s I µA Tabeli koostamisel arvestage, et kondensaatori tühjenemine võib kesta 5-10 minutit. Töö on soovitatav organiseerida nii, et üks õpilastest jälgib kogu aeg mikroampermeetri näitu, teine aga kella ja registreerib aja ja voolutugevuse väärtused tabelisse. 4. Koostage tabeli andmete põhjal graafik, mis näitab kondensaatori tühjenemisvoolu sõltuvust ajast. Horisontaalteljele kanda aeg sekundites ja vertikaalteljele voolutugevus mikroamprites. 5. Tehke kindlaks, kui suur laeng vastab vihiku ruutu pindalale graafikul. Selleks leidke, mitu sekundit vastab ruudu pikkusele horisontaalteljel ja mitu amprit (mitte mikroamprit!) ruudu kõrgusele vertikaalteljel. Korrutades need arvud, saategi laengu q o kulonites. qo = 6. Määrake ruutude arv n graafiku alla jäävas kujundis. Täisruutude arv n1 loendage
pumbata. Varaseim teadaolev vertikaaltasandiline süsteem pärineb Pärsiast umbes 500-900 m.a.j. Kirjelduste järgi kasutati seda kõigepealt ilmselt vee pumpamiseks, ent kuna jooniseid pole säilinud, ei teata täpset vee transpordimeetodit. Esimene teadaolev dokumenteeritud joonis kujutab samuti Pärsia tuuleveskit, mille vertikaaltasandil tiivikud on valmistatud kokkuseotud rookimpudest või puidust, mis on omakorda püstvarraste abil vertikaalteljele kinnitatud 19. sajandi Ameerikast pärineb pilt samalaadsest tõmbejõul töötavast tuulikus. www.4energia.ee/index.php/article/139 19. sajandi Ameerikast pärinev Pärsia rõhtteljega tuuliku koopia. Riidekuivatina ilmselt imeline Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis.Pärast seda on vastav tehnika kiirestiarenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW
13. Ühtlane sirgjooneline liikumine- liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked. 14. Keskmine kiirus- füüsikaline suurus, mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keha hetkkiirus- kiirus, mida keha omab antud hetkel antud trajektoori punktis. . 15. Liikumisgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas keha koordinaadi väärtused. (m) Kiirusgraafik- saadakse, kui horisontaalteljele kantakse sobilikus mõõtkavas ajaväärtused ja vertikaalteljele sobilikus mõõtkavas kiiruse väärtused. (m/s) Mitteühtlane liikumine- liikumine, mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. Iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust, hetkkiirust, kiirendust.
keha sooritab võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked.Keskmine kiirus on füüsikaline suurus,mis näitab, millise nihke teeb keha keskmiselt ühes ajaühikus.Keha hetkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab keha kiirust,mida ta suudab omada antud hetkel antud trajektoori punktis.Suurema näitlikuse saamiseks kas liikumiste kirjeldamiseks liikumis- ja kiirusegraafikuid.LG väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast.Horisontaalteljele kantakse kindlas mõõtkavas aeg ja vertikaalteljele kindlas mõõtkavas keha koordinaadi väärtused.KG-ks nim graafikut,mis väljendab keha kiiruse sõltuvust ajast.Horteljele kantakse kindlas mõõtkavas ajaväärtused ja vertljele kindlas mõõtkavas kiiruse väärtused. Mitteühtlaseks liikumiseks nim niisugust liikumist,mille puhul keha läbib võrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused.ÜML-ks nim liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra
Seega jab reguleeritava parmeetri suurus muutumatuks. Programmregulaatori ül on reguleeritava arameetri suuruse muutmine vastavalt varem koostatud programmile. Programmreguleerimise süsteemide tööd illustreerib järgmine Joonis8. Antud juhul on tarvis muuta ahju temperatuuri kindlaksmääratud graafiku järgi. Materjali töötlemise tehnoloogilises protsessis nõutavad temperatuurimuutused kantakse graafikule;horisontaalteljele paigutatakse termilise töötlemise aeg ja vertikaalteljele nõutav temperatuur. Edasi lõigatakse tihedast materjalist lint, mis täpselt kordab temperatuurigraafikut, mähitakse see veetavale trumlile ja paigutatakse kahe juhitava plaadi vahele. See profiildiagramm nihkub pidevalt kellamehhanismi mõjul, mis paneb pöörlema vedava trumli. Võrdlevaks elemendiks on siin täisnurkne hoob, mis võib pöörelda umber telje. Seda hooba pöörab kang, mille otsas olev rull veereb mööda nihkuva lindi serva. Igale rulli asendile vastab mingisugune kindle
VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega või absoluudsed tähesuurused (võrreldes päikesega) (alt-ülesse heledus suureneb) Peajada Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. (Päike on seal) On tasakaaluasendis olevad tähed. On sinna oma arengus jõudnud. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähepinnal
III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis.
