurematel aladel aga rühmadena. Kasutatud kirjandus: http://www.jarvselja.ee/kirjeldus.php?id=700 http://www.pinterest.com/pin/429319776950109888/ 2.6 Haguhein (Koeleria) Konkreetne liik: vesihaljas haguhein (Koeleria glauca) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 40 cm, laius 20-30 cm. Taime välislaadi kirjeldus: madala kasvuga puhmikuline. Lehed: sinakashallid lehed, moodustavad kõvu mättaid. Mätta seest kasvavad jäigad kõrred. Õied või õisikud: kitsad, kollakasrohelised pöörised. Õitseb mais-juulis. Liigi eritunnused: annab isekülvi. Kasvukoha nõuded: armastab mõõdukalt kuiva ja kobedat mulda, mis on kas
Täisvalgust , poolvarju Click to edit Master text styles Kuivale Second level 70 90 cm Third level Fourth level Fifth level Vaip-aruhein Festuca scoparia Click to edit Master text styles Täisvalgust, poolvarju Second level Kuivale Third level 5 35 cm Fourth level Fifth level Vesihaljas haguhein Koeleria glauca Pooligihaljas Click to edit Master text styles Kuivale Second level 15 35 cm Third level Fourth level Fifth level Rohelubikas Sesleria heufleriana Click to edit Master text stylesPäikseline, poolvari Second level Igihaljas Third level Kuivale kasvukohale Fourth level
mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Madal rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib kasvada üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Samblarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Puisniit - nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut.
aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, kõrveköömen jpt. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest,
5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). 6.Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib kasvada üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Samblarinne enamasti tihe. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. 7.Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel. Iseloomulikud on kevadised ja harvem ka suvised-sügisesed üleujutused, mis rikastab mulda toitainetega. Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet)
d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka
on madalakasvulised kõrrelised, nagu lõhnav maarjahein, punane aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, kõrveköömen jpt. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel.
Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond kastehein; arundinacea perkond Arundo taoline. Sugukond kõrrelised. Kasvukoht: kuuse- ja segametsades, raiesmikel, võsastikes. Metskastik on mitmeaastane taim ja moodustab tihedaid mättaid ning lühikesi maa-aluseid võsundeid. Kõrs püstine 60-130 cm kõrge, kahe nähtava sõlmega
2. Indikaatortaimede järgi otsustamine, kas muld on happeline või mitte. Happesuse indikaatoriteks (st osutavad happelisele mullale) • põllul on väike oblikas, põldrõigas, põldkannike, põldnälghein jt. • rohumaal on jusshein, maarjahein, jänestarn, keratarn jt. Aluselisuse indikaatoriteks (st osutavad lubjarikkale mullale) • põllul on põldsinep, põldkukekannus, humallutsern, kollane karikakar jt • rohumaal on lubikas, angerpist, vesihaljas tarn, raudtarn jt. Ligikaudselt saab muldade lupjamisvajadust ja lubjatarvet määrata ka universaalindikaatori abil, mida on mugav kasutada välitingimustes. Kiirem viis mulla lubjatarbe määramiseks on aga mulla happesust määrata elektrooniliste happesuse (pH) testrite abil (Jenwey jt). Mulla reaktsioon mõjutab oluliselt mullas olevate mikroorganismide aktiivsust ja taime-toiteelementide liikuvust. Kõrvaloleval joonisel on toodud need seosed mineraalmuldadel. Happelisel mullal on
Õhematel lubikaloo kkt. Metsad hõredate männikutega, IVVa, alustaimestk liigirikas Elustikus domineerivad lülijalgsed, vihmausside tegevus praktiliselt puudub (kadakas, lodjapuu, kuslapuu, mage sõstar, kibuvits, sarapuu jt.) ja varieeruva tihedusega. Lagunemine seenelise iseloomuga Alustaimestik: lubikas, vesihaljas tarn, hirsstarn, angerpist, tedremaran jt. Juurte sügavuti levikut takistab Ea ja veelrohkem Bf Samblaid vähe : metsakäharik, niiduehmik, roossammal, tähtsammal De 2,652,66 Mg cm-3, Hu sisseuhte korral väheneb, Fe sisseuhtel suureneb Dm 1,451,55 min. kihtides, Hu korral väheneb, Fe puhul suureneb Sügavamatel naadi kkt. salumetsad, kus domineerivad kaasikud ja kuusikud, esineb ka
Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba- aruhein, punane aruhein, nurmenukk, ojamõõl, hobumadar, värvmadar, niiduehmik, metsakäharik, harilik roossammal, lainjas lehiksammal, kadakas, mahe sõstar, lodjapuu, türnpuu, sarapuu, paakspuu) Leesikaloo kasvukohatüüp (verev kurereha, kassikäpp, nõmm-liivatee, varretu ohakas, värv-varjulill, angerpist, varvastarn,
kõverad. Alusmetsas domineerivad h. sarapuu (Corylus avellana), h. kadakas, mage sõstar (Ribes alpinum), h. lodjapuu (Viburnum opulus), h. kuslapuu, h. tuhkpuu (Cotoneaster scandinavicus), Keila-Joa ümbruses põõsasmaran (Potentilla fruticosa). Alustaimestikus valitsevad kõrrelised: metskastik, punane aruhein (Festuca rubra), longus helmikas (Melica nutans), sulg-aruluste (Brachypodium pinnatum), lubikas jt., nendega koos kasvavad vesihaljas tarn (Carex flacca), mägitarn (Carex montana), verev kurereha, angerpist, h. pohl, h. jänesekapsas (Oxalis acetosella).Leidub ka viljaka kasvukoha liike nagu h. sinilill, h. ussilakk (Paris quadrifolia), võsaülane (Anemone nemorosa) jt. Samblarindes kasvavad laanik, palusammal, metsakäharik, lainjas-kaksikhammas (Dicranum polysetum) jne. Raiestikud uuenevad looduslikult väga aeglaselt, uuendust pärsib rohttaimede ohtrus, liigne kuivus ja kõrge maapinna temperatuur
Muldadest on iseloomulikud kuivad või gleistunud paepealsed ja rähksed rendsiinad. Enamasti on looniidud tekkinud sekundaarselt inimtegevuse (raiete, karjatamise) mõjul varasemate loometsade asemele, esmatekkelisi (primaarseid) looniite leidub kõige õhema mullaga, tugevasti läbikuivavatel aladel. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann ja hobumadar, niiskemates paikades ka lubikas, vesihaljas tarn ja sinihelmikas. Looniite on karbonaatkivimite avamustel Harju lavamaal ja Viru lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel rannavallidel ja kinnistunud luidetel. Iseloomulikud on õhukesed kuni keskmise sügavusega leetunud liivmullad. Nõmmeniidud on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, esmased nõmmeniidud on tekkinud lahtiste luidete ja
annaabi.ee 