III. 6000 K kollased päike! G klass hiiud IV. 8000 K helekollane F klass allhiiud V. 10000 K valged A klass kääbused VI. 20000 K sinakasvalged B klass allkääbused VII. 30000 K O klass valged kääbused Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? Diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid;vertikaalteljele kantakse tähtede heledus võrreldes Päikesega või absoluutsed tähesuurused võrreldes päikesega. Iseloomusta Peajada tähti HR-diagrammil. On oma arengus jõudnud tasakaaluasendisse. Kõik need tähed saavad oma energia termotuuma reaktsioonist, kus vesinik tuumas põleb heeliumiks. Sellistel tähtedel tuleb tähe seest kiirgusrõhk, mis on tasakaalustatud tähe pinnal gravitatsiooniliste kokkutõmbumisega. Kõik meid ümbritsevad tähed on tasakaaluasendis.
elavdab majandust ja suurendab pakkumist. 2. Mida näitab Lorenzi kõver, kuidas see on koostatud? Lorenzi kõver on sissetulekute ebavõrdse jaotumise graafiline kujutis a Selgitage, kuidas konstrueeritakse Lorenz’i kõver ja kuidas seda interpreteeritakse? 1 Järjestatakse elanikkond sissetulekute järgi. 2 Leitakse teatud proportsioonile elanikkonnast vastav proportsioon sissetulekutest 3 Konstrueeritakse graafik, kuhu kantakse vertikaalteljele vastav proportsioon elanikkonnast ja horisontaalteljele proportsioon sissetulekutest. Joonisel 45 joon koordinaatide alguspunktist näitab täielikult võrdset sisstulekute jaotust. 4 Mida lähemal on konstrueeritud Lorenzi kõver 45 joonele, seda võrdsem on sissetulekuta jaotus ühiskonnas. b Oletame, et majanduses on viis inimest. Nende sissetulekud on vastavalt 40, 5, 15, 25, ja 15 tuhat krooni. Joonistage selle ühiskonna Lorenz’i kõver.
* Keskmine kiirus arvutatakse keha poolt läbitud kogu tee pikkuse ja selle läbimiseks kulunud kogu aja jagatisena. [vk = s/t] (vk keskmine kiirus [1m/s]; s kogu läbitud teepikkus [1m]; t kogu kulunud aeg [1sek]) 1.4.3. Liikumiste geograafiline kujutamine * Liikumiste iseloomustamiseks kasutatakse liikumisgraafikuid ja kiiruse graafikuid. -) Liikumise graafikud on sellised graafikud, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele keha kordinaadi väärtused, sobilikus mõõtkavas. -) Kiiruse graafik on selline graafik, kus horisontaalteljele on kantud aja väärtused, sobilikus mõõtkavas ja vertikaalteljele kiiruse väärtused, sobilikus mõõtkavas. 1.5. Kehade vastastikune mõju * Kehade vastastikmõju tõttu muutub: -) Keha kiiruse arvväärtus ja suund. -) Keha kuju. * Vastastikmõjus osalevate suurema massiga kehade kiirus muutub vähem, kui väiksema massiga kehade kiirus.
käes ja teisega lõikas varsi, tehes pühkivaid sirbiliigutusi enda keha suunas.. Niilus tegi kogu vajaliku töö pinnase viljakaks muutmiseks, samuti suurema osa niisutusest. Kuid ta vood ei jõudnud alati ja igale poole, kus taheti vilja kasvatada. Oli tarvis veega varustada ka jõest kõrgemaid pindu, samuti teha niisutustöid ujutuste vaheperioodidel. Alates 16. sajandist e.m.a. kasutati mõlemaks saduffi nimelist seadeldist. See koosnes pikast vertikaalteljele kinnitatud vardast, mille ühte otsa oli seotud ämber, teise aga raske vastukaal. Nöörist tõmbamine kastis ämbri jõkke, vastukaal aitas täitunud anumat jälle välja tõmmata. Suurim võimalik kõrguseerinevus jõe ja niisutatava maa vahel oli väiksem kolmest meetrist, veetõstmise kiirus kahest liitrist sekundis. Rooma valitsemisajal tulid samal otstarbel kasutusele ratastega seadeldised, mida nimetati noriateks. Aednikel ja viinamäetöölistel oli mitmed spetsiaalseid tööriistu
Lõpuks on kesta temperatuur langenud mõne tuhande kraadini ja täht tumeneb kiiresti. Veel sadu või tuhandeid aastaid hiljem on kesta jäänuseid näha taevas õhukeste gaasivinedena, millest nüüdisaja astronoomid võivad teada saada möödunud aegade katastroofidest. Hertzsprungi-Russelli diagramm Ejnar Hertzsprung ja Henry Norris Russel avastasid fundamentaalse fakti- graafikul, mille horisontaalteljele on kantud tähtede temperatuur (ehk spektriklass) ja vertikaalteljele tähtede absoluutne heledus, ei paikne tähtede esinduspunktid juhuslikult, vaid valdavalt kitsas ribas- peajadas, mis kulgeb diagonaalselt üle diagrammi. Väike grupp kollaseid ja punaseid tähti- hiiud, mille heledus on suurem sama temperatuuriga peajada tähtede heledusest, pole aga miskit muud, kui Maury kitsaste spektrijoonte tähed (jooned moodustuvad tähe hõredas atmosfääris ,,häireteta"). Peajada tähtede ehk kääbuste spektrijooned seevastu on laienenud,
mine tema metalliosakeste väljarebimise tõttu. Selline kulumine on soo- juslik e. adhesioonne ning on iseloomulik terase ja teiste sitkete metallide töötlemisele. Treitera ei kulu ühtlaselt. Töötamise esimestel minutitel hõõrutakse kiiresti maha lõikeserva konarused ja karastamisel süsinikuvaeseks jää nud õhuke pinnakiht. Seda nimetatakse sobituskulumiseks. Kui kulumist kujutada graafiliselt (vt.joon.), s. t. horisontaalteljele kanda lõikeriista tööaeg T ja vertikaalteljele tagapinna kulumisjälje kõrgus hα, siis sobitumist näitab kõvera lõik ab (1. osa ). Järgneb normaalkulumise periood, mille jooksul kulumisjälje kõrgus h, ühtlaselt kasvab (kõvera lõik bc, 2. osa). Kui see kõrgus saavutab suurima väärtuse hαmax, kutsub tera edasine kuumenemine esile kulumisjälje kõrguse järsu kasvu ja lõikeserva purunemise. Graafikul kujutab tera järsu kulumise piirkonda kõvera 3. osa. Et vältida lõikeserva purunemist, tuleb ta ümber teritada varem, s. t
ökoloogilise amplituudiga ehk eurütoopseid liike. Vastavalt tegurile räägime näiteks eurütermsetest liikidest (saavad elada väga erinevates temperatuuritingimustes, näiteks haug) või stenofaagsetest liikidest (toituvad teatud kindlast toidust, näiteks käbilind kuuse ja männiseemnetest). Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Graafiku horisontaalteljele märgitakse teguri intensiivsus ning vertikaalteljele organismi (liigi) vastus (reageerimine) sellele tegurile, st mingi eluprotsessi (fotosünteesi aktiivsus, kasvukiirus) muutumine. Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: · Ülemine taluvuslävi (minimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest väiksema puhul on elutegevus võimatu); · Alumine taluvuslävi (maksimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest suurema puhul on elutegevus võimatu);
1 olev tabel. Võimalus a näitab, et Madis kasutab kõik kümme tundi nisu tootmiseks ja toodab 20 kilogrammi nisu kuus. Võimalus b iseloomustab olukorda, kus kaks tundi tööd kulutatakse kanga tootmiseks ja kaheksa tundi tööd nisu tootmiseks. Ühtekokku toodetaks siis 18 kilogrammi nisu ja 1 meeter kangast kuus. Võimalus f tähendab, et kõik kümme tundi kulutatakse kanga tootmisele. Need samad punktid on kantud joonisele 2.1. Horisontaalteljele on kantud kanga kogus ja vertikaalteljele nisu kogus. a b Nisu c Nisu Kangas Võimalused (kg/kuus) (m/kuus) d a 20 ja 0
see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda 75 vektorit pöörlevana ühtlase kiirusega vastupäeva, positiivses st nurga kasvamise suunas. Vektoril OA kulub kaare AB läbimiseks samapalju aega kui kaare BD, DE jne läbimiseks. Siin on kaared ja nurgad valitud võrdsed, kõik 30° ehk /6. Pöörlemisnurga suurenedes muutub vektori projektsioon vertikaalteljele ehk elektrilises tähenduses hetkväärtus. Asendis OF (90° ehk /2) on hetkväärtus maksimaalne ehk amplituudväärtus, ning hakkab sealt edasi langema, jõudes poolpöördega asendis OH (180° ehk ) jälle tagasi nulliks. Edasi muutub hetkväärtus negatiivseks, saavutab amplituudväärtuse siis kui nurk on 270° ehk 3/2 ja jõuab tagasi nulli täispöörde ehk perioodi (360° ehk 2) möödudes. Edasi kõik kordub.
algseisundit y(0) ja tasakaaluseisundit y*. Üldjuhul võib öelda, et dünaamiline protsess on stabiilne (läheneb tasakaaluväärtusele), kui constant a0. Kui a0, on protsess ebastabiilne, y läheneb lõpmatusele. 37. Dünaamilised süsteemid (turu tasakaalu mudel) Joonis Sellel on eeldatud, et nii nõudlusfunkts qD kui ka pakkumisfunkts qS on lineaarsed. Nende argument p on 1 ühiku kauba hind, kantud vertikaalteljele, horisontaalteljel kauba kogus q kui hinna funktsioon. Sirglõigu AB pikkus iseloomustab defitsiidi suurust antud hinna p0 korral. Tasakaalupunkti p* leidmiseks võrdsustame pakkumise ja nõudluse a+bp=c-dp, p*=(a+c)/(b+d) . Oletame, et hinnamuutus ajas on lineaarses sõltuvuses nõudluse ja pakkumise vahest, see on kirjeldatav järgmise võrrandi abil dp/dt=k(qD qS )
kohtumispunkti. Seega, kohtumise aja saame võrrandist 6 + 4 t = - 10 + 8 t , millest lihtsa algebralise teisendusega, viies ajaga liikmed ühele ja algkoordinaatide liikmed teisele poole, saame 4 t = 16 ehk t=4 s. Kasutades nüüd ühte liikumisvõrranditest, saame kehade kohtumispunktiks x x1 = ( 6 + 4 4 ) m = 22 m . (Ilmselt annab ka teine võrrand sama tulemuse. Kontrolli!) Esitame veel kehade liikumise graafiliselt, kandes horisontaalteljele aja ja vertikaalteljele x- koordinaadi. Sirge x1 kujutab liikumist kiirusega v1 = 4 m/s, sirge x 2 kujutab liikumist kiirusega v 2 = 8 m/s. Sirgete lõikumispunktis kehad kohtuvad. NB! Joonisel kujutatud sirged annavad kehade liikumise abstraktsel x-t (koordinaat- aeg) tasandil. Kehad ise liiguvad x-telje sihis, antud ülesandes mõlemad alt üles (x-telje positiivses suunas). Selline kujutamine annab liikumisest parema ülevaate, sest siin saab igal ajahetkel näha, milline keha on ees,
1 olev tabel. Võimalus a näitab, et Madis kasutab kõik kümme tundi nisu tootmiseks ja toodab 15 kilogrammi nisu kuus. Võimalus b iseloomustab olukorda, kus kaks tundi tööd kulutatakse kanga tootmiseks ja kaheksa tundi tööd nisu tootmiseks. Ühtekokku toodetaks siis 14 kilogrammi nisu ja 1 meeter kangast kuus. Võimalus f tähendab, et kõik kümme tundi kulutatakse kanga tootmisele. Need samad punktid on kantud joonisele 2.1. Horisontaalteljele on kantud kanga kogus ja vertikaalteljele nisu kogus. Joonis 2.1 Madise tootmisvõimaluste rada Mida rohkem Madis toodab, seda rohkem saab ta ka tarbida. Maksimaalset võimalikku tootmise taset iseloomustab tootmisvõimaluste rada. Seega valib Madis tootmiseks punktide b, c, d vahel, aga ei vali punkti z. Asudes punktis z saab Madis oma olukorda parandada, liikudes näiteks punktidesse b või d, või valides mõne punkti punktide b ja d vahel. Otsus, missugust punkti valida, toob endaga kaasa alternatiivkulu
Võimalus b iseloomustab olukorda, kus kaks tundi tööd kulutatakse kanga tootmiseks ja kaheksa tundi tööd nisu MIKROÖKONOOMIKA 9 tootmiseks. Ühtekokku toodetaks siis 18 kilogrammi nisu ja 1 meeter kangast kuus. Võimalus f tähendab, et kõik kümme tundi kulutatakse kanga tootmisele. Need samad punktid on kantud joonisele 2.1. Horisontaalteljele on kantud kanga kogus ja vertikaalteljele nisu kogus. a Nisu Kangas Võimalused (kg/kuus) (m/kuus) Nisu b c a 15 ja 0
1.1.4. Liikumiste graafiline kujutamine. Suurema näitlikkuse saavutamiseks võib liikumist kirjeldada graafiliselt. Graafik näitab, kuidas ühe suuruse muutumisel muutub mingi teine sellest sõltuv suurus. Graafiku joonestamiseks kantakse mõlemad suurused sobivalt valitud mõõtkavas koordinaattelgedele. Kui horisontaalteljele (abstsissteljele) kanda aeg (harilikult vôetaks see ajateljeks) ja vertikaalteljele (ordinaatteljele) keha asukoha väärtused, siis saadud graafik väljendab keha asukoha sõltuvust ajast. Seda graafikut nimetatakse liikumisgraafikuks. s (m) . v1= 3 m/s 8 - 1 v2 = 1,5 m/s - . 2 . 6 - 3 v (m/s) - v3 = 0,5 m/s 4 - - 4
ja 3. sek..: 108km/h=30m/s a=30(m/s)/10s=3m/s2. Esimese sekundiga: s=at2/2=(3m/s2*1s)/2=1,5m 2s=6m 3s=13,5. Kolmanda sekundiga: s3- s2=7,6m. Kui suur töö tehakse seejuures õhutakistuse ületamiseks? 94. Liikumise impulssi mõõdetakse. +ühik. E liikushulk: võrdub keha ja massi kiiruse korrutisega. p=mv ühik kgm/s 95. Pot energia sõltub ruumi koordinaatidest. Keemilisete reaktsioonide isel kasut koordinaate, mille argumendiks on r.konst. Mis suurus kantakse siis vertikaalteljele? y=energia, x- kõrgus maa pinnalt. 96. Kui aatomis on rohkem kui 1 el, siis nad kogunevad Pauli tõrjutuseprintsiibi kohaselt kõik madalama en-ga orbitaalile, mille määravad kvantarvud: n, l, m igale nende kombinatsioonile vastab (12 struktuuri?) 2 elektroni ja erinevad spinni poolest. 97. Molekul on: aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. 98. Soojusmahtuvus sõltub/ ei sõltu T*st
see vektor on horisontaalasendis AO. Pinge hetkväärtus on siis null. Elektrikud vaatlevad seda 75 vektorit pöörlevana ühtlase kiirusega vastupäeva, positiivses st nurga kasvamise suunas. Vektoril OA kulub kaare AB läbimiseks samapalju aega kui kaare BD, DE jne läbimiseks. Siin on kaared ja nurgad valitud võrdsed, kõik 30° ehk /6. Pöörlemisnurga suurenedes muutub vektori projektsioon vertikaalteljele ehk elektrilises tähenduses hetkväärtus. Asendis OF (90° ehk /2) on hetkväärtus maksimaalne ehk amplituudväärtus, ning hakkab sealt edasi langema, jõudes poolpöördega asendis OH (180° ehk ) jälle tagasi nulliks. Edasi muutub hetkväärtus negatiivseks, saavutab amplituudväärtuse siis kui nurk on 270° ehk 3/2 ja jõuab tagasi nulli täispöörde ehk perioodi (360° ehk 2) möödudes. Edasi kõik kordub.
Vastavalt tegurile räägime näiteks eurütermsetest liikidest (saavad elada väga erinevates temperatuuritingimustes, näiteks haug) või stenofaagsetest liikidest (toituvad teatud kindlast toidust, näiteks käbilind kuuse ja männiseemnetest). Ökoloogilise amplituud graafilist kujutist nimetatakse tolerantsuskõveraks. Graafiku horisontaalteljele märgitakse teguri intensiivsus ning vertikaalteljele organismi (liigi) vastus (reageerimine) sellele tegurile, st mingi eluprotsessi (fotosünteesi aktiivsus, kasvukiirus) muutumine. • Tolerantsuskõvera juurde märgitakse järgmised näitajad: Ülemine taluvuslävi (minimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest väiksema puhul on elutegevus võimatu); Alumine taluvuslävi (maksimaalne taluvuspiir: teguri väärtus, millest suurema puhul on elutegevus võimatu);
annaabi.ee 
